129
Kõik värisevad karistuse ees, kõik kardavad surma. Aseta end teise asemele ning ära tapa ja ära põhjusta tapmist.
130
Kõik värisevad karistuse ees, kõigile on elu armas. Aseta end teise asemele ning ära tapa ja ära põhjusta tapmist.
131
Kes iseenda õnne otsides karistab õnne himustavaid olendeid, see ei leia hiljem õnne.
132
Kes iseenda õnne otsides ei karista õnne himustavaid olendeid, see leiab hiljem õnne.
133
Ära räägi kellegagi jämedalt, sest teised vastavad sulle samaga. Vihased sõnad põhjustavad ju kannatusi ning sind võib tabada karistus.
134
Kui jäid vait nagu mõrane gong, siis oled nirvaanas, sest sinus pole enam viha.
135
Nagu karjus ajab kepiga lehmi karjamaale, nõnda ajavad vanadus ja surm olendite elusid taga.
136
Rumal ei taipa, et teeb halba. Nõme vaevleb oma tegude tõttu, justkui põletaks teda tuli.
137
Kes karistab süütuid ja veatuid, see jõuab peagi ühe seisundini kümnest:
138-140
teda võib tabada äge valu, õnnetus, kehavigastus, raske haigus, meelekaotus, radzha põlu alla sattumine, ränk süüdistus, sugulaste kaotamine, varanduse hävimine, maja mahapõlemine. Kui keha hävib, siis satub rumal põrgusse.
141
Ei alasti kõndimine ega sassis juuksed, ei keha pori, tolmu või roojaga määrimine, ei paastumine, ei paljal maal magamine ega kükitamine tee puhtaks inimest, kes pole üle saanud kahtlustest.
142
Olgu ta isegi üleni ehitud, ent kui ta elab tasakaalukalt, rahulikult, mõõdukalt ja kasinalt, kui ta ei karista olendeid, siis on ta braahman, siis on ta erak, siis on ta bhikšu.
143
Kas on ilmas inimest, kes, kuigi end mõõdukusega ohjeldanud, saaks vältida laitust nagu puhastverd ratsu piitsa?
144
Olge innukad ja erksad nagu kergelt piitsaga riivatud puhastverd ratsud. Kannatustest päästavad teid, juurdlejad, usk, voorus, tarmukus, keskendatus, Seadmuse uurimine, täiuslik teadmine ja täiuslik eluviis.
145
Kanaliehitajad juhivad vett, vibukütid suunavad noolt, puusepad painutavad puud, vooruslikud ohjeldavad iseennast.