Eessõna

 Baastekst

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

 Kommentaare

 Nimeseletusi

Bhagavadgitâ

 
XIII. Põllu ja põlluharija erinevuse jooga

SHRÎ BHAGAVAT ÜTLES:
1. Seda keha, Kaunteja, nimetatakse põlluks. Selle tundjat kutsuvad Teadjad põlluharijaks.
2. Tea, et ka mina olen põlluharija, Bhârata, kõikide põldude harija! Teadmist põllust ja põlluharijast pean ma tõeliseks Teadmiseks.
3. Kuula nüüd lühidalt põllust: millega see sarnaneb, millised on selle osised, millest see pärineb, missugune see on ja missugune on selle vägi!
4. Rishid on sellest arvukates hümnides mitmel viisil laulnud, hästi põhjendatult ja selgelt on see esitatud Brahmasuutrates.
5. Ürgollused, eneseteadvus, mõistus ja Paistmatu, üksteist võimet ning viis võimete valda,
6. iha, viha, õnn, kannatus, keha, meel ja püsivus - niisugune on põllu ja selle osiste lühike kirjeldus.
7. Kui austatakse Õpetajat ning ollakse leebed, ausad, vägivaldsuseta, kannatlikud, sirged, puhtad, püsivad, ennast valitsevad
8. ja isekuseta; kui võimete valdadesse suhtutakse ükskõikselt ning sünnis, surmas, vanaduses ja haiguses nähakse kannatust ja vaeva;
9. kui ei kiinduta ega takelda laste, naiste, kodu ja muu selletaolise külge; kui soovitud ja soovimata sündmustesse suhtutakse ikka ja alati võrdselt;
10. kui iseennast seotakse jooga ja pühendumusega jäägitult vaid minu külge ning välditakse inimeste seltskonda ja viibitakse eraklikes paikades;
11. kui alati tuntakse Ülimat Mina ja nähakse mõtet Tõeluse tundmises - vaid siis on Teadmine, kõik muu on teadmatus.
12. Nüüd räägin sellest, mida on vaja teada ja mida teades leiad surematuse: alguseta Kõrgeim Brahma ei ole ei olev ega olematu.
13. Kõikjal asuvad Tema käed ja jalad, kõikjal silmad, pead ja suud, kõikjal kõrvad. Tema hõlmab maailmas kõike.
14. Temal justkui oleksid kõik võimed ja ometi ei ole Temal ühtegi võimet. Ta on kiindumatu ja ometi kõiketoetav. Temal ei ole loomujooni ja ometi maitseb Ta loomujooni.
15. Tema on olendite sees ja nendest väljas; Tema on liikumatu ja ometi liikuv; Tema on nii väike, et Teda ei saa ära tunda; Tema on kaugel ja ometi lähedane.
16. Tema on jagatud olenditesse ja ometi on Tema jagamatu - tea, et olendite Hoidja, Hävitaja ja Looja on Tema!
17. Öeldakse, et Tema on valguste Valgus, mis asub sealpool pimedust. Tema on Teadmine ja see, mida on vaja Teada, ning see, mida saab Teada - Tema viibib igaühe südames.
18. Olengi sinule lühidalt rääkinud põllust ja Teadmisest ning sellest, mida on vaja Teada. Kui minule pühendunu saab sellest aru, siis jõuab ta minu olekusse.
19. Ent tea, et loomus ja isiksus on alguseta, tea, et osised ja loomujooned sugenevad loomusest!
20. Öeldakse, et loomus on tehtava, teo ja tegija põhjus; öeldakse, et isiksus on õnne ja kannatuste maitsmise põhjus.
21. Sest isiksus, kes püsib loomuses, maitseb loomujooni. Kiindumuse tõttu loomujoontesse sattub ta heasse või halba sündi.
22. Vaatleja, Nõustaja, Toetaja, Maitsja, Suur Isand, Kõrgeim Mina - nõnda nimetatakse selles kehas viibivat Kõrgeimat Isiksust.
23. Kes niimoodi mõistab isiksust, loomust ja selle jooni, ei sünni enam, kuigi viibib nii siin kui seal.
24. Mõned näevad iseennast iseeneses iseenese üle mõtlemisega, mõned arutlusejoogaga, mõned tegudejoogaga.
25. Mõned ei ole Teda mõistnud, aga on kuulnud teiste käest ja austavad Teda; ka nemad ületavad surma, sest peavad kuuldut ülimaks.
26. Kui sünnib olend, kas liikumatu või liikuv, siis tea, et ta on tekkinud põllu ja põlluharija ühendusest, oo Bhârata Sõnn!
27. Kes näeb kõikides olendites viibivat üht ja sama Kõrgeimat Isandat ning kes näeb hävivas Hävimatut, vaid see näeb.
28. Sest see, kes näeb kõikjal ühesugusena viibivat isandat ühesugusena, ei kahjusta iseennast iseenesega ja jõuab kõrgeima sihini.
29. Kes näeb, et kõiki tegusid teeb loomus ja tema ise ei tee midagi, vaid see näeb.
30. Kui ta näeb, et olendite erinevad olekus põhinevad ühel ja samal, sellel, millest need on väljunud, siis jõuab ta Brahmasse.
31. Kõrgeim Mina, Kaunteja, on hävimatu. Tema ei tegutse ega määrdu isegi kehas asudes, sest Temal ei ole algust ega loomujooni.
32. Nagu ei määrdu kõikjalolev ruum, sest on ülipeen, nõnda ei määrdu kõikides kehades asuv Mina.
33. Nagu päike üksi valgustab kogu maailma, nõnda, Bhârata, valgustab kogu põldu põldur.
34. Kes Teadmisesilma abil näevad põllu ja põlluharija erinevust ning olendite vabanemist loomusest, need jõuavad Ülimasse.

See on Õnnestavas Bhagavadgîtâs, Upanishadis,
Brahmateaduses,
Joogaõpikus, Shri Krishna ja Ardzuna vestluses
kolmeteistkümnes peatükk,
PÕLLU JA PÕLLUHARIJA ERINEVUSE JOOGA

 

 

 

 
 Järgmine osa - XIV. Kolme loomujoone erinevuse jooga

 Eessõna

 Baastekst

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

 Kommentaare

 Nimeseletusi


Veel raamatutest