|
Seonduvad aktid |
SIHTASUTUSTE SEADUS
Vastu võetud 15. novembril 1995. a.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Sihtasutuse mõiste
(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik,
millel ei
ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks
ja
kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(2) Sihtasutuse õigusvõime tekib
mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse (register)
kandmisest ja lõpeb
registrist kustutamisega.
(3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada
teist liiki
juriidiliseks isikuks.
Paragrahv 2. Tegevuse piirangud
(1) Seaduses võib sätestada piiranguid
sihtasutuse
majandustegevusele.
(2) Sihtasutus ei või anda laenu ega seda
tagada
sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele,
samuti
nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele,
kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Sihtasutus võib kasutada oma tulusid
üksnes
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(4) Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik
ega
usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega
usaldusühingut.
Paragrahv 3. Nimi
[17.06.1998]
(1) Sihtasutuse nimi peab selgelt erinema
teistest Eesti
Vabariigis registrisse kantud sihtasutuste ja
mittetulundusühingute nimedest.
(RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I 1996, 42, 811)
(2) Sihtasutuse nimi ei või olla eksitav
sihtasutuse
eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi
osas.
(3) Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit "sihtasutus".
(4) Sihtasutuse dokumentidel peab olema
näidatud
sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.
(5) Sihtasutus, kelle huve on kahjustatud tema
nime
õigustamatu kasutamisega, võib nõuda nime õigustamatu
kasutamise
lõpetamist, samuti sellega tekitatud varalise kahju
hüvitamist.
(6) Sihtasutusel võib olla ainult üks nimi.
(7) Sihtasutuse nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
(8) Sihtasutuse nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
Paragrahv 4. Asukoht
Sihtasutuse asukohaks on koht, kus asub
sihtasutuse
juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud
teisiti.
2. peatükk
SIHTASUTUSE ASUTAMINE
Paragrahv 5. Asutajad ja asutamise tingimused
(1) Sihtasutus asutatakse ühe või mitme asutaja
poolt
määramata ajaks, seatud eesmärgi saavutamiseni või
tähtajaliselt.
(2) Sihtasutuse asutaja võib olla teovõimeline
füüsiline
isik või juriidiline isik.
(3) Sihtasutuse võib asutada testamendi alusel.
(4) Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat,
võivad nad
kõiki asutaja õigusi teostada ainult ühiselt, kui
asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti.
(5) Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele.
(6) Isik, kes annab vara sihtasutusele üle
pärast selle
asutamist, ei omanda sellega asutaja õiguslikku
seisundit.
Paragrahv 6. Asutamisotsus
[17.06.98]
(1) Sihtasutus
asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb
märkida:
1) sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad
ning aadressid,
samuti isikukoodid või registrikoodid;
3) asutaja poolt sihtasutusele üleantav
rahasumma või muu
vara ja selle väärtus.
4) juhatuse ja nõukogu
liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid;
(2) Asutamisotsusega kinnitavad asutajad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse põhikirja.
(3) Asutamisotsusele ja sellega kinnitatud põhikirjale
kirjutavad alla kõik asutajad.
Asutamisotsus ja sellega kinnitatud
põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja
esindaja võib
alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri
on notariaalselt
tõestatud. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist
toimub käesoleva seaduse §-des 41--42 sätestatud korras ega nõua
asutamisotsuse muutmist.
Paragrahv 7. Sihtasutuse asutamine testamendi alusel
(1) Sihtasutuse võib asutada notariaalselt
tõestatud
testamendi alusel, mis peab sisaldama käesoleva
seaduse
paragrahv 6 nõuetele vastavat asutamisotsust.
(2) Kui testamendiga ei ole määratud
testamenditäitjat, kes
peab tagama sihtasutuse registrisse
kandmise, määrab kohus
selleks hooldaja, kellel on testamenditäitja
õigused ja
kohustused.
(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes
nimetatud
testamendis sisalduv asutamisotsus ei vasta käesoleva
seaduse
paragrahvis 6 sätestatud nõuetele, võib testamenditäitja
või
hooldaja vajaduse korral määrata sihtasutuse juhatuse ja
nõukogu
liikmed, samuti need asutamisotsuse ja põhikirja
tingimused,
mida ei ole määratud testamendiga.
(4) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus
teostada kuni
juhatuse ja nõukogu määramiseni vastavalt
sihtasutuse
põhikirjale asutamisotsusest tulenevaid õigusi ja
valitseda
üleantud vara.
(5) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus
nõuda oma
ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist ning
tasu ülesannete täitmise eest, mille suuruse määrab
kohus.
(6) Testamenditäitja või hooldaja volitused
lõpevad, kui
sihtasutus on registrisse kantud või kui selle
registrisse
kandmine on muutunud võimatuks.
Paragrahv 8. Sihtasutuse põhikiri
(1) Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik.
Põhikirjas
tuleb märkida:
1)
sihtasutuse nimi;
2) sihtasutuse
asukoht;
3) sihtasutuse eesmärk;
4) sihtasutusele vara üleandmise kord;
5) soodustatud isikute ring, välja arvatud
siis, kui
soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada
väljamakseid,
lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
6) sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse
tähtajaliselt;
7) sihtasutuse vara jaotus
sihtasutuse lõpetamise korral;
8) juhatuse
liikmete määramise ja tagasikutsumise kord,
samuti nende volituste
kestus;
9) nõukogu liikmete määramise ja
tagasikutsumise kord,
samuti nende volituste kestus;
10) audiitori määramise ja tagasikutsumise
kord, samuti
tema volituste kestus;
11) põhikirja muutmise kord;
12) kas ja millistel tingimustel on asutajal
õigus
sihtasutust lõpetada;
13) juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
14) vara kasutamise ja käsutamise kord;
15) muud seaduses sätestatud tingimused.
(2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi,
mis ei ole
seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus
seaduses
sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
(3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud
sihtasutuse tähtaega,
loetakse, et see on asutatud määramata
tähtajaks.
Paragrahv 9. Soodustatud isikud
Soodustatud isikuks on isik, kellele vastavalt
sihtasutuse
põhikirjale võib sihtasutuse varast teha väljamakseid.
Kui
põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud,
loetakse
soodustatuks kõik isikud, kellel on õigus saada
väljamakseid,
lähtudes sihtasutuse eesmärgist.
Paragrahv 10. Sihtasutuse asutamine
(1) Sihtasutuse asutamisel peavad asutajad
sihtasutuse
nimel tegutsemiseks kasutama sihtasutuse kavandatavat
nime koos
täiendiga "asutamisel".
(2) Kui asutamisel olevale sihtasutusele antakse
üle
kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, kantakse
asutatav sihtasutus kinnistusraamatusse ja muusse registrisse
käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendiga.
