|
AKTIIVSE TÖÖTURUPOLIITIKA
VÕIMALUSED HEITUNUTE TAASTOOMISEL TÖÖTURULE
HAAPSALU LINNA NÄITEL
6. KOKKUVÕTTED JA JÄRELDUSED
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli saada
ülevaade, millised tööturu meetmed aitavad kõige
paremini tuua heitunuid tagasi tööturule, otsides vastust
küsimusele, kuivõrd efektiivsed on rakendatavad aktiivse
tööturupoliitika meetmed.
Töös analüüsisin heitunute nägemust
nendele rakendatavate meetmete osas. Teema teoreetilisteks lähtekohtadeks
olid tööturuteooriad ja tööpuuduse teoreetilised
aspektid. Statistiliselt on vaadeldud Eesti ja Euroopa Liidu
tööturusituatsiooni pikaajalise tööpuuduse
kontekstis.
Uurimustöö teostamise aluseks on kvalitatiivne meetod.
Uurimuse läbiviimiseks on kasutatud kvalitatiivset meetodit,
võttes aluseks fenomenoloogia lähtekohad. Intervjuude
töötlemiseks on kasutatud intervjuude fenomenoloogilist
analüüsi, samuti on kasutatud grounded teooria võtteid.
Selleks viisin läbi 7 teemaintervjuud, keskendudes intervjueeritavate
arusaamadele abi vormide, meetmete ja tulemuslikkuse kohta.
Uurimisandmete analüüs näitas, et pikaajalistele
töötutele on rakendatud põhiliselt passiivseid
tööturumeetmeid. Nad on saanud töötu abiraha
ja toimetulekutoetust. Aktiivsetest meetmetest oli rakendatud
tööturukoolitust, kutsenõustamist, tööturuvahendust
(lipikud stendil) ja hädaabitöid.
Rakendatud meetmete tulemuste kohta võib välja tuua
seda, et saadavad abirahad on ebapiisavad. Nendele rakendatud
aktiivsetest tööturumeetmetest olid nad ise kõige
rohkem elevil hädaabitöödest. Vaatamata sellele
selgus, et meetmed on ebaefektiivsed, sest tööle polnud
keegi saanud. Samas tuleb iga üksikut juhtumit käsitleda
eraldi, hinnates alati poolt ja vastu argumente. See, milliseid
tegevusi on ette võetud iga inimesega eraldi, omab väga
suurt tähtsust.
Kõige efektiivsemateks meetmeteks uuritavatele osutusid
tööturukoolitus ja hädaabitööd.
Uurimistulemuste põhjal võib öelda, et vajalik
on tõsta abirahad sellise määrani, et nad tõepoolest
garanteerivad minimaalse toimetuleku. Pikaajaliste töötute
aktiviseerimisel hädaabitööde kaudu jäi puudu
inimeste innustamisest. Parandada on vaja informatsiooni andmist
töökohtade, koolitusvõimaluste ja teenuste kohta.
Rohkem on vaja tähelepanu osutada tööturukoolituse
sobivusele iga inimese puhul eraldi ja pikaajalise töötu
ettevalmistamisele koolituseks. Oluliselt on vaja suurendada
rahalisi vahendeid aktiivsete tööturuteenuste pakkumiseks.
Ravikindlustuse puudumisel on hädaabi raamest väljuvate
tervisehädade puhul heitunut väga raske aidata. Riigi
tasandil tuleks tõsiselt kaaluda kõikide Eestis
alaliselt elavate inimeste kindlustamist ravikindlustusega. Haapsallu
on vajalik luua tervet maakonda teenindav tööhõivekeskus,
mis reageeriks kiirelt muutuvale tööturule vastavate
koolitusprogrammidega. Lisaks toimivatele tööturuteenustele
on vaja käivitada tugiisiku ja psühholoogilise tasakaalustamise
teenused. Selleks tuleb täiendada tööturuteenuste
seadust teenuste osas. Läbi tuleb mõelda rahastamisskeem.
Töö autori arvates võiks tugiisiku ja psühholoogilise
nõustamise teenust pakkuda omavalitsused koostöös
kolmanda sektoriga. Riigi poolt on vajalik püsiva ning kindlatele
alustele rajatud finantseerimise tagamine nende teenuste osutamiseks.
Tööhõiveametil on oluline rohkem tähelepanu
pöörata tööandjate vajadustele tööjõu
osas. Enne koolitusele suunamist on vajalik selgitada, kas antud
koolitus sobib inimesele. Senisest palju suuremat tähelepanu
peab tööhõiveamet pöörama töövahendusele.
