Käibemaksuseadus

Riigikogu seadus nr 203

Akti versioonid:

• 01-09-1996..05-11-1996
• 06-11-1996..07-12-1996
• 08-12-1996..31-03-1997
• 01-04-1997..21-06-1997
• 22-06-1997..30-06-1997
• 01-07-1997..09-07-1997
• 10-07-1997..05-11-1997
• 06-11-1997..31-12-1997
• 01-01-1998..30-06-1998
• 01-07-1998..30-11-1998
• 01-12-1998..31-12-1998
• 01-01-1999..04-03-1999
• 05-03-1999..31-03-1999
• 01-04-1999..30-06-1999
• 01-07-1999..31-12-1999
• 01-01-2000..31-12-2000

KÄIBEMAKSUSEADUS

Muudetud osa järel nurksulgudes on viide akti(de)le (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus.
* v.a. § 28 lg. 4 ja 4¹ - 1.07.1996;
    § 3 lg. 1 p. 6; § 12 lg. 7 ja 8; § 18 lg. 8; § 20; § 28 lg. 4², 5 ja 6 - 6.07.1996;
    § 5 lg. 1 p. 13 ja 14; § 13 lg. 2 ja 3 - 1.01.1998 (jõustumine tekstis ära märgitud).
 

I peatükk
 

ÜLDSÄTTED
 

§ 1. Maksu objekt
    Käibemaksuga maksustatakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksustatav käive. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna.
§ 2. Mõisted
    Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 

        5) isik - füüsiline ja juriidiline isik, riigi-, valla- ja linnaasutus tema majandustegevuse osas, välismaa äriühingu filiaal ning Eestis maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313; 1998, 40, 611; 86/87, 1409; 1999, 24, 360; 27, 394; 71, 685) sätestatud püsivat tegevuskohta omav välismaa juriidiline isik;  [17.11.1999]

        6) import - kauba sissevedu Eesti tolliterritooriumile tolliprotseduuriga «import vabaks ringluseks», samuti renditud kauba ajutine sissevedu taasväljaveo kohustusega ning töötlemiseks väljaviidud kauba taassissevedu tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297) mõistes;

    (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse käibeks:
1) kaupade ja teenuste müüki, vahetamist ning tasuta võõrandamist;
2) kaupade või teenuste tarbimist maksukohustuslase enda poolt käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel.
[17.11.1999]
    (2) Kaupade ja teenuste tarbimine maksukohustuslase enda poolt loetakse käibeks järgmistel juhtudel:
        1) kaupade andmine ja teenuste osutamine tööandja poolt töövõtjale töötasu, preemia või muu väljamakse katteks, kui registreeritud maksukohustuslane on nende kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu enda käibelt arvestatud käibemaksust maha arvanud;
        2) (kehtetu) [07.11.96]
        3) enda toodetud kaupade võõrandamine ja teenuste osutamine loteriivõitudeks loterii korraldaja poolt.
    (3) Käesolevas seaduses käsitatakse kasutusrenti teenuse võõrandamisena ja kaupade kapitalirenti kaupade võõrandamisena. Kapitalirendilepingus peab olema sätestatud omandiõiguse üleminek kauba väljaostmisel, vastasel korral loetakse tehing kasutusrendiks. [17.11.1999]
    (4) Käesoleva seaduse tähenduses ei loeta käibeks:
        1) mitterahalisi sissemakseid äriühingu osa- või aktsiakapitali;
        2) kaupade omandiõiguse üleminekut tollilaos või vabatsoonis; [17.11.1999]
        3) erastamisnimekirja kantud riigi-, valla- või linnavara erastamist, riigivara valla või linna omandisse andmist, kaupade andmist ja teenuste osutamist osakute eest põllumajandusreformi käigus ning kinnistusraamatusse kandmata mitmeaastaste istanduste üleandmist õigustatud subjektidele maareformi käigus;
        4) vara üleandmist uutele ettevõtjatele äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 52-54, 993) sätestatud ettevõtjateks;  [17.11.1999]
        5) debitoorse võlgnevuse müüki (faktooring);
        6) kirjalikus lepingus ettenähtud viiviste ja leppetrahvide, samuti tekitatud kahju sissenõudmist;    [17.11.1999]
        7) vara üleandmist teisele isikule äriühingu ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel äriseadustiku mõistes;
        8) kauba, kinnisasja ja ehitise kui vallasasja vahetamise või parandamise teenuse osutamist garantiitähtaja jooksul kauba, kinnisasja ja ehitise kui vallasasja valdajale; [07.11.96]
        9) ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavahelisi tehinguid, kui tehingu tulemusena kauba või teenuse soetanud isik kasutab selle kauba või teenuse täies ulatuses oma maksustatava käibe tarbeks;  [17.11.1999]
       10) Eesti Vabariigi seaduse «Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta» (RT 1991, 25, 308) tähenduses vaidlevate poolte ja muudes vahekohtutes vaidlevate poolte poolt arbitraažimaksu tasumist.  [10.02.1999]

