24. Ergonoomika arenenud kapitalismimaades
Käesoleval ajal tegeleb ergonoomiliste uuringutega maailmas,
eeskätt majanduslikult arenenud maades, ligikaudu 20 000
kutselist ergonomisti. Uuringuid viiakse läbi peamiselt
asutuste ja erafirmade tellimuste alusel, et lahendada nende
probleeme. Igal aastal toimub kümneid rahvusvahelisi konverentse
ja sümpoosione. Üheks selliseks oli 1997. aasta 29.
juunist 4. juulini Tamperes toimunud Rahvusvahelise Ergonoomika
Assotsiatsiooni 13. kongress. Kongressil esinesid 1659 ettekandega
rohkem kui 50 maa esindajad 233 istungil, millest 42 oli pühendatud
tööstusele või organisatsiooni juhtimisele,
29 disainile ja standarditele, 26 tugi-liikumisaparaadi häiretele,
15 vananemise probleemidele, 12 ohutusele jne.
Uuringud uutes tööstusmaades
Huvipakkuv on ergonoomika areng kiiresti arenevates uutes tööstusmaades.
Mis on nende probleemid, uurimissuunad? Lim (1997) Singapuri
Nanyangi Tehnoloogiaülikoolist käsitles ergonoomika
rakendusi Singapuris. Veel hiljuti oli huvi inimtegurite
ja ergonoomika uuringute vastu väike. Käesoleval ajal
kasvab huvi kiiresti: kõrgem elustandard on tekitanud
nõudluse paremate töötingimuste ja töökohtade
järele. Huvi suurendab globaalne konkurents, mille tõttu
on vaja rohkem tähelepanu pöörata toodete kvaliteedile
ja tooteergonoomikale.
Paremini püütakse rahuldada tarbijate nõudmisi,
parandada ohutust. Eriti suureneb huvi süsteemide ergonoomika,
arvutitöö ergonoomika ja kognitiivse ergonoomika vastu.
Intensiivselt tegeldakse ja liiklus- ja lennuohutuse probleemidega,
intelligentsete teesignaalidega, seadmete modifitseerimisega
vanemate inimeste jaoks, riigikaitsealaste rakendustega. Lähedased
uurimissuunad on populaarsed ka Hongkongis.
Kognitiivne ergonoomika
Maailmas kasvab kiiresti huvi kognitiivse ergonoomika vastu.
Hacker (1997) Saksamaalt käsitles kognitiivse ergonoomika
kasutamist konstrueerimistöös. Lähtudes sellest,
et konstrueerimistöö kujutab endast mõtlemist
ja probleemide lahendamist, on siin kognitiivsel ergonoomikal
avarad võimalused. Eriti suurt tähelepanu tuleks
osutada konstrueerimise varajastele faasidele, konstrueerija
mälu koormuse vähendamisele, andes kõik mis
võimalik üle arvutitele. Ülesande täpsustamine
ja lahendusprintsiipide otsing tuleb jätta aga konstruktoritele.
Soome ja India uurijad (Ahasan, Sen, Ukkola ja Kisko, 1997)
esinesid ühisettekandega "Virtuaalse konverentsi tunnetus:
ergonomistide roll". Internet ja elektroonilised meediavahendid
muudavad üha ligitõmbavamaks virtuaalse konverentsi
korraldamise, kuna see on operatiivsem ja odavam kui reaalne
korraldus. Samas tuleb organiseerimisel palju tähelepanu
osutada tehnilistele ja kognitiivsetele aspektidele ning sotsiaalsetele
arvutilehekülgedele. Kergemini on lahendatavad sotsiaalse
kontakti probleemid, näiteks vastuvõtupeo või
konverentsilõuna asendamine nalju või vestlusi
pakkuvate lehekülgedega.
Inglise uurijad Watson ja Richardson (1997) Loughborough´st
selgitasid välja ergonomisti rolli inseneritöös.
Esiteks läheb vaja inseneritöö mudelit, mis hõlmab
ka inseneritöö tarbijat. Järgmine etapp on sellest
lähtuv väljaõpe.
Vananemine ja ergonoomika
Tänapäeval on kiiresti kasvanud uuringute osatähtsus,
mis pööravad tähelepanu seostele keskkonnategurite
ja vananemise vahel. Kongressil oli mitu sellist ettekannet.
