24. Ergonoomika arenenud kapitalismimaades

Käesoleval ajal tegeleb ergonoomiliste uuringutega maailmas, eeskätt majanduslikult arenenud maades, ligikaudu 20 000 kutselist ergonomisti. Uuringuid viiakse läbi peamiselt asutuste ja erafirmade tellimuste alusel, et lahendada nende probleeme. Igal aastal toimub kümneid rahvusvahelisi konverentse ja sümpoosione. Üheks selliseks oli 1997. aasta 29. juunist 4. juulini Tamperes toimunud Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni 13. kongress. Kongressil esinesid 1659 ettekandega rohkem kui 50 maa esindajad 233 istungil, millest 42 oli pühendatud tööstusele või organisatsiooni juhtimisele, 29 disainile ja standarditele, 26 tugi-liikumisaparaadi häiretele, 15 vananemise probleemidele, 12 ohutusele jne.

Uuringud uutes tööstusmaades
Huvipakkuv on ergonoomika areng kiiresti arenevates uutes tööstusmaades. Mis on nende probleemid, uurimissuunad? Lim (1997) Singapuri Nanyangi Tehnoloogiaülikoolist käsitles ergonoomika rakendusi Singapuris. Veel hiljuti oli huvi inimtegurite ja ergonoomika uuringute vastu väike. Käesoleval ajal kasvab huvi kiiresti: kõrgem elustandard on tekitanud nõudluse paremate töötingimuste ja töökohtade järele. Huvi suurendab globaalne konkurents, mille tõttu on vaja rohkem tähelepanu pöörata toodete kvaliteedile ja tooteergonoomikale.

Paremini püütakse rahuldada tarbijate nõudmisi, parandada ohutust. Eriti suureneb huvi süsteemide ergonoomika, arvutitöö ergonoomika ja kognitiivse ergonoomika vastu. Intensiivselt tegeldakse ja liiklus- ja lennuohutuse probleemidega, intelligentsete teesignaalidega, seadmete modifitseerimisega vanemate inimeste jaoks, riigikaitsealaste rakendustega. Lähedased uurimissuunad on populaarsed ka Hongkongis.

Kognitiivne ergonoomika
Maailmas kasvab kiiresti huvi kognitiivse ergonoomika vastu. Hacker (1997) Saksamaalt käsitles kognitiivse ergonoomika kasutamist konstrueerimistöös. Lähtudes sellest, et konstrueerimistöö kujutab endast mõtlemist ja probleemide lahendamist, on siin kognitiivsel ergonoomikal avarad võimalused. Eriti suurt tähelepanu tuleks osutada konstrueerimise varajastele faasidele, konstrueerija mälu koormuse vähendamisele, andes kõik mis võimalik üle arvutitele. Ülesande täpsustamine ja lahendusprintsiipide otsing tuleb jätta aga konstruktoritele.

Soome ja India uurijad (Ahasan, Sen, Ukkola ja Kisko, 1997) esinesid ühisettekandega "Virtuaalse konverentsi tunnetus: ergonomistide roll". Internet ja elektroonilised meediavahendid muudavad üha ligitõmbavamaks virtuaalse konverentsi korraldamise, kuna see on operatiivsem ja odavam kui reaalne korraldus. Samas tuleb organiseerimisel palju tähelepanu osutada tehnilistele ja kognitiivsetele aspektidele ning sotsiaalsetele arvutilehekülgedele. Kergemini on lahendatavad sotsiaalse kontakti probleemid, näiteks vastuvõtupeo või konverentsilõuna asendamine nalju või vestlusi pakkuvate lehekülgedega.

Inglise uurijad Watson ja Richardson (1997) Loughborough´st selgitasid välja ergonomisti rolli inseneritöös. Esiteks läheb vaja inseneritöö mudelit, mis hõlmab ka inseneritöö tarbijat. Järgmine etapp on sellest lähtuv väljaõpe.