        2) postimaksevahendid ja riikliku postiside teenused;

        7) loteriipiletid;

        11) [kehtetu - 21.11.1995]

        12)  [Kehtetu 17.11.1999]

     Käesoleva lõike punktides 2, 4, 5 ja 8 nimetatud kaupade ja teenuste täpse loetelu kehtestab rahandusminister.  [17.11.1999]

   (1¹) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaupade ja teenuste eksport kuulub käibemaksuga maksustamisele. [17.11.1999]

    (1²) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ei maksustata rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras käibemaksuga järgmiste kaupade ja muu vara importi:
1) ainult rahvusvahelistel reisidel kasutatavad vee- ja õhusõidukid;
2) välisriigist vabatsooni toimetatavad kaubad ja muu vara;
3) ümberasuja omandis üle kuue kuu olnud vara, mis toimetatakse Eestisse üle 12 kuu pidevalt välisriigis elanud isiku poolt seoses alaliselt Eestisse elama asumisega;
4) Eestis asuvale pärijale toodav pärandvara;
5) lepingus ettenähtud garantiide alusel Eestisse tagasitoodavad kaubad;
6) välismaa juriidiliste isikute poolt Eestisse tasuta jagamiseks saadetavad kataloogid, hinnakirjad, kasutusjuhendid, brošüürid jt analoogilised reklaamtrükised, kui need on seotud Eestis müüdavate, renditavate või näitustel, messidel, laatadel jms üritustel demonstreeritavate kaupadega või Eestis osutatavate teenustega;
7) raamatukogudele annetustena ning vahetuse korras välisriikidest saadetavad raamatud, ajalehed, ajakirjad ja muud infokandjad;
8) Eesti Panga poolt üle Eesti tollipiiri toimetatav kuld;
9) seoses riigi- ja valitsusjuhtide ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhtide ametlike visiitidega imporditavad kaubad (sealhulgas kingitused);
10) välismaa juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluvad kaubad, mis imporditakse Eestisse katsetamiseks, analüüside tegemiseks, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni egiidi all toimuvatel rahvusvahelistel spordivõistlustel kasutamiseks või Kaitseministeeriumi erilubade alusel sõjaliste harjutuste läbiviimiseks ning mis hävivad või kasutatakse täielikult ära katsetuste või analüüside tegemisel, eelnimetatud spordivõistluste või sõjaliste harjutuste läbiviimisel;
11) Põllumajandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ning nende valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning Keskkonnaministeeriumi poolt imporditavad reaktiivid, laboratooriumiseadmed ja muud laboratooriumitarbed veterinaarkontrolliks ning keskkonna, toidu, joogivee ja põllumajandustoodangu ohutuse diagnostikaks;
12) Eesti alaliste elanike välisriikides saadud autasud ja auhinnad.

