• algne eufooria - küllaltki lühiajaline (omane näiteks oopiumile)
• talumusjärk - tekib aeglaselt ja on ajutine. Maks suudab ja jõuab veel uimasti lammutada ning soodustada väljutamist
• psüühilist ja füüsilist laadi sõltumus - seda iseloomustavad klassikalised ärajätunähud
• ärajätunähud - tekivad 12-48 tundi pärast uimasti tarvitamise katkestamist (Otter, 1996/6)

NARKOOTIKUM on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mõningaid narkootilisi aineid kasutatakse sellekski, et aidata jagu saada stressist ja ängistusest, teisi tarvitatakse meelelahutuslikel eesmärkidel, et lõõgastuda ja lõbutseda. (Otter, 1997,7)

Narkootikumide levikut, nende omamist ja tarbimist reguleerivad ka seadused. (vt. ka LISA)
2. Narkootikumide jagunemine

1. toime alusel:

• Euforica - siia kuuluvad sedatiivsed mürgid, mis avaldavad psüühikale rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku lakkamiseni, tekib meeldiv enesetunne, kaovad mure ja hirm, nälg ja janu, nõrgeneb sugutung (näiteks oopium ja tema alkaloid, morfiin ja kokaiin);
• Fantastica - need on taimse päritoluga, nägemusi esilekutsuvaid uimastid (haúiú ja marihuaana);
• Inebrantia - sisaldab sünteetilisi preparaate, mis algul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin);
• Hhypnotica - selles on uinuteid, barituraate jt;
• Peamiselt taimsed ained - ei mõju psüühikale (tubakas ja kofeiini sisaldavad taimed).


2. keemilise struktuuri alusel:

• Poolsünteetilised (LSD)
• Sünteetilised (amfetamiini tüüpi ühendid)
• Looduslikud alkaloidid ja teised ühendid ( haúiú) (Otter, 1997)

3. nimetuse alusel:

• psühhostimulaatorid
• hallutsinogeenid
• kanepi preparaadid
• opiaadid
  (Otter, 1997)

2.1 Psühhostimulaatorid
Psühhostimulaatorid on keemilised ained, mis põhjustavad sarnaseid sümptomeid patoloogilisele psühhoosile. (Burger, 1995, 185)

Kokaiin (Cocainum) - on euforiseeriv uimasti, taimse päritoluga alkaloid. Ta on isoleeritud kokapõõsa (Erythroxylon coca) lehtedest . Ka kokapõõsa lehtede närimine kustutab näljatunde, ergastab, taastab jõu. Samal ajal kiireneb pulss, tekib kohin kõrvus, esineb pearinglus. Kokaiini valmistataksegi kokataimest . Ühest tonnist kokalehtedest saab ainult kaks kilogrammi puhast kokaiini. Viimane on narkomaanide hulgas kasutusel valget värvi pulbrina või kapslites. Sel on terav ebameeldiv lõhn, meenutades vahel naftasaadusi. Seda tõmmatakse ninna, süstitakse ja suitsetatakse. (Otter, 1997) Kokaiini nuusutamise tagajärjel võivad ninasõõrmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. (Kelder, 1997/11) Kokaiin mõjub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb, nina on kinni või tilgub, tekib püsimatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. Psüühiliselt on inimene kõrgendatud meeleolus, mõtlemine on kaootiline, kõne on seosetu ning koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus. Pikaajaline tarvitamine võib põhjustada kõhnumist , tekkida võivad unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu kaob kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Kokaiini üledoos võib põhjustada äkksurma. ( Laas, 2000/3) Tänaval tuntakse kokaiini Coke`i , Charlie, Blow, Snow nime all. Eesti keeles vastavalt - koka, lumi, tolm. (Otter, 1997) Näiteks kui kokaiini tarvitada raseduse ajal, siis põhjustab see lapse väiksemat kasvu, väiksemaid peaümbermõõte, katkendlikku platsentat ja enneaegset membraanide lõhkemist. Imikul võib esineda madalat sünnikaalu ja südame defekte ning isegi krampe, mis on tingitud kokaiini vajadusest. Samuti võib esineda ka kõrgvererõhku, oskamatust imeda , tahhükardiat ning alatoitumust. (Milhorn, 1990, 274 - 276)

