Maksukorralduse seadus

Riigikogu seadus nr 280

Vastu võetud:	16-12-1993
Jõustumise kuupäev:	01-07-1999
Avaldatud:	RT1 1994, 1, 5
Antud kujul akti kehtivuse aeg:	01-01-2000..
Akti teksti suurus:	88359

Seonduvad aktid

Akti versioonid:

AVALDATUD :
RT I 1994,   1,    5
REDAKTSIOON :
RK s 17.11.99 nr. 134 RK s 18.11.99 nr. 137 RK s 15.09.99 nr. 104 RK s 17.02.99 nr. 63 RK s 10.02.99 nr. 41
RK s 22.09.98 nr. 82
RK s 15.04.98 nr. 31
RK s 21.10.97 nr. 207
RK s 16.10.97 jõust. 01.01.1998
RK s 11.06.97   jõust.17.07.1997
RT I 1997/51/822
RK s 10.06.97   jõust.10.07.97
RT I 1997/48/778
RK s 19.03.1997 jõust 25.04.1997
RT I 1997/29/447
RK s 11.03.97   jõust.03.04.1997
RT I 1997/24/363
RK s 07.11.96 nr. 239 jõust.08.12.96
RT I 1996, 81, 1447
RK s 23.10.96 nr. 226 jõust.24.11.96
RT I 1996, 78, 1379
RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96
RT I 1996, 49, 953
RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96
RT I 1996, 29, 577
RK s 06.12.95 nr.   97 jõust.01.02.96
RT I 1995, 95, 1630
RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95
RT I 1995, 26, 355
RK s 14.06.95 nr.   35 jõust.21.07.95
RT I 1995, 58, 1005
rk s 08.02.95 nr. 496 jõust.16.03.95
rk s 21.09.94 nr. 418 jõust.24.10.94
rk s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94
rk s 16.03.94 nr. 321 jõust.07.04.94

Seaduse tekstis asendatud sõnad
"kohalik talitus" sõnadega "kohalik
asutus" ja sõnad "ametiisik" sõnaga
"ametnik" vastavas käändes.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 -
RT I 1996, 29, 577)

MAKSUKORRALDUSE SEADUS

Vastu võetud 16. detsembril 1993.

I peatükk

Üldsätted

Paragrahv 1. Seaduse objekt

(1) Käesolev seadus määrab Eesti maksusüsteemi,
maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu
kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja
vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(2) Käesolevas seaduses sätestatut rakendatakse kõikide
maksude suhtes, kui maksuseaduses endas ei nähta ette maksu
iseloomust tulenevaid erieeskirju.

Paragrahv 2. Mõisted

     Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises
tähenduses:
     1) maks - maksuseadusega (või seaduse alusel antud kohaliku
omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste
avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks
maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel
ilma otsese vastutasuta rahaline
kohustis. Rahaline kohustis, millel pole kõiki eelmainitud
tunnuseid, ei ole käesoleva seaduse tähenduses maks;
     (RK s 16.03.94 nr. 321 jõust.07.04.94 - RT I 1994, 24, 394) [17.02.1999]
     2) maksuseadus - eraldi seadus, millega sätestatakse
konkreetne maks;
     3) maksumaksja - isik, kes maksuseaduses sätestatud
tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik,
kes tolliseaduses (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466;
1995, 20, 297) sätestatud tingimustel on kohustatud maksma
impordi ja ekspordiga seotud makse;
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     4) maksu kinnipidaja - isik, kes maksuseaduse alusel on
kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri
pangakontole üle kandma;
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     5)[Kehtetu 17.02.1999]
     6) maksudeklaratsioon - tulu-, käibe- või
kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse
arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu
kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama
maksuhaldurile;
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     7) maksuvõlg - maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või
maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks üle kandmata jäetud
maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud
maksusummalt arvestatud intress ja tähtpäevaks tasumata
tollivõlg tolliseaduse mõistes;
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     8) makse - mis tahes kohustise, sealhulgas ka
maksukohustise täitmiseks või millegi (kauba, teenuse jm.) eest
makstav rahasumma;
     (RK s 16.03.94 nr. 321 jõust.07.04.94 - RT I 1994, 24, 394)
     9) maksuvõla tasumise ajatamine - maksuvõla tasumise
ajakava kehtestamine maksumaksja taotlusel;
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     10) ettevõte -- majandustegevuse kaudu tulu taotlev juriidiline isik, samuti mittetulundusühing, sihtasutus, valitsus-, riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus tema majandustegevuse osas, samuti välismaa äriühingu filiaal või Eestis püsivat tegevuskohta omav välismaa äriühing; [17.02.1999]
     11) kauba valdaja - isik, kes hoiab kaupa laos või muul
viisil vastutab kauba säilimise eest enda juures, transpordib
või toimetab edasi või müüb kaupa, samuti ka isik, kelle
transpordivahendis, hoones või maatükil kaup asub, kui isik ei
tõesta, et kaup sattus sinna tema tahte vastaselt;
     (RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)
     12) registreerija - äriregister, mittetulundusühingu puhul
register, kuhu see on kantud;
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)
     13) tegutsemiskoht - koht, kus toimub maksumaksja
tegevus;
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     14) garant - kolmas isik, kes vastavalt tollieeskirjadele
on võtnud endale kohustuse tasuda koos maksumaksjaga või
iseseisvalt maksuvõlg summas, mille ulatuses esitati tagatis.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     15) maksuteade -- maksuhalduri poolt väljastatud kirjalik teade tasumisele kuuluva maksusumma kohta;[17.02.1999]     16) püsiv tegevuskoht -- koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.[17.02.1999]

Paragrahv 3. Maksusüsteem

Maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja
kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või
linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt oma haldusterritooriumil
kehtestatavatest kohalikest maksudest.
(RK s 21.09.94 nr. 418 jõust.24.10.94 - RT I 1994, 68, 1169)

Paragrahv 4. [Kehtetu 17.02.1999]

Paragrahv 5. Riiklikud maksud

      Riiklikud maksud on:
     1) aktsiisid;
     2) tulumaksud;
     3) hasartmängumaks;
     4) kinke- ja pärandimaks;
     5) käibemaks;
     6) maamaks;
     7) sotsiaalmaks;
     8) tollimaks.

Paragrahv 6. Kohalikud maksud

(1) Kohalikud maksud kehtestatakse volikogu poolt seaduse
alusel.

(2) Volikogude poolt kehtestatavad maksud ei tohi takistada
inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

(3) Kohalike maksude kogumist korraldab valla- või
linnavalitsus.

Paragrahv 7. Maksuseadusele esitatavad nõuded

      Maksuseaduses sätestatakse:
     1) maksu nimetus;
     2) maksuobjekt;
     3) maksumäär;
     (RK s 21.09.94 nr. 418 jõust.24.10.94 - RT I 1994, 68, 1169)
     4) maksumaksja;
     5) maksu laekumise koht;
     6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg;
     7) maksu tasumise kord;
     8) maksuseaduse rakendamise kord;
     9) võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord.

II peatükk

Maksumaksja ja maksu kinnipidaja põhiõigused
ja -kohustused

Paragrahv 8. Maksude maksmise alused

Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega
ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning
volikogu määrustes sätestatud määrades ja korras.