[17.11.1999]

  (2) Kauba import füüsilise isiku poolt on käibemaksuvaba rahandusministri kehtestatud väärtuseliste ja koguseliste piirnormide ulatuses.

MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTREERIMINE JA NENDE KOHUSTUSED
 

§ 6. Maksukohustuslane
 

    (1¹) Registreerimiseks avalduse esitamisel peab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja esitama Maksuametile ka oma isikut tõendava dokumendi. Kui avalduse esitamisel isikut tõendavat dokumenti ei esitata, on Maksuametil õigus avaldus isikule tagastada ja registreerida isik pärast isikut tõendava dokumendi esitamist. Samuti on Maksuametil õigus avaldus isikule tagastada, kui avalduses esitatud andmed ei ole õiged või kui pole esitatud kõiki andmeid. Maksuamet registreerib sellise isiku, kui ta esitab parandatud või täiendatud andmetega avalduse 10 kalendripäeva jooksul Maksuameti poolt tagastatud avalduse kättesaamise päevast arvates. Maksukohustuslase registreerimisel käesolevas lõikes nimetatud juhtudel võetakse aluseks avalduse esmase esitamise kuupäev. [17.11.1999]

    (2) Maksukohustuslase, kes pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimist ei ole esitanud avaldust enda registreerimiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, registreerib Maksuamet maksustatava käibe tekkimise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast. Maksuamet registreerib tagasiulatuvalt ka maksukohustuslase, kes ei esitanud tähtaegselt avaldust enda registreerimiseks käesoleva seaduse kuni 1995. aasta 1. aprillini kehtinud redaktsioonis või Eesti Vabariigi käibemaksuseaduses (RT 1991, 36, 447; 1992, 34, 440; RT I 1993, 35, 548; 60, 847) sätestatud suuruses maksustatava käibe tekkimisel, kui sellises suuruses maksustatav käive tekkis vastava seaduse kehtimise ajal, vastavalt nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise ajal kehtinud korrale.

    (7) [Kehtetu 17.11.1999]

    (1) Maksuamet registreerib rahandusministri poolt kehtestatud korras ühe maksukohustuslasena emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses, samuti maksukohustuslased, kelle puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) üle 50% iga käesoleva paragrahvi kohaselt registreeritava aktsiaseltsi aktsiatest või osa-, täis- või usaldusühingu osalusest kuulub samale isikule;
2) üle 50% iga käesoleva paragrahvi kohaselt registreeritava aktsiaseltsi aktsiatega, osaühingu osadega või täis- või usaldusühingu sissemaksetega määratud häältest kuulub samale isikule.

    (2) Käibemaksukohustuslasena registreerimata maksukohustuslased registreeritakse enne nende ühe maksukohustuslasena registreerimist eraldi maksukohustuslastena käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korras.

    (3) Maksuamet tunnistab ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks, kui ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste puhul ei esine enam ühtki käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaoludest, nende asjaolude lõppemise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast. Ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste taotlusel tunnistab Maksuamet ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras.

    (4) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise päevast loetakse maksukohustuslased uuesti registreerituteks eraldi maksukohustuslastena.

[17.11.1999]

§ 9. Maksuameti kohustus maksukohustuslase registreerimisel
    Maksuamet on kohustatud registreerimisel selgitama maksukohustuslasele tema kohustusi käibemaksu maksmisel.
§ 10. Registreeritud maksukohustuslase kohustused

        2) arvutama käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa;
        3) esitama Maksuametile rahandusministri poolt kehtestatud vormis käibedeklaratsiooni;
        4) tasuma käibemaksu enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt, välja arvatud impordilt, ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali maksustatavalt käibelt, käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks ning impordilt tollieeskirjades sätestatud impordimaksude (tolliseaduse mõistes) tasumise tähtpäevaks. [12.06.1996; 17.11.1999]
        5) väljastama ning säilitama arveid käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud tingimustel ja korras.
§ 11. Maksukohustuslase registrist kustutamine