Vananemine ja ergonoomika
Tänapäeval on kiiresti kasvanud uuringute osatähtsus, mis pööravad tähelepanu seostele keskkonnategurite ja vananemise vahel. Kongressil oli mitu sellist ettekannet. Goedhard (1997) Amsterdami Vabast Ülikoolist uuris tunnetatud tööstressi ja vananemise kiiruse vahelist seost. Uuring kinnitas hüpoteesi, et stress kiirendab vananemist. Ühtlasi on sõltuvus ka vastassuunaline. Cordeiro (1997) Brasiiliast uuris diastoolset vererõhku ja töökoormust inimese elu jooksul Sao Paulo osariigis. Uuring näitas, et töölise vananemist võib käsitleda kaheastmelisena: bioloogilise ja kutsetööga seotud vananemisena. Viimane oli uuritud spetsiifikaga ettevõtteis (parkimistöö) olulisem.

Terviseergonoomika
Suured ravikulud ja komplekssed probleemid tervishoius on põhjustanud terviseergonoomika kiire arengu. Huvitava ettekande tervise sotsiaalsest tootmisest väikeettevõtetes tegi Eakin (1997) Toronto Ülikoolist. Autor tutvustas kolme põhilist käsitlust sotsiaalse keskkonna ja tervise suhetes: psühhofüsioloogilise stressi mudelit, eksponeerimise mudelit ja sotsiaalse konstrueerimise mudelit, mille puhul haigus ja trauma luuakse ning muudetakse kroonilisteks sotsiaalsete vastastikuste toimete kaudu. Autor uuris tervise probleemiks muutumist, millal situatsioon ja sümptom saavad töötaja tähelepanu objektiks. Kui nad selleks saavad, siis halvenevad töötajate ja nende ülemuste omavahelised suhted. Suhete halvenemine põhjustab omakorda edasist tervise halvenemist.

Tooteergonoomika
Üha sagedamini võtavad ergonomistid osa uute toodete väljatöötamisest, kus nende töö on eriti efektiivne.

Nagamachi (1997) Hiroshimast (Jaapan) käsitles tarbija nõuete väljaselgitamist uue toote väljatöötamise puhul. Uuringud algasid tarbijate massilise küsitlusega. Selgitati välja puudused toote tarbimisel. Naiste rinnahoidjate puhul oli peamine puudus nende vormi halvenemine pärast pesemist. Kui see puudus oli kõrvaldatud, lasti 2000 naisel hinnata rinnahoidja kasutamise mugavust 5-pallilises skaalas.

Den Buurman (1997) Delfti Tehnikaülioolist (Holland) peatus pikemalt moekaupade konstrueerimisel. Eriti suureneb elektroonikakaupade väljalase. Marketingi seisukohalt on nende toodete tulevik hea. Samas võib hiljem välja tulla olulisi negatiivseid aspekte. Et neid vältida, peab tundma tarbijat, lülitama tema teadmisi varajastesse konstrueerimise staadiumidesse, viima kasutajaid varakult ja korduvalt kokku prototüüpidega, muutma konstruktsiooni nii palju kordi kui võimalik. Konstrueerimine koosneb viiest erinevast plokist, millest esimene kujutab endast probleemi analüüsi ja kriteeriumide väljatöötamist, viies aga juba tootmist.

Butters ja Etchell (1997) Inglismaalt käsitlesid tarbekaupade hindamist. Uuringud näitasid, et pole arvestatud kõigi elanikkonna rühmade huve. Sellisteks on vanemad ja puudega inimesed. Esmajoones peaks kasutama küsitluslehti, mis võimaldavad välja selgitada toote kasutamise mugavuse.

Panganduse ergonoomika
Tõuseb panganduse huvi ergonoomika vastu. Jacobsson (1997) Helsingist uuris töökeskkonda pangas. Programmi eesmärk oli leida meetmeid, mis suurendavad tööviljakust ja keskmist pensionile mineku iga. Uuringud viidi läbi osalusergonoomika põhimõttel: uurijatele lisaks osalesid selles aktiivselt pangatöötajad. Põhjalikumalt uuriti stressi levikut ja selle põhjuseid. Viidi läbi ca 25 inimese osavõtuga seminare, et töötajad paremini mõistaksid üksteise tööd, ja korraldati konverents, kus täpsustati töös esinevaid puudusi ja nende vältimise võimalusi.

