Eestis on tuhandeid laostunud mängureid

Hindrek Riikoja
hindrek.riikoja@postimees.ee

Eesti kasiinodes võidetakse aastas umbes 1,1 miljardit krooni, kuid ikkagi on tuhandeid inimesi, kes on mängupõrgutes kaotanud oma vara ja perekonna või halvemal juhul koguni elu.
Kasiinos käijate arv on Eestis võrreldav lotomängijate arvuga, milleks peetakse umbes 300 000 inimest, ning kasiinosõltlased on neist muu maailma kogemustele põhinedes üks protsent, rääkis Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) juhatuse esimees Armin Karu.
«Mujal maailmas pööravad hasartmängude korraldajad sellisetele inimestele küllalt suurt tähelepanu ning tulevikus plaanime seda teha ka meie, kuna sellised inimesed kuuluvad küll paratamatult selle äri juurde, kuid halvendavad siiski kasiinode mainet,» ütles Karu. Seetõttu on EHKLil plaanis lähiajal välja anda mängusõltlasi nõustav raamat ning kaalumisel on ka Tallinna Wismari haigla, kus neid ravitakse, rahaline toetamine.
Sõltlase tunneb ära
Lisaks sellele püüavad kasiinod ka ise endast sõltlasi eemal hoida, kuigi otseselt keelata kedagi ei saa. Ühe Tallinna kasiino töötaja sõnul on ta paariaastase tööaja juures selliseid inimesi palju näinud ning tihti jätavad nad väga armetu mulje, kuna nad on vaimselt täiesti läbi.
«Inimese, kes sinu kasiinos iga päev mängimas käib, tunned sa muidugi nägupidi ära, kuid aja jooksul õpid ära tundma ka neid, kes sinu enda tööl igapäevased külastajad ei ole, kuid on siiski kasiinosõltlased. Igas ametis omandab inimene mingid spetsiifilised oskused ja meie oskame seda,» rääkis ta.
Wismari haigla psühholoogi Milvi Igalaani sõnul vajavad sõltlased just eelkõige vaimset tuge, medikamente kasutatakse vaid ravi algstaadiumis depressiooni maandamiseks. «Mängima minnakse kasiinosse peamiselt rahahimu pärast ning lisaks sellele tuntakse ennast seal ka turvaliselt ja muudest muredest vabana, kuid pikapeale hakkab see selline lõõgastumisviis külge, nagu iga teine haiguski,» rääkis Igalaan.
Igalaane kinnitusel valitseb psühholoogide seas ka arvamus, et sõltuvuse tekkimist soodustavad mingis eluetapis üleelatud vaimsed kõrvalekalded. «Karmilt öeldes on osaliselt mängukire tekitanud rahahimu lapsikult illusoorne, mis tähendab seda, et inimeste isiksus on millegipärast osaliselt lapsikuks jäänud,» rääkis ta.

Rahast rohkem hävib tervis
Seejuures ei ole arstide arvates võimalik sõltlasi täiesti terveks ravida, kuna nad vabanevad küll ühest haigusest, kuid satuvad tihtipeale mõne teise sõltuvuse küüsi. «Hilisem sõltuvus ei pruugi tavainimese arvates isegi nii hull olla, kuid tegelikult on igasugune sõltuvus haigus, mis inimese ühel hetkel mingisuguse kriisini viib,» rääkis Igalaan.
Tallinna psühhiaatriahaigla ühe patsiendi sõnul ei saanud tema pikka aega aru, et on sõltlaseks muutunud, hoolimata sellest, et oli probleemi kohta palju kuulnud ja sellest lugenud. «Olin küll masendunud sellest, milliseid summasid olin kaotanud, kuid ei mõistnud, et ei saa seda enam maha jätta. Ühel hetkel sain aga aru, et ei suuda enam ilma kasiinos käimiseta elada, ja pärast seda pöördusin arsti poole,» rääkis ta.
Tema sõnul on tal vedanud, et tal on alles perekond, kuna ta suutis mängida nii, et suuremaid rahalisi auke tal ei tekkinud ja tänu sellele perekond enne haiglasse minekut tema haigusest ei teadnud.
«Nelja aasta jooksul olen ma maha mänginud mõnisada tuhat krooni, mis ei ole muidugi võrreldav meestega, kes on kaotanud miljoneid, kuid enda tervisele ja vaimule tekitatud kahju on meil kõigil ühiselt suur,» lisas ta.

Üks sõltuvus asendub teisega
MILVI IGALAAN, Tallinna Wismari haigla psühholoog

Hasartmängusõltlaste arvu Eestis on väga raske öelda, kuna nad käivad meie haiglas abi otsimas lainete kaupa ja tihtipeale käib üks inimene meil korduvalt. Tavaliselt on selliseid laineid aastas kaks ning just sellel ajal, kui avalikkusest on läbi käinud mõni hasartmängudega seonduv teema, olgu need siis halvad või head uudised.

Kasiino aitab lõdvestuda
Reeglina on inimesed, kes meie juurde tulevad, depressioonis, mille põhjused võivad peituda probleemses eraelus või tööl esinevates lahkhelides. Esimesel, teisel ja kolmandal korral läheb inimene sellisel juhul kasiinosse meelt lahutama, sest seal tuntakse ennast muudest muredest prii olevat, kuid pikapeale tekib sellest kulukas harjumus, millest on hiljem raske vabaneda.
Sõltlase raviaega on raske kindlaks määrata, kuna mõni vabaneb sellest mõne kuuga, kuid teine peab nõustaja juures käima surmani. Ravi esimeses etapis püütakse inimesel pinged rohtude abil maha võtta ning edaspidi töötab temaga psühholoog. Haigekassakaardi omanikel on ravi võimalik saada tasuta, kuid kui inimene soovib ravil olla anonüümsena, peab ta selle eest ise tasuma.

Haigus jääb igaveseks
Kas sõltuvusest lõpuks ka vabaneda võib, on raske öelda, sest tavaliselt suudavad inimesed vabaneda ühest sõltuvusest, kuid satuvad seejärel uue haiguse küüsi, mis ei pruugi küll olla nii kulukas, kuid võib teistmoodi kahjulik olla.
Mänguritest on siin raske näidet tuua, kuid näiteks alkohoolikud muutuvad pärast ravi tihtipeale ihnuriteks või töönarkomaanideks, mis esmapilgul ei pruugi halb tunduda, kuid on siiski samasugune haigus.