III peatükk
 

MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
 

§ 12. Maksustatav väärtus
    (1) Välja arvatud käesoleva paragrahvi 2.-9. lõikes sätestatud juhtudel, on maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks kaupade või teenuste müügihind, millele on lisatud kõik muud kaupade või teenuste saaja poolt kaupade või teenuste müüjale maksmisele kuuluvad summad, välja arvatud käesoleva seadusega kehtestatud maks.
    (2) Kapitalirendil on maksustatavaks väärtuseks maksustamisperioodil kapitalirendile andjale kapitalirendi makse osana tasutav vara väljaostumakse koos intressiga.
    (3) Kasutusrendil on maksustatavaks väärtuseks maksustamisperioodil lepingu järgi tasumisele kuuluv summa.
    (4) Järelmaksuga müügil on maksustatavaks väärtuseks järelmaksuga müüdava kauba müügihind, välja arvatud intress.
    (5) Teenuse osutamisel, mis seisneb teistele isikutele kuuluvate kaupade, teenuste, kinnisasjade, ehitiste kui vallasasjade, raha ja väärtpaberite müügi vahendamises, on rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras maksustatavaks väärtuseks vahendustasu.
    (6) Kaupade ja teenuste vahetamisel ja tasuta või harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamisel on maksustatavaks väärtuseks nende keskmine kohalik müügihind (edaspidi turuhind), millest on maha arvatud käesoleva seadusega kehtestatud maks. Kui Maksuamet leiab, et kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus on turuhinnast väiksem, võib Maksuamet määrata maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks turuhinna. [17.11.1999]
 

    (8¹) [Kehtetu 17.11.1999]

    (10) Kauba väljaveol Eesti tolliterritooriumilt rakendatakse selle maksustatava väärtuse määramisel tolliväärtuse määramise seaduses (RT I 1995, 20, 298; 1999, 83, 756) sätestatud põhimõtteid, kusjuures kauba väärtuseks loetakse selle maksumus koos laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini. Töötlemiseks Eestisse sissetoodud kauba taasväljaveol on maksustatavaks väärtuseks töötleja poolt lisatud materjalide ja osutatud teenuse maksumus koos kauba laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini.   [17.11.1999]

§ 13. Maksumäär

(3¹) Lisaks käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatule on Vabariigi Valitsusel õigus lubada erandkorras käibemaksu määra 0% rakendamist kaupade ja teenuste müümisel käesoleva seaduse § 5 4. lõikes nimetamata isikutele Euroopa Liidu abiprogrammide ja välisriikide riiklike välisabiprogrammide raames tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest. [11.06.1997; 17.11.1999]

(4) Teenuse ekspordiks on:
        1) teenuse osutamine väljaspool Eesti tolliterritooriumi;
        2) väljaspool Eesti tolliterritooriumi asuvale välismaa juriidilisele isikule, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega käesoleva seaduse tähenduses ning ei oma Eestis filiaali ega maksukorralduse seaduse §-s 11⁴ sätestatud korras registreeritud püsivat tegevuskohta või kellele teenuse osutamine ei ole tema filiaali või Eestis registreeritud püsiva tegevuskohaga seotud, Eestis osutatud teenused, mis on nimetatud rahandusministri kehtestatud loetelus;  [17.11.1999]
        3) teenuste osutamine Eesti Vabariigi välisesindustele;
        4) riikidevahelise kauba- või reisijateveoga seotud teenused vastavalt rahandusministri kehtestatud loetelule;
        5) turismiteenuste osutamine mitteresidentidest füüsilistele isikutele Eestis neile väljaspool Eesti tolliterritooriumi mitteresidentide poolt müüdud turismiteenuste paketi alusel;   [17.11.1999]
       5¹) turismiteenuste müük Eestist välisriiki suunduvate turistide teenindamiseks väljaspool Eesti tolliterritooriumi; [17.11.1999]

    (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5 ja 5¹ nimetatud turismiteenuste loetelu kehtestab majandusminister.    [17.11.1999]