(3) Sihtasutusele raha üleandmiseks avavad
asutajad
asutatava sihtasutuse nimel käesoleva paragrahvi 1.
lõikes
nimetatud nime ja täiendit kasutades pangaarve, mida
võib
sihtasutuse nimel käsutada pärast sihtasutuse registrisse
kandmist.
(4) Kui sihtasutust registrisse ei kanta, võib
sihtasutuse
nimel registrisse kantud vallasasju või
kinnistusraamatusse
kantud kinnisasju, samuti sihtasutuse nimele
avatud pangaarvet
käsutada üksnes kohtuotsusega määratud korras.
Kohus teeb otsuse
asutaja või muu huvitatud isiku avalduse alusel.
Avalduses tuleb
märkida asutamata jätmise põhjus ning sissemakse
teinud isikud
ja maksete suurus ning kes on millises ulatuses
sissemakseid
teinud.
Paragrahv 11. Registrisse kandmise avaldus
[17.06.1998]
(1) Sihtasutuse
kandmiseks selle asukoha registrisse esitab
sihtasutuse juhatus
avalduse, milles näidatakse käesoleva
seaduse § 14 lõike 1
punktides 2--11 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad
alla kõik
juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:
1)
asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri;
2)
3)
panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
4)
5)
juhatuse liikmete notariaalselt tõestatud
allkirjanäidised;
6) sidevahendite (telefon, faks vms.)
numbrid;
7) muud seaduses sätestatud
dokumendid.
(2) Registrile esitatavale muule avaldusele
kirjutab alla
juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud
sihtasutust
esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla
kirjutama kõik
sihtasutust ühiselt esindama õigustatud juhatuse
liikmed.
(3) Vara üleandmist sihtasutusele tõendavad
juhatuse
liikmed oma allkirjaga. Kui üle antakse kinnisasi või
registrisse kantav vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte
kinnistusraamatust või muust registrist.
Paragrahv 12. Registrisse kandmata jätmine
Registripidaja ei kanna sihtasutust registrisse,
kui selle
asutamisotsus, põhikiri või muud dokumendid ei vasta
seaduse
nõuetele. Avalduse tagasilükkamise korral peab
registripidaja
näitama ära tagasilükkamise põhjuse.
Paragrahv 13. Vastutus ebaõigete andmete esitamise eest
Kui juhatus esitas registrile ebaõiged andmed,
vastutavad
juhatuse liikmed sellega tekitatud kahju eest
solidaarselt.
Paragrahv 14. Register ja sellesse kantavad
andmed
[17.06.1998]
(1)
Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aadress;
4) eesmärk;
5) juhatuse liikme andmed;
6) pankrotihalduri andmed;
7) likvideerija andmed;
8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist;
9) asutamisotsuse tegemise aeg;
10) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus;
11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
12) lõpetamine;
13) ühinemine ja jagunemine;
14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
15) registrist kustutamine;
16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed;
17) kande kuupäev ning kandeotsuse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva isiku allkiri, nimi ja amet;
18) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning muud märkused.
(2) Registrisse kantud andmete muutumisel peab
juhatus
esitama avalduse muudatuste registrisse kandmiseks.
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud avaldusele tuleb lisada
muutmise otsustanud nõukogu
koosoleku protokoll, mis peab sisaldama
andmeid koosoleku toimumise
aja ja koha ning hääletustulemuste ja
vastuvõetud otsuste kohta.
Protokollile kirjutavad alla kõik osalenud
nõukogu liikmed. Uue
juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele
olema
lisatud ka tema notariaalselt tõestatud allkirjanäidis.
(3) Registrile kohaldatakse
mittetulundusühingute seaduses
sätestatut.
(4) Allkirjad registrile esitatud avaldusel peavad olema notariaalselt tõestatud.
Paragrahv 15. Enne registrisse kandmist tehtud tehingud
(1) Enne sihtasutuse registrisse kandmist
asutatava
sihtasutuse nimel tehtud tehingutest tulenevate
kohustuste
täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud
solidaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud
kohustused
lähevad üle sihtasutusele alates registrisse kandmisest,
kui
tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.
(3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha,
lähevad
tehingust tulenevad kohustused üle sihtasutusele, kui
nõukogu
kiidab selle tehingu heaks.
3. peatükk
SIHTASUTUSE JUHTIMINE
Paragrahv 16. Organid
Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
Paragrahv 17. Juhatus
(1) Sihtasutusel peab olema juhatus, mis juhib
ja esindab
sihtasutust. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest
liikmest.
(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht
peab olema
Eestis.
(4) Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad
juhatuse
liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab
juhatuse
tegevust.
(5) Kui põhikirjaga on määratud soodustatud
isikute ring,
ei tohi juhatuse liikmeteks olla soodustatud isikud,
samuti
nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.
(6) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige
või
pankrotivõlgnik. Põhikirjaga võib ette näha muid isikuid, kes
ei
või olla juhatuse liikmeks.
(7) Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima
nõukogu
seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad
igapäevase
tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu
nõusolekul.
(8) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord
nelja kuu
jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja
majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse
majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest
sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
Paragrahv 18. Juhatuse esindusõigus
(1) Juhatuse igal liikmel on õigus esindada
sihtasutust
kõigis õigustoimingutes.
(RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I
1996, 42, 811)
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse
liikmed või
mõned neist võivad esindada sihtasutust ainult
ühiselt.
Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui
see on
kantud registrisse.
(3) Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib
piirata
põhikirjaga, samuti nõukogu otsusega. Esindusõiguse
piiramine ei
kehti kolmandate isikute suhtes.
Paragrahv 19. Juhatuse liikmete määramine
(1) Juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega.
(2) Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste
tegemise ja
juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab
nõukogu.
(3) Juhatuse liige ei või oma kohustuste
täitmist panna
kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud
põhikirjaga või
nõukogu otsusega.
(4) Juhatus peab andma nõukogu liikmetele
vajalikku teavet
juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava
aruande, kui
põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
Paragrahv 20. Juhatuse asendusliige
Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse
liikme
ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib
kohus
väljalangenud juhatuse liikme asemele nõukogu või
huvitatud
isiku nõudel määrata uue liikme. Kohtu määratud juhatuse
liikme
volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni
nõukogu
poolt.
Paragrahv 21. Juhatuse liikme tagasikutsumine
(1) Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal,
sõltumata
põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust
tulenevad
õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse
liikme võib
tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on
eelkõige
kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või
võimetus
sihtasutust juhtida.
Paragrahv 22. Juhatuse liikmete tasustamine ja
kulutuste
hüvitamine
(1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti,
võib
juhatuse liikmele maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse
majanduslikule olukorrale vastavat tasu.
(2) Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
(3) Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete
täitmiseks
tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui põhikirjaga ei
ole
ette nähtud teisiti.