Amfetamiin (Amphetaminum sulfas s. Phenaminum) - on sünteetiline psühhostimulaator, kesknärvisüsteemi stimuleeriv narkootiline aine. Varem kasutati laialdaselt meditsiinis kehakaalu alandamiseks. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas; lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Esineb pulbri, kapslite ja tablettidena. Süstitakse veeni või manustatakse suu kaudu. ( Jaanus Põder, i.a) Amfetamiinid vabastavad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle pingutades võib kokku variseda, äärmisel juhul isegi surra.(Jänes, i.a) Amfetamiini tuntakse tänaval vitamiini ja spiidi nime all. Selle käitlemine on Eestis keelatud. (Otter, 1997)

Ecstasy (MDMA - metüleen dioksümetamfetamiin) - põhjustab kasutajatel õnnelikku, sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet. Levib tablettidena, kapslites ja pulbrina. Värvuselt on ta valge, tabletid võivad olla pruunid, või helerohelised. Spetsiifiline lõhn puudub.(Otter, 1997) Ainet manustatakse suu kaudu, nuusatakse või süstitakse veeni. (Põder, i. a ) Ecstasy põhjustab suurt kehatemperatuuri tõusu, kui sellele lisanduvad veel tantsimine ja palavus, tekib ülekuumenemine ja kurnatus, mis aga omakorda võivad põhjustada surma. Ecstasy mõju algab 30-40 minutit pärast tableti sissevõtmist ja kestab 4-5 tundi, mõningatel juhtudel võib mõju pikeneda 12 tunniks. Sagedane suurtes kogustes Ecstasy tarvitamine võib viia jäädava ajakahjustuseni. Ka ühekordne või väike kogus võib põhjustada terviserikke või isegi surma. Põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid. Võib suurendada seksuaalset võimekust, tugevamate annuste korral aga hakatakse käituma mõttetult, inimene muutub vägivaldseks, pealegi võib see mehele pikapeale mõjuda impotentsust põhjustavalt. (Jänes, i. a)

2.2 Hallutsinogeenid
LSD - on hallutsinogeen, mis võib esineda vedelikuga immutatud trükipiltidega paberitükikestena, mille ühekordsed doosid meenutavad marke. Samuti võib esineda ka väikeste erivärviliste ja eri kujuga tablettidena. On väga toimiv ühend: juba mikrogrammistes annustes kutsub ta esile meelepetteid. Muutub esemete suurus ja kuju. Esemed võivad liikuda, moonduda. Muutub meeleolu: esineb heaolutunne, põhjuseta lõbusus, ka apaatia, hirmutunne. Iseloomulik on teadvuse kahestumine - inimene nagu vaatleb ennast kõrvalt, jälgib oma käitumist ja tundeid, suutmata neid mõjustada. Kõik see jätab müstilise, meeldejäävalt sügava elamuse. LSD toimel on kolm faasi:

1. faasis tekivad subjektiivsed sümptomid nagu pearinglus, iiveldus, unisus, nõrkustunne, lihasevärinad, silmaavad laienevad, nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb.
2. faas algab umbes tund aega pärast tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub.
3. faas -psühhofüsioloogilised nähud - saabub umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. See on "kogemuse kõrgpunkt", kus esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis n.ö. keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises, ebareaalses maailmas.

LSD puhul on ülekaalus nägemistaju häireid. Esineb ka puute- ja haistmishallutsinatsioone. Väga lühikese aja vältel võib meeleolu teisenduda, elevus ja ülemeelikus vahelduda kurvameelsuse ja hirmuseisundiga. Häiritud on ajataju, sekundite jooksul toimuv võib tunduda, et kestab igaviku ja vastupidi.(Jänes, i. a) Vähem tuntumateks hallutsionogeenideks on ka veel PCP ja Maagilised Seened. Seeni on kasutatud hallutsinogeenidena juba 500 a. e. Kr. Peamine seen, mida kasutatakse Mehhikos, on Psilocybe mexicana. Toimeaineks psilotsübiin ja psilotsiin. Peale selle sisaldavad neid LSD taolisi mõjuaineid veel paljud Põhja - Ameerikas ja Euroopas kasvavad seened. Seente toime sarnaneb mahedamale LSD-le, kuid mitte täielikult. Tekib eufooria, pupillid laienevad, pulsisagedus suureneb ja vererõhk tõuseb. Tavaliselt tekivad värvilised nägemused, kuid võib esineda ka kuulmishallutsinatsioone, objektid muudavad kuju ja värve ning helisid väga laias dispasoonis. Maagilise seene kasutajal on tavaliselt iiveldus ja valud kõhus, ta oksendab.(Otter, 1996/6 )