§ 14. Kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamine

§ 15. Käibe toimumise aeg
    (1) Välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatu, loetakse käibe toimumise ajaks käesolevas seaduses varaseim hetkest, mil sooritati üks alljärgnevaist toiminguist:
        1) kauba ostjale, vahendajale või komisjonärile lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;  [17.11.1999]
        2) kauba või teenuse eest arve väljastamine;
        3) kauba või teenuse eest maksmine;
        4) kauba või teenuse tarbimine maksukohustuslase enda poolt käesoleva seaduse § 3 2. lõikes sätestatud juhtudel.
        5) [09.10.1997]
    (2) Samale ostjale regulaarselt või pidevalt võõrandatavate kaupade ja teenuste puhul, mis on nimetatud rahandusministri poolt kehtestatud loetelus, loetakse käibe toimumise ajaks kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuu.  Kinnis- ja vallasvara kasutusrendile ning kauba kapitalirendile andmisel loetakse käibe toimumise ajaks kauba või vara rentimise iga kuu.   [17.11.1999]
    (3) Juhul kui mõni käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 nimetatud toiming oli sooritatud enne käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kohustuste tekkimist, peab registreeritud maksukohustuslane arvestama tehingu maksustatavalt väärtuselt käibemaksu vaid juhul, kui kauba lähetamine või ostjale kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine toimus eelnimetatud kohustuste kehtimise ajal.
    (3¹) Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali soetamisel loetakse käive toimunuks raieõiguse või metsamaterjali eest arve kättesaamisel.   [17.11.1999]
    (4) Impordi puhul loetakse maksustatav käive toimunuks kauba saabumisel Eesti tolliterritooriumile või selle vabastamisel esialgsest tolliprotseduurist, kui kaup suunatakse tolliseaduses sätestatud korras vabasse ringlusse.

    Käibe toimumise koht on Eesti, kui:
        1) kaup imporditakse Eestisse, toimetatakse saajale või tehakse talle kättesaadavaks Eestis või eksporditakse Eestist;

    (2) Maksuamet võib maksukohustuslasele kehtestada kalendrikuust erineva maksustamisperioodi.  [17.11.1999]

    (3) Käibedeklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele on maksukohustuslasele kehtestatud kalendrikuust erinev maksustamisperiood, määrab käibedeklaratsiooni esitamise tähtaja Maksuamet.    [17.11.1999]
    (4) Ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud esitavad käibedeklaratsioonid eraldi, kuid vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt.  Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis tekkis maksustamisperioodil, mil nad olid registreeritud ühe maksukohustuslasena. [17.11.1999]

