Eesti Puuetega Inimeste Koja
PÕHIKIRI

I Üldsätted:

Eesti Puuetega Inimeste Koda (edaspidi Koda)on mittetulundusühing, mis tegutseb sotsiaal-, haridus- ning kultuurivaldkondades ja ühendab vaba tahte alusel puuetega inimeste vabariiklikke liite, kohalikke puuetega inimeste kodasid ning teisi juriidilisi isikuid, kelle tegevusvaldkonnas on töö puuetega inimestega.
Koda tegutseb liikmete omavalitsuse alusel.
Kojal võib olla palgaline tegevaparaat.

Koda on eraõiguslik juriidiline isik oma pangaarvete, pitsati ja atribuutikaga.

Koda juhindub oma tegevuses põhiseadusest,teistest seadustest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

Koja asukoht on Gonsiori 29, Tallinn EE0100.

Koda on asutatud tähtajatult.

Koja majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

II Koja eesmärk ja ülesanded

Koja tegevuse põhieesmärk on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö üleriigiliseks koostöö- ning koordinatsiooniorganiks. Eesmärgi saavutamiseks teeb Koda koostööd EV võimu- ning valitsusorganitega. Koja tegevuses lähtutakse Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioonist.

Koja ülesanded on:

osalemine vabariigi sotsiaalpoliitika väljatöötamises, puuetega inimesi puudutavate seaduste ja muude õigusaktide eelnõude, arengukavade, programmide ning projektide väljatöötamise algatamises ja elluviimises.

puuetega inimeste ühiskondliku ja tööalase aktiivsuse toetamine.

ravi-, rehabilitatsiooni, üld- ja kutsehariduse, ümberõppe, tööhõive ning iseseisva toimetulekuga seotud küsimuste teadvustamine ja lahendamisele kaasaaitamine;

puuetega inimesi puudutava informatsiooni ja statistika kogumine ja üldistamine, vastava teadusalase tegevuse ja uurimistööde toetamine;

positiivse avaliku arvamuse kujundamine puuetega inimestega seotud küsimustes;

koostöö teiste riikide puuetega inimeste ühendustega, selle kaudu saadava info ja kogemuste vahendamine, osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides;

puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglite täitmise jälgimine;

esindab vajadusel oma liikmete huve.

IIII Vara ja vahendid

Kojal vara ja vahendid tekivad:

riigieelarvest, s.h.hasartmängumaksust laekuvatest summadest;

koolitusest;

kirjastustegevusest;

projektitööst;

sponsorlusest;

annetustest;

aktsiatest ja osadest;

muust seadustega kooskõlas olevast tegevusest.

IV Liikmed

Liikmeteks võivad olla Koja põhikirja tunnistavad ja tegevust toetavad ning seadustega kooskõlas registreeritud puuetega inimeste vabariiklikud liidud, kohalikud puuetega inimeste kojad ning toetajaliikme staatuses teised juriidilised isikud, kelle tegevusvaldkonnas on töö puuetega inimestega. Liikmete esindajad esitavad volikirja osalemiseks Koja töös.
Toetajaliige ei oma hääleõigust.

Kirjaliku sooviavalduse astuda Koja liikmeks kinnitab juhatus.

Väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Kojast saab välja astuda pärast majandusaasta lõppu ja kolmekuulist etteteatamistähtaega. Juhatus kustutab pärast etteteatamistähtaja möödumist ja nõudeõiguse mitte tekkimist väljaastunu liikmete nimekirjast.

Koja põhikirja eiramise või rikkumise korral, Koja usalduse kaotuse korral, Koja ees võetud kohustuste või istungi otsuste mittetäitmise korral võib liikme juhatuse otsusega Kojast välja arvata. Liikme esindaja samalaadse käitumise korral teeb Koda volitajale kirjaliku ettepaneku esindaja väljavahetamiseks.

Väljaarvatavale liikmele teatab juhatus kirjalikult koosoleku toimumise aja ja koha, mil tema küsimus arutusele tuleb.
Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda selle küsimuse arutelu juures.
Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt hääletasid vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest.