Ergonoomika suurõnnetuste vältimisel
Cipolla jt (1997) Palermost uurisid ohutuse suurendamist teatris. Ohutus teatrist oleneb paljudest teguritest, näiteks on mingi tõenäosusega võimalikud tulekahjud ja terroriaktid. Seetõttu on ka kontrollsüsteemide konstrueerimine keerukas. Olulist tähelepanu tuleb pöörata evakuatsiooniprobleemidele, tulekahjudetektoritele, häireolukorra automaatsele juhtimisele, terrorismivastastele abinõudele, mis on kõige keerukam, kuna raske on ette kujutada kõiki terroriakte.

Ergonoomika majanduslikud aspektid
Hendrick (1997) Englewoodist (Ameerika Ühendriigid) peatus majanduslikul kasul, mida annab ergonoomika uue toote väljatöötamisel. Kasu võib hinnata mitmeti: aktsiakapitali, müügi, tootlikkuse suurenemise ja õnnetusjuhtude vähenemise kaudu. Esimene neist võimalustest realiseerus ergonomistide osalusega projektis, mis käsitles harkliftide tootmist. Firma aktsia hind tõusis 6 kuni 21 dollarini. Näiteks läbimüügi suurenemise kohta oli Thomsoni satelliit-digitaaltelevisoonisüsteemi parandamine, kus kasutati laialdaselt ergonoomikat.

Ergonoomika standardid
Kiiresti kasvab rahvusvaheliste standardite arv, kus käsitletakse ergonoomikat. Kirchner (1997) Braunschweigi Tehnikaülikoolist (Saksamaa) analüüsis ergonoomika standardeid Euroopa Liidu maades. Ergonoomikat käsitleb ligikaudu 250 standardit. Järelikult on kasutajal raske kätte saada vajalikku standardit. Selleks tuli luua infosüsteem. Koostati andmebaas, kus standard otsitakse üles võtmesõna või standardi sisu järgi. Selline andmebaas võimaldab leida ka küsimusi, mida standardites on ebapiisavalt käsitletud.

Kivistö-Rahnasto (1997) Tampere ülikoolist analüüsis uut Euroopa masinaohutuseeskirja. Tervise- ja ohutusnõuded on muutunud üheks masina disaini ning tootmise tähtsamaks osaks. Uus eeskiri pole puudusteta. Ei ole enesestmõistetav, et disainer teaks kõiki vajalikke ohutusnõudeid. Sageli ei tea klient, mida ta ostab, ja tootja, mida ta müüb.

Ergonoomika uurimismeetodid
Konz (1997) Kansasest (Ameerika Ühendriigid) koos kaastöötajatega uuris tremori probleeme, kasutades katsealustena üliõpilasi. On andmeid, et väsimus suurendab tremorit. Selgitamata on aga näiteks, kas jalgade väsimine, mille all kannatavad kirurgid ja hambaarstid, mõjutab nende käte värisemist. Uuringud näitasid, et suurendab oluliselt, kuni 3 korda.

Dainoff (1997) Miami Ülikoolist (Ameerika Ühendriigid) koos Norra kolleegidega viis läbi rahvusvahelise multidistsiplinaarse ergonoomilise uuringu kuvariga töökohtadel. Osa võtsid tervishoiuspetsialistid, ergonomistid, sotsiaalpsühholoogid, tööpsühholoogid, okulistid, statistikud. Uuringuga seoses tuli läbi vaadata ja ühtlustada eri maade metoodikadokumente: kasutada samu standardiseeritud küsimustikke, samu tervise hindamise kriteeriume jne. Pidi õppima hindama ka teiste meeskonnaliikmete teadusharusid.

Finsen (1997) koos kaastöötajatega Rahvuslikust Kutsetervise Instituudist Kopenhaagenis uuris riski hindamist kaela koormuste puhul, kasutades biomehhaanilisi arvutusi ja elektromüograafiat. Selgus, et vastupidi ootustele just elektromüograafia alahindab tegelikke koormusi, näidates vähem.