    (1) Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil:
        1) teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks;
        2) oma ettevõtluseks imporditud kaupadelt tasutud käibemaks.
    (2) Kaupade ja teenuste kasutamisega ettevõtluses võrdsustatakse ka kaupade ja teenuste tarbimine maksukohustuslase enda poolt käesoleva seaduse § 3 2. lõikes nimetatud juhtudel.
    (3) Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluses või sellega võrdsustatud oma tarbimises kui ka omatarbeks muudel juhtudel, kuulub vastava kauba või teenuse soetamisel makstud käibemaks mahaarvamisele rahandusministri poolt kehtestatud korras.
    (3¹) Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel registreeritud maksukohustuslaselt teisele registreeritud maksukohustuslasele tasub tehingu kohta esitatud arvel näidatud käibemaksusumma riigieelarvesse ostja, makstes müüjale ainult kauba või teenuse müügihinna ilma käibemaksuta. Käibemaksu mahaarvamine raieõiguse või metsamaterjali soetamise korral toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.  [17.11.1999]
    (4) Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei arvata maha käibemaksu, mille registreeritud maksukohustuslane on maksnud:
        1) külaliste vastuvõtul ning oma töötajate toitlustamisel ja majutamisel kasutatud kaupade ja teenuste eest tasumisel;
        2) sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel, samuti sõiduautode tarbeks mootorikütuse soetamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 4¹. lõikes sätestatu.
[17.11.1999]
   (4¹) Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust arvatakse maha käibemaks, mille on sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel maksnud maksukohustuslane, kes tegeleb sõiduautode müügiga või vallasvara kasutus- või kapitalirendiga ja kelle põhikirjas on vastav tegevusala ette nähtud. Käibemaks arvatakse maha tingimusel, et eelnimetatud maksukohustuslased ei võta müügiks või rentimiseks soetatud autosid ise kasutusele. (kehtib tagasiulatuvalt -01.10.96) [24.10.96; 17.11.1999]
    (5) Maksukohustuslasel on õigus enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata oma maksustatava käibe tarbeks ehitatava ehitise ehitamiseks või remondiks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks vastavalt ehitise maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele, samuti käibemaksuga maksustatava ehitus- või remonditeenuse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks. Maksustatava käibe tarbeks kasutatud hoone võõrandamisel või kapitalirendile andmisel viie kalendriaasta jooksul selle kasutusloa saamise aastast arvates või rajatise võõrandamisel või kapitalirendile andmisel viie kalendriaasta jooksul selle raamatupidamises arvelevõtmise aastast arvates, samuti juhul, kui hoonet hakatakse viie kalendriaasta jooksul selle kasutusloa saamise aastast arvates või rajatist viie kalendriaasta jooksul selle raamatupidamises arvelevõtmise aastast arvates kasutama maksuvaba käibe tarbeks, eluruumidena või riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks, tehakse ehitise soetusmaksumusse arvatud kaupade ja teenuste soetamisel makstud ja enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvatud käibemaksu ümberarvestus rahandusministri kehtestatud korras. Ehitisteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse hooneid, millele on antud kasutusluba, ja rajatisi planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) tähenduses. [17.11.1999]
    (5¹) Ehitise ehitamiseks või remondiks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ei arvata maha juhul, kui ehitist ehitatakse ühel käesoleva paragrahvi 5. lõike teises lauses nimetatud eesmärgil või remonditakse mõnel eespool nimetatud eesmärgil ehitatud ehitist. Samuti ei arvata maha eluruumides kasutamiseks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu.   [17.11.1999]
    (6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud mahaarvamised on lubatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava originaalarve või impordi kaubadeklaratsiooni ja kauba importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.
    (7) Käibemaks arvatakse maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus on kätte saadud ning kauba või teenuse müüjalt arve laekunud või käibemaks importimisel tasutud, seejuures ei loeta käibemaksu tasumiseks tollile tehtud ettemaksu. Kui kaup saadakse kätte ning käibemaks importimisel tasutakse erinevatel maksustamisperioodidel, arvatakse käibemaks maha perioodil, mil mõlemad tingimused on täidetud. Kui kauba või teenuse ostmisel Eestis saadakse kaup või teenus ning arve kauba või teenuse eest kätte erinevatel maksustamisperioodidel, arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus kätte saadakse, tingimusel, et arve kauba või teenuse eest esitatakse käesoleva seaduse § 24 7. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Kui viimatinimetatud juhul esitatakse arve hilinenult, arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil saadakse kätte kauba või teenuse kohta esitatud arve. Kui maksukohustuslane saab kauba või teenuse kätte enne registreeritud maksukohustuslase õiguste ja kohustuste laienemist tema suhtes, on, sõltumata arve esitamise ajast, lubatud käibemaks maha arvata ainult käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud juhul.   [17.11.1999]
    (8) Käibemaksu mahaarvamine on lubatud ainult arve originaaleksemplari alusel. Kui Eestis raha eest soetatud kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni, on mahaarvamine lubatud juhul, kui selle eest tasutakse täies ulatuses krediidiasutuse kaudu kas rahaülekandega või sularaha sissemaksega müüja pangakontole. Kaupade importimisel tasutud käibemaks on lubatud maha arvata sellest sõltumata, kas vastava kauba soetamisel tasuti selle eest rahaülekandega või sularahas.   [17.11.1999]
    (9) Impordimaksude tasumisel Tolliameti poolt väljaantud tunnistust omava tollimaakleri kaudu arvatakse kaupade importimisel tasutud käibemaks maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha rahandusministri poolt kehtestatud korras.

