|
IDA ARMUKUNST - esimene raamat
Võrratu kaunitar Wu
Luuletuses väljaöeldud hoiatusel on tõepõhi
all: ajaloos oli aegu, kui Hiina keisririigis haarasid võimu
naised. See juhtus tavaliselt siis, kui keisrinnal oli keisrile
liiga suur mõju, kuid mõnikord võis keisrinna
tõusta troonile ka juhuse tahtel või oma kavaluse
või julmuse tõttu. Kui saatus andis keisrinnadele
võimu meeste üle, võtsid nad kohe kasutusele
ettevaatusabinõud ning määrasid võtmepositsioonidele
naisi ja eunuhhe. Õigluse nimel tuleb mainida, et vähemalt
üks kord impeeriumi ajaloo jooksul riik ei kannatanud, vaid
pigem võitis, kui valitsusohjad naise kätte sattusid.
See julm keisrinna, kes esialgu aktiivselt mõjutas kogu
maa valitsemist, seejärel aga valitses seda keerukas seisukorras
üle poole sajandi, oli Wu Jidian Wu Zhao, kes suri 705.
aastal kaheksakümne ühe aastasena. Tema tõus
algas üsnagi tagasihoidlikult: ta sai imperaator Tai Zuni
õukonnas viienda astme liignaiseks. Kuigi ta oli imperaatori
haaremisse sattudes kõigest neljateistkümneaastane,
demonstreeris ta oma ahastuses emaga hüvasti jättes
küpset arukust. "Miks sa nutad? Võib-olla tuleb
mul saada veel Taevapoja lapse emaks," ütles tütar
talle. See naiivne lootus oli emale nõrk lohutus, sest
ta teadis, et ainult vähestel liignaistel on lubatus sünnitada
imperaatorile lapsi: eunuhhid olid osavad aborti tegema.
Sattunud haaremisse, sai Wu Zhao nimeks Imekaunis Wu, aga kuueteistkümneaastasena
määrati ta teenijannaks imperaatorlikku tualetti. Tema
kohus oli seista imperaatori kõrval, kui too oma asju
ajas, ja hoida veenõu, kus imperaator võis kohe
sõrmi loputada. On kirjutatud, et kord oli imperaator
pisut hooletu ja märgas oma halati hõlma. Imekaunis
Wu oli kohe valmis tooma talle puhta riietuseseme. Vastuseks
neiu abivalmidusele palus imperaator tal tõsta pilgu,
sest neiu seisis tema ees tagasihoidlikult langetatud peaga.
Nähes neiu ilu ja värskust, ütles keiser: "Ei
ole vaja. See plekk meenutab mulle meie kohtumist." Neiu
oli jätnud nii tugeva mulje, et valitseja pritsis teda veega
kausist, mida ta käes hoidis. "Ma pritsin veega sinu
puuderdamata põski," sosistas ta. See oli üks
traditsioonilisi fraase, mis tähendas iha tekkimist, ja
tüdruk vastas kohe, nagu sellises olukorras ette nähtud:
"Olen rõõmus tervitama Taevast Vihma ja Udu."
Ta võttis Vihma ja Udu vastu sealsamas tualetis asuval
kuðetil ning pärast seda määras imperaator
ta kolmanda järgu liignaiseks ja ta sai uue tiitli, Võrratu
Kaunitar Wu. Wu Zhao viidi keisri tualetist õukonna teenistusse,
ehkki mitte favoriidina, vaid vähem tähtsate funktsioonide
täitmiseks. Kolmanda järgu liignaiseks saamine tähendas
edasipürgimise võimaluste ahenemist, sest mida kõrgem
oli liignaiste järk, seda tugevam oli nendevaheline konkurents.
Keisri võimsast potentsist hoolimata võis nii mõnegi
naise noorus mööduda, ilma et ta oma isandat lähemalt
tundma oleks saanud. Kord jäi imperaator haigeks ja siis
leidiski aset juhtum, mis muutis täielikult Wu Zhao edasist
saatust. Nagu kõik liignaised, oli temagi teiste meeste
pilkude eest peidetud: neid oli lubatud näha ainult eunuhhidel.