Paragrahv 23. Juhatuse liikmete vastutus
(1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või
põhikirja
nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise
või
mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt
tekitatud
kahju eest solidaarselt.
(2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste
täitmata
jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud
süüliselt
kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad
võlausaldajate
ees solidaarselt sihtasutusega.
(3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude
aegumistähtaeg on
viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise
algusest.
Paragrahv 24. Nõukogu ülesanded
Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning
korraldab
sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet
sihtasutuse
tegevuse üle.
Paragrahv 25. Nõukogu pädevus
(1) Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik
tehingute
tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse
raamest,
eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus
või
2) kinnisasjade, samuti registrisse
kantud vallasasjade
võõrandamine või asjaõigusega koormamine.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et käesoleva
paragrahvi 1.
lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu
nõusolek
vajalik või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud
juhtudel,
samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on vajalik
nõukogu
nõusolek.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes
nimetatud
piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes
nimetatud nõukogu
nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui
tehingu
tegemisega viivitamisega kaasneks sihtasutusele oluline
kahju.
(5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus
tutvuda
kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida
raamatupidamise
õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse
tegevuse vastavust
seadusele ja põhikirjale.
(6) Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet
sihtasutuse
tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja
bilansi
koostamist.
(7) Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja
tehingute
tegemisel juhatuse liikmega.
(8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.
Paragrahv 26. Nõukogu liikmed
(1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe
ette
suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema
teovõimeline
füüsiline isik.
(2) Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige
ega
audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik
ega
pankrotivõlgnik. Põhikirjaga võib näha ette muid isikuid,
kes
ei või olla nõukogu liikmeks.
(3) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast
esimehe, kes
korraldab nõukogu tegevust.
(4) Nõukogu koosseisu muutumisel esitab juhatus
registrile viie
tööpäeva jooksul avalduse, milles teatatakse
koosseisu muutumise aeg
ja põhikirjaline alus. Avaldusele lisatakse
nõukogu liikmete täielik nimekiri
nende nimede, isikukoodide ja
elukohtadega ja liikme volituste alguskuupäevadega
ning uue nõukogu
liikme nõusolek liikmeksoleku kohta.
[17.06.98]
Paragrahv 27. Nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine
Nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise
kord
sätestatakse põhikirjas.
Paragrahv 28. Nõukogu liikme määramine ja
tagasikutsumine
kohtu poolt
(1) Kui seaduse või põhikirjaga ettenähtud
nõukogu liikmed
puuduvad, määrab need kohus huvitatud isiku nõudel
või omal
algatusel.
(2) Kohus kutsub nõukogu liikme huvitatud isiku
nõudel või
omal algatusel tagasi, kui see on ette nähtud
põhikirjaga, või
muul mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige
kohustuste olulisel
määral täitmata jätmine või võimetus osaleda
nõukogu töös või
muul viisil sihtasutuse huvide oluline
kahjustamine, samuti
pankrotimenetluse alustamisel nõukogu liikme
vastu.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud
menetluse
jooksul võib kohus teha sihtasutuse juhtimiseks
vajalikke
korraldusi ning peatada menetluse ajaks nõukogu
liikme
volitused.
(4) Kohtu poolt tagasikutsutud nõukogu liige ei
või kuuluda
ühegi sihtasutuse juhatusse ega nõukogusse viie aasta
jooksul
tagasikutsumisest.
Paragrahv 29. Nõukogu koosolek
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt
vajadusele, kuid
mitte harvem kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub
kokku nõukogu
esimees või teda asendav nõukogu liige.
(2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui
sellest
võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib
ette
näha suurema esindatuse nõude.
(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda
nõuab
nõukogu liige, juhatus või audiitor.
(4) Nõukogu koosolek protokollitakse.
Protokollile
kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav
nõukogu liige
ja protokollija, kui põhikirjas ei ole ette nähtud,
et
protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
nõukogu
liikmed. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus,
mille ta
kinnitab oma allkirjaga.
Paragrahv 30. Nõukogu otsus
(1) Nõukogu otsus on vastu
võetud, kui selle poolt hääletas
üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest. Põhikirjaga
võib ette näha suurema
häälteenamuse nõude.
(11) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai
teistest enam hääli. Häälte võrdsel
jagunemisel heidetakse liisku,
kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
[17.06.98]
(2) Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku
kutsumata,
kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu
liikmed,
kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu
liikmel ei
ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks
jääda.
(4) Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest,
kui
otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu
tegemiseks
nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse
vahelise
tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme
sellest
tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse
huvidega.
Paragrahv 31. Nõukogu liikmete tasustamine
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib
nõukogu
liikmele maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse
majanduslikule
olukorrale vastavat tasu.
Paragrahv 32. Nõukogu liikmete vastutus
(1) Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või
põhikirja nõuete
rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise
või
mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt
tekitatud
kahju eest solidaarselt.
(2) Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste
täitmata jätmise
või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud
süüliselt kahju
sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad
võlausaldajate ees
solidaarselt sihtasutusega.
(3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude
aegumistähtaeg on
viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise
algusest.
(4) Nõukogu liige vabaneb vastutusest
sihtasutuse ees, kui
ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva
otsuse vastuvõtmisel
jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud
protokolli.
4. peatükk
RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL
Paragrahv 33. Raamatupidamine
Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamise
vastavalt
raamatupidamise seadusele.
Paragrahv 34. Majandusaasta aruanne
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab
juhatus
raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande
seaduses
sätestatud korras.
(2) Juhatus esitab aruanded kinnitamiseks
nõukogule
hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Enne
aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab
juhatus
aruanded audiitorile kontrollimiseks.
(3) Kinnitatud majandusaasta aruandele
kirjutavad alla kõik
juhatuse liikmed.
(4) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta
aruande
registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.
Paragrahv 35. Audiitor
Sihtasutusel peab olema audiitor.
Paragrahv 36. Audiitori nimetamine
(1) Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab
nõukogu,
kes määrab ka nende tasustamise korra.
(2) Audiitoriks võib olla isik, kellele on see
õigus
seaduse alusel antud.
(3) Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu
liige ega
sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku
huvi
omavad isikud. Kui põhikirjaga on soodustatud isikute
ring
määratud, ei või audiitoriks olla ka soodustatud isik,
samuti
temaga võrdset majanduslikku huvi omav isik.
(4) Juhatus esitab registrile audiitorite
nimekirja.
Audiitorite vahetumisel esitab juhatus registrile
audiitorite
uue nimekirja viie päeva jooksul.
Paragrahv 37. Audiitori volituste tähtaeg
[17.06.98]
Audiitori võib nimetada
ühekordse audiitorkontrolli
tegemiseks või teatud tähtajaks.