2.3 Kanepi preparaadid
Marihuaana - kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna. Peenestatuse aste võib olla erinev, võib sisaldada ka varretükikesi ja seemneid. Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena. Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: travka, anasha, smail. (Põder, i.a) Eestis kasutatavatest narkootilistest ainetest on marihuaana üks enamlevinumaid. Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, külmavärinate, mõnu- või eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub närviliseks, algavad unehäired, depressioon, apaatia. Marihuaana mõju on individuaalne. (Jänes, i. a)

Haúiú - kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest saadud mass, mis kuivatatakse ja pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Esineb pulkade, kangide, plaatide ja pulbri kujul. Värvus varieerub helepruunist, rohekaspruuni, pruuni ja mustani, spetsiifilise imalmagusa lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko. (Põder, i. a) Kanepitaim sisaldab mitmeid aktiivseid alkaloide, millest põhiline on kannabionool ja tetrahüdrokannabinool (THC). THC on taime kõige aktiivsem koostisosa ning arvatakse, et see kutsubki esile hallutsinogeenseid efekte. (Kelder, 1997/9) THC-d kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest põhjustatud iivelduse ja oksendamise pärssimiseks ning harva ka langetõve ravis. Tal on mõningane valuvaigistav toime. (Pjatnitskaja, 1994, vk). Aine annuse mõju kestab tavaliselt 2 - 4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltuvus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamisega seotud probleeme (Aleksandrova, 1998, vk).

2.4 Opiaadid
Oopium, heroiin ja morfiin - neid kõiki valmistatakse oopiumimoonist. (Laas, 2000/3, 39) On välja töötatud mitu sünteetilist opiaati, mida kasutatakse valuvaigistina. Kaks uuemat neist on dihüdrokodeiin ja buprenofriin. Dihüdrokodeiini kasutatakse meditsiinis keskmise ja mõõduka valu puhul ja buprenofiinil on tüüpiline morfiini mõju, aga pikem toimeaeg. Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et morfiin ja tema analoogid põhjustavad eufooriat ja subjektiivset mõnutunnet.(Otter, 1997/4 ) Kuid heroiini pruukimisel areneb kiiresti sõltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks , sõltub individuaalselt vaimsetest ja kehalistest omadustest Opiaatide toime: kutsuvad esile meeldivaid elamusi, suitsetamisel tekivad laiskustunne, apaatia, meeldivad nägemused, kehas meeldiv rahulolu, roidumus, hiljem unetaoline seisund. Võib esineda ka erutusseisund, koos oma võimete ülehindamisega suureneb ettevõtlikkus. Heaolutunne kutsub esile tahtmise seda korduvalt üle elada. Vastupidiselt alkohoolikule, armastab morfinist üksindust. Esialgu, toime ajal, tunneb inimene töövõime paranemist, elukondlikud ebameeldivused ja pahandused ei puuduta teda enam. Annuse suurendamisega paraneb enesetunne veelgi, valitseb soovideta rahulolu, hingeline rahu, mida miski ei suuda kõigutada. (Jänes, i. a) Meditsiinilised nähud on ahenenud pupillid, ainitine pilk, rippuvad silmalaud, tasakaaluhäired, iiveldus, üldine halb enesetunne, aeglane pulss, madal vererõhk, aeglane hingamine ja aine üledoosi korral eluohtlik hingamise halvatus.( Laas, 2000/3) Heroiini pikemaajaline kasutamine toob illusoorse mõnutunde kõrval tavaliselt kaasa ka tõsisemaid hädasid. Kõhukinnisus, seksuaalse potentsi langus, ülim apaatia - need ja muudki vaevused lisanduvad üldreeglina niiöelda positiivsele mõjule. (Kelder, 1997/9)

