Loodusravi * Maarohud * Koduapteek - 60 haigust

56. POLÜÜBID

Polüübid kujutavad endast ümaraid või sagaralisi vohandeid, mis võivad esineda väga mitmesuguste elundite limaskestal. Sagedamini esinevad nad maos, pärasooles, kõris jm.

· Mao- ja soolepolüüpide korral aitab hariliku maarjalepa tõmmis. Valage 1 tl ürdile klaasitäis keeva vett, laske tõmbuda ja jooge 2-3 korda päevas pool klaasi.
· Et polüübid ei muutuks pahaloomuliseks, tehke iga päev lodjapuumarjadega ravikuuri. Neid süüakse ükshaaval, ühtlaste portsjonitena, et allaneelatav mahl satuks makku osade kaupa nagu tilgutades. Protseduuri võib alustada niipea kui marjad on valminud, ning seda tuleb teha regulaarselt 4-6 nädala jooksul. Talvel kasutatakse kuivatatud marju. 1 spl marjadele valatakse klaasitäis keeva vett, lastakse tund aega tõmbuda ning võetakse 3 korda päevas enne sööki pool klaasi.
· Polüüpide vastu aitab ka vereurmarohi. Selle juurtest pressitud mahlal on kõrvetavad ja põletikuvastased omadused. Et vereurmarohi on mürgine, kasutatakse seda väikestes annustes.
· Segage 200 g vereurmarohumahla 200 g viinaga, laske 7 päeva jahedas pimedas kohas tõmbuda ning võtke mitu korda päevas 2 tundi enne sööki teelusikatäis. Peale mahla võite kasutada ka ürti ennast, kuid see pole nii efektiivne.
· Laske 1 tl vereurmarohul klaasis keevas vees tõmbuda ja jooge 2-3 korda päevas ¼ klaasi. See retsept on kasulik ninapolüüpide korral. Mädase angiini puhul loputatakse sellega kurku.

57. DÜSENTEERIA

Düsenteeria on soolenakkushaigus, mis algab kõhuvalu ja kõhulahtisusega. Enesetunne halveneb, esineb iiveldus ja oksendamine, tõuseb palavik.

· Haigusele on võimalik piir panna, süües selle algusstaadiumis päeva jooksul ära mitu haput õuna.
· Düsenteeriat saab vältida, võttes päevas 2-3 korda enne sööki 4-5 g suure teelehe seemneid.
· Hästi aitavad ka naistepunaseemned. Võtke neid 3 korda päevas 30 minutit enne sööki 3 g ja jooge peale sooja vett.
· Segage vahekorras 1:6 sulatatud koorevõid ja granaatõunamahla.
· Segage klaasi õlle hulka supilusikatäis kastoorõli ja jooge kohe ära. Kahe tunni pärast korrake seda protseduuri. Haigel tekivad spasmid ja nõrkus ning peatselt jääb ta raskesti magama. Teisel päeval on düsenteeria nagu peoga pühitud.

58. HEMORROIDID

Hemorroide põhjustab jämesoolepõimiku veenide laienemine. Pindmiste hemorroidide puhul laieneb jämesoole alumine veenirida ja moodustuvad nahaga kaetud hemorroidisõlmed. Sisemiste hemorroidide korral on laienenud sisemised veenid ning sõlmed paiknevad jämesooles endas.

Haiguse teket soodustab jämesoole- ja väikevaagnaveenide verepais - pikaajaline liigtäitumus, mis võib tuleneda kroonilisest kõhukinnisusest, väheliikuvast eluviisist ja rasedusest. Tuleb ette veeniseinte kaasasündinud nõrkust ning muid anatoomilisi iseärasusi.
Enamikul juhtudel tekib hemorroid tasapisi ja märkamatult. Esialgu annavad endast märku päraku ümbruses tekkivad ebamugavus- ja raskustunne ning sügelemine, mõnikord ka valulikkus ja kõhukinnisus. Need aistingud võivad tugevneda pärast teravamaitseliste toitude söömist, alkoholitarvitamist ja rasket füüsilist tööd. Haiguse arenedes tekivad juba verejooksud ja ägedad valud.
Enamasti määravad arstid sellisel puhul haigele salve ja küünlaid (varajases staadiumis) või saadavad ta operatsioonile (kui haigus on käest lastud).
Mis puutub rahvalikesse ravivõtetesse, siis nende valik on lai. Paljudel vanadel rahvastel on hemorroidide vastu võitlemiseks omad meetodid.