Audiitori nimetamiseks peab olema
tema kirjalik nõusolek, mis tuleb
koos audiitorite nimekirjaga esitada registripidajale.
Paragrahv 38. Erikontroll
(1) Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti
juhatuse või
nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et
kohus
otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga
seotud
küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks
erikontrolli
läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise
ainult
mõjuval põhjusel.
(2) Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult
audiitorid.
Nende tasustamise korra ja tasu suuruse määrab
kohus.
(3) Juhatuse ja nõukogu liikmed peavad
võimaldama
erikontrolli läbiviijatele tutvumist kõigi
erikontrolli
läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma
vajalikku
teavet. Erikontrolli läbiviijad peavad hoidma
sihtasutuse
ärisaladust.
(4) Erikontrolli läbiviimisega seotud kulude
jaotamise
erikontrolli nõudja ja sihtasutuse vahel otsustab
kohus
erikontrolli tulemuste järgi. Kui nõue oli esitatud
põhjendamatult nõudja tahtluse või raske ettevaatamatuse tõttu,
vastutavad nõudjad erikontrolliga sihtasutusele tekitatud kahju
eest solidaarselt.
(5) Erikontrolli läbiviijad koostavad
erikontrolli
tulemuste kohta aruande, mille nad esitavad
kohtule.
(6) Kontrolli tulemuste põhjal otsustab kohus,
kas ja
milliseid abinõusid peab kasutama sihtasutuse tegevuse
vastavusse viimiseks sihtasutuse eesmärgiga.
Paragrahv 39. Sihtasutuse tegevuse avalikustamine
(1) Soodustatud isik või muu selleks õigustatud
huvi omav
isik võib nõuda sihtasutuselt teavet sihtasutuse
eesmärgi
täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse
raamatupidamise
aastaaruande ja juhatuse tegevuse aruandega, samuti
audiitori
järeldusotsuse, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse
ja
põhikirjaga.
(2) Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute
ringi
määratud, on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud
õigus
kõigil huvitatud isikutel.
(3) Kui sihtasutus ei täida käesoleva paragrahvi
1. lõikes
nimetatud nõuet, võib õigustatud isik nõuda oma
õiguste
teostamist kohtu korras.
5. peatükk
SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE
Paragrahv 40. Asutamisotsuse ja põhikirja
tühistamine või
muutmine enne sihtasutuse registrisse kandmist
(1) Kuni sihtasutuse registrisse kandmiseni võib
asutaja
asutamisotsuse tühistada või seda muuta või muuta
põhikirja. Kui
sihtasutusel on mitu asutajat, võivad asutamisotsuse
tühistada
või seda muuta või põhikirja muuta ainult kõik asutajad
ühiselt.
(2) Kui üks mitmest asutajast on surnud või
lõppenud või
muul põhjusel ei saa või ei soovi asutaja õigusi
teostada (välja
langenud), ei või teised asutajad asutamisotsust
tühistada.
Asutamisotsust või põhikirja võivad teised asutajad
muuta ainult
sihtasutuse eesmärki järgides.
(3) Kui kõik asutajad on välja langenud ja on
ilmnenud
registrisse kandmise takistused, võib juhatus nende
kõrvaldamiseks või muutunud asjaolude arvessevõtmiseks muuta
asutamisotsust ja põhikirja, järgides sihtasutuse eesmärki.
Paragrahv 41. Põhikirja muutmine pärast
sihtasutuse
registrisse kandmist
(1) Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib
asutaja
sihtasutuse põhikirja muuta üksnes käesoleva paragrahvi
3.
lõikes sätestatut järgides. Kui sihtasutusel on mitu
asutajat,
võivad põhikirja muuta kõik asutajad ühiselt.
(2) Nõukogu võib sihtasutuse põhikirja muuta
üksnes siis,
kui:
1) kõik
asutajad on välja langenud või
2) asutajad
ei jõua põhikirja muutmises kokkuleppele või
3) see õigus on nõukogule põhikirjaga
antud.
(3) Asutaja või nõukogu võib põhikirja muuta
üksnes
muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides
sihtasutuse
eesmärki.
[17.06.98]
(4) Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb
sihtasutuse
põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud
isikud
seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus
asutaja,
nõukogu või huvitatud isiku nõudel.
Paragrahv 42. Põhikirja muutmise kanne
Põhikirja muutmine jõustub muudatuse
registrisse
kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse
kandmise avaldusele
lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja
uus tekst. Põhikirja uuele
tekstile peab alla kirjutama vähemalt
üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on
õigustatud ühingut
esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse
liikmed.
[17.06.98]
6. peatükk
LÕPETAMINE
Paragrahv 43. Lõpetamise alused
Sihtasutus lõpetatakse:
1) nõukogu otsusega;
2) asutajate otsusega, kui see asutajate õigus
on ette
nähtud põhikirjas;
3)
kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud;
4)
tähtaja möödumise tõttu, kui sihtasutus oli tähtajaline;
5) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud
alusel.
Paragrahv 44. Lõpetamine nõukogu otsuse alusel
Nõukogu võib otsustada sihtasutuse lõpetamise
ainult
põhikirjas ettenähtud juhtudel. Otsus on vastu võetud, kui
selle
poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.
Paragrahv 45. Pankrotiavalduse esitamine
Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui
selgub, et
sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi.
Avalduse
esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise
korral
vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed sellega
sihtasutusele või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest
solidaarselt.
Paragrahv 46. Sundlõpetamine
(1) Sihtasutus lõpetatakse kohtuotsusega
siseministri või
muu huvitatud isiku nõudel, kui:
1) sihtasutuse eesmärk või tegevus on vastuolus
seaduse,
põhiseadusliku korra või heade kommetega;
2) sihtasutuse tegevus ei vasta käesoleva
seaduse
paragrahvis 2 sätestatud nõuetele või tema
põhikirjalistele
eesmärkidele;
3) sihtasutuse vara on eesmärgi saavutamiseks
ilmselt
ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on
ebatõenäoline;
4) kui nõukogu ei
tee põhikirjas ettenähtud juhul
lõpetamisotsust või juhatus ei
esita seaduses ettenähtud
lõpetamise avaldust;
5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(2) Kohus võib anda tähtaja käesoleva paragrahvi
1. lõikes
nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.
Paragrahv 47. Lõpetamise avaldus
(1) Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama
avalduse
lõpetamise kandmiseks registrisse. Sundlõpetamise või
pankroti
korral, samuti pankrotimenetluse lõppemise korral tehakse
vastav
kanne kohtuotsuse alusel.
(2) Kui lõpetamise aluseks on nõukogu otsus,
tuleb see
avaldusele lisada.
(3) Pankrotiotsuse teinud kohus teatab
registripidajale
sihtasutuse pankroti väljakuulutamisest,
samuti
pankrotimenetluse lõppemisest. Pankrotikandes
märgitakse
pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht.
