Demograafia (konspekt)

1. Demograafia aine

Demograafia e. rahvastikuteadus (demos + graphos à kirjeldus).

Sündivus, surevus, iive, põlvkond, viljakus, depopulatsioon, ränne, paigastumine, abiellumus.

Demograafia objekt - inimene kogumina, populatsioon, keskmine inimene.

Põhimeetod - statistiline meetod. On ka matemaatiline, ajalooline, majandus - ja meditsiinidemograafia.Riik vajab admeid rahvastiku kohta, et luua kaitsekontseptsioone, hariduspoliitikat, tööjõupoliitikat jms.

P - elanike arv (population). Tähtis on mis hetkel ja kus kohas . 01.01.XX või aastakeskmine.

Faktiline elanike arv s.o. kohalolev. Juriidiline elanike arv s.o. alaline.

Elanike arv selgitatakse

1. Rahvaloenduse andmete põhjal
2. Jooksva arvestuse alusel (sünnid, surmad, abielud, lahutused)
3. Elanike registri alusel (sünni registreerimine jms.)

Sünni registreerimine

a) sünnikaart sünniregistrisse (Gonsiori 29)

1. sünnitunnistus - vastavas osakonnas kuu aja jooksul

Surma registreerimine 3 päeva jooksul arstitõendi alusel või koheselt politsei poolt.

Surnuks tunnistatakse ka need isikud kes on teadmata kadunud olnud 1 aasta ("Estonia" huku ajal 6 kuud)

P - elanike arv (population).

P - keskmine elanike arv

N - sündivus

M - suremus

I - iive

S± - ränne (elukohavahetus), rändesaldo

n - sündivuskordaja (koefitsent)

m - suremuskordaja

t - aeg

Sündivuskordaja = sündivus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides (sündide arv aastas 1000 elaniku kohta) Eestis u. 9 ‰

 

 

Suremuskordaja = suremus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides (surmade arv aastas 1000 elaniku kohta)

 

 

I = N - M iive, absoluutarvudes

I = I^L - I^M I^L - loomulik iive I^M - ränne (migratsioon)

I = I^L + S±

Eestis on aastas abielusid u. 9-12 iga 1000 elaniku kohta, lahutusi aastas u. 1-5 iga 1000 elaniku kohta.

Vaid u. 65% inimestest on registrites - seega korralikku (tõest) registrit pole.

Sugu. Eestis ja Euroopas on üldiselt naisi rohkem kui mehi, statistikas näidatakse tavaliselt naiste arv 1000 mehe kohta. 1989 aastal oli Eestis u. 1082 naist 1000 mehe kohta. samas sünnib mehi reeglina rohkem - u. 106 poissi iga 100 tüdruku kohta.

Vanus. Rahvastik jaotatakse vanuse järgi gruppidesse. Gruppide vahemikud võivad olla ühe aastased (1,2,3 jne.), viie aastased (nt. 0-4, 5-9, 10-14 jne.), 10 aastased (0-10, 11-20 jne) jms. Rinnalapsed, koolieelsed, õpilased, tööealised, pensioniealised.

Viljakas iga e. fertiilne iga. - Naised vanuses 15-49 a.

Abielulisus. à Abielus, ei ole abielus (vallaline), lahutatud, lesk, elavad lahus, vabaabielu.

Perekondade struktuur. Üksikud, lasteta, lastega jne.

Vanus + sugu = rahvastikupüramiid

Ränne = migratsioon. NSVL perioodil olenes kuni 50% Eesti aastaiibest rändest.

Migrant = rändes osaleja. (ränt?). Liikuvus. Mobiilsus. Ränne.

Pendelränne - tööalane või õppimisega seotud, asulate vahel. Hooajaline (puhkusega seotud) ränne.

Üle haldusüksuse piiri elukoha muutus.

Siseränne. Välisränne. Immigrant, immigratsioon, emigrant, emigratsioon.

Põhja-Ameerikasse viidi Aafrikast u. 10 miljonit neegrit. 1970-ndad aastad - türklaste jms. vool saksamaale jm. 19. saj. lõpul väljaränne Eestist (et saada maad). Opteerimine - venelaste ja eestlaste vahetus. 1991-1992 - venelaste tagasiränne Venemaale ja mujale. Rändes osalevad tavaliselt nooremad inimesed. 1976 a. - 1/3 maaelanikest ei omanud passi.

Zaslavskaja - sotsioloogide rühma kujundaja, uurisid rändeprotsesse (sotsioloogiline küsitlus)

I à otsus elukohta muuta - vaja eelinfot

II à rände akt (sisse ja väljakirjutamine) - vaja ressursse

III à Paigastumine (kui palju elab 5 a. pärast samas kohas) vastavus ootustele.

Rändesuunad - linn ja maa. Mà M, Là L, Mà L, Là M.

