221
Jätke viha, heitke eemale kõrkus, raputage lahti kõik kütked! Ealestki ei lange kannatustesse see, kes ei sõltu nimest ja vormist.
222
Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult seda nimetan ma vankrijuhiks. Muud on vaid ohjahoidjad.
223
Vihkamine on võidetav vihkamise puudumisega, kurjus on võidetav headusega. Ahnus on võidetav heldusega, valelikkus tõega.
224
Räägi tõtt ja ära vihastu. Kui sinult midagi palutakse, siis anna. Kes täidavad neid kolme tingimust, need lähevad jumalate juurde.
225
Vägivaldsuseta, oma keha ohjeldavad targad lähevad hävimatusse. Kui nad on sinna jõudnud, ei kannata nad enam.
226
Kes pidevalt ärksad on, nii öösel kui päeval õpivad ja nirvaana poole püüdlevad, neist valguvad meelemürgid välja.
227
Nõnda oli see vanasti, oh Atula, ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita.
228
Pole olnud, ei ole ega tule inimest, kes vääriks ainult laitust või ainult kiitust.
229
Targad kiidavad neid, kelles nad päev päeva kõrval näevad veatut käitumist, arukust, ülimat mõistmist ja täiuslikku kõlbelisust.
230
Kes julgeks laita seda, kes on kui Dzhambu jõe kullast vermitud münt? Teda ülistavad isegi jumalad, teda ülistab isegi Brahma.
231
Jälgi oma keha ärritusi, talitse oma keha! Heida kõrvale keha halvad teod, tee keha abil head!
232
Jälgi oma kõne ärritusi, talitse oma kõnet! Heida kõrvale kõne halvad teod, tee kõne abil head!
233
Jälgi oma meele ärritusi, talitse oma meelt! Heida kõrvale meele halvad teod, tee meele abil head!
234
Targad talitsevad oma keha, targad talitsevad oma kõnet, targad talitsevad oma meelt. Tõepoolest, nad talitsevad neid hästi!