Goedhard (1997) Amsterdami Vabast Ülikoolist uuris tunnetatud
tööstressi ja vananemise kiiruse vahelist seost.
Uuring kinnitas hüpoteesi, et stress kiirendab vananemist.
Ühtlasi on sõltuvus ka vastassuunaline. Cordeiro
(1997) Brasiiliast uuris diastoolset vererõhku ja töökoormust
inimese elu jooksul Sao Paulo osariigis. Uuring näitas,
et töölise vananemist võib käsitleda kaheastmelisena:
bioloogilise ja kutsetööga seotud vananemisena. Viimane
oli uuritud spetsiifikaga ettevõtteis (parkimistöö)
olulisem.
Terviseergonoomika
Suured ravikulud ja komplekssed probleemid tervishoius on põhjustanud
terviseergonoomika kiire arengu. Huvitava ettekande tervise sotsiaalsest
tootmisest väikeettevõtetes tegi Eakin (1997)
Toronto Ülikoolist. Autor tutvustas kolme põhilist
käsitlust sotsiaalse keskkonna ja tervise suhetes: psühhofüsioloogilise
stressi mudelit, eksponeerimise mudelit ja sotsiaalse konstrueerimise
mudelit, mille puhul haigus ja trauma luuakse ning muudetakse
kroonilisteks sotsiaalsete vastastikuste toimete kaudu. Autor
uuris tervise probleemiks muutumist, millal situatsioon ja sümptom
saavad töötaja tähelepanu objektiks. Kui nad selleks
saavad, siis halvenevad töötajate ja nende ülemuste
omavahelised suhted. Suhete halvenemine põhjustab omakorda
edasist tervise halvenemist.
Tooteergonoomika
Üha sagedamini võtavad ergonomistid osa uute toodete
väljatöötamisest, kus nende töö on eriti
efektiivne.
Nagamachi (1997) Hiroshimast (Jaapan) käsitles tarbija
nõuete väljaselgitamist uue toote väljatöötamise
puhul. Uuringud algasid tarbijate massilise küsitlusega.
Selgitati välja puudused toote tarbimisel. Naiste rinnahoidjate
puhul oli peamine puudus nende vormi halvenemine pärast
pesemist. Kui see puudus oli kõrvaldatud, lasti 2000 naisel
hinnata rinnahoidja kasutamise mugavust 5-pallilises skaalas.
Den Buurman (1997) Delfti Tehnikaülioolist (Holland)
peatus pikemalt moekaupade konstrueerimisel. Eriti suureneb
elektroonikakaupade väljalase. Marketingi seisukohalt on
nende toodete tulevik hea. Samas võib hiljem välja
tulla olulisi negatiivseid aspekte. Et neid vältida, peab
tundma tarbijat, lülitama tema teadmisi varajastesse konstrueerimise
staadiumidesse, viima kasutajaid varakult ja korduvalt kokku
prototüüpidega, muutma konstruktsiooni nii palju kordi
kui võimalik. Konstrueerimine koosneb viiest erinevast
plokist, millest esimene kujutab endast probleemi analüüsi
ja kriteeriumide väljatöötamist, viies aga juba
tootmist.
Butters ja Etchell (1997) Inglismaalt käsitlesid tarbekaupade
hindamist. Uuringud näitasid, et pole arvestatud kõigi
elanikkonna rühmade huve. Sellisteks on vanemad ja puudega
inimesed. Esmajoones peaks kasutama küsitluslehti, mis võimaldavad
välja selgitada toote kasutamise mugavuse.
Panganduse ergonoomika
Tõuseb panganduse huvi ergonoomika vastu. Jacobsson (1997)
Helsingist uuris töökeskkonda pangas. Programmi
eesmärk oli leida meetmeid, mis suurendavad tööviljakust
ja keskmist pensionile mineku iga. Uuringud viidi läbi osalusergonoomika
põhimõttel: uurijatele lisaks osalesid selles aktiivselt
pangatöötajad. Põhjalikumalt uuriti stressi
levikut ja selle põhjuseid. Viidi läbi ca 25 inimese
osavõtuga seminare, et töötajad paremini mõistaksid
üksteise tööd, ja korraldati konverents, kus täpsustati
töös esinevaid puudusi ja nende vältimise võimalusi.
Ergonoomika suurõnnetuste vältimisel
Cipolla jt (1997) Palermost uurisid ohutuse suurendamist teatris.