Paraku oli imperaatori seisund nii tõsine, et kohale kutsuti
kiiresti tema poeg, prints Li Zhi. Isa juurest väljudes
sattus ta ninapidi kokku Võrratu Kaunitari Wu'ga, kes
viibis sel hetkel imperaatori magamistoa ukse juures. Prints
oli tema ilust nii vapustatud, et unustas isegi mure isa tervise
pärast. peatunud hetkeks, küsis ta, kuidas on neiu
nimi, seejärel aga suundus oma ruumidesse.
Pärast seda kohtus kolmanda järgu liignaine salaja
troonipärijaga. Teades, et keisri päevad on loetud,
otsustas ta siduda oma tuleviku tema pojaga. Varsti keiser surigi
ja poeg sai troonile. Võrratu Kaunitar Wu aga polnud arvestanud
ühte keisri õukonna tähtsat kommet: uuel valitsejal
oli keelatud võtta oma haaremisse eelkäija haaremi
naisi. Selle asemel et saada keisri favoriidiks, saadeti Wu Zhao
ja kogu haarem paljaks aetud peaga budistlikku kloostrisse. Ta
oli sel ajal kahekümne nelja aastane ning määratud
nüüdsest veetma kogu ülejäänud elu nunnana.
Uus keiser võttis endale nimeks Gao Zong. Juba valitsemisaja
algul puhkesid tema naiste vahel ägedad tülid. Kaks
neist asusid eriti ägedalt intriige punuma, püüdes
saada keisrinnatiitlit. Imperaator aga meenutas naudinguid, mida
oli talle kinkinud nunnaks saanud Wu Zhao ja sundis ministreid
seadust muutma, et neiu võiks kloostrist vabaneda. Niipea
kui Võrratu Kaunitar Wu oli õukonnas tagasi, seekord
keisri abikaasana, hakkas ta kohe tegutsema, et kahte mõjukat
naist kõrvaldada. See õnnestus tal varsti pärast
poja sündi. Ühel kaunil päeval leiti poiss surnuna.
Murest murtuna (vähemalt väliselt) teatas Wu Zhao,
et poja surm on kahe armukadeda naise korraldatud, sest nendel
polnud seni veel õnnestunud oma käskijale poega sünnitada.
Ta veenis keisrit nende süüs ja nõudis, et naised
antaks tema kätte. Kõike seda korraldas ta nii peenelt
ja osavalt, et keiser nõustus.
Naiste karistamine käis vastavalt selle aja vaimule. Algul
said mõlemad sada nuudilööki, pärast seda
raiuti neil maha käe- ja jalalabad, seejärel aga heideti
nad suurde veinivaati ja jäeti sinna surema. Üks neist
keisrinna nimega Karske Favoriit, oli elus veel kaks päeva
ning Wu Zhao tuli ikka ja jälle, et jälgida tema agooniat.
Hinge heites karjus Karske Favoriit, et tuleb sealtilmast tagasi
kassina ja maksab enda eest kätte. Seda ähvardust pidas
Wu Zhao meeles ilmselt kogu elu, sest kunagi ei lubanud ta oma
lossidesse kasse.
Varsti pärast seda kui Wu oli keisrinnaks saanud, murdis
halvatus tema isanda Gao Zongi maha. Olles keisrinnasse siiralt
kiindunud, oli ta tõrjunud endast eemale enamiku ministreid
ning pidi nüüd tähtsate riigiasjade ajamise naisele
usaldama. Viimane aga hakkas aega viitmata saadud võimu
enda huvides ära kasutama, lähtudes kõikides
keerulistes olukordades intuitsioonist. Eesmärgile jõudmiseks
asus ta sepitsema oma vaenlaste vastu intriige. Ta süüdistas
neid haige imperaatori vastastes kuritegudes ja saavutas nende
surmamõistmise või maalt väljasaatmise. Wu
Zhao ei heitnud armu isegi omaenda pojale, kelle ta mürgitas
nagu imperaatori teistegi abikaasade pojad, keda võis
ahvatleda troonipärija tiitel.
Ta polnud veel jõudnud kõigi kõrgema võimu
pretendentidega arveid õiendada, kui Gao Zong suri. Siiski
oli tema mõju piisavalt suur, et saavutada oma tahtmine:
troonipärijaks kuulutati tahtejõuetu prints Zhong
Zong. Salakaval naine polnud oma auahnetest plaanidest kaugeltki
mitte loobunud. Leskkeisrinnal oli nii võimuka ja julma
naise kuulsus, et ta suutis veenda ministreid noort printsi troonilt
kukutama, tuues põhjuseks viimase vaimse ebaküpsuse.