Paragrahv 8.1. Maksukohustuse tähtaegne täitmine

Maksumaksja on kohustatud tasuma ja maksu kinnipidaja üle kandma maksusumma maksuhalduri pangakontole seaduses ettenähtud tähtpäevaks.[17.02.1999]

Paragrahv 9. Õigus saada teavet maksude kohta

Maksumaksjal ja maksu kinnipidajal on õigus saada
maksuhaldurilt teavet nende poolt maksmisele ja kinnipidamisele
kuuluvate maksude, samuti maksusumma määramise aluste ning
arvutamise korra kohta.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 10. Enammakstud maksusumma tagasisaamise õigus

(1) Maksumaksjal, kes on tasunud maksu ettenähtust enam, on
õigus taotleda enammakstud maksusumma tagastamist kolme aasta
jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates.

     (2) Maksumaksja tulu- või käibedeklaratsioonis sisalduva
või eraldi esitatud kirjaliku taotluse alusel tagastab
maksuhaldur maksumaksja poolt enammakstud maksusumma 30 päeva
jooksul taotluse saamise päevast arvates, välja arvatud
käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud juhul. Kui
taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse
summa 30 päeva jooksul tasumise tähtpäevast arvates.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577;
      RK s 07.11.96 nr. 239 jõust.08.12.96 - RT I 1996, 81, 1447)

(3) Kui maksumaksjal või maksu kinnipidajal on käesoleva seaduse paragrahvis 5
sätestatud maksude, paragrahvis 28 sätestatud intresside või
paragrahv 30 alusel määratud trahvide võlgnevusi, on riiklike
maksude maksuhalduritel õigus jätta enammakstud maksusumma
võlgnevuste summas tagastamata ning arvestada või kanda see
maksumaksja või maksu kinnipidaja eelnimetatud võlgnevuste katteks.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577) [17.02.1999]

     (4) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus maksumaksja
tegevuses maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise
tunnuste tuvastamisel peatada enammakstud maksusumma
tagastamine:
     1) otsuse jõustumiseni haldusõiguserikkumise asjas, välja
arvatud käesoleva lõike punktis 2 sätestatud juhul;
     2) haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396;
RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528;
31, 631; 48, 944) paragrahv 226 alusel uurimisorganile üleantud
materjalide alusel algatatud kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni
või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse
tegemiseni; [17.02.1999]
     3) kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalasja
algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni, välja
arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul; [17.02.1999]
     4) vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV Ülemnõukogu
Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6-8, 69; 15, 173; 83,
1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943) paragrahv 96 4. lõikele
edasisuunatud materjalide alusel tehtud halduskaristuse otsuse
jõustumiseni või asja menetluse lõpetamise otsuse
jõustumiseni.
     (RK s 07.11.96 nr. 239 jõust.08.12.96 - RT I 1996, 81,
1447)

Paragrahv 11. Informatsiooni salastatus

(1) Maksuhaldur võib avaldada informatsiooni maksumaksja
kohta ainult maksumaksja kirjalikul nõusolekul, välja arvatud
tema maksuvõlgu ja maksuvaidluste tulemusi puudutavat teavet.

     (2) Maksumaksja nõusolekuta, võib
maksuhaldur anda tema kohta informatsiooni:
[15.04.1998]
     1) sotsiaalkindlustusega tegelevatele riigiasutustele
seaduses ettenähtud juhtudel;
     2) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks;
     3) välisriigi volitatud esindajale selle riigi residendist
maksumaksja kohta vastavalt välislepingus sätestatud
tingimustele.
    (2¹) Informatsiooni andmisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides
2 ja 3 sätestatud juhtudel on maksuhaldur kohustatud maksumaksjale teatama
[15.04.98]
    (2²) Maksumaksja nõusoleku ja teadmiseta võib maksuhaldur avaldada:     1) maksumaksja käibemaksukohustuslasena registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva;     2) välismaa äriühingu filiaali ja püsiva tegevuskoha registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva;     3) linna- ja vallavalitsustele nende füüsiliste isikute nimed, isikukoodid ja elukohad, kelle tulumaksust kantakse seaduses sätestatud osa vastava omavalitsusüksuse eelarvesse.
[17.02.1999]
     (3) Kuriteo või haldusõiguserikkumise tõkestamise,
kurjategija või õiguserikkuja tabamise või kriminaal- või
haldusmenetluses tõe väljaselgitamise huvides võib maksuhaldur
anda maksumaksja nõusoleku ja teadmiseta informatsiooni kohtule
või muule pädevale riigiasutusele kriminaal- või
haldusmenetluses oleva asja uurimiseks, menetlemiseks ning
arutamiseks.
     (RK s 08.02.95 nr. 496 jõust.16.03.95 - RT I 1995, 20, 297)

(4) Maksuhalduri ja käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike
alusel informatsiooni saavate asutuste ametnikud ja teised
teenistujad on kohustatud hoidma saladuses neile seoses
teenistuskohustuste täitmisega maksumaksja kohta teatavaks
saanud informatsiooni, sealhulgas pangasaladust.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(5) Riiklike maksude maksuhaldurite informatsioon on ühine
ja selle edastamist maksuhaldurite vahel ei loeta käesoleva
paragrahvi sätete rikkumiseks.
(RK s 21.09.94 nr. 418 jõust.24.10.94 - RT I 1994, 68, 1169)

Paragrahv 11¹. Maksumaksja registreerimine

(Kehtetu - RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 -
RT I 1995, 26, 355)

Paragrahv 11².[Kehtetu 17.02.1999]

Paragrahv 11.3. (Kehtetu - RK s 10.04.96 nr. 159
jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 11.4. Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate
register

(1) Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) § 31 tähenduses, mis sisaldab andmeid maksumaksjate ja maksu kinnipidajate, samuti isikute kohta, kes on kindlustatavad sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876; 1999, 29, 397) § 5 alusel. Registri vastutav töötleja on Maksuamet. [15.09.1999]

(1¹) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt käesoleva seaduse §-dele 11 ja 11⁴ ning sotsiaalmaksu seaduse §-le 12 Vabariigi Valitsuse kinnitatud registri põhimääruses sätestatud korras.[15.09.1999]

(2) Ettevõte, mida ei kanta äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate riigiasutuste registrisse, ning füüsilisest isikust ettevõtja, keda ei kanta äriregistrisse, on kohustatud enne tegevuse alustamist registreerima end Maksuameti kohalikus asutuses. [17.02.1999]

     (3) Ettevõtte registreerimiseks Maksuameti kohalikus
asutuses välja arvatud käesoleva paragrahvi 31. lõikes sätestatud juhul esitatakse:
     1) avaldus, milles märgitakse ettevõtte nimi, registreerimisnumber, asukoha aadress, krediidiasutus(ed), kus ettevõttel on pangakonto(d), ja talle avatud pangakontode numbrid;
     2) põhikiri või põhimäärus.
[17.02.1999]

(3¹) Püsiva tegevuskoha registreerimiseks Maksuameti kohalikus asutuses esitatakse avaldus, milles märgitakse isiku, kellele püsiv tegevuskoht kuulub: 1) nimi, isikukood või registreerimisnumber ja aadress; 2) püsiva tegevuskoha aadress ja/või postiaadress Eestis; 3) krediidiasutus, kus tal on pangakonto, ja seal talle avatud pangakonto number; 4) püsiva tegevuskoha vastutava isiku nimi ja kontaktandmed.
[17.02.1999]

(4) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab registreerimiseks
Maksuameti kohalikule asutusele avalduse, milles on märgitud
ettevõtja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha aadress,
ärinimi, tegevusala, tegutsemiskoht, krediidiasutus(ed), kus tal on pangakonto(d), ja talle avatud pangakontode numbrid. Isikukoodi puudumisel märgitakse selle
asemel isiku sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. [17.02.1999]

(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ettevõtted ja
füüsilised isikud on kohustatud käesoleva paragrahvi 3. ja 4.
lõikes loetletud andmete muutumisel, sealhulgas iga uue
pangakonto avamisel, teatama nendest muudatustest Maksuameti
kohalikule asutusele viie tööpäeva jooksul.