Sise ja välisränne. NL - peamiselt siseränne.

Uuris A. Marksoo.

Vabatahtlik ja mittevabatahtlik ränne. Mittevabatahtlik - sõjaväeteenistus, kinipidamiskohad, väljasaatmised.

Beria - vabastas rahvast mitu miljonit, enne kui kinni võeti ?

Pagulus ( põgenemine millegi eest - nt. sõda, revolutsioon, uus kord, usulised põhjused jms.)

Põhiline rände põhjus - töö. Euroopa Liidu põhimõte - tööjõu vaba liikumine.

Õppimine. Perekondlikud põhjused. majanduslikud põhjused (korter, palk, elukallidus).

Rände tingimued ja eeldused. Teave sihtpunktis valitsevatest tingimustest.

Rände reguleerimine (sunniviisiliselt, kaudselt)

1956 a. polnud võimalik töölt lahkumine omal soovil. Suurlinnades sissekirjutuse piirang, suunamise elusel. Uue töökoha loomise maks. Uue töötaja töölevötu maks. Sissekirjutuse nõue.

Välisriigid - rände kvoot. Eestis kvoot 0.1 % elanike arvust (elamislubasid) aastas u. 1500 inimest)

Linnastumine e. urbaniseerumine.

Liikumine maalt linna. Kriteerium - linnarahvastiku % elanikkonnast. Kui suureneb - siis ongi linnastumine. Koloniseerimine. Kommuunid.

Linn - komponendid à loomulik iive (1/3), ränne Mà L (1/3), ränne mujalt linna( 1/3) à asulale linnastaatuse andmine ja piiride muutmine.

Haldusüksused - maakond, linn, vald. Maal - alevik ja küla. Linnas- linn (kadunud on alev).

1934 a. oli Eestis 8% venelasi (koos Setumaaga), praegu 38%.

Demograafiline käitumine

1. Eluviisi tervislikkus, liikumine, toitumine.
2. Meditsiini tase. Praegu Eestis rinnalaste suremus u. 6 (1000-st), varem oli 100
3. Arstiabi kättesaadavus

Suremus

Eestis sureb u. 20 000 inimest aastas.

m= µ / p µ - surnute arva aastas

Tuuakse välja eraldi rinnalaste surevus

m₀ = M₀ / N M₀ - surnud alla 1 aastaseid, N – sündide arv

18 saj. algul näljahädad. EW ajal juba magasiaidad, suurt nälga polnud. Epideemilised haigused – mustad rõuged, malaaria, koolera, katk. Sõdade mõju.

18 saj – suri u. 5.3 miljonit sõdade tõttu

19 saj. – 5.5 miljonit

20 saj. – kuni II MS-ni suri 10.7 miljonit

II MS – mobiliseeriti 110 miljonit inimest

lahingutes sai surma 27 miljonit

Kokku igal pool sh. repressioonidega sai suram u. 55 miljonit inimest.

Surma põhjused

1996 – kokku 19013 surmajuhtumit (sh. naisi 9385, mehi 9627)

sh. 178 – nakkus ja parasiithaigused

3297 – kasvajad (naisi 1527)

10521 – vereringeelundite haigused (n. 5947)

2323 – õnnetusjuhtumid, mürgtused, traumad (n 542).

Keskealistest meestest iga 4-s sureb trauma tagajärjel.

Keskmine eluiga ja suremustabel (eraldi meeste ja naiste kohta)

Keskmine eluiga aastal 1900 – 36 a., 1934 – 56 a, 1960 – 71 a., 1996 – 70 a.

Suremustabeli koostamiseks vaja

1. elanike arv 1 aastaste järkude kaupa
2. kuipalju sureb inimesi

x (vanus)	lx (x vanuseni elavate elanike arv)	dx (surnute arv x vanuses)	qx (tõenäosus surra vanuses x)	px (tõenäosus mitte surra vanuses x)	Lx (elusolijate arv vanuses x)	Tx (elada jäänud aastate summa)	ex (eelolev eluiga vanuses x
0	10000	368	368/9816=0.0368	0.9632	9756	716783	71.67
1	9632	80	0.0083				73.4
2	9552	35	0.0037				73.0
3	9517	21	0.0022

e_x=1/n à pikaaegse stabiilse sündivuse ja suremuse puhul (n=sündivus)

Sünd Surm

Suremust mõjutab

1. rahvastiku vanusstruktuur antud piirkonnas
2. meeste ja naiste oakaal
3. perekonnaseis (abielus mehed surevad vähem kui poissmehed)
4. sündivuse tase

Suremuse on alla viinud arstiabi paranemine.