Niipea kui prints oli läkitatud kaugesse provintsi, kasutas
keisrinna juhust, et kõrvaldada need võistlejad,
kes olid jäänud esimese rünnaku ajal puutumata.
Kõik, kes võisid vähegi pretendeerida troonile
- mitte ainult kadunud mehe sugulased, vaid ka tema enda vennad
ja vennapojad - , hävitati halastamatult ning ta jäi
ainukeseks draakonitrooni pretendendiks. Keisrinna Wu Jidiani
nime all sai temast esimene naine, kellel õnnestus sellele
troonile pääseda.
Keisrinna Wu saavutas võimu suuresti kavaluse ja julmuse
abil, kuid kaugeltki viimast osa ei etendanud ka tema naiselik
veetlus. Kuivõrd tal oli olnud seksuaalkogemusi kahe valitsejaga
ja salajasi suhteid paljude teiste tugevama poole esindajatega,
suutis ta suurepäraselt mehi oma tahtele allutada. Et veelgi
rohkem kinnistada oma võimu nende üle, määras
ta vastutavatele kohtadele naisi, kusjuures oli ka täiesti
ebatavaline ametipost - keisrinnale seksuaalpartnerite otsija.
See väsitav töö oli määratud ühele
endisele imperaatori liignaisele. Tema oli kohustatud intiimselt
tutvuma paljude meestega, et valida nende hulgast välja
sellised, kes võiksid olla keisrinnale meelepärased.
Sobivate seksuaalpartnerite otsingut ja nende mehelike võimete
kontrollimist alustati lossivalve kolme tuhande kaardiväelase
hulgast. Pärast kuu aega kestnud katseid pöördus
vaevatud naine draakonikeisrinna poole järgmise palvega:
"Teie Kõrgeausus. Mul pole Teie Kõrgeaususele
vastavat yin-vaimu ning seepärast ei ole ma rohkem suuteline
oma kohuseid täitma. Minu organid on nii haiged, et ma ei
saa enam istuda, minu suu on nii ärritatud, et ma ei saa
süüa, ja mu keha valutab, nii et ma ei saa enam magada."
Keisrinna Wu, kes oli sel ajal juba tublisti üle neljakümne,
suhtus palvesse mõistvalt ja otsustas kasutada impeeriumi
kõige mehisemate meeste valikuks teist viisi. See traditsiooniliste
võistluste eriliik, mille abil seni oli valitud imperaatorite
liignaisi, usaldati kindral Liu Renguile.
Kui keisrinna oli olnud veel noor liignaine, oli tal kord tulnud
olla tunnistajaks, kuidas kindral alandas tema esimest meest,
keiser Tao Zongi, ja nüüd otsustas ta vastutasuks alandada
teda ennast. Tol korral oli keiser lõbutsenud temaga peeglite
keskel - see oli tema lemmiklõbustus, mis võimaldas
tal näha ennast erinevatest rakurssidest. Ootamatult nõudis
kindral Liu audientsi ja keiser, kes ei soovinud katkestada oma
lemmiktegevust, lubas tal siseneda. Kindral, kes oli range konfutsiaan,
vaatas halvakspanuga kõikjale asetatud peegleid ja ütles:
"Taevas on ainult üks päike, maal aga ainult üks
valitseja. Nendes peeglites näeb teie alandlik teener enda
ees paljusid Taevase Impeeriumi valitsejaid. Vaevalt valmistab
see rõõmu kuulsatele esivanematele!"
Nüüd, kakskümmend aastat hiljem, määras
keisrinna ilmse kahjurõõmuga paljude sõjaliste
kampaaniate võitjale tunduvalt vähem kangelasliku
missiooni. Talle anti käsk vahetada sõjaväevorm
tsiviilriietuse vastu ja kammida ohvitseride rühma saatel
läbi kogu maa otsimaks mehi, kellel oleksid silmapaistvad
mehelikud võimed ja hea kehaehitus. Konfutsiaanist kindral
asus käsku täitma, kuigi teadis, et tal tuleb küsitledes
läbi käia kõik bordellid. Nimelt sellisest asutusest
leiti Suur Xue Huai.
