Gustave Le Bon Hulkade psühholoogia Tlk. K. Martinson, LR 1991. Ühised iseloomulikud tunnused, mis tekkinud miljöö (keskkonna) ja pärimuse tõttu ühe rahva kõigil (enamusel?) üksikolendeil, moodustavad selle rahva hinge (isikupära). Ainsamad tähtsad muudatused, millest tuleb tsivilisatsioonide (ühiskondade?) uuendamine, on need, mis sünnivad vaadetes, mõistetes ja uskumustes. Praegu on muutumise aluseks; eelnevate vaadete (usuliste, poliitiliste jms.) purunemine; uued tingimused meie mõtlemisele (tööstuse ja teduse arengu tõttu) Mõtlemisvõimet on hulkadel vähe, kuid nad on väga tegevusvalmis. Teatavad ideed, teatavad tunded ei tõuse päevavalgele ega muutu tegudeks muidu, kui ainult hulgas olevate inimeste juures (hulga moodustumisel tekivad (erinevate iseloomude kuid ühise eesmärgi tõttu) kogumile omadused, mida indiviididel seal hulgas üldse pole.) Isikud erinevad üksteisest kasvatuse (kasvamiskeskkonna) ja pärilike omaduste tõttu (intellekt? isikupära?). Isikud sarnanevad teineteisele, kuna nende alateadvuses toimuvad protsessid on analoogsed (instinktid, kired, tundmused). Kollektiivses hinges inimeste intellektuaalsed võimed ja järelikult nende isiksus kaob (kas ka halvad küljed on paremini varjatavad?). Mitmekesine upub ühetaolisse. Hulgas ei saa kuhjuda mõistus, vaid ainult keskpärasus (paljud on rahul keskpärasusega ja ei pürigi kõrgemale? Miks? Siiski?). Hulk on anonüümne - seega vastutamatu. (sinna kuuluvate isikute vastutustunne väheneb a`la "Kõik teised teevad niiviisi..." tõttu?) Hulk on intellektuaalselt madalamal üksikisikust (sest hulgas olles ei ei tegutse isik enda tõekspidamiste järgi vaid allub hulgale, n.ö kuulab hulga arvamust. Kas ka hirmu mõjul?). (Kas oma osa pole alati mänginud ka see, et 1) hulgad on enamasti koosnevad alamatest kihtidest - seega vähem teadlikud - seega kergemini mõjutatavad 2) infopuudus või ainese ühekülgne (demagoogiline ) käsitlus. Hulgad on raskesti valitsevad (st. juhitavad? omaenese sisemiste meelemuutuste tõttu?), impulsiivsed ja muutlikud. samuti on nad äärmiselt kergeusklikud, (hulgas olles) kaob vaatlemisvõime ja kriitiline meel. Kollektiivsed tähelepanekud on kõigist kõige ekslikumad, kõige sagedamini figureerib seal ühe isiku lihtne illusioon, mis nakatuse teel sugereeritud teistele. Hulk sattub ikka kohe äärmustesse (must-valged toonid enamasti?), nagu naisedki. Kunst kõnelda hulkadele on alamat liiki kunst, kuid nõuab täiesti erilisi võimeid. Hulk on nii autoritaarne kui sallimatu, kuna (selles viibivatel isikutel) omab selgit teadmist oma jõust. Ikka valmis mässu tõstma nõrga (heasüdamliku?) valitsuse vastu, hulk langeb orjalikult looka tugeva (despootliku ) võimu ees. Hulkade alatine muutlikus (e. tahe midagi muuta?) puudutab ainult pealiskaudseid asju. Seal valitseb ebausklik aukartus traditsioonide ees ja ebateadlik hirm uuenduste ees. Kollektiivse loogika tunnused - see põhineb assotsiatsioonidel ja üksikjuhtude otsekohesel üldistamisel. Teatavad arvamused (võõrad, teiste inimeste) saavad üldiseks, kuna suurem osa inimestest on võimetud looma endale oma isiklikku arvamist, mis põhineb nende omadel arutlustel. Kes tunneb kunsti, kuidas mõjutada hulkade kujutlust, see tunneb kunsti kuidas neid valitseda. (tänapäeval raskendatud - ajakirjanduse suhtelise sõltumatuse ja suure mõju tõttu. Samas on oht, et ajakirjandus hakkab rahvaga manipuleerima. Väljapääs - suur konkurents ajakirjanduses) Püsivate traditsioonideta (järjepidevuseta?) pole tsivilisatsiooni, ilma nende kõrvaldamiseta (uuendusteta) pole edu (arengut?). Raskus seisneb stabiilsuse ja muutlikuse vahelise tasakaalu leidmiseks. Usundlikud eelarvamused on suurele hulgale õnnetuile lohutuse allikaks. Rahvaste iseloom, mitte aga valitsused, määravad nende saatuse. Ebakasutatavate (kasutute?) teadmiste omandamine on kindel abinõu muuta inimesi mässajaks. Aru (mõistus?), kogemus, algatusvõime ja iseloom on edu tingimusteks elus. Valitsejate kunst nagu advokaatide oma seisneb peaasjalikult selles, et hästi käsitleda sõnu. Kes oskab neile (hulkadele, rahvale) illusioone anda, saab hõlpsasti nende isandaks; kes püüab neid illusioonides tvabastada, on ikka nende ohver. Et veenda hulki, on vaja teada tundeid, mis neid liikuma panevad, teeselda, et neid jagad, siis katsuda neid muuta, esile manades algeliste assotsiatsioonide (kujutluspiltide? illusioonide?) abil teatavaid mõjuvaid pilte. Kõnet tuleb muuta selle järele, milline on selle mõju kõnelemise ajal. (Päheõpitud kõned ei arvesta sellega, et kuulajate mõte võib maha jääda, ette jõuda, muutuda jms.) Meeleteravus (mõtlemisvõime?) viib harilikult kahtlemisele ja tegevusetusele. (?!). Kõigist jõududest, mid omab inimkond, on usk olnud alati üks kõige suuremaist. anda inimestele usk, tähendab mitmekordistada ta jõudu. Suurem osa inimesi ei oma väljaspool oma eiala mingit selget ja mõistlikku ideed ja on võimetud end juhtima (jällegi on ajakirjandus tooniandjaks ja arvamuse kujundajaks). Inimesed, kes on liiga palju kõrgemal (suuremate ja idealistlikumate ideedega) oma ajastust, ei avalda üldiselt (märkimisväärselt)mingit mõju sellele (ajastule?, ideed on liiga kauged, tunduvad enamusele liig utoopilised ja mõistetamatud). Et panna hulki end ime(s)tlema, on vaja hoida neid endast teataval kaugusel. Jumal maksab oma pojale hirmsate piinadega kätte ühe tema loodud olendi sõnakuulmatuse pärast. Salajane mässunõu võib maha tõugata türanni, kuid mis võib see teha mõne kõvasti juurdunud uskumuse vastu? Poliitilistel koosolekutel on tähtsad ainult ilukõned, mis kohandatud ajale ja kohale, ja teened, mis on näidatud, mitte isamaale, vaid erakondadele. Administratiivne kast (ametnikud) pääsevad vahetamisest, sest tema üksi on vastutamatu, ebaisikuline ja püsiv. Kodanike ükskõiksuse kasvamisega peab veel enam suurenema (suureneb?) valitsuse võim.