Paragrahv 48. Likvideerimine
(1) Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle
likvideerimine
(likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
(2) Likvideerimismenetluses peab sihtasutuse
nimele lisama
märkuse "likvideerimisel".
Paragrahv 49. Likvideerijad
(1) Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse
liikmed, kui
põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise
korral
määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka
likvideerijate
tasustamise korra ja tasu suuruse.
(2) Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab
olema
Eestis.
(4) Sihtasutuse asutaja, teise likvideerija või
muu
huvitatud isiku nõudel või kohtu enda algatusel võib kohus
likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab
kohus uue likvideerija.
Paragrahv 50. Likvideerija kanne
(1) Juhatus esitab avalduse likvideerijate
registrisse
kandmiseks.
(2) Kui likvideerija nimetatakse kohtuotsusega,
saadab
kohus registripidajale otsuse kande tegemiseks.
(3) Registrisse kantakse likivideerijate nimed,
elukohad ja
isikukoodid.
Paragrahv 51. Likvideerijate õigused ja kohustused
(1) Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu
õigused ja
kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise
eesmärgiga.
(2) Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse
tegevuse, nõuavad
sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad
võlausaldajate nõuded ja
jaotavad pärast võlausaldajate nõuete
rahuldamist allesjäänud
vara selleks õigustatud isikute vahel.
(3) Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei
ole vajalik
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud
vara
jaotamiseks õigustatud isikute vahel.
(4) Likvideerijad võivad teha ainult
sihtasutuse
likvideerimiseks vajalikke tehinguid.
Paragrahv 52. Likvideerijate esindusõigus
(1) Kui sihtasutusel on mitu likvideerijat, on
neil õigus
esindada sihtasutust ainult ühiselt, kui põhikirja
või
likvideerijate määramise otsusega ei ole ette nähtud
teisiti.
Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud piirang ainult
siis,
kui see on kantud registrisse.
(2) Likvideerijad võivad volitada enda hulgast
ühte või
mitut teatud tehingute tegemiseks või tegevuseks.
Paragrahv 53. Võlausaldajatele teatamine
(1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate
sihtasutuse
likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma
likvideerimisteate.
[20.01.1999]
(2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et
võlausaldajad
esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul viimase teate
avaldamisest.
(RK s 06.06.96 nr. 182
jõust.01.10.96 - RT I 1996, 42, 811)
Paragrahv 54. Nõuete esitamine
(1) Võlausaldajad peavad kahe kuu jooksul
viimase
likvideerimisteate avaldamisest teatama likvideerijatele
kõigist
oma nõuetest sihtasutuse vastu. Teates tuleb märkida nõude
sisu,
alus ja suurus ning sellele lisada nõuet tõendavad
dokumendid.
(2) Kui teada olev võlausaldaja ei ole nõuet
esitanud,
deponeeritakse temale kuuluv raha.
(3) Kui võlausaldaja nõude täitmise tähtpäev ei
ole
saabunud või võlausaldaja ei võta täitmist vastu,
deponeeritakse
temale kuuluv raha.
Paragrahv 55. Pankrotiavalduse esitamine likvideerimisel
Kui likvideeritava sihtasutuse varast ei
jätku
võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad
likvideerijad
esitama pankrotiavalduse.
Paragrahv 56. Vara jaotamine
(1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete
rahuldamist ja raha
deponeerimist allesjäänud vara jaotatakse
põhikirja järgi
selleks õigustatud isikute vahel. Kui põhikirjaga
ei ole ette
nähtud teisiti, jaotatakse vara õigustatud isikute
vahel
võrdsetes osades.
(2) Kui sihtasutus lõpetatakse füüsilisest
isikust
asutajate otsusel, läheb likvideerimisel järelejäänud vara
üle
neile, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vara läheb
füüsilistest
isikutest asutajatele üle võrdsetes osades, kui
põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti.
[17.06.98]
(3) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, kellele
läheb üle
likvideerimisel järelejäänud vara, läheb vara üle
riigile, kes
peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse
eesmärkidele
vastavalt.
(4) Sihtasutuse sundlõpetamise korral põhjusel,
et selle
eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku
korra,
kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast
võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.
(5) Vara ei või õigustatud isikutele välja
jagada enne viie
kuu möödumist sihtasutuse viimase
likvideerimisteate
avaldamisest.
Paragrahv 57. Registrist kustutamine ja
täiendav
likvideerimine
(1) Pärast likvideerimise lõppemist esitavad
likvideerijad
avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks.
(2) Kui pärast sihtasutuse registrist
kustutamist selgub,
et on vajalikud täiendavad
likvideerimisabinõud, ennistab kohus
huvitatud isiku nõudel vanade
likvideerijate õigused või määrab
uued likvideerijad.
Paragrahv 58. Sihtasutuse registrist kustutamine
(1) Sihtasutuse lõppemisel kustutatakse
sihtasutus
registrist sihtasutuse enda avalduse alusel või
seaduses
sätestatud muul alusel.
(2) Kui sihtasutuse likvideerimise lõppemisel ei
esitata
avaldust selle registrist kustutamiseks, on
registripidajal
õigus sihtasutus registrist kustutada.
(3) Sihtasutust ei või registrist kustutada
Maksuameti
kohaliku talituse kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud
siis, kui
viimane on esitanud avalduse sihtasutuse registrist
kustutamiseks. Nõusoleku saamiseks esitab registripidaja
Maksuametile kirjaliku taotluse. Maksuamet ei või nõusolekust
keelduda, kui tal ei ole sihtasutuse vastu nõudeid. Kui
nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse
saatmist, loetakse Maksuamet registrist kustutamisega nõus
olevaks.
Paragrahv 59. Dokumentide säilitamine
(1) Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid
hoiule
ühele likvideerijale või arhiivile. Kui likvideerijad
dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle kohus.
[25.03.1998]
(2) Dokumentide hoidja nimi ning isiku- või
registrikood ja elu- või asukoht kantakse registrisse
likvideerijate avalduse alusel. Kui hoidja määrab kohus, tehakse
kanne kohtuotsuse alusel.Dokumentide hoidja muutumisel teatab
üleandja sellest enne üleandmist registripidajale uute andmete
registrisse kandmiseks.
[25.03.1998;17.06.98]
(3) Sihtasutus on vastutav oma tegevuse tulemusena loodud või
saadud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja
jooksul. Sihtasutuse likvideerimisel võib tema säilitamisele
kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle anda arhiivi.
Dokumentide üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise
eest arhiivile.
[25.03.1998]
Paragrahv 60. Likvideerijate vastutus
Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi
või on
jaganud sihtasutuse vara välja enne võlausaldajate kõigi
nõuete
rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü
tõttu
võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.