3. Sõltuvus ja selle tekkimine
"Iga sõltuvus on halb, olgu siis narkootikumiks alkohol, morfiin või idealism" (Carl Gustav Jung) Erinevate ainete puhul on erinev ka see, kui paljudest proovijatest paratamatult sõltujad saavad. Suurim tõenäosus on opiaatide tarvitajatel. Sõltuvus on keerukas ja mitmetahuline nähtus. Meil räägitakse sellest seoses mingi ainega, kuid arenenud maades räägitakse sõltuvushäiretest laiemalt. See tähendab, et sõltuvus võib jääda mitte ainult mingi aine tarvitamisest, vaid ka mingist tegevusest, näiteks hasartmängudest või teisest inimesest. See tähendab, et sõltuja on leidnud enda jaoks "võtte", mille abil ta saab vältida oma halbu, talumatuid tundeid ehk teisiti öeldes põgeneda iseenda eest. Mõnel juhul on see üks eneserealiseerimise viisidest, mis aga on oma olemuselt hävitav. (Eik, Wahl, 1998) Kui normaalne inimene ärkab ja mõtleb, mida päeval ette võtta, siis narkomaan mõtleb alati vaid üht - kust võtta raha? Päeva jooksul leiab probleem lahenduse ja nii päev päeva järel. Aastatega tekib suur kogemus ning hea inimeste tundmine. Narkomaan teab, kust varastada või raha välja petta. Alguse on see kõik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad väljapääsuna neile, kel probleemiks kas liigne tagasihoidlikkus, suhtlemisraskused ja eluprobleemid. Ajendiks võib olla ka soov mitte erineda sõpradest, kes tarvitavad narkootikume. Kui inimene, kuuludes mõnuainetest sõltujate hulka, tahab loobuda uimastite tarvitamisest, siis kaasneb sellega kaks otsust. Ainetest loobumine tähendaks loobumist ka vanadest sõpradest. Psühholoogide väitel on narkomaanide psüühika haige ja moondunud. Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. (Laas, 2000/3)

3.1 Sõltuvuse liigid

• Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. Narkootikumi puudumisel ilmuv halb enesetunne, apaatia, masendus ja hingepiin, tõukavad otsima uut enesetunde parandamist. Psüühiline sõltuvus areneb välja läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahtumisel organismist. Seisundit iseloomustavad süvenev hirmutunne, ahastus, masendus, passiivsus, apaatia ja tõmblused. Kontakt reaalsusega on häiritud, inimene elab illusoorses maailmas ja enamasti oma sõltuvust ei tunnista.
• Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi. Füüsilise sõltuvuse aluseks on organismi kohastumine võõra ainega ja selle aine sulandumine ainevahetusprotsessidesse. Narkomaani jaoks tähendab see võõrutusseisundi raskeid kehalisi häireid. Võõrutusseisundiks nimetatakse üleminekut narkootikumi pidevalt tarvitamiselt karsklusele; organism on sunnitud ümber kohastuma eluks ilma harjunud aineta.
• Sotsiaalne sõltuvus - tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sellises sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud narkootikumide tarvitamisega ning sellest tulenevate tegudega. Tekivad ühised saladused ja rahalised suhted (laenud, võlad, väljapressimised).
• Seksuaalne sõltuvus - Uimastid mõjutavad seksuaalsust mitmest küljest. Rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitlust. Pikaajalise narkootikumide tarvitamise tagajärjel ei julgeta karskena, see tähendab ilma mõnuaineta, enam kontakte luua, ei olda võimelised füüsiliseks vahekorraks või kui sinnani on siiski jõutud, ei tunta sellest naudingut. Järelikult õnnestub seksuaalelu elada ainult narkouimas. Loomuliku seksuaalkäitumise kogemused jäävad noortel saamata.
• Majanduslik sõltuvus - Kuna mõnuainest kujuneb kiiresti sõltuvus, muutub narkomaan majanduslikult sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Ta ei saa ilma mõnuaineta hakkama ning peab pidevalt otsima võimalusi raha hankimiseks, et manustada järjekordset annust. Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha. Nii saab narkomaania varem või hiljem kuritegude algmotiiviks. (Eik, Wahl, 1998 )

3.2 Kuidas narkomaani ära tunda
Õde võib uimastite kasutajaga kokku puutuda mis tahes situatsioonis. Tähtis on tunda ära sõltuvussündroom ning käituda igas olukorras professionaalselt ning asjalikult. Narkomaan võib tulla hankima raviasutuse kaudu uimastit, kuid tal võib ka olla äga psühhoos ärevuse ja meelepetetega, akuutne maksapõletik, endokardiit või mis tahes muu tõsine põletik pneumooniast sepsiseni. Ta võib paluda ka võõrutusravi, kuid arst või õde peaks suhtuma tõsise kahtlusega ambulatoorse võõrutamise õnnesutmisse.
Narkomaani tunnused :