· Pärsia meetod (suitsune istevann)
Väikesesse rauast istevanni pannakse kuumutatud telliskivi, millele raputatakse peenestatud küüslauku. Kui see suitsema hakkab, istutakse istevannile.
· Mongoolia (hiina) meetod
Valmistatakse kamprist (2,5 kg), vasevitriolist (2 kg) ja sea sääreluu üdist (50-100g) segu ning määritakse sellega enne magamaheitmist haiget kohta.
· Vene meetod
Pesukaussi valatakse jahedat vett ja istutakse selles kolme nädala jooksul 5-7 minutit igal õhtul enne magamaheitmist.

Teie närvide säästmiseks ei paku me siin välja Kaukaasias, Jaapanis ja mõningates Aafrika riikides kasutatavaid meetodeid, vaid soovitame nende asemel tunduvalt ohutumaid võtteid: jooge päevas klaasitäis sooja hapukapsavedelikku või kolm korda päevas 100-150 g värsket pihlakamahla, millele on lisatud suhkrut. Peale võite juua klaasitäie vett. Klistiiriks ja loputamiseks kõlbab metsmaasikalehtedest valmistatud tõmmis.
Pidage meeles, et tervisega ei tohi nalja teha. Enne kuuma telliskivi kohale istumist käige ära arsti juures, aga kui te ka siis abi ei saa, hankige endale tõesti sea sääreluu üdi.

59. EESNÄÄRMEADENOOM

Eesnäärmeadenoom kujutab endast healoomulist näärmekasvajat. Sellest annavad märku urineerimishäired ja joa nõrgenemine, millele järgneb lõpuks kusepeetus. Osa uriini peetub põies, mistõttu tekivad valud häbemeluu kohal, urineerimistung ja lõpuks neerude piirkonna valu.

Rahvameditsiin soovitab adenoomi ja kroonilise prostatiidi ehk eesnäärmepõletiku raviks järgmisi vahendeid.

· Valage 25 g kastanimunade pruuni koore pulbrile 250 ml piiritust, laske aeg-ajalt raputades 10 päeva pimedas kohas seista, kurnake ja võtke 2 korda päevas 40-50 tilka.
· Valage 1 spl peenestatud rohekale sarapuukoorele ja 3 peenestatud petersellijuurele liiter keeva vett, keetke kaetud nõus nõrgal tulel 20 minutit, kurnake ja jooge päeva jooksul vee asemel.
· Võtke teelusikatäie kaupa peenestatud kõrvenõgese-, lagritsa-, magusjuure- ja kalganijuuri, pange 600 ml külma veega tulele, keetke 10-12 minutit, laske tund aega toatemperatuuril tõmbuda ning jooge hommikul ja õhtul klaasitäis.
· Eesnäärmeadenoomi ja kroonilise prostatiidi raviks ja profülaktikaks on meestel soovitav tarvitada iga päev 15 g õietolmu.

See mõjub hästi ka elatanud inimestele, sest toimib biostimulaatorina ega lase neil enneaegu raugastuda.
Bulgaaria rahvameditsiin on soovitanud adenoomi raviks järgmist retsepti. Peenestage ja segage 3 tl jooksjarohtu, 1 tl melissi, 1 tl tilliseemneid, 1 tl põldosja, 1tl paakspuukoort ning 3 tl kadakaokkaid või -marju, valage segule 0,5 l keeva vett, keetke nõrgal tulel 3-4 minutit, laske soojas kohas 2 tundi tõmbuda, kurnake ja võtke 3 korda päevas enne sööki 100 ml.
· Adenoomi ja kroonilise prostatiidi puhul tuleks süüa mitu korda päevas tühja kõhuga kõrvitsaseemneid.