(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(6) Enne 2000. aasta 1. jaanuari tegevust alustanud käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ettevõtted, mis ei ole registreeritud ettevõtte asukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses, on kohustatud end seal registreerima 2000. aasta 1. veebruariks. [17.11.1999]

Paragrahv 12. Arvestuse ja aruandluse kohustus

(1) Maksumaksja on kohustatud õigusaktides sätestatud
korras pidama oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente ning
esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone.

(2) Maksumaksja on kohustatud andma maksuhaldurile teavet
vastavalt käesolevale seadusele, maksuseadustele ning muudele
õigusaktidele.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 13. Maksu kinnipidaja kohustused

(1) Maksuseadusega sätestatud juhtudel on maksumaksjale
väljamakseid tegev isik kohustatud arvutama ja kinni pidama
maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma, kandma selle
tähtaegselt üle maksuhalduri pangakontole, pidama ettenähtud
korras arvestust ning esitama vastava maksudeklaratsiooni.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(2) Maksu kinnipidaja on kohustatud andma maksumaksjale
teavet temalt kinnipeetud maksusumma kohta.

III peatükk

Maksuhalduri õigused ja kohustused

Paragrahv 14. Maksuhaldur

(1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksuamet ja
Tolliamet ning nende kohalikud asutused. Kohalike maksude
maksuhaldurid oma haldusterritooriumil on valla- ja
linnavalitsused ning vastavalt kohalike maksude seaduse
paragrahvi 3 3. lõikele Maksuameti kohalikud asutused.
(RK s 21.09.94 nr. 418 jõust.24.10.94 - RT I 1994, 68, 1169)

(2) Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksude tasumise
õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele
kuuluvad maksusummad ja intressid, nõudma sisse maksuvõlad ning
rakendama sanktsioone maksuseaduste rikkujate suhtes.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 15. Maksuhalduri ettekirjutus

     (1) Maksuhalduri keskasutuse peadirektoril, tema asetäitjal, maksuhalduri kohaliku asutuse direktoril, tema asetäitjal ja nende poolt volitatud ametnikel on õigus teha maksumaksjale, maksu
kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste ja käesoleva
seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, milles
peab sisalduma:
     1) maksuhalduri nimetus ja aadress;
     2) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht;
     3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
     4) maksumaksja, maksu kinnipidaja või kolmanda isiku nimi
ja aadress;
     5) ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega
vastavate seaduste sätetele;
     6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
     7) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577) [17.02.1999]

(2) Ettekirjutus antakse ettekirjutuse adressaadile üle käesoleva seaduse §-s 15¹sätestatud korras. Maksumaksjale või maksu kinnipidajale, kelle maksuvõlaga seonduvalt tehti ettekirjutus kolmandale isikule käesoleva seaduse § 24 1. lõike alusel, saadetakse käesoleva seaduse §-s 15¹ sätestatud korras eelnimetatud ettekirjutuse ärakiri. [18.11.1999]

(3) [Kehtetu 17.02.1999]

Paragrahv 15¹. Ettekirjutuse üleandmine

(1) Füüsilisele isikule antakse ettekirjutus üle allkirja vastu dateeritult või saadetakse posti teel väljastusteatega tema elukoha aadressil või tema poolt maksuhaldurile teatatud postiaadressil. Ettekirjutus loetakse füüsilisele isikule üleantuks, kui ettekirjutuse kättesaamise kohta on saadud ettekirjutuse adressaadi või ettekirjutuse adressaadiga koos elava vähemalt 10-aastase isiku allkiri.

(2) Juriidilisele isikule posti teel saadetud ettekirjutus loetakse üleantuks, kui ettekirjutuse saatmisest selle isiku või asutuse registrisse kantud aadressil on möödunud viis kalendripäeva Eesti piires saatmise korral või 30 kalendripäeva välisriiki saatmise korral. Isikule või asutusele, keda ei ole kantud registrisse, saadetakse ettekirjutus tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.

(3) Kui ettekirjutuse adressaat keeldub ettekirjutust vastu võtmast, teeb selle kättetoimetaja ettekirjutusele sellekohase märkuse ja kinnitab seda oma allkirjaga. Märkusega ettekirjutus tagastatakse maksuhaldurile ning ettekirjutus loetakse ettekirjutuse adressaadile üleantuks.

(4) Kui ettekirjutuse adressaat ei asu või ei ela registrisse kantud aadressil ning maksuhalduril ei õnnestu tema elu- või asukohta kindlaks teha, on maksuhalduril õigus avaldada üleriigilise levikuga päevalehes teade ettekirjutuse tegemise kohta, milles sisaldub ettekirjutuse teinud maksuhalduri nimi ja postiaadress, ettekirjutuse adressaadi nimi ja äriregistrisse kantud aadress, ettekirjutuse tegemise kuupäev ning koht, kus on võimalik ettekirjutuse sisuga tutvuda. Selliselt avaldatud ettekirjutus loetakse üleantuks teate avaldamise päevale järgneval päeval.

[18.11.1999]

     Paragrahv 16. Maksumaksja või maksu kinnipidaja territooriumi, hoonete, ruumide
                                        ja mootorsõidukite kontrollimine
    (RK s 16.10.97 nr. 193 jõust. 26.10.97 - RT I 1997, 73, 1201)

(1) Maksukuritegude tõkestamiseks on maksuhalduri ametnikul ametitõendi ettenäitamisel ilma eelneva hoiatuseta või eriloata õigus kontrollida ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtja tegutsemiskohta. [17.02.1999]

     (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimine
toimub füüsilisest isikust ettevõtja, tema esindaja või töötaja,
ettevõtte puhul aga selle esindaja, töötaja või teenistuja
juuresolekul.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
    (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimisel on
maksuhalduri ametnikul õigus võtta mootorikütusena kasutatava kütuse
erimärgistatuse kindlakstegemiseks sõidukite kütusepaakidest ja
mujalt kütusesüsteemist proove.
     (RK s 16.10.97 nr. 193 jõust. 26.10.97 - RT I 1997, 73, 1201)

Paragrahv 17. Maksumaksja majandustegevuse dokumentide
kontrollimine

(1) Maksuhalduri ametnikul on õigus talle maksuhalduri
keskasutuse peadirektori, kohaliku asutuse direktori või nende asetäitjate poolt antud volituse alusel kontrollida ettevõtte, asutuse või
füüsilisest isikust ettevõtja kõiki dokumente, mis on vajalikud
maksumaksja maksude tasumise või maksude kinnipidamise õigsuse
kontrollimiseks, tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma
määramiseks või maksuvõla sissenõudmiseks, samuti teha kaupade,
materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste
inventuure ja ülemõõtmisi.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577) [17.02.1999]

(2) Maksuhalduril on õigus teha käesoleva paragrahvi
1.lõikes nimetatud dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja
koopiaid.