Ohutus teatrist oleneb paljudest teguritest, näiteks on
mingi tõenäosusega võimalikud tulekahjud ja
terroriaktid. Seetõttu on ka kontrollsüsteemide konstrueerimine
keerukas. Olulist tähelepanu tuleb pöörata evakuatsiooniprobleemidele,
tulekahjudetektoritele, häireolukorra automaatsele juhtimisele,
terrorismivastastele abinõudele, mis on kõige keerukam,
kuna raske on ette kujutada kõiki terroriakte.
Ergonoomika majanduslikud aspektid
Hendrick (1997) Englewoodist (Ameerika Ühendriigid) peatus
majanduslikul kasul, mida annab ergonoomika uue toote
väljatöötamisel. Kasu võib hinnata mitmeti:
aktsiakapitali, müügi, tootlikkuse suurenemise ja õnnetusjuhtude
vähenemise kaudu. Esimene neist võimalustest realiseerus
ergonomistide osalusega projektis, mis käsitles harkliftide
tootmist. Firma aktsia hind tõusis 6 kuni 21 dollarini.
Näiteks läbimüügi suurenemise kohta oli Thomsoni
satelliit-digitaaltelevisoonisüsteemi parandamine, kus kasutati
laialdaselt ergonoomikat.
Ergonoomika standardid
Kiiresti kasvab rahvusvaheliste standardite arv, kus käsitletakse
ergonoomikat. Kirchner (1997) Braunschweigi Tehnikaülikoolist
(Saksamaa) analüüsis ergonoomika standardeid
Euroopa Liidu maades. Ergonoomikat käsitleb ligikaudu 250
standardit. Järelikult on kasutajal raske kätte saada
vajalikku standardit. Selleks tuli luua infosüsteem. Koostati
andmebaas, kus standard otsitakse üles võtmesõna
või standardi sisu järgi. Selline andmebaas võimaldab
leida ka küsimusi, mida standardites on ebapiisavalt käsitletud.
Kivistö-Rahnasto (1997) Tampere ülikoolist analüüsis
uut Euroopa masinaohutuseeskirja. Tervise- ja ohutusnõuded
on muutunud üheks masina disaini ning tootmise tähtsamaks
osaks. Uus eeskiri pole puudusteta. Ei ole enesestmõistetav,
et disainer teaks kõiki vajalikke ohutusnõudeid.
Sageli ei tea klient, mida ta ostab, ja tootja, mida ta müüb.
Ergonoomika uurimismeetodid
Konz (1997) Kansasest (Ameerika Ühendriigid) koos kaastöötajatega
uuris tremori probleeme, kasutades katsealustena üliõpilasi.
On andmeid, et väsimus suurendab tremorit. Selgitamata on
aga näiteks, kas jalgade väsimine, mille all kannatavad
kirurgid ja hambaarstid, mõjutab nende käte värisemist.
Uuringud näitasid, et suurendab oluliselt, kuni 3 korda.
Dainoff (1997) Miami Ülikoolist (Ameerika Ühendriigid)
koos Norra kolleegidega viis läbi rahvusvahelise multidistsiplinaarse
ergonoomilise uuringu kuvariga töökohtadel.
Osa võtsid tervishoiuspetsialistid, ergonomistid, sotsiaalpsühholoogid,
tööpsühholoogid, okulistid, statistikud. Uuringuga
seoses tuli läbi vaadata ja ühtlustada eri maade metoodikadokumente:
kasutada samu standardiseeritud küsimustikke, samu tervise
hindamise kriteeriume jne. Pidi õppima hindama ka teiste
meeskonnaliikmete teadusharusid.
Finsen (1997) koos kaastöötajatega Rahvuslikust
Kutsetervise Instituudist Kopenhaagenis uuris riski hindamist
kaela koormuste puhul, kasutades biomehhaanilisi arvutusi ja
elektromüograafiat. Selgus, et vastupidi ootustele just
elektromüograafia alahindab tegelikke koormusi, näidates
vähem.
Makroergonoomika
Noy (1997) Kanada Transpordist (Ottawa) käsitles inimfaktoreid
nüüdisaegsetes transpordisüsteemides. Käesoleval
ajal ei võta need süsteemid küllaldaselt arvesse
lõpptarbijat. Eeskätt vaadeldi makroergonoomilist
aspekti, liiklussüsteemide suuri muutusi seoses intelligentsete
transpordisüsteemide tulekuga: digitaalseid kaarte, liiklusvahenditesse
sisse integreeritud info- ja kontrollsüsteeme, andmebaase,
liikluse jälgimist ja juhtimist. Eesmärk oli suurendada
ohutust, ka produktiivsust ja kvaliteeti. Muutub transpordiameti
roll, kes peab võtma arvesse uue tehnoloogia levikut ja
selle ohutuse probleeme.