1. C - hepatiit on intravenoosselt narkootikume tarvitavatel patsientidel eriti tavaline. Vahel võib selle kõrval olla B - hepatiit.
2. HIV - positiivsust on praegu veel harva, aga kindlasti vajaks kontrollimist
3. nõelatorkejälgi võib leida käsivarrel, vanadel narkomaanidel tavaliselt sõrmede ja varvaste vahel
4. opiaatide kasutajatel on ahenenud pupillid, mis ei reageeri valgusele
5. amfetamiini tarvitajatel esineb sageli tahhükardia ja hüpertoonia ("Üldarsti käsiraamat", Medicina, 1996)

4. Narkootikumide kasutamine meditsiinis
Kõik narkootilised valuvaigistid, olenemata päritolust ja keemilisest struktuurist , tekitavad korduval tarvitamisel ravimsõltuvuse. Kõige kergemini ja kiiremini kujuneb ravimsõltuvus heroiinist ja morfiinist, aeglasemalt sünteetilistest analgeetikumidest ja kodeiinist. Sõltumus kujuneb eriti kiiresti isikutel, kellel analgeetikumid kutsuvad esile eufooria juba esimeste manustamiste korral. Morfinismi võivad soodustada meditsiinitöötajad, kes liiga kergekäeliselt või kestvalt ordineerivad narkootilisi analgeetikume. Morfinismi korral on kõik ravimsõltumust iseloomustavad nähud tugevasti väljendunud. Psüühilise sõltuvuse korral on tugev vajadus preparaadi järgi, füüsilises sõltuvuses olev isik on erutunud, oigab, karjub, püüab iga hinna eest saada preparaati või selle puudumisel midagi, mis leevendaks valu. Kui valuvõtvat ravimit siiski ei saa, siis kaasnevad vegetatiivsed nähud: kõhulahtisus, oksendamine, higistamine, nõrkus, arteriaalse rõhu langus ja kollaps. Morfiini või mõne teise narkootilise valuvaigisti manustamine kõrvaldab kõik need nähud. (Allikmets jt,"Farmakoloogia", 1996, 284-285) Põhimõtteliselt võib ükskõik, millist psühhoaktiivset ravimit ka uimastina kasutada. Erinevatel aegadel kuritarvitatud ravimid ongi vaheldunud. Opioidide kasutamisel uimastaval eesmärgil on ilmselt kõige pikem ajalugu. Kõnealused medikamendid on suurim narkootikumideks klassifitseeritud ravimite rühm. Kuigi neil preparaatidel on rahustavaid toimeid, ei kasutata neid enam nende sõltuvust tekitavate omaduste tõttu. Mitme psühhoaktiivse aine samaaegset kasutamist uimastaval eesmärgil, nimetatakse segatarbimiseks. Levinuim segatarbimine on alkoholi ja rahustite või unerohtude manustamine. Narkootikumide leviku tõttu on segatarbimise kliiniline pilt muutunud sel moel, et ka ebaseaduslikult toodetud ja turustatud sõltuvusained (amfetamiin, kanep ja opiaadid) on osa segatarbimise probleemist. ("Narkoloogia", Medicina, 2000) Narkomaan üritab vastuvõtul kõikvõimalike võtete ja veenimisega saada tavalisest suuremaid ravimikoguseid. Narkomaaniasündroom on täiesti testsugune nähtus, kui tavaline ravimsõltuvus, mil kliinilise sümptomaatikaga vähemotiveeritud medikatsiooni tingivad mõnikord võõrutusnähud konkreetsest ravimist. Arst või õde peab oma töös olema alati veidi umbusaldav, et tunda ära uimastite hankimise eesmärgil vastuvõtule tulnuid. Ka narkomaaniga peaks arst ja õde käituma kaasatundvalt ja siiralt ning väljendama ehtsat soovi teda mõista ja aidata. ("Üldarsti käsiraamat", Medicina, 1996)