(3) Kui maksuhaldur avastab maksumaksja kontrollimisel
kriminaalkuriteo või haldusõiguserikkumise tunnused, on tal
õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente, koostades
äravõtmise kohta protokolli vastavalt haldusõiguserikkumiste
seadustikus sätestatule.

Paragrahv 18. Mõõturite ja tõkendite paigaldamine

     Maksumaksmisest kõrvalehoidumise tõkestamiseks ning
maksumaksja poolt maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või
tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks on
maksuhalduril maksumaksja teadmisel õigus:
     1) paigaldada mahutitele, hoidlatele ja seadmetele
mõõtureid või seaduses sätestatud juhtudel nõuda maksumaksjalt
nende paigaldamist;
     2) plommida või pitseerida mahuteid, hoidlaid, ruume ja
seadmeid, samuti hasartmängu korraldamisel kasutatavat
mänguinventari;
     3) sulgeda territooriume või nende osasid.
     (RK s 06.12.95 nr. 97 jõust.01.02.96 - RT I 1995, 95, 1630;
      RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 19. Õigus saada teavet maksumaksjalt

     Maksuhalduril on maksumaksja maksude tasumise õigsuse
kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma
määramiseks õigus nõuda maksumaksjalt sellekohase
ettekirjutusega:
     1) ilmumist selgituste andmiseks maksuhalduri tööajal tema
ruumidesse;
     2) dokumentide esitamist, mis sisaldavad maksude tasumise
õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva
maksusumma määramiseks vajalikke andmeid.

Paragrahv 20. Õigus saada teavet kolmandatelt isikutelt

(1) Maksude tasumise, kinnipidamise ja ülekandmise õigsuse
kontrollimiseks ja maksumaksja poolt tasumisele ning maksu
kinnipidaja poolt kinnipidamisele kuuluva maksusumma määramiseks
ja maksuvõla sissenõudmiseks on maksuhalduril ettekirjutuse
alusel õigus saada teavet kolmandatelt isikutelt, sealhulgas
krediidiasutustelt, samuti nõuda nende isikute käsutuses olevate
maksumaksja ja maksu kinnipidaja kohta käivate dokumentide
esitamist.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

     (2) Maksuhaldur ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1.lõike
alusel teavet:
     1) advokaatidelt ja advokatuuri töötajatelt asjaolude
kohta, mis said neile teatavaks seoses õigusabi andmise või
muude tööülesannete täitmisega;
     2) notaritelt nendele seoses ametitegevusega teatavaks
saanud andmete kohta.
     3) riiklike statistiliste vaatluste korraldajatelt
nendele seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta.[11.06.1997]
     4) audiitorilt ja audiitori kutsetegevusega seotud isikult vastavalt audiitortegevuse seaduse § 38 lõikele 1.    [10.02.1999]

Paragrahv 21. Maksuteade

(1) Kui käesolev seadus, maksuseadus või selle alusel kehtestatud õigusakt paneb maksusumma arvutamise kohustuse maksuhaldurile, väljastab maksuhalduri kohalik asutus tasumisele kuuluva maksusumma kohta maksuteate.

(2) Maksuteates peavad olema järgmised andmed: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) maksuteate koostanud ametniku nimi ja ametikoht; 3) maksuteate koostamise kuupäev; 4) maksumaksja või maksu kinnipidaja nimi ja aadress; 5) viide õigusakti sättele, mille alusel maksusumma on arvutatud ja maksuteade väljastatakse; 6) tasumisele kuuluv maksusumma; 7) maksusumma tasumise tähtaeg.

(3) Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni.

(4) Maksuteatele kirjutab alla maksuhalduri kohaliku asutuse direktor või selleks volitatud ametnik ning see saadetakse maksumaksjale või maksu kinnipidajale postiga.

[15.09.1999]

Paragrahv 22. Maksusumma määramine maksuhalduri poolt

(1) Maksuhalduril on õigus määrata tasumisele või
ülekandmisele kuuluv maksusumma maksumaksjale või maksu
kinnipidajale, kes ei ole esitanud maksudeklaratsiooni
ettenähtud tähtpäevaks või kelle kohta on maksuhalduril andmed,
et tema poolt maksudeklaratsioonis näidatud maksusumma on
väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda või üle kanda
vastavalt maksuseadusele.

(2) Kui maksuseaduses pole sätestatud teisiti, võib
maksuhaldur maksumaksja või maksu kinnipidaja poolt tasumisele
või ülekandmisele kuuluva maksusumma määrata kolme aasta
jooksul, maksu tasumisest või ülekandmisest tahtliku
kõrvalehoidumise puhul kuue aasta jooksul maksudeklaratsiooni
esitamise tähtpäevast arvates.

(3) Tasumisele või ülekandmisele kuuluva maksusumma
määramisel on maksuhaldur kohustatud ettekirjutuses näitama
maksusumma määramise aluseks olnud metoodika.

(4) Maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral
lasub maksumaksjal või maksu kinnipidajal kohustus tõestada, et
maks määrati valesti.

(RK s 23.10.96 nr. 226 jõust.24.11.96 - RT I 1996, 78,
1379)

Paragrahv 23. Maksuvõla tasumise kord

(1) Maksumaksja või maksu kinnipidaja peab maksuhalduri
poolt määratud maksuvõla tasuma 30 kalendripäeva jooksul
maksuhalduri vastava ettekirjutuse saamise päevast arvates,
välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul.

(2) Kui maksumaksja või maksu kinnipidaja hoidub kõrvale
maksude tasumisest, võib maksuhaldur teha ettekirjutuse
maksuvõla tasumiseks 48 tunni jooksul, kusjuures tal on õigus
teha ettekirjutus krediidiasutusele maksumaksja või maksu
kinnipidaja pangakontode arestimiseks.

     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 57;
      RK s 23.10.96 nr. 226 jõust.24.11.96 - RT I 1996, 78,
      1379)

Paragrahv 24. Maksuhalduri õigused maksuvõla sissenõudmisel

     (1) Kui maksumaksja või maksu kinnipidaja ei ole
maksuhalduri ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul maksuvõlga
tasunud või üle kandnud, on maksuhalduril õigus:
     1) teha maksuvõla sissenõudmiseks krediidiasutusele ettekirjutus maksumaksja või maksu kinnipidaja pangakonto(de) arestimiseks või tema pangakonto(de)lt vastuvaidlematus korras raha ülekandmiseks maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses; [17.02.1999]
     2) pöörduda maa- või linnakohtu täitevosakonna poole
maksumaksja ja maksu kinnipidaja maksuvõla sissenõudmiseks
täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras;[19.03.1997;10.06.1997]
     3) teha garandile ettekirjutus maksuvõla tasumiseks.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577;
      RK s 23.10.96 nr. 226 jõust.24.11.96 - RT I 1996, 78,
      1379)

(2) Maksumaksja või maksu kinnipidaja varale võib pöörata
sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil
maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda või üle
kanda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud
korda.
(RK s 23.10.96 nr. 226 jõust.24.11.96 - RT I 1996, 78,
1379)

Paragrahv 25. Maksumaksja ja maksu kinnipidaja pangakontode
arestimine
(RK s 23.10.96 nr. 226 jõust.24.11.96 - RT I 1996, 78,
1379)