Makroergonoomika
Noy (1997) Kanada Transpordist (Ottawa) käsitles inimfaktoreid nüüdisaegsetes transpordisüsteemides. Käesoleval ajal ei võta need süsteemid küllaldaselt arvesse lõpptarbijat. Eeskätt vaadeldi makroergonoomilist aspekti, liiklussüsteemide suuri muutusi seoses intelligentsete transpordisüsteemide tulekuga: digitaalseid kaarte, liiklusvahenditesse sisse integreeritud info- ja kontrollsüsteeme, andmebaase, liikluse jälgimist ja juhtimist. Eesmärk oli suurendada ohutust, ka produktiivsust ja kvaliteeti. Muutub transpordiameti roll, kes peab võtma arvesse uue tehnoloogia levikut ja selle ohutuse probleeme.

Mitu autorit käsitlesid makroergonoomika rakendusi linna sotsiotehnilise organisatsiooni parandamise võimaluste otsinguil. Põhjalikud uuringud on tehtud Ameerika Ühendriikide Bridgepordi linnas. Laialdaselt kasutati tänapäevaseid aktiivse õppimise meetodeid, et äritegevus ja tööstus vastaksid tervikliku kvaliteedijuhtimise nõuetele.

Osalusergonoomika
De Jong jt Hollandi teadlased (1997) uurisid ergonoomilise innovatsiooni evitamist ehituses. Ehitustöö nõuab sageli suuri füüsilisi pingutusi. Sellele vaatamata on käsitsitöö ergonoomikast olulisem probleemide lahendamine ja ka kasutajate osavõtt ergonoomilistest uuringutest (osalusergonoomika). Algideede genereerimine peab jääma firma töötajatele, hiljem tegelgu nendega ekspert. Sageli kohtab uuendustele vastuseisu.


Viidatud kirjandus

Ahasan, R., Sen, R. N., Ukkola, K., Kisko, K. Perception of virtual conference: the role of ergonomics. From Experience to Innovation. IEA'97. Helsinki. 1997. Vol. 5. Pp. 135-137.

Ahasan, R., Väyrynen, S. Ergonomic aspects of virtual environment. International Journal of Safety and Ergonomics. 1999. Vol. 5(1). Pp 125-134.

Axelsson, J. R. C., Forsberg, T. Macro-Ergonomic Management. ERGON-AXIA '98. Proceedings of the First World Congress on Ergonomics for Global Quality and Productivity. Hong Kong. 1998. Pp. 157-160.

Benito, G. V., Gontijo, L. A., Jarufe, M. S. Analysis of cognitive demands of the activities of nurse. From Experience to Innovation. IEA'97. Helsinki. 1997. vol.5. Pp. 253-255.

Best, J. B. Cognitive Psychology. 5th ed. Belmont, USA, Wadsworth, 1991. ISBN 0-534-35417-3.

Bird, A. Philosophy of Science. McGill Queens University Press, 1998. ISBN 07735 17731.

Bishu, R. R., Goonetilleke, R. S. Comfort and discomfort vs. safety, quality, productivity and marketability. ERGON-AXIA '98. Proceedings of the First World Congress on Ergonomics for Global Quality and Productivity. Hong Kong. 1998. Pp. 287-289.

Bridger, R. S. Introduction to Ergonomics. N. Y., McGraw-Hill. 1995.

Butters, L. M., Etchell, R. L. Design for all: evaluation for all. Assessing consumer products to face account of those with special needs. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 202-204.

Chambers 21st Century Dictionary. Chambers, 1996. ISBN 0550 105880.

Cipolla, N., Di Benedetto, F., Fratini, L. Optimisation on safety tools in theaters. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 275-277.

Cordeiro, R. Association between diastolic blood pressure and cumulative work time as a measure of aging relate to work. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 5. Pp. 412-414.

Daams, B. J. Human Force Exertion in User-product Interaction. Backgrounds for Design. Delft. Delft University Press. 1995.

Dainoff, M., Aarås, A., Ro, O., Cohen, B. Strategies of international cooperation: advantages and pitfalls. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 7. Pp. 189-191.

De Jong, A. M., Vitteveen, J., Maas, G. J., Shaefer, W. F. The process of implementing ergonomic innovation at building sites. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 6. Pp. 87-89.

Den Buurman, R. Designing smart products; a user-centered approach. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 3-5.

Eklund, J. A. E. Ergonomics and quality management - humans in interaction with technology, work environment and organization. International Journal of Organizational Safety and Ergonomics. 1999. Vol. 5(2). Pp. 143-160.