Eesnäärmeadenoomi aitab vältida väikevaagna verepaisust hoidumine. Tehke iga päev 20-30 minutit sörkjooksu ning hoogsat kõndi. Väga kasulik on võimlemine - kükid, lamades jalgrattasõidu imiteerimine, põlvist kõverdatud jalgade kahele poole kallutamine ning muidugi seks.
Kasulik on süüa rohkesti antioksüdante sisaldavat porgandit ja kapsast ning karotiinirikkaid kollakasrohelisi ja punaseid aedvilju, sealhulgas punast pipart. Sibul on oma fütontsiidsete omaduste tõttu samuti hea põletikuleevendaja. Väga tähtsad on adaptogeenid, nagu zenshenn, eleuterokokk ja araalia.
Kümnete adenoomi teket takistavate ravimtaimede seast võib eriti esile tõsta vereurmarohtu. Kasutage seda suvel salatites 3-4 lehekest päevas, talvel aga tehke viinaga vereurmarohulehtede tõmmist, valades 50 g kuivatatud lehtedele 500 g viina. Saadud tinktuuri tuleb võtta 2 korda päevas 1 tl. Vereurmarohtu tarvitatakse 2-3 nädala jooksul vaheldumisi kasekäsnaga, mida võetakse 3 korda päevas ½ tl.

60. NEUROOS JA NÄRVISÜSTEEMI HAIGESTUMINE

Tihti tuntakse valu südame piirkonnas. Sellisel juhul tuleb kasutada veiste-südamerohtu, viirpuud, palderjani ja adoonist.
Kui neuroos annab end tunda seedetraktis, saab abi veiste-südamerohust, humalast, piparmündist ja melissist.
Hüsteeriahoogude korral avaldavad parimat mõju sookassiurva-, palderjani-, pojengi-, humala- ja lodjapuuõitetõmmis ning kreeka pähkli kodadevahelise säsi tinktuur. 4 spl säsi lastakse 500 ml viinas 14 päeva soojas kohas tõmbuda ning võetakse siis kurnatud tõmmist 3 korda päevas 30 tilka.
Depressiooni ja jõuetuse puhul pole midagi paremat kurgirohust ja biostimulaatoritest, nagu lõvilõua-, eleuterokoki-, pantokriini- või zenshennitinktuurist.

· Kõige käepärasemat neuroosiravimit kujutavad endast mitmesugused veeprotseduurid.
· Abi on ka melissist. Valage 10 g kuivale droogile 500 ml keeva vett, laske 2 tundi suletud nõus tõmbuda, kurnake ja jooge 3 korda päevas 2/3 klaasi. Tugeva erutuse puhul võtke klaasi keeva vee kohta 1 spl droogi, laske tund aega tõmbuda, kurnake ja jooge 2-3 korda päevas klaasitäis
· Sama toimega on piparmünt. Valage 2 spl droogile 300 ml keeva vett, laske suletud nõus 2 tundi tõmbuda, kurnake ja jooge 3 korda päevas 1 kl.
· Punemetõmmise saamiseks valage 6 spl punemeürdile 1 l keeva vett ja jooge saadud vedelikku meega 2-3 korda päevas 1 klaas.
· Rahustavalt mõjub veel palderjan. Laske 10 g kuivatatud palderjanijuurel 8 tundi 300 ml keevas vees tõmbuda, kuumutage keemiseni, jahutage tund aega, kurnake ja jooge 3 korda päevas 1 spl.
· Palderjanijuurevann. Valage 10 l sooja vette 300 ml kanget palderjanitõmmist (keetke 20 g peenestatud palderjanijuuri 15 minutit 500 ml vees nõrgal tulel).
· Suurepärane närvinõrkuse- ja väsimusevastane vahend on põldsalvei. Valage 3 spl salveiõitele 500 ml keeva vett, laske suletud nõus tund aega tõmbuda, kurnake ja jooge 3 korda päevas enne sööki 150 ml.
· Hästi mõjub ka humal. Laske 1 spl peenestatud käbidel klaasis keevas vees 1 tund tõmbuda ja võtke vedelikku 3-4 korda päevas 2 spl.
· Erutuse, unetuse ja peavalu korral on abi aedtillist. Valage 1 spl tilliseemnetele 300 ml keeva vett, laske 2 tundi tõmbuda, kurnake ja jooge 3 korda päevas ½ klaasi.
· Valage 2 tl veiste-südamerohu ürdile 300 ml keeva vett, laske 1 tund tõmbuda, kurnake ja võtke 2-3 korda päevas 1 spl.