Kord sisenesid kindral ja tema inimesed ühte järjekordsesse
bordelli, ent nad ei jõudnud veel küsitlust alustadagi,
kui said kahe neiu vahel puhkenud ägeda tüli tunnistajateks.
Üks neist hüüdis teisele: "Lõhkugu
Suure Xue Nefriitsammas sinu Lilletee!" visiit nimetatud
kangelase majja kinnitas, et tema reputatsioon on täiesti
põhjendatud, ja talle teatati suurest aust, mis teda ees
ootab. Oma kodulinnas tegeles too mees sellega, et kauples narkootikumide
ja lõbuiha tõstvate vahenditega. Nende ning omaenda
vägeva piigi toel sai temast varsti keisrinna liigmeeste
seas kõige suurem favoriit. Ta kinnitas oma õigusi
sellega, et võttis osa paljudest seksuaalsetest võistlustest,
ja nagu kirjutatakse, oli valitsejanna tunnistanud avalikult
tema triumfi, teatades: "See, mida ma hoian käes, valmistab
mulle suuremat rõõmu kui kogu minu impeerium".
On teada, et ehkki keisrinnale meeldis tema kirgi rahuldavaid
mehi alandada, pesi ta sageli Suure Xue erakordset nefriitsammast
armastavalt lootosevees.
Keisrinnal kulus kaks aastat, et too võimekas liigmees
oma armastusega tappa ja nii suur oli tema kurbus, et ta asus
mehe surma järel elama Quini Sanyangi lossi. Kõrgete
mägede vahel tema vaim kosus ja tema väsimatu seksijanu
võttis varsti uue vormi. Ta pani lossi elama nelisada
meest, kes olid üle kahe meetri pikad ja tugeva kehaehitusega,
ning andis nad kolmekümne arsti hoole alla. Meedikutele
oli antud käsk täiustada "igavese nooruse eliksiiri"
koostist. Selle koostisesse pidid kuuluma mehe sperma ja tiigri
veri. Eksperimentide tulemused olid nii edukad, et keisrinna
kasutas seda eliksiiri oma elupäevade lõpuni.
Kaheksakümnenda eluaasta paiku tekkisid tal tihedad sidemed
vendade Zhangidega ja kuigi neid peeti homoseksualistideks, viibisid
nad päeval ja ööl keisrinna läheduses. Tema
krahh saabus, kui nad olid kõik kolmekesi tema magamistoas.
Viissada keisrinna ihuvalve sõdurit hakkasid mässama,
tungisid lossi ja võtsid kaks favoriiti kinni. Nad tükeldati
tasapisi kaheteistkümne tunni jooksul ning nende pead ja
genitaalid pandi kõigile vaatamiseks välja poeetilisele
Taevasse Viivale sillale. Keisrinna pääses sellest
kohutavast saatusest: ta kukutati erilise kärata ning tema
koha hõivas tahtejõuetu Zhong Zong - sama, kes
oli palju aastaid tagasi troonist ilma jäänud.
Vanahiina rahvatarkus:
"Draakonnaistel on kulmud kaheksakujulised (hiina hieroglüüfi
meenutavad), silmad on kahe teraga ja kõrvad kolme avausega.
Rinnad on neil kahe nibuga, ribid ühes tükis, kliitor
aga tervelt tollipikkune."
FAVORIITIDE ARMUKADEDUS
JA JULMUS
Vanahiina rahvatarkusest pärit kirjeldus ei olegi väga
suur liialdus, kui rääkida näiteks printsess Shanyinist,
kes oli keiser Cang Wu vallaline õde. Ta oli umbes kolmekümne
ringis, kui pöördus venna poole palvega võrdsustada
pisut nende seisundit. Ta tuletas vennale meelde, et nende mõlema
soontes voolab keiserlik veri ja nad on sündinud ühtedest
ja samadest vanematest, aga vennal on oma yang-substraadi tugevdamiseks
tuhat liignaist, kuna temal, kes kuulub nõrgema soo hulka,
ei tohi olla meeste haaremit, mis tugevdaks tema yin-substraati.
Imperaator tunnistas tema arutlused õigeks ja tegi talle
ettepaneku valida parimate sõjameeste hulgast välja
need, keda ta soovib.