7. peatükk
ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
1. jagu. Ühinemine
Paragrahv 61. Ühinemise mõiste
(1) Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) võib
ühineda teise
sihtasutusega (ühendav sihtasutus) nende põhikirjades
ettenähtud
juhtudel. Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks.
(2) Sihtasutused võivad ühineda ka selliselt, et
asutavad
uue sihtasutuse. Ühinevad sihtasutused loetakse sel
juhul
lõppenuks.
(3) Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
(4) Ühinemise korral läheb ühendatava
sihtasutuse vara üle
ühendavale sihtasutusele. Uue sihtasutuse
asutamise korral läheb
ühinevate sihtasutuste vara sellele
üle.
(5) Sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega.
(6) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks
vaja pädeva
asutuse luba.
Paragrahv 62. Ühinemisleping
(1) Ühinemiseks sõlmivad sihtasutuste
juhatused
ühinemislepingu, milles tuleb märkida sihtasutuste nimed
ja
asukohad ning ühinemise tagajärjed ühendatava sihtasutuse
töötajatele.
(2) Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(3) Kui heakskiidetud ühinemisleping on
tingimuslik ja
tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu
sõlmimist
saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades
lõpetamisest
vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole
ette nähtud
lühemat etteteatamise tähtaega.
Paragrahv 63. Ühinemisotsus
(1) Ühinemislepingust tekivad õigused ja
kohustused, kui
ühinemislepingu on heaks kiitnud kõigi ühinevate
sihtasutuste nõukogud.
Ühinemisotsus peab olema kirjalik.
[17.06.1998]
(2) Ühinemisotsus on
vastu võetud, kui selle poolt hääletas
üle 2/3 nõukogu liikmetest,
kui põhikirjaga ei ole ette nähtud
suurema häälteenamuse
nõuet.
Paragrahv 64. Võlausaldajate kaitse
(1) Iga ühineva sihtasutuse juhatus saadab 15
päeva jooksul
ühinemisotsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate
ühinemise kohta
sihtasutusele teada olevatele võlausaldajatele,
kellel olid
nõuded sihtasutuse vastu enne ühinemisotsuse
tegemist.
(2) Ühinemisotsuse kohta peab juhatus avaldama
üleriigilise
levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15-päevase
vahega ning
kutsuma neis võlausaldajaid üles esitama oma nõuded.
Teates
tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe
kuu
jooksul.
(3) Sihtasutus peab tagama võlausaldajate
nõuded, kui need
on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate
avaldamisest. Kui
nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue
ei ole
piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude
rahuldamist.
(4) Ühendava sihtasutuse võlausaldaja võib oma
nõude
tagamist või rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab,
et
ühinemine ohustab tema nõude täitmist.
(5) Kui võlausaldaja ei teata oma nõudest
käesoleva
paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtaja jooksul, loetakse,
et ta
on ühinemisega nõus.
Paragrahv 65. Avalduse esitamine registrile
(1) Ühinemisel osaleva sihtasutuse juhatus
esitab mitte
varem kui kolme kuu möödudes teise ühinemise teate
avaldamisest
oma sihtasutuse asukohas avalduse ühinemise
registrisse
kandmiseks. Avaldusele lisatakse:
1) ühinemislepingu notariaalselt tõestatud
ärakiri;
2) ühinemisotsus;
3) ühinemise luba, kui see on nõutav.
4)
ajalehed, milles on avaldatud käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 nimetatud
teated.
[17.06.98]
(2)
Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma
nõuded
tähtaegselt esitanud ja ühinemise vastu vaielnud
võlausaldajate
nõuded on tagatud või rahuldatud.
Paragrahv 66. Ühendava sihtasutuse nimi
Ühendav sihtasutus võib jätkata tegevust
ühendatava
sihtasutuse nime all.
Paragrahv 67. Ühinemise kanne
(1) Ühinemine kantakse ühendava sihtasutuse
asukoha
registrisse, kui see on kantud kõigi ühendatavate
sihtasutuste
asukoha registritesse. Ühendatava sihtasutuse asukoha
registri
kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks
selle
kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse.
(2) Ühendava sihtasutuse asukoha registri
registripidaja
teatab ühendatava sihtasutuse asukoha
registripidajale ühinemise
registrisse kandmisest. Saanud teate,
märgib registripidaja
registrisse, millal on ühinemine kantud
ühendava sihtasutuse
asukoha registrisse. Ühendatava sihtasutuse
asukoha
registripidaja saadab tema juures hoitavad sihtasutuse
dokumendid ühendava sihtasutuse asukoha registripidajale.
Paragrahv 68. Kande õiguslik toime
(1) Ühinemise kandmisega ühendava sihtasutuse
asukoha
registrisse läheb ühendatava sihtasutuse vara üle
ühendavale
sihtasutusele. Pärast ühinemise kandmist ühendava
sihtasutuse
asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded
kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava sihtasutuse
juhatuse avalduse alusel.
(2) Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks
ühinemise
kandmisega ühendava sihtasutuse asukoha registrisse.
Registripidaja kustutab ühendatava sihtasutuse registrist.
Paragrahv 69. Ühinemine uue sihtasutuse asutamisega
(1) Ühinemisele uue sihtasutuse asutamisega
kohaldatakse
käesoleva seaduse paragrahvides 61-68 sätestatut koos
seaduses
ettenähtud täiendustega.
(2) Ühinevatele sihtasutustele kohaldatakse
ühendatava
sihtasutuse kohta sätestatut ja asutatavale
sihtasutusele
ühendava sihtasutuse kohta sätestatut. Sihtasutused
loetakse
ühinenuks uue sihtasutuse registrisse kandmisel.
(3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse
sihtasutuse
asutamise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust
ei tulene
teisiti. Asutajateks on ühinevad sihtasutused.
(4) Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva
seaduse
paragrahv 62 1. lõikes sätestatule määrata uue sihtasutuse
nimi
ja asukoht ning juhatuse liikmed. Ühinemislepingule
lisatakse
asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse
ühinemisotsusega.
(5) Ühineva sihtasutuse juhatus esitab avalduse
ühinemise
kandmiseks sihtasutuse asukoha registrisse.
(6) Ühinevate sihtasutuste juhatused esitavad
ühise
avalduse uue sihtasutuse kandmiseks selle asukoha
registrisse.
2. jagu. Jagunemine
Paragrahv 70. Jagunemise mõiste
(1) Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta
jaotumise
või eraldumise teel. Sihtasutus võib jagunemisel osaleda
ainult
põhikirjas ettenähtud juhtudel.
(2) Jaotumise korral annab jagunev sihtasutus
oma vara üle
omandavatele sihtasutustele. Omandav sihtasutus võib
olla
olemasolev või asutatav sihtasutus. Jaotumise korral
jagunev
sihtasutus lõpeb.
