RUMAL
60
Öö on pikk virgele, penikoorem on pikk väsinule, sansaara on pikk rumalale, kes ei tunne õiget Seadmust.
61
Kui rändur ei leia endast paremat või endaga võrdset, siis jäägu ta kindlalt üksikränduriks, sest rumalaga ei saa olla sõprust.
62
"Mul on pojad, mul on varandus," mõtleb rumal ja tunneb hirmu. Tõeliselt pole ta ise enda oma. Kas siis pojad? Kas siis varandus?
63
Oma rumalust taipav rumal ongi juba tark. End targaks pidav rumal aga väärib tõepoolest rumala nime.
64
Kui rumal targaga ka kogu elu koos on, ei tunne ta Seadmust rohkem kui lusikas supi maitset.
65
Kui taiplik targaga vaid hetke koos on, siiski saab ta Seadmusest kiiresti aru nagu keel supi maitsest.
66
Rumalad ja nõmedad käituvad iseendiga nagu vaenlastega, tehes halbu tegusid, mis kannavad kibedaid vilju.
67
See, mille tegemist kahetsetakse ja mille vilju võetakse vastu pisarsilmil, pole hästi tehtud.
68
See, mille tegemist ei kahetseta ja mille vilju võetakse vastu naerusilmil, on hästi tehtud.
69
"Mesi," arvab rumal, kuni halb tegu pole küpsenud. Kui aga halb tegu on küpsenud, siis tabavad rumalat kannatused.
70
Söögu rumal ka kuude kaupa kusarohu teravikuga, siiski pole ta väärt isegi kuueteistkümnendikku osa Seadmuse tundjast.
71
Nagu piim ei lähe kohe hapuks, nii ka halvad teod ei kanna kohe vilja, vaid käivad rumalaga koos kui tuha all hõõguvad sädemed.
72
Teadmised toovad rumala käes ainult hukatust. Nad hävitavad tema headki kavatsused, puistates talle pähe kaost.
73
Rumal ihkab näida paremana, kui ta on, ta soovib tähtsat kohta bhikšude seas, võimu kloostrites ja austusavaldusi rahva poolt.
74
"Mina tegin seda! Teadku seda nii erakud kui ilmalikud! Sõltugu nad minust kõiges!" Selline on rumala taotlus, tema soovid ja uhkus aga aina kasvavad.
75
Sest üks vahend annab rikkusi, teine aga viib nirvaanasse. Seda mõistnud, tundku bhiksu, Kirgastunu õpilane, rõõmu mitte välisest aust, vaid eraklusest.