Shanyini palve oli tolleaegsete arusaamade kohaselt üsna
tagasihoidlik: ta tahtis kolmekümmend meest - hiina kalendrikuu
iga öö jaoks ühte. Niisugust vabadust võisid
endale sel ajal (Tangi ajastu, 618-916) lubada ainult prostituudid,
kuid tänu keisri suurele võimule ja autoriteedile
suhtusid tema alamad naisele selliste vabaduste andmisse üsna
rahulikult. Paraku soovis printsess Shanyin varsti, et kõik
kolmkümmend liigmeest magaksid temaga igal ööl,
ja selleks ehitati voodi, mis seisis sajal jalal. Kui uudsus
hakkas kaduma, kaebas ta vennale, et tema haarem ei suuda teda
rahuldada ja ta kannatab yin-substraadi vaeguse all. Imperaator
oli draakonlike soovide suurusest nii vapustatud, et ehitas õele
Intiimsete Soovide Värava palee. Loss paiknes tohutu territooriumi
kõige kaugemas nurgas ja selle kaitseks oli eraldatud
eunuhhide rühm.
Tolleaegsele õukonnaelule oli iseloomulik liignaiste ja
õukonnaneidude hulgast üleskerkinud favoriitide omavaheline
armukadedus. Enamik haareminaisi oli saatusega leppinud ja pidas
ebareaalseks saada imperaatori abikaasaks, liiati siis veel keisrinnaks,
aga kui nende staatus äkki sedavõrd tõusis,
et nad võisid osa võtta oma käskija igapäevaelust,
haarasid nad kohe kinni igast võimalusest, et tõusta
võistlejannadest kõrgemale.
Liignaiste ja abikaasade omavahelise julmuse kohta on palju
ülestähendusi.
XIV sajandi ajaloolane Wu Yingqiu on kirjeldanud näiteks
Gaoxini, prints Qiu favoriidi lugu. Ta oli parajasti prints Qiuga
magamistoas, kui kaks armukadedat liignaist Chaoping ja Diyu
tungisid tuppa ning tahtsid teda tappa. Eunuhhid võtsid
nad kinni, aga prints Qiu, kes soovis demonstreerida, kui mures
ta oli Gaoxini elu pärast, lubas tal endal valida nende
karistamise viisi.
Ajaloolane on seda kirjeldanud järgnevalt: "Diyu ja
Chaoping toodi linnaväljakule, võeti alasti, suruti
põlvili ja seoti maasse löödud vaiade külge.
Seejärel lasti neile peale oinaid, kitsi ja isegi täkke.
Ilmse rahuloluga jälgis toimuvat ka Gaoxin." Liignaiste
piinad lõppesid alles siis, kui nad tavapärase pea
maharaiumise asemel pooleks raiuti.
Olles saanud tunda, kuidas maitsevad võim ja sadism, hakkas
Gaoxin pingsalt otsima võimalust tõestamaks prints
Qiule oma armastust ja ustavust. Varsti õnnestus tal leida
oma julmuse rahuldamiseks veel üks ohver. Temas tekitas
erilist armukadedust liignaine Wangqin, kes oli pooleldi pärslanna.
Saanud kord teada, et keegi kunstnik maalib tema portreed, kaebas
ta printsile, et Wangqin poseerib alasti. Prints uskus tema süüdistust,
ja kui Gaoxin palus luba reetjat isiklikult karistada, rahuldati
tema soov.
Ajaloolase sõnade kohal määrati Wangqinile algul
ihunuhtlus: teda piinati punaseks kuumutatud nõeltega
ja kisti tal seejärel juuksed peast. Siis õnnestus
tal piinajate käest vabaneda ja ta viskus kaevu, et end
uputada. See katse aga luhtus, ta võeti kinni ja viidi
Gaoxini ette. Viimane käskis, et ta seotaks maasse löödud
vaiade külge ja lükataks tema nefriitkambrikesse kuumaksaetud
raudvarras. Kui Wangqin teadvuse kaotas, raiuti ta tükkideks,
alustades näost, ja visati tema jäänused samasse
kaevu, kuhu ta nii väga tahtis jõuda.
Soovides prints Qiule oma ustavust veelgi ilmekamalt demonstreerida,
otsustas Gaoxin hakata haaremis distsipliini tugevdama. Kui liignaine
Yong leiti eunuhhiga, kes oli kinnitanud enda külge "draakoni
riista", siis ei räägitud printsile mitte ainult
liignaise truudusetusest, vaid rõhutati ka solvangut,
mida niisugune tegu prints Qiu mehelikule väärikusele
kujutas. Yong anti nagu tema eelkäijadki Gaoxini kätesse.