5. Energiajoogid
Peale narkootikumide võivad võimaliku sõltuvuse tekitajateks olla ka laialt levinud energiajoogid. Võrreldes narko- ja alkoholisõltuvusega, on see ühiskonnale ohutum. Energiajook pole narkootiline aine, vaid virgutaja, stimulant, mis mõnel inimesel võib tekitada sõltuvust. Joogis sisalduvad ained kofeiin, guaraana ja tauriin. Need ained kiirendavad kesknärvisüsteemi tööd, tõstavad vererõhku, teevad tuju erksaks, parandavad keskendumisvõimet, kiirendavad ainevahetust ja kaotavad söögiisu. Mõju kestab paar tundi kuni terve päev. Peale nimetatud ainete, sisaldavad energiajoogid ka suurtes kogustes vitamiine. Ühes purgis joogis sisaldub päevane vitamiinivajadus. Seepärast peaksid tarbijad meeles pidama, et energiajoogipäevadel ei tohi võtta juurde vitamiinitablette. Kui jooki esmakordselt liigselt tarbida, siis võib tarbija kõige hullema stsenaariumi järgi sattuda surmasuhu, põhjuseks vererõhu liigne tõus. Paremal juhul muudab jook inimese lihtsalt unetuks. Energiajookide võõrutusnähud sarnanevad kohvist loobumisega. Tekib uimasus, väsimus, peavalu ja pohmelus. Kui võrrelda narkomaane energiajookide tarbijatega, siis erinevuse leiame kasutamise motiivis. Narkomaanide eesmärgiks on põgeneda reaalsusest, aga virgutusjookide tarbijad püüavad reaalsusega toime tulla. Iga stimulant, ka meile tuttav kohv, on samm ohtliku mõtlemise suunas: inimene usub, et teda on liiga vähe ja vaja on abi väljaspoolt. (Väljaots, "Eesti Naine", 2000/1). Eestis müüdavatest jookidest tuntumad on Red Bull, Red Energy, Isostar, Isotonic ja Guvi. ("Postimees"- Jess, 1995/3 )

6. Esmaabi narkootikume tarvitanule
Narkootikumide kasutamisega kaasnevad ka igasugused kõrvalnähud. Et aidata inimest sellises olukorras, siis tuleks järgida järgmisi punkte:

1. Narkootilisi aineid tarvitanul tekib sageli meeltesegadus, mis väljendub segases jutus ning ebatavalises käitumises. Selline seisund asendub kiiresi kabuhirmuga. Kui teie kaaslasel ilmuvad nimetatud tunnused, siis proovige temaga aktiivselt vestelda ning hoidke füüsilist kontakti kiirabi saabumiseni. Just sellises seisundis teevad meelemürkide proovijad-tarbijad enesetapukatseid või surevad äkksurma.
2. Kui teil on aimu, milliseid aineid ja kui suures koguses kaaslane tarvitas, informeerige sellest ka kiirabi meedikuid.
3. Juhul, kui kaaslane on kaotanud teadvuse, asetage ta paremale küljele lamama nii, et parem käsi on küünarnukist kõverdatud üle selle. Nii jääb kaaslane veidi rinna peale toetavasse asendisse poolkummuli, näoga aluse suunas. Tal on hingamisteed vabad ning kui ta oksendab, siis ei ummista ta eritised hingamisteid ja ei teki lämbumist.
4. Proovige esile kutsuda oksendamist ja andke võimalusel toasooja vett, et vähendada mürkainete imendumist seedetraktis. (Eik, Wahl, 1998)

Kokkuvõte
Et mujal maailmas on narkootikumide ja narkomaania levik plahvatuslikult kiire, ei tohiks me alaväärtustada ka seda probleemi Eestis. Vastava selgitustööga tuleks alustada juba lasteaiast ning erilist rõhku peaks panema just teismelistele, sest huvi mõnuainete vastu on selles eas suurim.
Kuna meie töö eesmärgiks oligi lühidalt tutvustada erinevaid narkootikume ning selgitada nende mõju inimorganismile, siis arvame, et töö lugeja saab piisava ettekujutuse elusid hävitavast ja ühiskonda laastavast probleemist.
Summary
Drugs and drug addiction are a big problem around the world. In Estonia, the problem has not been so widespread jet, but we definitely should not underestimate the situation. However, we have to start to explain the danger of addiction and addicts already in the childhood. Most dangerous group are teenagers, because in that age the interest against cocaine, speed and other illegal drugs, are the biggest.
Our first aim was to shortly introduce different drugs and their affect of human body. Also we think that well-qualified nurses should be able to give advice to people, who have problems with drugs.