Encyclopaedia of Occupational Health and Safety. 4th ed. Geneva. ILO. 1998.

Finsen, L., Christensen, H., Sjogaard, G. Risk assessment of neck loads using biomechanical calculations. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 7. Pp. 201-203.

Goedhard, W. J. A. Changes of blood pressure and perceived stress: a longitudinal study. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 5. Pp. 424-426.

Hacker, W. Improving engineering design - conditions to cognitive ergonomics. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 4. Pp. 6-7.

Handbook of Human Factors and Ergonomics. G. Salvendy, ed. 1997. ISBN 0-471-11690-4.

Hendrick, H. W. The cost benefits of ergonomics in product design: some empirical results. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 623-625.

Hendrick, H. W. Organizational design and management (ODAM) in HCl. Work With Display Units 92. Amsterdam, North-Holland. 1993. Pp. 30-34.

Hunter, T. A. Engineering Design for Safety. N. Y. McGraw Hill. 1992.

Ilmarinen, J. Ageing Workers in European Union. Helsinki. 1999. ISBN 951-802-306-9.

Imada, A. S. Macroergonomic approaches for improving safety and health in flexible, self-organizing systems. The Ergonomics of Manual Work. London. Taylor & Francis. 1999.

International Encyclopaedia of Ergonomics and Human Factors. W. Karwowski, ed. Taylor & Francis. 1999.

Jacobsson, L. Working environment, a source of stimulation and progress. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp.

Kanis, H. Design relevance of usage centered studies at odds with their scientific status? Contemporary Ergonomics. M. A. Hanson (ed.). 1998. Taylor & Francis. Pp. 577-581.

Kanis, H. Validity as panacea? From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 7. Pp. 234-236.

Kinoe, Y., Mori, H., Sugita, N., Hayashi, Y. Intelligent support for developing latent relationships among ideas, a methodology based on genetic programming. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 5. Pp. 193-195.

Kirchner, J.-H. European standards concerning ergonomics. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 367-369.

Kivistö-Rahnastö, J. New European machine safety regulations: practical evidences in design. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 3. Pp. 336338-

Konz, S. Work Design: Industrial Ergonomics. 3rd ed. Scottsdale, Arizona. Publishing Horizons, 1990.

Konz, S., Evans, M., Davis, R. Hand tremor: recovery time after exertion. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 3. Pp. 539-541.

Kristjuhan, Ü. Väsimuse mõõtmine. Tehnika ja Tootmine. 1975. Nr. 5.

Kristjuhan, Ü. Determination of small changes of perimeters of human limbs. Measurement in Medicine and its Metrological Providing. Moscow. 1986 (in Russian).

Kristjuhan, Ü. Determining the changes of limb perimeters by ergonomic assessment of workplaces. Ergonomics of Workplaces. These of Papers of VI COMECON International Conference on Ergonomics. Moscow. 1987a (in Russian).

Kristjuhan, Ü. Methodical Recommendations for Investigation of Fatigue in Different Body Regions. Tallinn. 1987b (in Russian).

Kristjuhan, Ü. Changes of human limbs girths during workdays. Acta Physiologica Scandinavica. 1992. Vol. 146. Suppl. 608. P. 146.

Kristjuhan, Ü. Regions of peripheral changer of fatigue in industrial workers. The Ergonomics of Manual Work. London. Taylor & Francis. 1993. Pp. 395-398.

Kristjuhan, Ü. Increasing the efficiency of thinking in ergonomics research. NES '94 arskonferens. Göteborg. 1994a. Pp. 222-225.

Kristjuhan, Ü. Subjective and objective methods for quantitative assessment of fatigue in industry. Proceedings of the 12th Congress of the International Ergonomics Association. Toronto. 1994b. Vol. 5. Pp. 298-300.

Kristjuhan, Ü. Arm and leg girths of industrial workers during a workday. International Journal of Occupational Safety and Ergonomics. 1995. Vol. 1 (2). Pp. 193-198.

Kristjuhan, Ü. Ergonomics in slowing down the human aging rate and increasing the human life expectancy. Nordiska Ergonomisällskapets arskonferens NES '98. Lund (Sweden). 1998. Pp. 95-98.