(1) Krediidiasutus on kohustatud võtma maksuhalduri ettekirjutuse maksumaksja või maksu kinnipidaja pangakontolt maksuvõla maksuhalduri pangakontole ülekandmise või tema pangakontode arestimise kohta viivitamatult täitmiseks. Kui pangakontol olev summa on maksuhalduri ettekirjutuse järgi ülekandmisele kuuluvast summast väiksem, on krediidiasutus kohustatud täitma maksuvõla ülekandmise ettekirjutuse maksumaksja või maksu kinnipidaja pangakontol oleva summa ulatuses ning edaspidistel laekumistel võlgniku pangakontole kandma raha üle maksuhalduri pangakontole kuni ettekirjutuses märgitud summa tasumiseni, välja arvatud juhul, kui maksuhaldur on teinud ettekirjutuse arestitud pangakonto avamise kohta. [17.02.1999]

(1¹) Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmise korral või tema pangakontode arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt sissenõudmisele ega arestimisele igakuiselt summa ühe kuupalga alammäära suuruses võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldur on kohustatud arvutama sissenõudmisele või arestimisele mittekuuluva summa ning teavitama sellest krediidiasutust. [17.02.1999]

(2) Arestitud pangakontodelt võib väljamakseid teha ainult
maksuhalduri ettekirjutuse alusel. Arestitud pangakonto avatakse
maksuhalduri ettekirjutuse alusel.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

     (3) Krediidiasutusel on keelatud avada pangakontot
maksumaksjale või maksu kinnipidajale, kelle pangakontode
arestimise kohta on saadud maksuhalduri ettekirjutus.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577;
      RK s 23.10.96 nr. 226 jõust.24.11.96 - RT I 1996, 78,
1379)

Paragrahv 26. Ekspordi- ja imporditehingute ning
tollitransiitveo peatamine

Maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Tolliamet
iseseisvalt või Maksuameti ettekirjutuse alusel peatada
maksumaksja ekspordi- ja imporditehingud ning tollitransiitveo,
pidades kinni maksumaksja poolt üle Eesti tollipiiri toimetatava
kauba ja maksumaksjale kuuluva veoki.

(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 27. Tõkendite kõrvaldamine

(1) Maksuhaldur on kohustatud kõrvaldama käesoleva seaduse
paragrahvi 18 punktide 2 ja 3 või paragrahvide 25 ja 26 alusel
rakendatud tõkendi hiljemalt maksuvõla tasumisele või tõkendi
rakendamise põhjuse kõrvaldamisele või äralangemisele järgneval
tööpäeval.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(2) Maksuhaldur on kohustatud hüvitama maksumaksjale otsese
kahju, mis tekkis käesoleva seaduse paragrahv 18 punktides 2 või
3 sätestatud tegevuse tagajärjel, kui seejuures ei tuvastatud
seaduserikkumist maksumaksja poolt või kui maksuhaldur ei
täitnud käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud tingimust.

IV peatükk

MAKSUSEADUSTE RIKKUMISED

Paragrahv 27.1. Tulude varjamine

     (1) Füüsilise isiku tulude varjamine käesoleva seaduse
mõistes on iga kombinatsioon või üksikjuhtum järgmistest
võimalustest:
     1) füüsiline isik, kes on seadusega kohustatud esitama
tuludeklaratsiooni, ei esita seda;
     2) tuludeklaratsioonis esitatud maksustatav tulu on väiksem
seaduse alusel maksustatavast tegelikust tulust;
     3) tulude vähendamiseks esitatakse fiktiivseid või
võltsitud dokumente;
     4) maksuhalduri andmetel on maksumaksja kulud
deklaratsiooniperioodil suuremad kui tema tulu ettevõtlusest,
tööandjalt saadud palgast või varasematel perioodidel
deklareeritud tuludest või muudest maksumaksja poolt tõendatud
deklareerimata maksuvabadest sissetulekutest või säästudest.

     (2) Juriidilise isiku tulude varjamine käesoleva seaduse
mõistes on iga kombinatsioon või üksikjuhtum järgmistest
võimalustest:
     1) aruandeperioodil tegutsenud ettevõte ei esita seaduses
ettenähtud tuludeklaratsiooni;
     2) ettevõtte tuludeklaratsioonis esitatud maksustatav tulu
on väiksem seaduse alusel maksustatavast tegelikust tulust või
mahaarvatud kulud suuremad tegelikest seaduse alusel
mahaarvamisele kuuluvatest kuludest.

     (3) Tulude varjamine on tahtlik, kui käesoleva paragrahvi
1. või 2. lõikes sätestatud tegevus toimus isiku kasu saamise
eesmärgil, teadlikult, ettekavatsetult või sellega kaasnes:
     1) maksuhalduri vastavasisulise ettekirjutuse täitmata
jätmine;
     2) isiku elu- või tegutsemiskoha varjamine;
     3) raamatupidamisdokumentide hävitamine, moonutamine,
varjamine või kontrollimiseks esitamata jätmine;
     4) võltsitud või fabritseeritud dokumentide esitamine;
     5) maksuhalduri tegevuse muul moel takistamine.

(4) Tulude varjamine suures ulatuses on käesoleva
paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud tegevus, kui selle
tulemusena jäi maksuna (arvestamata intressi) maksmata 100 000
krooni või enam.

(RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)

Paragrahv 27.2. Käibe varjamine

     (1) Käibe varjamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisi-
või käibemaksukohustuslase poolt deklaratsioonis maksu
vähemarvutamine, arvutamata jätmine, ettenähtust suurema
tagastatava käibemaksusumma arvutamine või ettenähtust väiksema
maksusumma tasumine või maksusumma tasumata jätmine ühel või
mitmel järgmistest asjaoludest:
     1) seaduses ettenähtud käibedeklaratsiooni esitamata
jätmine;
     2) ebaõigete andmete esitamine käibedeklaratsioonis, arves,
tollideklaratsioonis või muus kaubadokumendis, nende dokumentide
võltsimine või fabritseerimine;
     3) ostmisel makstud käibemaksu tagastamise arvestamine
isiku poolt, kes ei ole käibemaksukohustuslane;
     4) kauba ostu-, müügi- või saatedokumentide puudumine.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

     (2) Käibe varjamine on tahtlik, kui käesoleva paragrahvi 1.
lõikes sätestatud tegevus toimus isiku kasu saamise eesmärgil,
teadlikult, ettekavatsetult või sellega kaasnes:
     1) maksuhalduri vastavasisulise ettekirjutuse täitmata
jätmine;
     2) isiku elu- või tegutsemiskoha varjamine;
     3) raamatupidamisdokumentide hävitamine, moonutamine,
varjamine või kontrollimiseks esitamata jätmine;
     4) võltsitud või fabritseeritud dokumentide esitamine;
     5) maksuhalduri tegevuse muul moel takistamine.

(3) Käibe varjamine suures ulatuses on käesoleva paragrahvi
1. lõikes sätestatud tegevus, kui selle tulemusena jäi
maksudena (arvestamata intresse) maksmata 100 000 krooni või
enam.

(RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)

Paragrahv 27.3. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine

     (1) Maksude tasumisest kõrvalehoidumine käesoleva seaduse
mõistes on iga kombinatsioon või üksikjuhtum järgmistest
võimalustest:
     1) maksumaksja, kes on kohustatud end registreerima
Maksuameti kohalikus asutuses, ei registreerinud end
tähtaegselt;
     2) maksumaksja on esitanud enda registreerimisel ebaõigeid
andmeid, varjab oma tegelikku elu- või tegutsemiskohta;
     3) maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmine;
     4) maksuhalduri kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata
jäämine;
     5) käesoleva seaduse paragrahvides 16-19 sätestatud
maksuhalduri õiguste rakendamise või muu tegevuse takistamine;
     6) käesoleva seaduse paragrahv 18 kohaselt paigaldatud
maksuhalduri mõõturi või tõkendi rikkumine, kõrvaldamine,
asendamine või muu tegevus, mis ei võimalda mõõturi või tõkendi
otstarbekohast rakendamist;
     7) kauba- või raamatupidamisdokumentide hävitamine,
moonutamine, varjamine või kontrollimiseks esitamata jätmine;
     8) võltsitud või fabritseeritud dokumentide esitamine;
     9) ettevõtte likvideerimine, võõrandamine või tahtlik
pankrotistamine maksude või maksuvõla tasumisest
kõrvalehoidumise eesmärgil;
     10) maksuhalduri ettekirjutuse täitmisest kõrvalehoidumise
eesmärgil pärast ettekirjutuse saamist raha ettevõtte
pangakontolt ülekandmine mis tahes muu isiku pangakontole või
sama ettevõtte välisriigis paiknevale pangakontole või muu
ettevõtte maksevõimet vähendav sihilik tegevus;
     11) ebaõigete maksumäärade rakendamine;
     12) alusetute maksusoodustuste või -vabastuste rakendamine;
     13) maksudeklaratsioonis näidatud maksusumma tähtpäevaks
täielikult või osaliselt tasumata jätmine.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
      14) erimärgistatud kütuse kasutamine sõidukis mootorikütusena.
   (RK s 16.10.97 nr. 193 jõust. 26.10.97 - RT I 1997, 73, 1201)
     (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktid 2, 8, 9, 10 ja 14 on
käsitletavad ainult tahtliku tegevusena, punktide 1, 3, 4, 5, 6,
7, 11, 12 ja 13 puhul on tegemist tahtliku teoga juhul, kui
nimetatud tegevus toimus isiku kasu saamise eesmärgil,
teadlikult või ettekavatsetult.
    (RK s 16.10.97 nr. 193 jõust. 26.10.97 - RT I 1997, 73, 1201)
     (3) Maksude tasumisest kõrvalehoidumine suures ulatuses on
käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tegevus, kui selle
tulemusena jäi maksudena (arvestamata intresse) maksmata
100 000 krooni või enam.

(RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)

Paragrahv 27.4. Maksuhalduri tegevuse takistamine
kolmandate isikute poolt

     Maksuhalduri tegevuse takistamine kolmandate isikute poolt
käesoleva seaduse mõistes on iga kombinatsioon või üksikjuhtum
järgmistest võimalustest:
     1) käesoleva seaduse paragrahvis 20 sätestatud maksuhalduri
ettekirjutuse täitmisest keeldumine või maksumaksjate kohta
ebaõigete andmete esitamine maksuhaldurile;
     2) käesoleva seaduse paragrahv 24 1. lõike punktis 1 ja
paragrahvis 25 sätestatud maksuhalduri ettekirjutuse täitmata
jätmine krediidiasutuse poolt;
     3) käesoleva seaduse paragrahvis 13 sätestatud maksu
kinnipidaja kohustuste täitmata jätmine.
     (RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)

Paragrahv 27.5. [Kehtetu 17.02.1999]

Paragrahv 27.6. [Kehtetu 17.02.1999]

V peatükk

Vastutus maksuseaduste ja käesoleva seaduse rikkumise eest
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 28. Intressid

(1) Kui maksumaksja poolt tasutud või maksu kinnipidaja
poolt ülekantud maksusumma on väiksem maksusummast, mida oleks
tulnud tasuda või üle kanda vastavalt maksuseadusele, või
maksusumma ei ole tähtpäevaks tasutud või üle kantud,
arvestatakse tasumata või ülekandmata summalt intressi. Intressi
arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu
tasumine või ülekandmine seaduse järgi pidi toimuma, kuni
tasumise päevani, viimane kaasa arvatud.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(1.1.) Kui maksumaksja taotlusel on temale tagastatud või
tema muude maksukohustuste katteks kantud suurem maksusumma, kui
oleks tulnud tagastada või kanda vastavalt maksuseadusele,
arvutatakse enamtagastatud või enamkantud maksusummalt intressi
alates päevast, mil maksusumma tagastati või kanti muude
maksukohustuste katteks, kuni selle maksusumma maksumaksja poolt
tagasimaksmise päevani, viimane kaasa arvatud.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(2) Kui maksumaksja tasub maksuhalduri ettekirjutuse alusel
suurema maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt
maksuseadusele, arvestatakse enammakstud summalt intressi
maksumaksja kasuks, alates enammakstud summa tasumise päevast
kuni summa tagastamiseni või maksumaksja muude maksukohustuste
katteks arvestamiseni.

(2.1) Kui maksumaksja on taotlenud maksuhaldurilt
maksuseaduses ettenähtust enammakstud maksusumma tagastamist ja
maksuhaldur ei ole seda tagastanud käesoleva seaduse
paragrahvi 10 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul,
arvestatakse tagastamata summalt intressi alates päevast, mis
järgneb päevale, mil maksu tagastamine pidi toimuma, kuni
maksusumma tagastamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(3) Kui maksu tasumise viivituse põhjustas moratoorium,
peatatakse selle kehtimise ajaks intressi arvestamine.

(4) Käesoleva paragrahvi 1., 1.1., 2. ja 2.1. lõikes
sätestatud intressi võrdse määra kehtestab rahandusminister.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 29. Füüsilise isiku vastutus

(1)
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577;22.09.1998)

(2) Maksuseaduste rikkumiste eest kannab füüsiline
isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku või
kriminaalkoodeksi alusel.
[22.09.1998]

Paragrahv 30. Juriidilise isiku vastutus

     (1) Juriidilise isiku poolt:
     1) maksuseaduses ettenähtud maksudeklaratsiooni tähtpäevaks
esitamata jätmisel määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni;
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     2) käesoleva seaduse paragrahv 12 1.lõike nõuete rikkumisel
määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni;
     3) takistuse tegemisel maksuhaldurile maksude tasumise
õigsuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva maksusumma määramisel
või maksu sissenõudmisel ning maksuhalduri sellekohase
ettekirjutuse täitmata jätmisel määratakse rahatrahv kuni
15 000 krooni;
     4) maksuseaduses ettenähtust väiksema maksubaasi või
eelarvest tagastamisele kuuluva suurema maksusumma näitamisel
maksudeklaratsioonis (välja arvatud tulumaks) määratakse
rahatrahv 20% summast, mille võrra maksumaksja poolt näidatud
maksubaasist tulenev maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi
tasumisele kuuluvast maksusummast;
     (RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)
     5) maksubaasi varjamisel, tahtlikult maksuseaduses
ettenähtust väiksema maksubaasi või eelarvest tagastamisele
kuuluva suurema maksusumma näitamisel maksudeklaratsioonis või
muu tegevuse korral, mille eesmärgiks oli kõrvalehoidumine maksu
tasumisest (välja arvatud tulumaks), määratakse rahatrahv 50%
summast, mille võrra maksumaksja poolt näidatud summa on väiksem
maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast summast;
     (RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)
     6) tulude vähendamisel või kulude suurendamisel ning muudel
juhtudel, kui selle tagajärjel on makstud ettenähtust vähem
tulumaksu, määratakse rahatrahv 50% summast, mille võrra
maksumaksja poolt arvutatud maksusumma on väiksem maksuseaduse
järgi tasumisele kuuluvast maksusummast;
     (RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)
     7) tulude varjamisel või tahtlikul vähendamisel või kulude
tahtlikul suurendamisel või muul tahtlikul tegevusel, kui selle
tagajärjel on makstud ettenähtust vähem tulumaksu, määratakse
rahatrahv 200% summast, mille võrra maksumaksja poolt arvutatud
maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast
maksusummast;
     (RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904;
      RK s 30.06.94 nr. 408 jõust.05.08.94 - RT I 1994, 54, 904)
     8) kinnipidamisele kuuluva maksu kinni pidamata või üle
kandmata jätmisel määratakse rahatrahv summas, mis on võrdne
tähtaegselt ülekandmata maksusummaga;
     9) krediidiasutusele, kes ei täida maksuhalduri
ettekirjutust maksumaksja pangakontolt maksusumma ja intressi
vastuvaidlematus korras sissenõudmiseks, määratakse rahatrahv
maksuhalduri poolt esitatud sissenõude ulatuses, kuid mitte üle
maksumaksja pangakontol tegelikult olnud summa;
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
     10) ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita
mänguautomaadiga hasartmängu korraldamisel määratakse rahatrahv
50 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita
mänguautomaadi kohta;
     (RK s 06.12.95 nr. 97 jõust.01.02.96 - RT I 1995, 95, 1630)
     11) ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita
mängulauaga hasartmängu korraldamisel määratakse rahatrahv
100 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita mängulaua
kohta.
     (RK s 06.12.95 nr. 97 jõust.01.02.96 - RT I 1995, 95, 1630)
12) erimärgistatud kütuse kasutamisel sõidukis mootorikütusena
määratakse rahatrahv 20 000 krooni iga sõiduki kohta.
    (RK s 16.10.97 nr. 193 jõust. 26.10.97 - RT I 1997, 73, 1201).

