· Afaasia tekib peaaju kõnekeskuste kahjustuse
tagajärjel.
· Enamasti põhjustab afaasiat insult, trauma jne.
· Kahjustub kõnelemine ja/või kõnest
arusaamine, lugemine ja kirjutamine.
Afaasik teab, mida ta öelda tahaks, üritades rääkida
selgub aga, et suu ei kuula sõna, vajalik sõna
ei meenu või keelele tuleb sootuks vale sõna. Kui
tegemist on kõne mõistmise kahjustusega, siis afaasik
küll kuuleb, et teised räägivad, kuid kuuldu oleks
justkui mingis võõras keeles.
Afaasiat esineb paljudel. Rahvusvahelise Afaasiaorganisatsiooni
andmeil saab igal aastal afaasia 60 - 80 inimest iga 100 000
elaniku kohta. Eestis tabab afaasia keskmiselt 1000 inimest aastas.
Kokku on meie seas umbes 3-4 tuhat afaasiaga inimest. Enamasti
on see üle keskea inimeste probleem, samas on murettekitav,
et järjest enam noori, oma karjääri tipul olevaid
edukaid inimesi haigestub insulti, tagajärjeks võib
olla ka afaasia. See oht varitseb nii mehi kui naisi.
Kõik afaasiaga inimesed on üksteisest erinevad,
nagu inimesed ikka. Kahjustus ei haara tervet aju. Probleemid
sõltuvad sellest
o missugune ajupiirkond sai kahjustatud;
o kui sügav ja mis tüüpi on kahjustus;
o kui palju aega on möödunud haigestumisest;
o isiksuse omadustest.
Mõned ajupiirkonnad töötavad peale kahjustust
normaalselt, teised mitte. Paljugi sõltub sellest, mismoodi
taastub või ümberorganiseerub aju verevarustus.
Afaasik on seesama inimene, kes ta oli enne haigust. Afaasia
iseenesest ei tähenda, et intellekt kannataks. Isiksuseomadused,
mis afaasikul varem ilmnesid (näiteks huumorimeel, hoolivus,
ägedus), säilivad enamasti ka parast haigestumist,
ehkki nende taastumine võib võtta aega.
Mõned üsna keerukad ülesanded võivad
õnnestuda, samas juhtub, et lihtsad tood osutuvad ülejõukäivaiks.
Sageli esineb koos afaasiaga parema kehapoole halvatus (paremakäelistel),
tasakaalu-, orienteerumis-, nägemis- või kuulmishäireid.
Afaasiku seisund võib ühel päeval olla parem
kui teisel päeval, on nn. halvad ja head perioodid, isegi
head ja halvad tunnid, hetked.
ETTEVAATUST! Mõnikord võib afaasiku kõne
näida petlikult sujuv.
Seisund võib olla sedavõrd petlik, et afaasik
isegi ei taju oma situatsiooni tõsidust. Elus aga hakkavad
juhtuma arusaamatused. See tekitab pahandusi, kibedust ja võib
viia tõsiste tülideni.
Põhjuseks pole mitte hooletu suhtumine, ükskõiksus
teie poolt öeldu vastu, vaid afaasiku aju ei pruugi mõnd
sõna, lausejuppi või kontekstilist nüanssi
vastu võtta Ta võib teid mõnel hetkel
lihtsalt mitte kuulda.
Samas võib juhtuda, et afaasiku muidu sujuvasse
tavalisse kõnesse lipsavad sisse sõnad, mida ta
üldse ei tahtnud öelda. On hästi, kui ta
ise oma eksituse ara kuuleb ja asub õiget sõna
otsima. Hullem on, kui vale sõna mõtet pahaaimamatult
moonutab ja teie kuulete hoopis muud, kui teie afaasik teile
oma mõttes öelda kavatses.
Püüdke olla kannatlik ja mõtelge, mida
võis afaasik tegelikult tahta teile öelda!
HAIGUSE VARANE ETAPP
Inimesed, kes on saanud afaasia, ei pruugi mõista,
mis nendega on juhtunud. Äkiline kõnekaotus ajab
segadusse. Nagu eespool öeldud, kaasneb afaasia ägeda
ajuvereringehäirega. Seetõttu viiakse paljud haiged
alguses haiglasse. Kohtumisel oma pereliikmetega võivad
haiged tõdeda, et ei suuda kutsuda tuttavaid inimesi nimepidi
ega oska igapäevaseid toiminguidki sooritada.
Loomulikult tunneb haige hirmu, järgneb depressioon või
frustratsioon. See võib kesta mõnda aega. Mõned
haiged elavad halva enesetunde teiste peale välja. On oluline,
et see lähedasi neist eemale ei peletaks. Teadlased on leidnud,
et pereliikmete või lähedaste toetus aitab oluliselt
kaasa haige seisundi stabiliseerumisele. Abi peaks saabuma võimalikult
vara. Sõbralik suhtlemine rahustab isegi siis, kui haige
naib mitte reageerivat. See ongi esimene samm kõne taastamisel.
Siin on perekonnal võimalus anda oma panus haige tulevasele
paranemisele.
Kui teie lähedasel on olnud ajukahjustus, kogete ka teie
ise ilmselt sokki ja depressiooni.
HAIGLAS TEGELEVAD PATSIENDIGA MITMED INIMESED -
Kelle poole ja missuguse probleemiga pöörduda ?
o Arst
Igal patsiendil on oma raviarst, kes jälgib haige seisundit
ja määrab ravi. Kuna ravis osalevad ka teised spetsialistid,
kooskõlastavad kogu ravimeeskonna liikmed omavahel tegevuskava.
Arst informeerib teid otsustest, mis ta on teinud teie haige
pereliikme abistamiseks. Kui raviarsti pole kohal, vastutab haige
eest asendusarst või valvearst.
o Õed
Õed hoolitsevad selle eest, et patsiendid saaksid õigeaegselt
vajaliku ravi ja hoolduse. Õde teab teile öelda,
missugused protseduurid, uuringud, toimingud on tänaseks
päevaks planeeritud, kuidas moodus öö jne. Kui
vajate haiglas midagi, pöörduge õe poole. Ta
oskab kindlasti anda head nõu või otsest abi.
o Põetajad
Põetajad puutuvad teie haige igapäevatoimingutega
kõige tihedamini kokku. Vahel juhtuvad nemad nägema-märkama
asju, mida keegi teine ei ole tähele pannud.
Mõnikord on haigla personalil afaasikuga raske suhelda,
sest patsient ei suuda oma mõtteid väljendada. Seetõttu
oleks suureks abiks, kui pereliikmed lähedast ja seega ka
haigla personali aitaksid. Teavad-tunnevad nemad ju oma inimese
harjumusi, vajadusi ja soove kõige paremini (prillid,
dieet, harjumused, allergiad jne).
Logopeed
Logopeed tegeleb kõne taastamisega nii palju, kui see
on võimalik. Ta võib teile öelda, millest
teie lähedane aru saab ja kuidas on temaga kõige
parem suhelda. Logopeed annab nõu, kuidas haigega paremini
kontakti saada, ka siis, kui ei õnnestu kasutada suhtlemiseks
sõnu.
o Tegelusterapeudid
Uue seisundiga võib kaasneda orienteerumisraskus, igapäevaste
ülesannetega puudulik hakkamasaamine. Näiteks tuleb
õppida end uues situatsioonis riietama, pesema, sööma,
WC-s käima. Tegelusterapeudid soovitavad ja õpetavad
abivahendite: ratastoolide, kõndimisraamide jne. kasutamist.
o Füsioterapeudid
Kui afaasiahaigel on ka halvatus, apraksia, tasakaalu häired
vms., siis tulevad appi füsioterapeudid. Nemad üritavad
taastada liikumist. On hea, kui vaatate, kuidas füsioterapeut
haiget juhendab, siis saate hiljem ise oma lähedast aidata.
o Sotsiaalnõustajad
Tõsisele haigusele järgneb tihti invaliidsusgrupi
määramine. Sotsiaalnõustajad aitavad teil leida,
kuhu ja kelle poole pöörduda, et vajaduse korral saaksite
kätte toetused ja abi, mis on teile seadustega ette nähtud.
o Psühholoogid
Psühholoogid aitavad inimesel jälle ennast leida
ja kohaneda endaga uues seisundis. Saab õppida analüüsima
oma käitumist erinevates situatsioonides. Tõenäoliselt
oleks teil mõistlik ka enese tasakaalu säilitamiseks
paluda psühholoogilt abi.
Siin toodud pilt on ideaalilähedane, igapäevane
elu päris nii veel olla ei pruugi. Kui haiglas puudub mõni
nimetatud spetsialist, siis konsulteerige raviarstiga. Eeldatavasti
on leitud asendaja, kes nimetatud töölõikudega
tegeleb ja siiski teie probleemidele leevendust leiab.
Külastusaeg haiglas
Katsuge haiglas pereliikme kõrval viibimist seada nii,
et jääks aega oma jõuvarude taastamiseks. Seisundi
paranedes andke haigele aega olla veidi omapead. Ta vajab seda,
et jõuda teadmisele oma olukorrast.
Rääkige kõigest, mis teie teada võiks
haiget huvitada. Kuid pidage meeles -suhtlemine on afaasikule
väsitav. Andke talle aega puhkamiseks!
Haiglast kojuminek
Peale haiglas viibimist tuleb ükskord tulla koju ja katsuda
ise hakkama saada. Väga oluline on, et te julgustaksite
afaasikut tegema kõike ise nii palju kui võimalik.
See võtab küll rohkem aega, kuid ainult nii on taastumine
tõhusam.
Haiguse varasel etapil on võimatu prognoosida, kui
hästi haige paraneb. Eesmärgiks on aidata tagasi saada
kaotatud oskusi ja luua kõne taastumiseks parimad võimalused.
TAASTUMISE ETAPP
o Mõne nädala kuni mõne kuu parast seisund
stabiliseerub ja algab taastumine. Kui kõne ja liikumisvõime
ei ole piisavalt taastunud, ei saa reeglina pöörduda
tagasi endisele elule. Afaasik ei ole enam haige inimene, tal
ei ole palavikku, haava ega muud, mis otseselt elu ohustaks,
kuid nüüd tuleb õppida elama uues situatsioonis.
o Edaspidi peab afaasik jääma oma neuroloogi (perearsti)
hoole alla, et säilitada tervislikku seisundit ja vältida
uut insulti. Alguses tundub, et haige ei saa üksi kodus
hakkama. Tuleb õppida end uues situatsioonis riietama,
sööma, WC-s käima. Aja möödudes olukord
tasapisi muutub. Vähehaaval tuleks hakata koduseid töid
tegema. Iga pisimgi toiming on afaasikule võiduks, pereliikmele
aga abiks.
o Intensiivne taastusravi spetsialistide käe all on nüüd
hädavajalik. Liikumist aitavad parandada füsioterapeudid,
toimuvad võimlemistunnid, massaaþ. Küsige nõu
füsioterapeutidelt ja masseerijatelt, kas ja kuidas saaksite
ise kodus harjutusi teha.
o Kõne taastamisega tegelevad logopeedid.
Kõne taastumiseks on oluline, et afaasik viibiks kõnekeskkonnas.
Seega on sõbrad, pereliikmed ja teised head tuttavad teretulnud
teda külastama. Rääkige afaasikuga kõigest,
mis iganes võiks teda huvitada. Ka siis kui ta ise sõnagi
vastata ei saa või kui teile tundub, et ta ei mõista
teie kõnet.
Täiskasvanud inimene räägib või vähemalt
üritab rääkida siis, kui tal on midagi sellist
öelda, mida teised ei tea või mis on talle huvitav.
Seega peaks afaasik saama viibida mõnda aega seal, kus
teid ei ole. Peaks saama kogeda midagi, millest ta tahaks rääkida.
PARANEMINE
Paranemise kohta puuduvad kindlad reeglid. Mõned inimesed
paranevad kiiresti, teised jälle aeglasemalt. Edusammud
sõltuvad kahjustuse sügavusest, ulatusest, vanusest,
aga ka patsiendi tahtejõust ja treeningust. Statistiliselt
on pandud tähele, et tervistuvad ehk saavad minna tagasi
oma endisele tööle vaid -- 3% afaasikuist, sama paljude
puhul aga ei ole täheldatud mingisugust paranemist. Ülejäänute
seisund paraneb aja jooksul, kellel rohkem, kellel vähem.
Perekondlik elu
Kindlasti tuleb märkida, et afaasia ei ole ainult haige
enda probleem, vaid haarab kogu perekonna. Perekondlik elu tuleb
ümber korraldada.
Kogemused on näidanud, et Eestis jääb enamik
varem õnnelikult koos elanud perekondi ka peale ühe
pereliikme haigestumist koos elama. Muutuvad vaid rollid ja prioriteedid.