    (1) Käibemaks laekub riigieelarvesse.

§ 20. Käibemaksu tagastamine maksukohustuslasele
 

    (1) Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud Eestis toodetud või Eestisse imporditud vabas ringluses olevaid kaupu ja Eestis osutatud teenuseid või tema poolt imporditud kaupu nii maksustamisele kuuluva kui maksuvaba käibe tarbeks, kuulub ostmisel makstud käibemaks mahaarvamisele osaliselt.
    (2) Käibemaksu osalisel mahaarvamisel on sama kalendriaasta jooksul lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Kooskõlastatult Maksuametiga võib kasutada otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi erijuhtu, mille puhul teatud tegevusvaldkonna tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel arvatakse käibemaks maha vastavalt registreeritud maksukohustuslase maksustatava käibe suhtele tema kogu Eestis toimunud selle tegevusvaldkonna käibesse. Kalendriaasta lõpul tehakse käibemaksu  proportsionaalse mahaarvamise ümberarvestus vastavalt registreeritud maksukohustuslase maksustatava käibe suhtele tema kogu Eestis toimunud käibesse sellel kalendriaastal. [07.11.97; 17.11.1999]
    (3) Käibemaksu osalise mahaarvamise ning kalendriaasta lõpul ümberarvestuse tegemise ja selle käibedeklaratsioonis kajastamise korra kehtestab rahandusminister.
    (4) Kooskõlastatult Maksuametiga on isikul lubatud aasta kestel muuta ostmisel makstud käibemaksu mahaarvamisel kasutatavat käivete suhet.
    (5) Isiku ettevõtluse tarbeks põhivara soetamisel makstud ja mahaarvatud käibemaksusummat korrigeeritakse kolme aasta jooksul vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele rahandusministri poolt kehtestatud korras.
    (6) [Kehtetu 17.11.1999]

    (3) Oksjonimüügi käibelt maksab oksjoni korraldaja käibemaksu kaupade vahendamise eest saadavalt tasult.
§ 23.    Enne registreerimist soetatud kaupadelt makstud käibemaksu mahaarvamine

        1) müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood ning käibemaksukohustuslasena registreerimise number;  [17.11.1999]

        2) arve number ja väljastamise kuupäev;

        4) kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga käibemaksu määrade lõikes;  [12.06.1996; 17.11.1999]
        5) kauba või teenuse maksustatav väärtus, juhul kui see on erinev käesoleva lõike punktis 4 nimetatud hinnast;
        6) käibemaksusumma käibemaksu määrade lõikes;  [17.11.1999]
        7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast;
        8) [Kehtetu 17.11.1999]
    (2) Rahandusministril on õigus  määrata juhtumid, mil registreeritud maksukohustuslase poolt arve esitamine ostjale ei ole kohustuslik. Ostja taotlusel on registreeritud maksukohustuslane alati kohustatud väljastama talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuetele vastava arve. [24.10.96]
    (3) Regulaarselt osutatavate teenuste ja üleantavate kaupade puhul on registreeritud maksukohustuslasel õigus väljastada ostjale käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuetele vastav arve üks kord kuus. Füüsilisest isikust regulaarsele ostjale, kes ei tegutse ettevõtjana, on registreeritud maksukohustuslasel juhul, kui tema poolt sellele ostjale kalendrikuu jooksul võõrandatavate kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga ei ületa 250 krooni, õigus väljastada käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuetele vastav arve üks kord kuni kuuekuulise perioodi eest.  [17.11.1999]
    (4) Arvel või muul dokumendil ei tohi näidata käibemaksu summat isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane.
    (5) Registreeritud maksukohustuslane ei tohi kauba või teenuse ostjale esitatavas arves näidata käibemaksu summat:
        1) kaupade ja teenuse kohta, mille käivet käesoleva seaduse § 5 kohaselt ei maksustata;
        2) tehingute kohta, mis käesoleva seaduse kohaselt ei ole käibemaksu objektiks;
        3) müügiobjektide kohta, mis käesoleva seaduse mõistes ei ole kaubad ega teenused;
        4) kauba või teenuse kohta, mille puhul käibemaksumäär on 0%.