(1¹) Juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise kohta koostatakse vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 229 sätestatule protokoll, mis esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ametiisikule, kes on volitatud arutama juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise asja. [17.02.1999]

(2) Juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise asja
arutamise ja karistuse määramise õigus on maksuhalduri
peadirektoril, tema asetäitjal, maksuhalduri kohaliku asutuse
direktoril ja nende poolt volitatud isikutel. Kohalike maksude
seaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on
volikogu poolt volitatud ametnikul. [17.02.1999]
(RK s 21.09.94 nr. 418 jõust.24.10.94 - RT I 1994, 68, 1169)

(3) Käesoleva paragrahvi l. lõikes ettenähtud sanktsioone
rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud
menetluskorda järgides.

Paragrahv 31. [Kehtetu 17.02.1999]

Paragrahv 32. Tegevusloa tühistamine

Riiklike maksude maksuhalduri ettekirjutuse täitmata
jätmisel on maksuhalduri teatise alusel riikliku
tegevuslitsentsi, tegevusloa või korraldusloa väljaandjal õigus
riiklik tegevuslitsents, tegevusluba või korraldusluba
tühistada.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

VI peatükk

Intressi ja trahvi laekumine

Paragrahv 33. Laekumine

(1) Käesoleva seadusega kehtestatud intressid laekuvad vastava maksu laekumise kohta.

(2) Käesoleva seaduse alusel määratud trahvid laekuvad riigieelarvesse.
[17.02.1999]

Paragrahv 34. Tagasimaksete allikas

Maksumaksjale tagastatavad enammakstud maksusummad ja
intressid makstakse tagasi nende laekumise kohtadest.

VII peatükk

Maksuvõla tasumise ajatamine
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 34.1. (Kehtetu - RK s 10.04.96 nr. 159
jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 34.2. Maksuvõla tasumise ajatamise taotlemine ja
otsustamine

(1) Maksumaksjal on õigus kirjalikult taotleda
maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamist, esitades põhjenduse
ja maksuvõla tasumise ajakava.

(2) Maksuhaldur teeb otsuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes
nimetatud taotluse kohta 15 päeva jooksul selle saamisest
arvates. Otsuse tegemisel võib maksuhaldur maksumaksja esitatud
maksuvõla tasumise ajakava muuta.

(3) Maksuhaldur ei rahulda käesoleva paragrahvi 1. lõikes
nimetatud taotlust, kui selles puudub põhjendus, kui
maksumaksjale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse
paragrahvi 23 2. lõike alusel, kui maksumaksja ei täida
käesoleva seaduse paragrahvi 12 1. lõike nõudeid või kui
maksumaksja varjab oma tulusid või käivet või hoidub kõrvale
maksude tasumisest.

(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 34.3. Maksuhalduri õigused maksuvõla tasumise
ajatamisel ja intressi määramisel

(1) Käesoleva seaduse paragrahvi 34.2 1. lõikes sätestatud
taotluse rahuldamisel on maksuhalduril õigus vähendada
tähtpäevaks tasumata maksusummalt, mille maksuvõlana tasumine on
ajatatud, arvestatava intressi määra kuni 50% ajatamise otsuse
vastuvõtmise päevast arvates.

(2) Kui maksumaksja täidab maksuvõla tasumise ajakava, ei
rakenda maksuhaldur käesoleva seaduse paragrahvi 10 3. lõikes ja
paragrahvides 24-26 sätestatud õigusi.

     (3) Kui maksumaksja ei täida maksuvõla tasumise ajakava või
ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid
makse, on maksuhalduril õigus:
     1) tühistada maksuvõla tasumise ajakava;
     2) tühistada vähendatud intressimäär;
     3) arvestada tähtpäevaks tasumata maksusummalt, mille
maksuvõlana tasumine oli ajatatud, intressi tagasiulatuvalt
käesoleva seaduse paragrahv 28 4. lõike alusel kehtestatud
määras.

(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)
(4) Maksuvõla tasumise ajakava tühistamise korral ei saa maksumaksja taotleda tasumata maksuosa uut ajatamist. [17.02.1999]

Paragrahv 34.4. Täiendavad sätted

     (1) Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat
tema jooksvate maksukohustuste täitmisest.
     (2) Maksuvõla tasumise ajatamise korra kehtestab
rahandusminister.
     (3) Tolliametil ja tema kohalikel asutustel ei ole õigust
ajatada maksuvõla tasumist.
     (RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

VIII peatükk

Vaidluste lahendamise kord

Paragrahv 35. Maksusumma määramise vaidlustamine

(1) Maksumaksjal ja maksu kinnipidajal on õigus vaidlustada
maksuhalduri poolt käesoleva seaduse paragrahvide 21 ja 22
alusel tehtud maksusumma määramise ettekirjutus 30 kalendripäeva
jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates.

(2) Kaebuse esitamine ei võta maksumaksjalt või maksu
kinnipidajalt kohustust täita ettekirjutus, kuid otsuse
tegemiseni maksumaksja kaebuse kohta ei ole maksuhalduril õigust
maksuvõla sissenõudmiseks käesoleva seaduse paragrahv 24
1.lõikes sätestatud korras.

(3) Kaebus esitatakse maksuhalduri asutusele,
kelle ametnik ettekirjutuse on koostanud. Kaebus esitatakse
kirjalikult, allkirja ja koostamise kuupäevaga ning selles tuleb
nimetada asjaolud, millega ettekirjutus vaidlustatakse.[10.06.1997]

(4) Kaebuse esitamine maksumaksja poolt ei võta garandilt
kohustust täita käesoleva seaduse paragrahvi 24 1. lõike
punktis 3 sätestatud ettekirjutus.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 36. Kaebuse läbivaatamine maksuhalduri kohalikus asutuses

(1) Maksuhalduri kohalik asutus on kohustatud maksumaksja
või maksu kinnipidaja kaebuse läbi vaatama, tegema selle kohta
motiveeritud otsuse ning vastama kaebuse esitajale 30
kalendripäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates.
Rahandusministril on õigus seda tähtaega pikendada. Pikendamine
toimub igal üksikul juhtumil eraldi.