Kumashiro, M. "Kaizen" activities at the workplace for older workers in Japanese companies. I. C. O. H. Workshop "Healthy and Productive Aging of Older Workers". Hague, Siemens. 1999. P. 32.

Library Handbook. Hong Kong University of Science and Technology, Educational Technology Centre. 1997.

Lim, K. Y. Ergonomics applications in industry: the case of Singapore. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 7. Pp. 130-132.

Nagamachi, M. Requirement identification of consumer's need in product design. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 231-233.

Narang, P. P. Noise control strategies for occupational safety and better working environments. International Journal of Occupational Safety and ergonomics. 1995. Vol. 1 (4). Pp. 311-329.

New Shorter Oxford English Dictionary on Historical Principles. Oxford, Clarendon, 1993.

Noy, Y. I. Human Factors in Modern Transport Systems. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 6. Pp. 3-5.

Nygård, C.-H., Pitkänen, M., Manka, M.-L., Arola, H., Huhtala, H. Learning effects among industrial workers of different ages during a 2-year educational program. L¿ring og forandring - veden til et bedre arbeidsmilj¸? Denmark, Nyborg. 1999. ISBN 87-987551-0-2.

O´Leary, D. E. Knowledge management systems: converting and connecting. IEEE Intelligent Systems. 1998 May-June. Pp. 30-33.

Oxford English Dictionary, 2nd ed. Oxford. 1991. Clarendon. Vol. 5.

Sarafino, E. P. Health Psychology. 2nd ed. N. Y. John Wiley. 1994.

Smith, A. Human Computer Factors: A Study of Users and Information Systems. L. McGraw Hill. 1997.

Van Bezoojien, C. F. A. Biological ageing, theoretical ageing, age-associated diseases and their interventions. Ageing and Work. Hague, 1996. ISBN 90-803145-1-X.

Vahlens Gro?es Wirtschaftslexikon. Franz Vahlen. 1987. Bd. 1.

Watson, J., Richardson, S. J. Modelling the world to the production engineer and the palce of ergonomics within it - a case study. From Experience to Innovation. IEA '97. Helsinki. 1997. Vol. 2. Pp. 261-263.

Webster's Encyclopedic Unabridged Dictionary. N. Y. Random House. 1996.

Weegels, M. F. Accidents Involving Consumer Products. Delft. Technische Universiteit Delft. 1996. ISBN 90-900009224-2.

Wilpert, B., Fahlbruch, B. Safety related interventions in inter-organizational fields. Safety Management. Pergamon. 1998. Pp. 235-247.

Workplace Health, Employee Fitness and Exercise. Ed. by J. Kerr, A. Griffits, T. Cox. L. Taylor & Francis. 1996.

Wright, M. S. Management of health and safety aspects of major organizational change. Safety Management. Pergamon. 1998. Pp. 207-219.

Zink, K. J. Safety and quality issues as part of a holistic (i. e. socio-technological) approach. International Journal of Occupational Safety and Ergonomics. 1999. Vol. 5(2). Pp. 279-290.

Abstract

Ergonomics is a science of the application of scientific information concerning humans to design of objects, systems and environment for human use. By the title "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" the author wishes to emphasise two aspects of the book: to inform the reader about basic knowledge and recent developments of ergonomics in the 1990-s.

The book considers different aspects of ergonomics: the history of the concept, problems of term, the philosophy of ergonomics including philosophy of systems approach, different branches of ergonomics, subjective methods of quantitative assessment of fatigue in 100 body regions worked out in Estonia and used also in other countries, tendencies in the development of ergonomics. The traditional problems of work safety are avoided as these have been widely discussed in the literature.

Of the branches of ergonomics office ergonomics, environmental ergonomics, cognitive ergonomics, especially psychological hindrances in problem solving, and macroergonomics are considered in greater detail. Manu up-to-date practical hints are given to sedentary, especially computer work. Some more interesting recent researches reported in the last Congress of International Ergonomics Association in Tampere in 1997 are described.

The book is meant for bachelor and master science students, but also for anybody interested in problems of ergonomics.
Tagasi sisukorda


Veel raamatutest  

ÜLO KRISTJUHAN - Kaasaegse ergonoomika alused