Mitu autorit käsitlesid makroergonoomika rakendusi
linna sotsiotehnilise organisatsiooni parandamise võimaluste
otsinguil. Põhjalikud uuringud on tehtud Ameerika
Ühendriikide Bridgepordi linnas. Laialdaselt kasutati tänapäevaseid
aktiivse õppimise meetodeid, et äritegevus ja tööstus
vastaksid tervikliku kvaliteedijuhtimise nõuetele.
Osalusergonoomika
De Jong jt Hollandi teadlased (1997) uurisid ergonoomilise
innovatsiooni evitamist ehituses. Ehitustöö nõuab
sageli suuri füüsilisi pingutusi. Sellele vaatamata
on käsitsitöö ergonoomikast olulisem probleemide
lahendamine ja ka kasutajate osavõtt ergonoomilistest
uuringutest (osalusergonoomika). Algideede genereerimine peab
jääma firma töötajatele, hiljem tegelgu nendega
ekspert. Sageli kohtab uuendustele vastuseisu.
Viidatud kirjandus
Ahasan, R., Sen, R. N., Ukkola, K., Kisko, K. Perception of
virtual conference: the role of ergonomics. From Experience to
Innovation. IEA'97. Helsinki. 1997. Vol. 5. Pp. 135-137.
Ahasan, R., Väyrynen, S. Ergonomic aspects of virtual
environment. International Journal of Safety and Ergonomics.
1999. Vol. 5(1). Pp 125-134.
Axelsson, J. R. C., Forsberg, T. Macro-Ergonomic Management.
ERGON-AXIA '98. Proceedings of the First World Congress on Ergonomics
for Global Quality and Productivity. Hong Kong. 1998. Pp. 157-160.
Benito, G. V., Gontijo, L. A., Jarufe, M. S. Analysis of cognitive
demands of the activities of nurse. From Experience to Innovation.
IEA'97. Helsinki. 1997. vol.5. Pp. 253-255.
Best, J. B. Cognitive Psychology. 5th ed. Belmont, USA, Wadsworth,
1991. ISBN 0-534-35417-3.
Bird, A. Philosophy of Science. McGill Queens University Press,
1998. ISBN 07735 17731.
Bishu, R. R., Goonetilleke, R. S. Comfort and discomfort vs.
safety, quality, productivity and marketability. ERGON-AXIA '98.
Proceedings of the First World Congress on Ergonomics for Global
Quality and Productivity. Hong Kong. 1998. Pp. 287-289.
Bridger, R. S. Introduction to Ergonomics. N. Y., McGraw-Hill.
1995.
Butters, L. M., Etchell, R. L. Design for all: evaluation
for all. Assessing consumer products to face account of those
with special needs. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki.
1997. Vol. 2. Pp. 202-204.
Chambers 21st Century Dictionary. Chambers, 1996. ISBN 0550
105880.
Cipolla, N., Di Benedetto, F., Fratini, L. Optimisation on
safety tools in theaters. From Experience to Innovation. IEA
'97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 275-277.
Cordeiro, R. Association between diastolic blood pressure
and cumulative work time as a measure of aging relate to work.
From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol.
5. Pp. 412-414.
Daams, B. J. Human Force Exertion in User-product Interaction.
Backgrounds for Design. Delft. Delft University Press. 1995.
Dainoff, M., Aarås, A., Ro, O., Cohen, B. Strategies
of international cooperation: advantages and pitfalls. From Experience
to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 7. Pp. 189-191.
De Jong, A. M., Vitteveen, J., Maas, G. J., Shaefer, W. F.
The process of implementing ergonomic innovation at building
sites. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997.
Vol. 6. Pp. 87-89.
Den Buurman, R. Designing smart products; a user-centered
approach. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997.
Vol. 2. Pp. 3-5.
Eklund, J. A. E. Ergonomics and quality management - humans
in interaction with technology, work environment and organization.
International Journal of Organizational Safety and Ergonomics.