    (7) Registreeritud maksukohustuslane on kohustatud esitama ostjale arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Juhul kui maksukohustuslasel on õigus vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele esitada ostjale arve üks kord kuus, on ta kohustatud esitama arve hiljemalt kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu 7. päeval. Kui maksukohustuslasel on vastavalt samale lõikele õigus esitada füüsilisest isikust ostjale arve üks kord kuni kuuekuulise perioodi eest, on ta kohustatud esitama arve hiljemalt kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise perioodile, mille eest arve esitatakse, järgneva kuu 7. päeval. [12.06.1996; 17.11.1999]

§ 25. Arvete säilitamine ning arvepidamise kord
    (1) Registreeritud maksukohustuslane on kohustatud säilitama kronoloogilises järjekorras kõigi enda väljastatud arvete koopiad, kõik saadud kaupade või teenuste soetamisel käibemaksu tasumist tõendavad arved ning impordilt käibemaksu tasumist tõendavad kaubadeklaratsioonid seitsme aasta jooksul arvates nende väljastamise või saamise päevast.
    (2) Rahandusminister kehtestab registreeritud maksukohustuslastele igapäevase ning igakuise arvepidamise korra.
§ 26.    Tegevuse lõpetamine
    (1) Registreeritud maksukohustuslase tegevuse lõpetamisel ning äriühingu ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel, samuti pankrotimenetluse käigus võõrandatavate kaupade ja teenuste käive maksustatakse käibemaksuga, välja arvatud käesoleva seaduse § 3 4. lõike punktides 4 ja 7 sätestatud juhtudel.

IV peatükk
 

LÕPPSÄTTED
 

§ 27. Varem sõlmitud lepingute alusel toimuv käive
    Käesoleva seadusega kehtestatud käibemaksu rakendatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva maksustatava käibe puhul, kui see toimub seaduse jõustumise päeval või pärast seda.
§ 28. Seaduse rakendamine
    (1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse registreerituteks kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse alusel ning:
        1) kelle maksustatav käive, välja arvatud import, oli ajavahemikul 1992. aasta 1. detsembrist kuni 1993. aasta 1. detsembrini suurem kui 130 000 krooni;
        2) kelle ettevõtlus on kestnud vähem kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud periood, kuid kelle kuu keskmine maksustatav käive, välja arvatud import, oli suurem kui 12 500 krooni.
    (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutele laienevad käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kohustused käesoleva seaduse jõustumise päevast.
    (3) Kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse alusel, on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni 1993. aasta viimase maksustamisperioodi eest 1994. aasta 20. jaanuariks ja tasuma käibemaksu selles seaduses ettenähtud korras.
    (4) Kuni 2000. aasta 30. juunini on elanikkonnale, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdava soojusenergia käibemaksu määr 0%.
 

    (4⁴) Imporditavatele kaupadele ja muule varale, mille impordile on käesoleva seaduse § 5 lõike 5 alusel antud käibemaksuvabastus ja mille ostu-müügileping on sõlmitud enne 2000. aasta 1. jaanuari, rakendatakse käibemaksuvabastust kuni 2000. aasta 30. juunini. [16.12.1999]

    (5) Kauba või teenuse eksport tõendatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras.  [17.11.1999]

    (8)  [Kehtetu 17.11.1999]

§ 29. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
    Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi käibemaksuseadus.
§ 30. Seaduse jõustumine
    Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist.