AITAMISE STRATEEGIAD
Abistamine - s.o. tuge andev toiming olukorras milles inimene kogeb end võimetuna probleemiga omal jõul toime tulema. (Lindquist)
Abistamisprotsess on sündmuste jada, mis juhib aidatavat tema enda poolt soovitud muutuseni.
Tähtis on mõista : mis on probleemi nimi ja kuidas tuleks muutuda, et asjad oleks paremini. Lähtekoht- aidatava meelest pole kõik ta elus nii nagu ta sooviks. Liikuma minnakse aidatava omist vajadusist.
Aitaja ülesanne: toetada klienti sel määral, et ta suudaks end aidata (toetada klienti ta elu valikuis ja aidata tal oma mõtetes selgusele jõuda )
Aitamisprotsessi ajal erilised aitamisvõtted. - aktiivne kuulamine - eesmärkide saavutamise toetamine - toetus otsustamisel ja otsuse ellu viimisel
Vaid sellisest aitamisest on abi, mille tulemusena kliendi elus toimub muutus tema enda poolt soovitud suunas.
Aitaja peab jõudma selgusele- millisest muutusest aidatav ise usub olevat endal abi. Tavaliselt on selleks mingi probleemi minimiseerimine või likvideerimine.
Aitaja ülesanne- anda kliendile vahendeid, mille abil ta võib ise lahendada oma probleemi.
Sõltuvalt kliendi vajadusest võib aitamise eesmärki jagada 4 rühma :
Klient pole teenuste objekt vaid aktiivne subjekt - aktiivne, kasvav, kohanev, oma elusündmuste looja ja valitseja (hoolimata sellest, et tema jaoks on hoolekanne abisüsteem ja ta on abivajaja). Aitamise õnnestumine eeldab, et inimene soostub olema klient. See eeldab abivajaduse ja elumuudatuse vajalikkuse tunnustamist. See ei ole kerge, kuna abitus ahistab ja teeb häbelikuks.
Abistaja peab endalt küsima - mis on see elu hüve, mida klient vajab. Eesmärgiks on - aidata kliendil olla oma elu subjekt e. tegutseja, oma tunnete kogeja väljendaja, oma mineviku kandja ja tuleviku otsija, valikute tegija.
Aitamise eesmärgid on: - et klient leiaks julgust kohata võimalikult avatult tõde oma elust - et klient õpiks nägema seda, mille eest ta on inimesena on vastutav - et klient tunnistaks ja tunnustaks seda, mis ja kes ta inimesena on - et otsitakse koos muutumise märke ja kasvu võimalusi; klient vajab algatusvõimet - et otsitakse teed tagasi sellesse ellu ja ühiskonda, kuhu klient algusest peale kuulub
Abistaja ei päästa inimest ära sellest maailmast ja kannatustest, vaid juhatab teda tagasi tema oma õigesse(?) ellu
Missugune on hea elu? Mis on heaolu ja elu valitsemine kliendi vaatekohast? Lähtekohaks peavad olema alati kliendi väärtused ja nägemused.
Kuigi aitamine sisaldab endas paljus probleemlahendamist mõtlemise tasandil, on see siiski eelkõige vastastikune mõjustamine abistaja ja kliendi vahel.
Probleemi lahendamise etapid 1. Probleemi märkamine ja tunnistamine 2. Probleemi piiritlemine 3. Lahendusvõimaluste hindamine 4. Otsuse tegemine
Abistamisprotsess on õnnestunud kui kliendil on edu püstitatud eesmärkida saavutamisel.
Abistamisprotsessiga liitub alati abistajapoolne otsuse vastuvõtmine, mille aluseks on kliendi vajaduse määratlemine. Järgneb toimingu tulemuslikkuse hindamine.
ÜLDINE ARVAMUS : psüühilised muutused on rasked ja toimuvad harva kiiresti. Eksisteerivad individuaalsed piirid - kui kiiresti keegi võib muutuda, ohustamata oma psüühilist identiteeti.
Vastuseis muutustele ilmneb kui psüühika kaitsemehhanism, mille ülesandeks on säilitada "mina" terviklikkus.
Kui märkame seda vastupanu, teeme tööd temaga, mitte tema vastu.
Siin individuaalsed erinevused - ei ole sellist lähenemist, mis sobiks kõigile.