Liikme õigused ja kohustused:

15.1 .Liikmel on õigus:

15.1.1. osaleda hääleõigusega Koja istungil, omades 1 hääle;

15.1.2. valida ja olla valitud Koja juhtorganitesse;

15.1.3. osaleda Koja üritustel;

15.1.4. esitada ettepanekuid ja arupärimise Koda puudutavates küsimustes;

15.1.5. tutvuda Koja protokolliliste materjalidega;

17.1.6. olla kursis Koja tegevussuundadega;

15.1.7. Kojast välja astuda kooskõlas käesoleva põhikirjaga;

15.1.8. omada istungil asendusesindajat.

15.2. Liige on kohustatud:

15.2.1. täitma Koja põhikirja ja kodukorda;

15.2.2. võtma täitmiseks istungi ning juhatuse otsused;

15.2.3. osalema Koja töös;

15.2.4. täitma endale Koja ees võetud kohustused;

15.2.5. mitte esinema Koja nimel ilma vastava volituseta;

15.2.6. teatama arvestuse pidamiseks Kojale oma asukoha ja registriandmed; nende muutumise korral teatama uued andmed hiljemalt 1 kuu jooksul.

V Istung

Kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek - istung.
Istung on korraline või erakorraline.

Korraline istung kutsutakse kokku juhatuse poolt mitte harvem kui 3 korda aastas, teatades selle toimumise aja ning päevakorra liikmetele kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Erakorraline istung kutsutakse kokku juhatuse või 1/10 liikmete kirjaliku motiveeritud taotluse põhjal, teatades sellest liikmetele ette vähemalt 14 kalendripäeva.

Erakorraline istung on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole liikmetest.

Otsuseid võetakse vastu konsensuse alusel või lihthäälteenamusega.

Istung on otsustusvõimeline, kui selle osaleb üle poole liikmetest.

Eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi istungil osalevate liikmete nõusolek, põhikirja muutmiseks on vajalik 3/4 istungil osalevate liikmete nõusolek.

Teised istungi otsused on vastu võetud lihthäälteenamusega.

Istungil toimuvad korralised valimised Koja juhtorganitesse iga 4 aasta järel.

Kui istung ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus 1 nädala jooksul kokku sama päevakorraga istungi, mis on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata osalejate arvust.

Istung võidakse Koja otsusega kuulutada kinniseks. Osalejad ei kommenteeri arutelude käiku kolmandatele isikutele.
Istung protokollitakse, liikmel on õigus eriarvamusele jäämise korral nõuda ka selle protokolli kandmist.

Istungi pädevuses on:

eesmärgi muutmine;

põhikirja muutmine ja täiendamine;

juhatuse, eestseisja ja revisjonikomisjoni valimine 4 aastaks;

tegevuse reorganiseerimine; ühinemine, jagunemine, lõpetamine;

juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ja hindamine;

juhatuse või muu organi liikmega Koja kinnis- või registrisse kantud vallasvaraga tehingute tegemise otsustamine ja selles tehingus Koja esindaja määramine;

Kojale kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;

aastaaruande kinnitamine;

muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

juhatuse või revisjonikomisjoni väljalangenud liikmete asemele valib järgmine istung uued liikmed, kelle volitused algavad pärast valimisi ja kestavad kuni järgmiste korraliste valimisteni.

VI Juhatus

Istungite vahelisel ajal juhib Koja tegevust juhatus, millesse istung on valinud kuni 9 liiget oma liimete hulgast , selle esildise alusel
Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvem kui 6 korda aastas ning kutsutakse kokku eestseisja, tegevdirektori või 3 juhatuse liikme kirjaliku motiveeritud taotluse alusel.

Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poolte liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

Juhatuse pädevuses on:

tegevuse juhtimine istungite vahelisel ajal;

istungite otsuste elluviimine;

eelarve kinnitamine, selle täitmise jälgimine;

liikmete vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise otsustamine;

tegevuse aruande kinnitamine istungile;

istungite toimumise aja, koha ja päevakorra kinnitamine, vajadusel esindatuse kvoodi otsustamine;

tegevdirektori ametisse nimetamine kuni 5 aastaks ning tegevdirektori ettepanekul tegevaparaadi kinnitamine;

Koja esindamine ühiselt;

otsused volituste andmise kohta

muud seadustest tulenevad toimingud.

Juhatuse liikme võib alati tagasi kutsuda, kui tema kohustused Koja ees on olulisel määral täitmata või tema võimetus Koja tegevust juhtida on ilmne või ta on kaotanud istungi usalduse, samuti mõnel muul mõjuval põhjusel.
Juhatuse liige ei saa olla valitud rohkem kui 2 järjestikku töötavasse juhatuse koosseisu.