1999. Vol. 5(2). Pp. 143-160.
Encyclopaedia of Occupational Health and Safety. 4th ed. Geneva.
ILO. 1998.
Finsen, L., Christensen, H., Sjogaard, G. Risk assessment
of neck loads using biomechanical calculations. From Experience
to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 7. Pp. 201-203.
Goedhard, W. J. A. Changes of blood pressure and perceived
stress: a longitudinal study. From Experience to Innovation.
IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 5. Pp. 424-426.
Hacker, W. Improving engineering design - conditions to cognitive
ergonomics. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki.
1997. Vol. 4. Pp. 6-7.
Handbook of Human Factors and Ergonomics. G. Salvendy, ed.
1997. ISBN 0-471-11690-4.
Hendrick, H. W. The cost benefits of ergonomics in product
design: some empirical results. From Experience to Innovation.
IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 623-625.
Hendrick, H. W. Organizational design and management (ODAM)
in HCl. Work With Display Units 92. Amsterdam, North-Holland.
1993. Pp. 30-34.
Hunter, T. A. Engineering Design for Safety. N. Y. McGraw
Hill. 1992.
Ilmarinen, J. Ageing Workers in European Union. Helsinki.
1999. ISBN 951-802-306-9.
Imada, A. S. Macroergonomic approaches for improving safety
and health in flexible, self-organizing systems. The Ergonomics
of Manual Work. London. Taylor & Francis. 1999.
International Encyclopaedia of Ergonomics and Human Factors.
W. Karwowski, ed. Taylor & Francis. 1999.
Jacobsson, L. Working environment, a source of stimulation
and progress. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki.
1997. Vol. 2. Pp.
Kanis, H. Design relevance of usage centered studies at odds
with their scientific status? Contemporary Ergonomics. M. A.
Hanson (ed.). 1998. Taylor & Francis. Pp. 577-581.
Kanis, H. Validity as panacea? From Experience to Innovation.
IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 7. Pp. 234-236.
Kinoe, Y., Mori, H., Sugita, N., Hayashi, Y. Intelligent support
for developing latent relationships among ideas, a methodology
based on genetic programming. From Experience to Innovation.
IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 5. Pp. 193-195.
Kirchner, J.-H. European standards concerning ergonomics.
From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol.
2. Pp. 367-369.
Kivistö-Rahnastö, J. New European machine safety
regulations: practical evidences in design. From Experience to
Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 3. Pp. 336338-
Konz, S. Work Design: Industrial Ergonomics. 3rd ed. Scottsdale,
Arizona. Publishing Horizons, 1990.
Konz, S., Evans, M., Davis, R. Hand tremor: recovery time
after exertion. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki.
1997. Vol. 3. Pp. 539-541.
Kristjuhan, Ü. Väsimuse mõõtmine.
Tehnika ja Tootmine. 1975. Nr. 5.
Kristjuhan, Ü. Determination of small changes of perimeters
of human limbs. Measurement in Medicine and its Metrological
Providing. Moscow. 1986 (in Russian).
Kristjuhan, Ü. Determining the changes of limb perimeters
by ergonomic assessment of workplaces. Ergonomics of Workplaces.
These of Papers of VI COMECON International Conference on Ergonomics.
Moscow. 1987a (in Russian).
Kristjuhan, Ü. Methodical Recommendations for Investigation
of Fatigue in Different Body Regions. Tallinn. 1987b (in Russian).
Kristjuhan, Ü. Changes of human limbs girths during workdays.
Acta Physiologica Scandinavica. 1992. Vol. 146. Suppl. 608. P.
146.
Kristjuhan, Ü. Regions of peripheral changer of fatigue
in industrial workers. The Ergonomics of Manual Work. London.
Taylor & Francis. 1993. Pp. 395-398.
Kristjuhan, Ü. Increasing the efficiency of thinking
in ergonomics research. NES '94 arskonferens. Göteborg.
1994a. Pp. 222-225.
Kristjuhan, Ü. Subjective and objective methods for quantitative
assessment of fatigue in industry. Proceedings of the 12th Congress
of the International Ergonomics Association. Toronto. 1994b.
Vol. 5. Pp. 298-300.
Kristjuhan, Ü. Arm and leg girths of industrial workers
during a workday. International Journal of Occupational Safety
and Ergonomics. 1995. Vol. 1 (2). Pp. 193-198.