Too käskis siduda neiu samba külge, murda puruks tema
käe- ja jalaliigesed, torgata välja silmad ning valada
värsketesse haavadesse ja keha alaosa kahte avausse sulatina.
Oma karjääri jooksul piinas Gaoxin surnuks neliteist
naist. Tal oli printsile nii suur mõju, et too ületas
julmuse poolest teda ennast. Prints käskis katta kõik
lossi seinad maast kuni laeni värvikate seksistseenidega
ning korraldas iga päev õukonna neidude ja valvurite,
oma täiskasvanud laste ja teiste sugulaste, sealhulgas eakate
tädide ja onude osavõtul orgiaid, sundides neid kopeerima
seinale kujutatud stseene. Prints Qiule kuulus ka unikaalne erootiliste
piltide kollektsioon. Pildid olid maalitud surnult sündinud
laste nahale, mis ületas sileduse poolest kõiki teisi
sel ajal kunstnikele kättesaadavaid materjale.
Liignaiste ustavus ei leidnud aga mitte alati kajastamist sellistes
kohutavates vormides. On palju jutustusi, mis vestavad nende
õilsatest tegudest ja eneseohverdustest.
Keegi Li Shi oli prints Wang Bingshui haaremi liignaine. Varsti
pärast seda, kui ta oli haaremisse sattunud, tungis printsi
esimene naine armukadedusest pimestatuna uue liignaise juurde,
et viimane tappa.
Li Shi seisis akna juures ja kammis oma pikki juukseid, kui printsess
mõõgaga vehkides tema juurde tormas.
"Miks oled sa suma palge ees nii rahulik?" hüüatas
ta.
"Kui sinu mees vallutas meie paikkonna," vastas Li
Shi, "tappis ta kogu minu perekonna ning jättis ellu
ainult noored neiud. Minu, kes ma olin kõige ilusam, võttis
ta oma haaremisse. Miks peaksin ma olema vastu võimalusele
jõuda esivanemate juurde?"
Liignaise kõigutamatu rahu liigutas printsessi sedavõrd,
et ta viskas mõõga eemale, embas teist ja ütles:
"Sellest hetkest peale oled sa mulle noorem õde.
Sel viisil püüan ma hüvitada oma mehe süüd."
On kirjalikke tõendeid, et kogu ülejäänud
elu suhtusid nad teineteisesse nagu õed.
On säilinud ka rafineeritud jutustus esimese järgu
"haldjasnaisest" Fang Ji'st. Kord, kui keiser Chu oli
veetnud kaua aega oma ministritega, kohtas liignaine teda lossi
koridoris.
"Teie Kõrgeausus," ütles Fang Ji, välimuse
järgi otsustades olete vist väga väsinud ja näljane.
Millega saaksin teid teenida?"
"Oo, haldjasnaine, kui ma kuulan oma esimese ministri sõnu,
unustan sellised asjad nagu nälg ja väsimus."
"Tähendab, te peate hoolt ja ustavust, mida osutab
teile esimene minister, heasoovijatest kõrgemaks?"
"Vaieldamatult," ütles keiser.
Fang Ji jäi hetkeks mõttesse, seejärel ütles:
"Ma olen teid juba üksteist aastat teeninud. Iga päev
aitan teil kümmelda, pesen teie pead, ulatan teile käteräti
ja aitan teil riietuda. Kui olete uinunud, kohendan teie tekki.
Kui minu võlud on muutunud tüütavaks, saadan
teenrid, et nad leiaksid teile uusi neide.
Teie haaremis on kümme minu järguga naist ja kaks on
minust kõrgemad. Kas ma olen kunagi avaldanud nende suhtes
mingeid armukadeduse tundemärke?
Mille poolest on esimese ministri Sheni ustavus minu omast kõrgem
ning kas on juhtunud kunagi, et ta oleks teie eest hoolitsedes
soovitanud enda asemele mõnda teist, kes oleks võimeline
teid ustavamalt teenima ja oleks teile rohkem meelepärane?"
Keiser langetas vaikides pea, tunnistades naise sõnad
õigeks.
Järgneb....Seksuaalse armastuse
otsinguil
|