(2) Kaebuse läbivaatamisel teeb maksuhalduri kohalik
asutus otsuse jätta ettekirjutus jõusse, see muuta või
tühistada.
[10.06.1997]

Paragrahv 37. Maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse
vaidlustamine

Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus maksuhalduri
kohaliku talituse otsusega mittenõustumisel või kaebuse
läbivaatamise tähtaja ületamisel esitada kaebus maksuhalduri
keskasutusele 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamise või
tähtaja lõppemise päevast arvates.

Paragrahv 38. Kaebuste läbivaatamine maksuhalduri
keskasutuses

     (1) Maksuhalduri keskasutus vaatab tema ettekirjutuse
või maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse peale esitatud
kirjaliku kaebuse läbi ning vastab kaebuse esitajale 30
kalendripäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates.
Rahandusministril on õigus seda tähtaega pikendada.
Pikendamine toimub igal üksikul juhtumil eraldi.[10.06.1997]
     (2) Kaebuse läbivaatamisel teeb maksuhalduri keskasutus
otsuse jätta ettekirjutus või maksuhalduri kohaliku asutuse
otsus jõusse, see muuta või tühistada. Otsuse tühistamise
korral tühistab maksuhalduri keskasutus ka vaidlustatud
ettekirjutuse maksu määramise kohta.[10.06.1997]
     (3) Maksuhalduri keskasutusel on õigus välja nõuda kaebuse
tinginud materjalid ja teha uus ettekirjutus tasumisele kuuluva
maksusumma määramiseks.

Paragrahv 39. Maksuhalduri ettekirjutuse tühistamine

(1) Kui maksuhalduri keskasutus ei tee kohaliku asutuse
otsuse vaidlustamise korral otsust 30 kalendripäeva jooksul, on
ettekirjutuse vaidlustanud isikul õigus pöörduda halduskohtusse,
nõudes ettekirjutuse tühistamist.

(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes toodud juhul tunnistab
halduskohus ettekirjutuse kehtetuks ja teeb maksuhaldurile
ettekirjutuse endise olukorra taastamiseks.

Paragrahv 40. Kaebuse lahendamisel tehtud otsus

(1) Kaebuse lahendamisel tehtud otsuses peab sisalduma
selle teinud maksuhalduri nimetus ja aadress, otsuse tegemise
kuupäev, andmed kaebuse esitanud isiku kohta, otsust põhjendavad
asjaolud ja negatiivse otsuse korral ka edasikaebamise kord.

(2) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse
kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

Paragrahv 41. Kohtusse kaebamine

(1) Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus
maksuvaidluse igas faasis esitada kaebus kohtusse.

(2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta maksumaksjalt või
maksu kinnipidajalt kohustust täita ettekirjutus, kuid
kohtuotsuseni ei ole maksuhalduril õigust maksuvõla
sissenõudmiseks käesoleva seaduse paragrahv 24 1. lõike punktides 1 ja 2
sätestatud korras. [17.02.1999]

(3) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta garandilt kohustust
täita käesoleva seaduse paragrahvi 24 1. lõike punktis 3
sätestatud ettekirjutus.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

IX peatükk

Lõppsätted

Paragrahv 42. Maksuvõlgnevuste sissenõudmise järjekord

Maksuvõlglaselt nõutakse esmajärjekorras sisse riiklike
maksude maksuvõlad.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

421. Ühismajandi ja tema õigusjärglase maksuvõlgade tasaarveldamine
(1) Põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474;

RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264) § 25 5. lõikes

nimetatud vara võõrandamisel ostueesõigusega on Vabariigi Valitsusel

õigus rahandusministri ettepanekul kustutada võõrandatava vara

müügihinna ulatuses vara võõrandaja käesolevas lõikes nimetatud

riiklike maksude maksuvõlad tasaarveldamisega alljärgnevas järjekorras:
1) tulumaks, välja arvatud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks;
2) käibemaks;
3) aktsiisid.
(2) Tasaarveldamisega võib Vabariigi Valitsus kustutada varade võõrandaja enne

1997. aasta 1. jaanuari tekkinud maksuvõlad, mis olid 1997. aasta 1. märtsiks tasumata.
(3) Taotlusi maksuvõlgade tasaarveldamisega kustutamiseks võib esitada

rahandusministri kehtestatud korras kuni 1997. aasta 31. detsembrini.
[11.03.97]

Paragrahv 43. Lootusetu maksuvõlgnevuse kustutamine

(1) Maksuhalduril on õigus ettevõtte likvideerimise või
pankroti korral kustutada lootusetu maksuvõlgnevus
rahandusministri poolt kehtestatud korras.

(1.1.) Maksuhalduril on õigus kustutada füüsilise isiku
lootusetu maksuvõlgnevus rahandusministri kehtestatud
tingimustel ja korras.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus rahandusministri
ettepanekul kustutada ettevõtte erastamisel tema maksuvõlgnevus
või ajatada maksuvõla tasumine. Erastamisel olevaks ettevõtteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtet enne erastamise ostu-müügilepingu sõlmimist.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577) [17.02.1999]

(3) Erastatavate ettevõtete maksuvõla tasumise ajatamisel
kehtestab intressi suuruse ja selle tasumise korra Vabariigi
Valitsus.
(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 43.1. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud
maksuseadustega ettenähtud maksude määramine ja sissenõudmine

(1) Maksuhalduril on õigus käesoleva seaduse paragrahv 22
alusel määrata enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud
maksuseadustega ettenähtud maksude tasumata maksusumma.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud
maksuseadustega ettenähtud ja maksumaksja poolt tasumata või
maksu kinnipidaja poolt ülekandmata jäetud maksusumma ning
tasumata või ülekandmata maksusummalt arvestatud intress on
maksuvõlg ning maksuhalduril on õigus see sisse nõuda käesolevas
seaduses sätestatud korras.

(RK s 10.04.96 nr. 159 jõust.12.05.96 - RT I 1996, 29, 577)

Paragrahv 44. Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri
pädevus

Vabariigi Valitsusel ja rahandusminsitril on õigus anda
määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks.

(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)

Paragrahv 45. Muudatused varasemates õigusaktides

     (1) Tunnistatakse kehtetuks:
     1) Eesti Vabariigi maksukorralduse seadus (ENSV Teataja
1989, 41, 648; RT 1991, 10, 156; 1992, 13, 253; RT I 1993, 28,
500);
     2) tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538)
32. peatükk.

(2) Muudetakse täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49,
693) paragrahv 1 1.lõike punkti 9 ja sõnastatakse see
järgmiselt:
"9) maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise
asjades;".

(3) Muudetakse haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992,
29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 1993, 44, 637; 1993,
62, 891) paragrahv 21 ja täiendatakse seda 7. lõikega järgmiselt:
"(7) Rahatrahv maksuseaduste rikkumisel juriidiliste
isikute poolt määratakse kindlaks maksukorralduse seadusega
käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi
arvestamata."

Paragrahv 46. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisest, kuid
mitte varem kui 1994. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ü. Nugis

seadus@ibs.ee