Teie ees on 20 kinnitust. Mõelge, mil määral langevad need kokku teie eluviisiga. Püüdke vastata võimalikult avameelselt ja siiralt.

Oma vastuseid hinnake nõnda: "alati" - 1 punkt, "väga tihti" - 2 punkti, "sageli" - 3 punkti, "harva" - 4 punkti, "mitte kunagi" - 5 punkti.
1. Söön vähemalt kord päevas sooja toitu.
2. Magan 7-8 tundi ööpäevas.
3. Inimestega suhtlemine valmistab mulle rõõmu.
4. Võin alati oma sugulastele loota.
5. Minu nahk on sageli liiga kuiv (niiske).
6. Ma ei suitseta.
7. Olen oma kehakaaluga rahul.
8. Minu palk rahuldab mind.
9. Võimlen ja liigun palju.
10. Ma ei kuritarvita alkohoolseid jooke; olen neist loobunud.
11. Suhtlen aktiivselt sõprade ja tuttavatega.
12. Tunnen end tervena.
13. Mul on sõpru, kellega võin jagada oma salajasimaid mõtteid.
14. Suudan oma muredest rääkida, isegi kui mu meeleolu on kehv.
15. Vestlen naabritega kõikvõimalikest olmeprobleemidest.
16. Viskan sageli nalja.
17. Iga päev on mul enda jaoks veidi aega.
18. Ma ei pea lugu liiga kangest kohvist ja teest.
19. Oskan oma aega sättida.
20. Kui vajan nõu, pöördun sõprade või tuttavate poole.

Lugege nüüd oma punktid kokku ja arvake saadud summast 20 punkti maha.

HINNANG

Kui saite üle 30 punkti, pole te stressi eest päris kaitstud. Korrigeerige oma eluhoiakut ning kasutage stressivastaseid võtteid. Tugevdage oma keha ja vaimu!
Kui kogusite 50 punkti või rohkemgi, on teie stressisoodumus üsna suur. Võtke kohe kasutusele psüühilise eneseregulatsiooni võtted, alustades autogeensest treeningust. Unustada ei maksa ka füüsise tugevdamist.
Kui teie punktisumma on 70 või üle selle, seisate juba tõsise ohu piiril ning peaksite ehk pöörduma psühhoterapeudi poole.

Algul tekib nohu, seejärel hakkavad teid vaevama köha ning tüütu näriv peavalu. Kui see peaks teiega juhtuma, toimite ilmselt harjumuspäraselt. Kontrollige, kas teete seda ikka õigesti.

1. Hommikul ärgates avastate, et algav nohu on pannud teil nina kinni ja kurk on muutunud valusaks.
A. Võtate haiguslehe.
B. Tormate tööle, teete ära pakilisemad asjad ja palute end poolest päevast koju lasta.
C. Veedate haigust trotsides terve päeva kontoris.
2. Külmetushaigus on teid juba nädalapäevad vaevanud ning otsustate lõpuks arsti juurde minna.
A. Siis kui ninast on hakanud tulema kollakas-rohelist eritist.
B. Kui tunnete põskkoobaste ümbruses pidevat tuima valu.
C. Kui teil on tekkinud palavik.
3. Tunnete pärastlõunal kohutavat väsimust ning arvate, et ilmselt on teid haigus kimbutama hakanud.
A. Võtate nõuks koos sõpradega lõunastada, lootes et paar klaasi veini parandavad teie enesetunnet.
B. Lähete jõusaali, et teha kerge treening või lasta end masseerida.
C. Suundute koju, et võtta vanni ja puhata.