Suremust on tõstnud – õnnetuste arvu kasv ja tervise üldine halvenemine.

surmajuhte

m^x = m^x / p^x

x – kindel vanus

Selle koefitsendi alusel on koostatud eelnev graafik

Vanusevahemik	NL 1926	ENSV 1988
		Mehed	Naised
0-4	78.9	4.2	4.2
5-9	7.3	1.0	0.9
10-14	3.1	0.9	0.7
15-19	3.7	1.5	1.0
20-24	5.5	2.0	0.8
50-54	14.0	14.5	4.8
55-59	18.1	22.8	8.4
60-64	24.7	29.1	13.3

Sündivus.

Sündivuskoefitsent n = N / P (‰)

Viljakus f = N / pF_15-45 Fertiilsus = sündinute arv / pF_15-45

1000 naise kohta sünnitusi….

Vanuserühm	NL 1927	EW 1930	ENSV 1969	ENSV 1988
15-19	38.2	13.6	30.1	45.5
20-24	259.4	83.8	157.1	180.4
25-29	269.0	103.9	130.6	124.3
30-34	224.5	97	73.0	64.7
35-39	171.6	65.9	29.9	25.9
40-44	90.8	30.7	9.4	6.3
45-50	23.0	3.2	0.5	0.2

Summaarne sündivus = kõik sünnid kokku vahemikus 15-50.

Mis mõjutab naiste kontingenti, kes tegelikult sünnitavad ?

Sündivust mõjutavad teguirid.

1. Demograafilised

2. Mittedemograafilised

1. majanduslik olukord (sh. korteriprobleemid)
2. naiste tööhõive
3. haridustase
4. sotsiaalpsühholoogilised tingimused
   • usk (ennem oli katoliiklastel rohkem lapsi kui protestantidel, nüüd vahe hakkab kaduma)
   • rahvuslikud traditsioonid
   • seadusandlus (abiellumisvanus, suhtumine aborti)
   • perekonna planeerimine

Küsitlused soovitud laste arvu kohta.

3- ideaalne olukord, 2,6 – ise soovib, 1,9 – tegelik olukord

Loeng 08 aprill 1998. Rahvastikuprognoos ja selle vajalikkus

Regionaalpoliitika – praegu vaid rahajagamine. Vajakajäämised hariduspolitikas.

1946 a. moodustati ÜRO. Seal tekkis huvi ka rahvastiku vastu, loodi rahvastiku osakond. Demograafia aastaraamat. Samas ka maailma rahvastikuprognoos. Esimesed rahvastikuprognoosid valmisid 50ndate algul.

Plahvatuslik elanike arvu kasv arengumaades.

1997 a. tehti miski analüüs maailma rahvastiku juurdekasvu kohta.

Prognos – teatud kindlate meetodite alusel tehtav arvutus.

Meetodid.

1. Liikumise (dünaamika) analüüs, mingi trendi väljatoomine.

Vähemruutude meetod. Oluline on vaadeldava perioodi pikkus.

1. Korrelatsioonimeetod

   Elanike arvu muutumise + muude näitajate muutumise (sissetulekud jms) seostamine

2. Kompleksmeetod
3. Imitatisoonimeetod. Põhineb vanusnihkel. Arvestatakse ka suremustabeli korrelatsioonidega ja sündivusega (fertiilses eas naiste alusel arvestatakse sündivate laste arv).

Prognoosi aluseks võetakse üks kolmest arenguvõimalusest.

1 meetod –dialoog arvutiga (1987 a.). Anti Hindowil vastav programm.

Andmete sisestamine – ränne, mehi-naisi, suremuskoefitsendid jms, õppimis ja töötamiskoefitsendid.

Pensionäride arv küll kasvab lähiaastatel, kuid nende arv oluliselt ei muutu.

Tulevikuprognoos – noored ei leia esimest töökohta, töötute noorte arv suureneb.

Loe kirjandust!

K. Laas, "Demograafia", uus versioon, AS Vastus 6307340

K. Laas, "Rahvastikuprotsessidest Eestis", 1978

H. Palli "Rahvastik ja ajalugu" 1973

Mitmekeelne demograafiasõnastik, 1993

Rahvastikustatistika teatmik, sh. 1997 nr. 2.

1. Soot, U. Mereste, raamat "Rahvastik loenduspeeglis"

raamat `Perekonna probleemid/uurimisrühma seminaritööde kogumik`

I osa Tartu, 1972, II osa tartu 1975, III osa Tartu 1978

Ene Tiit (rahvastikustatistik) Andrus Vikat - perekondade kohta

ajaleht "Edasi " 1.XII. 1988

ajaleht postimees 23.II.1993

"Päevaleht" 11.XIII. 1994

"Õhtuleht" 23.X. 1989

"Õhtuleht" 05.XII. 1989

"Postimees" 30. X. 1995

ajakiri "Akadeemia" 1992, nr. 10

"Postimees" , lk. 12 à "Maarahvas kolib linna, linlased välismaale", Jüri Kõre, TÜ

Ajakiri "Sotsiaaltöö" viimane number - seal juttu ka rahvaloendusest