VII Eestseisja

Esimees, keda nimetatakse eestseisjaks, valitakse (nimetatakse) istungil 4 aastaks.
Eestseisja on juhatuse liige ning juhatuse esimees.

Eestseisja pädevuses on:

juhatuse tegevuse korraldamine;

Koja nimel tegutsemine, Koja esindamine ilma volituseta nii kodu- kui välismaal;

volikirjade andmine juhatuse otsuste alusel;

allkirjaõiguse omamine Koja nimel;

lepingute sõlmimine Koja nimel;

annab oma tegevusest aru istungile ja juhatusele;

vastutab oma tegevuse eest seadustes sätestatud korras.

VIII Tegevdirektor

Juhatuse vastava otsuse põhjal teeb Koja sisulist tööd palgaline tegevaparaat, mille tööd juhib tegevdirektor.

Tegevdirektor:

korraldab igapäevast sisulist tööd, juhindudes seadustest, põhikirjast ning juhtorganite otsustest;

koostab finantsaasta eelarve ja esitab kinnitamiseks juhatusele, taotleb rahalisi vahendeid eelarve tagamiseks;

valmistab ette juhatuse koosolekuid;

omab juhatuse koosolekul nõuandvat hääleõigust;

kooskõlas juhatusega moodustab tegevaparaadi; sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid tegevaparaadi töötajatega, määrab nende töökorralduse ja töötasu;

juhib tegevaparaadi tööd;

sõlmib talle antud volituste piires lepinguid ja kokkuleppeid, jälgib nende täitmist;

vastavalt juhatuse otsustele ja põhikirjale käsutab Koja vara ja vahendeid;

avab ja sulgeb pangakontosid;

omab volituste piires allkirjaõigust;

korraldab liikmete arvestust;

tagab raamatupidamise korraldamise vastavuses raamatupidamise seadusele;

annab oma tegevusest aru juhatusele.

Tegevdirektori äraolekul rohkem kui 6 nädalaks korraldab tegevust eestseisja või juhatuse otsuse alusel selleks volitatud isik, lühema perioodi korral otsustab asendamise vajaduse eestseisja.

IX Revisjonikomisjon

Revisjonikomisjon on sõltumatu kontrolliorgan, mis valitakse istungil 4 aastaks. Revisjonikomisjon nimetab enda hulgast revisjonikomisjoni esimehe.

Revisjonikomisjoni pädevus:

jälgib ja kontrollib Koja põhikirja täitmist;

.kontrollib eelarve täitmist ja aruandlust;

revideerib kord aastas Koja finants- ja majandustegevust;

kaasab vajadusel audiitori.

Revisjonikomisjoni aruanne esitatakse istungile, mis kinnitab ka aastaaruande.
Revisjonikomisjonil on õigus saada juhatuselt vajalikke andmeid ja selgitusi.

X Raamatupidamine

Koja raamatupidamise korraldamise tagab juhatus tegevdirektori kaudu vastavalt raamatupidamise seadusele.

Juhatus esitab aruanded istungile kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Audiitor või revisjonikomisjon peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.

Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

XI Ühinemine, jagunemine, lõpetamine

Koja tegevus lõpetatakse:

istungi otsusega;

pankrotimenetluse alustamisel Koja vastu;

liikmete arvu vähenemisel alla kolme;

istungi võimetuse korral valida juhatuse liikmeid.

Tegevuse lõpetamise võib alati otsustada istung.
Otsus on vastu võetud, kui lõpetamise poolt on hääletanud üle 2/3 liikmetest kahel järjestikusel üldkoosolekul, mille vahe on vähemalt 2 kuud.
Kui Koja tegevus lõpetatakse istungi otsusega, esitab juhatus seejärel avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.

Likvideerimisel käivitub likvideerimismenetlus, mille viivad läbi juhatuse liikmed, kui istungi otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Likvideerijad lõpetavad Koja tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle sotsiaalministeeriumi vastavale arvele, et jätkuks samasuunaline tegevus.

Koda võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Ühinemisel lähevad ühendatava mittetulundusühingu vara, õigused ja kohustused üle Kojale.

Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel vastavalt seadustes sätestatud korrale.