VASTUSED
1.A. Teete töökaaslastele heateo, kui jääte koju. Esimesel paaril päeval, mil sümptomid on eriti selged, ongi haigus kõige nakkavam.
2.A, B ja C. Kõigil kolmel ilmingul on teisese bakteriaalse nakkuse tunnused. Pöörduge arsti poole.
3. B või C. Kui teil on tunne, et haigus kipub kallale, peate kindlasti puhkama. Kerged harjutused ei tee halba, vaid võivad organismi kaitsejõude koguni mobiliseerida. Alkohol seevastu kipub organismist vett välja viima ja seetõttu tunnete end kindlasti halvemini.

Naerdes Moliere´i komöödia "Ebahaige" kangelase üle, ei tule meile pähegi, et temas võiks end ära tunda iga neljas inimene. Ta tüütab pidevalt arste arusaamatute kaebustega, ehkki nood ei suuda tuvastada tal ühtegi konkreetset tõbe. Selline ülitundlikkus oli muide omane paljudele kuulsustele, sealhulgas Goethele, Franz Kafkale, Thomas Mannile ning meie päevil kannatab selle all näiteks Woody Allen.

Ega teie juhuslikult selles suhtes patusta? Seda on kerge kindlaks teha prantsuse meedikute testi abil. Küsimustele tuleb vastata, kas jah või ei.

1. Kas kardate raskesti haigestuda?
2. Kas tunnete sageli valu?
3. Kas jälgite pidevalt oma organismis toimuvaid väikesi muutusi?
4. Kas täheldate enda juures raskete haiguste sümptomeid?
5. kas juhuslikult kätte sattunud raskeid haigusi käsitlev raamat paneb teid tõsiselt mõtlema?
6. Kas tunnete pettumust, kui teile öeldakse, et pakatate tervisest?
7. Kas leiate endal korraga mitme haiguse tunnuseid?
8. Kas usute arsti, kui too ütleb, et teil pole praegu põhjust muretseda?
9. Kas arvate, et mitte keegi ei võta teie muresid tõsiselt?
10. Kas muretsete oma tervise pärast rohkem kui teie omaksed?
11. Kas olete veendunud, et teid on tabanud raske haigus?
12. Kas tunnete haiguste ees hirmu?

TULEMUSTE ANALÜÜS

Kui olete vastanud jaatavalt 1., 4. ja 8. küsimusele, siis kipute end halvasti tundes tõepoolest virisema, kuid olete samas suuteline tegema selget vahet hüpohondria ja haiguse vahel. Te pole hüpohondrik.
Kui olete andnud jaatava vastuse 2., 3. ja 7. küsimusele, tunnete oma tervise pärast ülemäära palju muret ja mõtlete ilmselt endale nii mõnegi haiguse juurde, kuid sellegipoolest pole te hüpohondrik.
Kui jaatavad vastused seisavad 5., 10. ja 12. küsimuse järel, aga 9-ndale olete vastanud eitavalt, peate end ilmselt puruhaigeks. Tehke läbi uuringud ja veenduga, kas see ikka on nõnda. Kui mitte, elage rahulikult ja olge õnnelik.
Kui andsite jaatava vastuse 6., 9. ja 11. küsimusele, siis olete endale mingi haiguse külge pookinud ning suutnud ennast veenda, et tunnete tõeliselt valu. Kõigepealt soovitame teil endale tunnistada, et olete hüpohondrik. See rahustab teie lähedasi. Teie ise peaksite pöörduma arsti poole.

Tagasi sisukorda

Terviktekst pdf formaadis, 285 kb

Veel raamatutest