Kristjuhan, Ü. Ergonomics in slowing down the human aging
rate and increasing the human life expectancy. Nordiska Ergonomisällskapets
arskonferens NES '98. Lund (Sweden). 1998. Pp. 95-98.
Kumashiro, M. "Kaizen" activities at the workplace
for older workers in Japanese companies. I. C. O. H. Workshop
"Healthy and Productive Aging of Older Workers". Hague,
Siemens. 1999. P. 32.
Library Handbook. Hong Kong University of Science and Technology,
Educational Technology Centre. 1997.
Lim, K. Y. Ergonomics applications in industry: the case of
Singapore. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki.
1997. Vol. 7. Pp. 130-132.
Nagamachi, M. Requirement identification of consumer's need
in product design. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki.
1997. Vol. 2. Pp. 231-233.
Narang, P. P. Noise control strategies for occupational safety
and better working environments. International Journal of Occupational
Safety and ergonomics. 1995. Vol. 1 (4). Pp. 311-329.
New Shorter Oxford English Dictionary on Historical Principles.
Oxford, Clarendon, 1993.
Noy, Y. I. Human Factors in Modern Transport Systems. From
Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 6. Pp.
3-5.
Nygård, C.-H., Pitkänen, M., Manka, M.-L., Arola,
H., Huhtala, H. Learning effects among industrial workers of
different ages during a 2-year educational program. L¿ring
og forandring - veden til et bedre arbeidsmilj¸? Denmark,
Nyborg. 1999. ISBN 87-987551-0-2.
O´Leary, D. E. Knowledge management systems: converting
and connecting. IEEE Intelligent Systems. 1998 May-June. Pp.
30-33.
Oxford English Dictionary, 2nd ed. Oxford. 1991. Clarendon.
Vol. 5.
Sarafino, E. P. Health Psychology. 2nd ed. N. Y. John Wiley.
1994.
Smith, A. Human Computer Factors: A Study of Users and Information
Systems. L. McGraw Hill. 1997.
Van Bezoojien, C. F. A. Biological ageing, theoretical ageing,
age-associated diseases and their interventions. Ageing and Work.
Hague, 1996. ISBN 90-803145-1-X.
Vahlens Gro?es Wirtschaftslexikon. Franz Vahlen. 1987. Bd.
1.
Watson, J., Richardson, S. J. Modelling the world to the production
engineer and the palce of ergonomics within it - a case study.
From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol.
2. Pp. 261-263.
Webster's Encyclopedic Unabridged Dictionary. N. Y. Random
House. 1996.
Weegels, M. F. Accidents Involving Consumer Products. Delft.
Technische Universiteit Delft. 1996. ISBN 90-900009224-2.
Wilpert, B., Fahlbruch, B. Safety related interventions in
inter-organizational fields. Safety Management. Pergamon. 1998.
Pp. 235-247.
Workplace Health, Employee Fitness and Exercise. Ed. by J.
Kerr, A. Griffits, T. Cox. L. Taylor & Francis. 1996.
Wright, M. S. Management of health and safety aspects of major
organizational change. Safety Management. Pergamon. 1998. Pp.
207-219.
Zink, K. J. Safety and quality issues as part of a holistic
(i. e. socio-technological) approach. International Journal of
Occupational Safety and Ergonomics. 1999. Vol. 5(2). Pp. 279-290.
Abstract
Ergonomics is a science of the application of scientific information
concerning humans to design of objects, systems and environment
for human use. By the title "Fundamentals of Contemporary
Ergonomics" the author wishes to emphasise two aspects of
the book: to inform the reader about basic knowledge and recent
developments of ergonomics in the 1990-s.
The book considers different aspects of ergonomics: the history
of the concept, problems of term, the philosophy of ergonomics
including philosophy of systems approach, different branches
of ergonomics, subjective methods of quantitative assessment
of fatigue in 100 body regions worked out in Estonia and used
also in other countries, tendencies in the development of ergonomics.
The traditional problems of work safety are avoided as these
have been widely discussed in the literature.
Of the branches of ergonomics office ergonomics, environmental
ergonomics, cognitive ergonomics, especially psychological hindrances
in problem solving, and macroergonomics are considered in greater
detail. Manu up-to-date practical hints are given to sedentary,
especially computer work. Some more interesting recent researches
reported in the last Congress of International Ergonomics Association
in Tampere in 1997 are described.
The book is meant for bachelor and master science students,
but also for anybody interested in problems of ergonomics.
|