Skandinaaviamaades asub afaasik sageli elama eraldi korterisse,
kus teda regulaarselt külastab sotsiaaltöötaja,
ehkki abikaasa ja lapsed jäävad haigele toeks.
Afaasiahaige tundemaailm
Haigus võib alguses põhjustada psüühilist
ebastabiilsust, soovi enam mitte midagi teha, mitte suhelda,
mitte pingutada. See on täiesti normaalne tunne ja seda
tuntakse ka paljude teiste haiguste või kaotuste puhul.
Muutuda võib haige enesekontroll. Seda märkavad eelkõige
lähedased, kes on harjunud inimese tavalise käitumisega.
Näiteks oli afaasiahaige enne haigust vaikne ja häbelik,
nüüd hoopis "jutukas" ja agressiivne. Või
saab varem isekaks peetud inimesest nüüd malbe ja liigagi
tagasihoidlik inimene. On raske ennustada, mis toimub inimese
sees, kui ta ei saa oma mõtteid teistele kuidagi arusaadavaks
teha. Juhul, kui lähedased ei suuda patsienti aidata, pole
vaja peljata psühholoogi poole pöördumist.
KELLE POOLE POORDUDA, KUI TEIL ON KODUS KELLELGI AFAASIA?
Kõneravikeskus
Tallinna Keskhaigla Taastusraviosakonna koosseisus tegutseb
kõneravikeskus, kuhu võivad nõu ja abi järele
pöörduda kõik inimesed, kellel kõnelemise
või suhtlemisega probleeme. Niisiis - kui teie peres on
afaasik, pöörduge aadressil
Ravi 18, Tallinn
Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku maja. II korrus, kohe liftide
kõrval.
t. (2) 6207047
Ilma ette teatamata võite alati tulla igal kolmapäeval
kella 10-13.
Kuivõrd kõneravikeskus tegutseb koos taastusraviosakonnaga,
on siin võimalik saada kogu vajalikku kompleksravi.
Tallinna piires on võimalik inimesi ka spetsiaalse
invatranspordiga ravile ja tagasi toimetada.
Taastusravihaiglad
Eestis on olemas mõned spetsiaalsed taastusravihaiglad
peaajukahjustusega inimestele.
· Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus,
Suur-Mere 20, Haapsalu. Direktor: 247 44 775
· Keila Taastusravikeskus, Pargi 30 , Keila. Registratuur:
22 74 4713
· Tallinna Järve Haigla, Energia 8, Tallinn. Rehab.osakond:
22 528 635
Mitmetes Eesti haiglates on rehabilitatsiooni, neuroloogia
või pikaraviosakonnad, kus ravitakse ka afaasiaga inimesi.
Polikliinikud
Oma tervise edasiseks jälgimiseks parast haiglaravi pöörduge
elukohajärgsesse polikliinikusse. Kõneravi osutab
logopeed, kahjuks enamikus polikliinikutes meil täiskasvanute
kõneraviga tegelevaid logopeede pole. Nõudke, et
arst suunaks teie afaasikut ja/või teid kõneravikeskusesse
konsultatsiooniks ja edasise ravi korraldamiseks.
Puuetega inimeste organisatsioonid
Igas maakonnas on olemas Puuetega Inimeste Koda, kus inimesed
tänu oma isiklikule kogemusele oskavad teile nõu
anda.
EESTI AFAASIALIIT
Afaasialiit on organisatsioon, kuhu võivad kuuluda
kõik peaajukahjustuse ja/või kõnekahjustusega
inimesed, nende pereliikmed, sõbrad, aga ka kõik
teised inimesed, kes soovivad nõu või jõuga
afaasiaga seonduvate probleemide lahendamisele kaasa aidata.
Afaasialiit pakub oma liikmetele aktiivset seltsielu, tegeleb
ravi ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamisega,
ütleb sõna sekka sotsiaalhoolekande korraldamisse,
kogub ja jagab informatsiooni oma liikmete tarvis ja teavitab
teisi inimesi afaasiast ja sellega seonduvast.
Afaasialiidu inimesed kogunevad igal
neljapäeval kell 14 "Suhtlustuppa"
aadressil Ravi 18 , Tallinn.
(See on Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku majas II korrusel,
kab. 212.)
telefon: (2)6207047
Eesti Afaasialiit kuulub rahvusvahelisse afaasiaorganisatsiooni,
kuhu kuuluvad afaasikud pea kõikidest Euroopa riikidest,
Ameerikast ja Aasiast. |