Narkootikumide kasutamist reguleerivad seadused
Eesti kriminaalkoodeksis on mitmeid paragrahve, mis otseselt või kaudselt puudutavad narkootilisi aineid, nende valmistamist, omamist ja tarvitamist.

• Kui inimene paneb narkouimas toime kuriteo, ei vabane ta kriminaalvastutusest, vastupidi , joobeseisundit loetakse raskendavaks asjaoluks ning määratakse karmim karistus (KrK § 12,38)
• Seaduse järgi võib karistada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku omandamise, edasisaatmise, tarvitamise või lihtsalt nende hoidmise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Kriminaalvastutusele võetakse ka juhul, kui tegemist on väga väikeste kogustega. Kuid kriminaalkoodeks annab ka võimaluse vastutusest pääseda - tuleb vabatahtlikult ära anda ebaseaduslikult hangitud narkootilised ained ning pöörduda arsti poole ülevaatusele (KrK §202/2, §202/5).
• Karistatav on ka inimese kallutamine narkootikumide kasutamisele, see tähendab kellelegi narkootilise aine hankimine või lihtsalt inimesele ettepaneku tegemine teatud aine tarvitamiseks, mis kutsub inimeses esile soovi neid aineid pruukida (KrK §202/2, §202/3, §202/ 4).
• Kriminaalkoodeks loeb kuriteoks isikule kuuluvas ruumis seadusega keelatud tegevuse võimaldamise. Selleks võib teiste hulgas olla narkootikumide tarvitamine. (Eik, E.; Wahl, D.M

Aine	Kasutamis viis	Toime	Toime kestvus
amfetamiinid	suu kaudu,süstimine	erutav, muudab tuju heaks,hiljem rahutus, segadus	2-5 h
hashis	suitsetamine	rahustav, lõõgastav,	1-5 h
marihuaana	suu kaudu	hea enesetunne, rõõmus tuju	1-5 h
heroiin	süstimine	euforiseeriv	3-6 h
kokaiin	süstimine, ninasse tõmbamine	euforiseeriv, anesteetiline,janu ja väsimust kõrvaldav	2 h
LSD	suu kaudu	isiksuse kahestumine,värve ja vorme muutev,paanikat tekitav	2- ? h

(Horisont, 1997/5 ,27)

Kasutatud kirjandus:

Allikmets, L.; Nurmand, L.1996. Farmakoloogia. Tartu Ülikooli kirjastus, 667 lk
Burger, A. 1995. Understanding Medications. Washinghton, American Chemical Society, 206 lk.
Eik, E.; Wahl, D.M. 1998. Narko. Avita kirjastus, 52 lk.
Jahilo, V. 1995. Energiajoogid. - Postimees 12.03
Kalikova, N. (1999). Ühe suuna piletiga // Stiina, 3
Kelder, P.A. (1997). Narkootikumid - paradiis ja põrgu // Politsei, 9 a)
Kelder, P.A. (1997). Narkootikumid - paradiis ja põrgu // Politsei, 11 b) Laas, M. (2000). Tipust kuristikku // Tervis, 3
Milhorn, H. 1990. Chemical Dependens. Diagnosis, Treatment and Prevention. New York, Springer - Verlag, 370 lk.
Narkoloogia. 2000. Käsiraamat. Medicina. 512 lk.
Otter, M. 1997. Narkomaania. Huma, 135lk.
Otter, M. (1996). Maagilised Seened.//Kodutohter, 6
Otter, M. (1997). Uimastihullus. // Horisont, 5
Otter, M. (1997). Opiaadid. // Kodutohter, 4
Tammaru, T. 2000. Katk nimega narkomaania - Postimees 29.05
Väljaots, E. (2000). Energiajookide ohud ja ahvatlused // Eesti Naine, 1
Üldarsti käsiraamat. 1996. Medicina. 687 lk.

http://www.narkoinfo.artun.ee
http://www.tervis.ee
Aleksandrova, A. 1998. Narkotiki nauka i zizn nr 2, 162 lk.
Pjatnitskaja, I. 1994. Narkomanii , Mockva Medicina, 205 lk.