(3) Eraldumise korral annab jagunev sihtasutus
osa oma
varast üle ühele või mitmele omandavale sihtasutusele.
Omandav
sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav
sihtasutus.
(4) Sihtasutus võib jaguneda ainult
sihtasutusteks ning
osaleda ainult sihtasutuse jagunemisel.
(5) Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks
vaja
pädeva asutuse luba.
Paragrahv 71. Jagunemisleping
(1) Jagunemiseks sõlmivad jagunemises
osalevate
sihtasutuste juhatused jagunemislepingu.
Jagunemislepingus tuleb
märkida:
1) jagunemises osalevate sihtasutuste nimed ja
asukohad;
2) igale omandavale
sihtasutusele üleantava vara nimekiri;
3)
jagunemise tagajärjed töötajatele.
(2) Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(3) Kui heakskiidetud jagunemisleping on
tingimuslik ja
tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu
sõlmimist
saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades
lõpetamisest
vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole
ette
nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.
Paragrahv 72. Jagunemisotsus
(1) Jagunemislepingust tekivad õigused ja
kohustused, kui
jagunemislepingu on heaks kiitnud kõigi jagunemises
osalevate sihtasutuste nõukogud.
Jagunemisotsus peab olema
kirjalik.
[17.06.98]
(2)
Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt
hääletas üle 2/3
nõukogu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette
nähtud suurema
häälteenamuse nõuet.
Paragrahv 73. Võlausaldajate kaitse
(1) Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatus
saadab 15 päeva
jooksul jagunemisotsuse vastuvõtmisest kirjaliku
teate
jagunemise kohta sihtasutusele teada olevatele
võlausaldajatele,
kellel olid nõuded sihtasutuse vastu enne
jagunemisotsuse
vastuvõtmist.
(2) Jagunemisotsuse kohta peab juhatus
avaldama
üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt
15-päevase
vahega ning kutsuma neis võlausaldajaid üles esitama oma
nõuded.
Teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded
kahe
kuu jooksul.
(3) Sihtasutus peab tagama võlausaldajate
nõuded, kui need
on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate
avaldamisest. Kui
nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue
ei ole
piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude
rahuldamist.
(4) Omandava sihtasutuse võlausaldaja võib oma
nõude
tagamist või rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab,
et
jagunemine ohustab tema nõude täitmist, välja arvatud siis,
kui
tema nõude täitmise tähtpäev on saabunud.
Paragrahv 74. Avalduse esitamine sihtasutuste registrile
(1) Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatus
esitab mitte
varem kui kolme kuu möödudes teise jagunemise teate
avaldamisest
oma sihtasutuse asukohas avalduse jagunemise
registrisse
kandmiseks. Avaldusele lisatakse:
1) jagunemislepingu notariaalselt tõestatud
ärakiri;
2) jagunemisotsus;
3) jagunemise luba, kui see on nõutav.
4) ajalehed, milles on
avaldatud käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud teated.
[17.06.98]
(2) Avalduses peavad
juhatuse liikmed kinnitama, et oma
nõuded tähtaegselt esitanud ja
jagunemise vastu vaielnud
võlausaldajate nõuded on tagatud või
rahuldatud.
Paragrahv 75. Omandava sihtasutuse nimi
Jaotumise korral võib omandav sihtasutus jätkata
tegevust
jaguneva sihtasutuse nime all.
Paragrahv 76. Jagunemise kanne
(1) Jagunemine kantakse jaguneva sihtasutuse
asukoha
registrisse, kui see on kantud kõigi omandavate
sihtasutuste
asukoha registritesse. Omandavate sihtasutuste
asukoha
registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse
toimunuks
selle kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha
registrisse.
(2) Jaguneva sihtasutuse asukoha registri
registripidaja
teatab omandavate sihtasutuste asukoha
registripidajatele
jagunemise registrisse kandmisest ja saadab
neile registri
väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja
registrisse,
millal on jagunemine kantud jaguneva sihtasutuse
asukoha
registrisse.
Paragrahv 77. Kande õiguslik toime
(1) Jagunemise kandmisega jaguneva sihtasutuse
asukoha
registrisse läheb jaguneva sihtasutuse kogu vara,
eraldumise
korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus
ettenähtud
jaotusele üle omandavatele sihtasutustele. Pärast
jagunemise
kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse
tehakse vara
ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara
registritesse
omandava sihtasutuse juhatuse avaldusel.
(2) Jaotumise korral lõpeb jagunev sihtasutus
jagunemise
kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha
registrisse.
Registripidaja kustutab jaguneva sihtasutuse
registrist.
(3) Jaotumise korral jagamata jäänud vara
jagatakse
omandavate sihtasutuste vahel võrdeliselt nende osaga
jagatud
varas.
Paragrahv 78. Vastutus jaguneva sihtasutuse kohustuste eest
(1) Enne jagunemise kandmist jaguneva
sihtasutuse asukoha
registrisse tekkinud jaguneva sihtasutuse
kohustuste eest
vastutavad jagunemisel osalevad sihtasutused
solidaarselt.
Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud
isikuks
ainult see, kellele kohustused määrati
jagunemislepinguga.
(2) Jagunemisel osalev sihtasutus, kellele
kohustust
jagunemislepingus ei määratud, vastutab jaguneva
sihtasutuse
kohustuse eest, kui selle täitmise tähtpäev saabub viie
aasta
jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse
asukoha
registrisse.
Paragrahv 79. Jagunemine uue sihtasutuse asutamisega
(1) Jagunemisele uue sihtasutuse asutamisega
kohaldatakse
käesoleva seaduse paragrahvides 70-78 sätestatut koos
seaduses
ettenähtud täiendustega.
(2) Asutatavatele sihtasutustele kohaldatakse
omandavate
sihtasutuste kohta sätestatut.
(3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse
sihtasutuse
asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei
tulene
teisiti. Asutajaks on jagunev sihtasutus.
(4) Jagunemisel uue sihtasutuse asutamisega
koostavad
jaguneva sihtasutuse juhatus või sihtasutust esindama
õigustatud
osanikud jagunemiskava, mis asendab
jagunemislepingut.
Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse
paragrahv 71 1.
lõikes sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja
asukoht ning
juhatuse liikmed. Jagunemiskavale lisatakse
asutatava
sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse
jagunemisotsusega.
(5) Jaguneva sihtasutuse juhatus esitab avalduse
uute
sihtasutuste kandmiseks nende asukoha registrisse ning
jagunemise kandmiseks jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.
(6) Iga uue sihtasutuse asukoha registri
registripidaja
teatab jaguneva sihtasutuse asukoha registripidajale
uue
sihtasutuse registrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi
uute
sihtasutuste kohta kannab jaguneva sihtasutuse asukoha
registri
registripidaja jagunemise registrisse ja teatab kande
tegemisest
iga uue sihtasutuse asukoha registripidajale ning saadab
neile
registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja
registrisse, millal on jagunemise kanne jaguneva sihtasutuse
asukoha registrisse tehtud.
8. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
Paragrahv 80. Sihtasutuste seaduse kohaldamine
vara
sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil
moodustatud
mittetulunduslikele ühendustele
(1) Alates 1996. aasta 1. oktoobrist võib
sihtasutusi
asutada ainult sihtasutuste seaduses sätestatud korras
ja neile
kohaldatakse sihtasutuste seaduses sätestatut.
(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara
sihtotstarbelise kogumise
ja jagamise eesmärgil moodustatud
mittetulunduslikele ühendustele, millel ei ole
liikmeid,
kohaldatakse nende sihtasutusena registrisse kandmiseni käesoleva
seaduse § 1 lõikes 1, §-s 2, § 3 lõikes 5, §-des 4 ja 17, § 18 lõikes 1,
lõike 2
esimeses lauses ja lõikes 3, §-des 20--23, §-s 33, § 34
lõigetes 1 ja 3, §-des
38, 43--51, § 52 lõike 1 esimeses lauses ja
lõikes 2, §-des 53--60 sätestatut;
registrisse kandmisel
kohaldatakse neile käesolevat seadust tervikuna.Kui
käesoleva lõike
esimeses lauses nimetatud vara
sihtotstarbelise kogumise ja
jagamise eesmärgil moodustatud
mittetulundusliku ühenduse põhikiri
on vastuolus sihtasutuse
seadusega, kohaldatakse seaduses
sätestatut. Paragrahvides
16-32 ja 40-42 sätestatut
kohaldatakse vara sihtotstarbelise
kogumise ja jagamise eesmärgil
moodustatud mittetulunduslikele
ühendustele, millel ei ole liikmeid
niivõrd, kui nende
põhikirjadest ei tulene teisiti.
(RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I
1996, 42, 811;17.06.98)
(3) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud
vara
sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil
moodustatud
mittetulunduslikele ühendustele, millel on liikmed,
kohaldatakse
mittetulundusühingute seaduse paragrahvides 91-96
sätestatut.
(RK s 06.06.96 nr. 182
jõust.01.10.96 - RT I 1996, 42, 811)
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes
nimetatud
mittetulunduslike ühenduste majandusaasta aruande
kinnitab
vastavalt põhikirjale selleks pädevust omav organ.
Sellistele
ühendustele ei kohaldata raamatupidamise seaduse
paragrahvis 24
sätestatut.
(RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I 1996, 42, 811)
(5) Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse
audiitori
tegevuse kord ja alused ning audiitorile esitatavad
nõuded
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I
1996, 42, 811)
Paragrahv 81. Ühinemine ja jagunemine
(1) Registrisse kantud sihtasutuste ühinemine ja
jagunemine
toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.
Registrisse kantud
sihtasutus ei või ühineda registrisse kandmata
vara
sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil
moodustatud
mittetulundusliku ühendusega.
(2) Sihtasutusena registrisse kandmata vara
sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud
mittetulunduslike ühenduste ühinemine ja jagunemine ei ole
lubatud.
Paragrahv 82. Registrisse kandmise avaldus
(1) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ning
Eesti
Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide
registris
(edaspidi ettevõtteregister) registreeritud vara
sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud
mittetulunduslik ühendus, mis vastab sihtasutuste seaduse
nõuetele, kantakse sihtasutu- sena mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse tema avalduse alusel.
(2) Registrisse kandmise avalduses tuleb
märkida
sihtasutuse kohta seaduses sätestatud andmed ning
avaldusele
lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema
ettevõtteregistris registreerimise tunnistus.
(3) Vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise
eesmärgil
moodustatud mittetulundusliku ühenduse põhikiri peab
sihtasutusena registrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla
käesolevas seaduses sätestatuga.
(4) Paragrahvi 80 2. lõikes nimetatud
mittetulunduslike
ühenduste põhikirjas muudatuste tegemine ja
ettevõtteregistris
registreerimisele kuuluvate andmete muutmine
toimub enne 1996.
aasta 1. oktoobrit kehtinud korras.
(RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I
1996, 42, 811)
Paragrahv 83. Märked registrites
(1) Ettevõtteregistrisse kantud vara
sihtotstarbelise
kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud
mittetulundusliku
ühenduse sihtasutusena registrisse kandmisel
tehakse registri
pidaja teate alusel ettevõtteregistri kandesse
vastav märge.
(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud
vara
sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil
moodustatud
mittetulundusliku ühenduse sihtasutusena registrisse
kandmisel
tehakse registrisse märge sihtasutuse varasema
registreerimise
kohta ettevõtteregistris, näidates ära endise
registrinumbri.
Paragrahv 84. Registrist kustutamine
Ettevõtteregistrisse kantud vara sihtotstarbelise kogumise ja
jagamise
eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste suhtes,
mida ei ole
1998. aasta 1. oktoobriks sihtasutusena registrisse
kantud või mille
registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks
registripidajale avaldust esitatud
või mille registrisse kandmise
avaldus on jäetud rahuldamata, kohaldatakse
mittetulundusühingute
seaduse (RT I 1996, 42, 811; 51, 967; 1998, 36/37, 552) §-s 95 sätestatut.
[17.06.98]
Paragrahv 85. Sihtasutuse nimi
(1) Sihtasutuse kandmisel registrisse teeb
registripidaja
järelepärimise ettevõtteregistri pidajale
ettevõtteregistris
sama või sarnase nime registreerituse
kohta.
(2) Taotletavat nime ei kanta registrisse, kui
see nimi või
nimega eksitavalt sarnane nimi on registreeritud
ettevõtteregistris teise vara sihtotstarbelise kogumise ja
jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse poolt
enne taotlejat.
Paragrahv 86. Raamatupidamise seaduses (RT I
1994, 48, 790;
1995, 26-28, 355) tehtavad muudatused ja
täiendused
(1) Paragrahvi 2 täiendatakse 9. lõikega
järgmises
sõnastuses:
"(9)
Sihtasutus ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse
paragrahv 22
2. lõike punktis 4 sätestatud nõuet.".
(2) Paragrahvi 23 1. lõiget täiendatakse
punktiga 4.1
järgmises sõnastuses:
"4.1) kõik sihtasutuse juhatuse ja nõukogu
liikmed;".
Paragrahv 87. Rakendamise määrused
Justiitsminister võib anda määrusi
registriosakondade
tegevuse korraldamiseks.
Paragrahv 88. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1.
oktoobril.
Riigikogu esimees Toomas SAVI
|
Copyright © 1994-1998 Balti Õpingute
Instituut Copyright © 1997-1998 Eesti Vabariigi Riigikohus Kõik õigused reserveeritud. |
seadus@ibs.ee |