OV-le on oluline arendada individuaalset lähenemist igale
töötule. Selleks tuleb tööle võtta
sotsiaaltöötaja, kes tegeleks tööhõive
probleemidega. Igale töötule on vajalik koostada individuaalne
rehabilitatsiooni plaan. OV peab hakkama pakkuma pikaajalistele
töötutele tugisiku teenust ning psühholoogilist
nõustamist.
MTÜ-del on oluline olla valmis erinevate tööturuteenuste
pakkumiseks riigile ja/või omavalitsusele.
Eraettevõtlus peaks suurendama oma paindlikkust erinevate
töötamisvormide suhtes nagu näiteks osaline tööaeg
ning paindlik töögraafik. Ettevõtjad võiksid
häälekamad olla töötutele pakutava täiend-
ja ümberõppe koolituse osas, eriti, kui see neile
vajalikku tööjõudu ei anna. Ettevõtjad
võiks soodustada ja innustada oma ala meistritel sellide
võtmist ja kohapeal väljaõpetamist. Samuti
võiks ettevõtjad igati soosida praktikantide praktiseerimist
enda ettevõttes.
Edaspidiseks uurimiseks võiks vaatluse alla võtta,
milliseid teenuseid on efektiivsem pakkuda läbi tööhõiveametite
ja milliseid läbi omavalitsuse ning milliseid kolmanda sektori
kaudu.
KASUTATUD KIRJANDUS
Alasuutari, P. (1997). Researching Culture. Qualitative Method
and Cultural Studies. London, Thousand Oaks; New Delhi: SAGE
Publications.
Arrak, A., Eamets, R., Varblane, U., Trasberg, V. (1996).
Rahvamajanduse makrotasand II. Tartu: Tartu Ülikool, 156-160.
Babbie, E. R. (1975). The Practice of Social Research. Belmont.
California: Wadsworth Publishing Company.
Babbie, E. R., & Rubin, A. (1989). Research Methods for
Social Work. California: Wadsworth Publishing Company.
Bouma, G. D., & Atkinson, G. B. J. (1995). A Handbook
of Social Science Research (2nd Ed.). Oxford University Press.
Brown, W.S. (1997). Makroökonoomika baasteooria. Tallinn:
Külim, 251-303.
Charmaz, K. (2000). Grounded Theory: Objectivist and Constructivist
Methods. In N. K. Denzin, Y. S. Lincoln (Eds.), Handbook of Qualitative
Research (pp 509-535). Thousand Oaks, California: SAGE Publications.
Cresswell, I. W. (1998). Qualitative Inquiry and Research
Design: Choosing among Five Traditions. SAGE Publications.
Crooks, D. L. (2001). Older Woman with Breast Cancer: New
Understandings Through Grounded Theory. Health Care for Women
International, Jan 2001, Vol. 22 Issue 1/2, p 99, 16 p. EBSCO.
Academic Search Premier. 20.10.2003.
Eamets, R. (1994). Varjatud tööturg ja sissetulekud.
EMI Teataja nr. 10.
Eamets, R., Philips, K., Annus, T. (2000). Eesti Tööturg
ja Tööpoliitika. Tartu: Tartu Ülikool.
Eesti Ametühingute Keskliit (2002). Tööturu
olukord ei anna põhjust rahuloluks. URL: http://www.eakl.ee/uudised/0212112.htm
13.10.2003.
Eesti Inimarengu Aruanne (2000).URL http://www.undp.ee/nhdr00/3.1.html
29.03.2002.
Eesti Statistikaamet (2003). Statistika andmebaas. URL http://gatekeeper.stat.ee:8000/px-web.2001/dialog/statfilere.asp
12.09.2003.
Eesti Vabariigi Tööhõive tegevuskava 2002
(2001). URL: http://www.tta.ee/est/arengukavad/THTK2002.pdf
13.10.2003.
Epstein, I. (1988). Quantitative and Qualitative Methods.
In R. M. Grinnell, Jr. (Ed.), Social Work Research and Evaluation
(3rd Ed.) (pp. 185-198). Canada: The University of Calgary.
European Commission (2003). Employment in Europe 2003. Recent
Trends and Prospects. URL http://europa.eu.int/comm/employment_social/news/2003/oct/eie2003_en.pdf
08.11.2003.
Fontana, A., & Frey, J. H. (2000). The Interview: From
Structural Questions to Negotiated Text. In N. K. Denzin, Y.
S. Lincoln (Eds.), Handbook of Qualitative Research (2nd Ed.)
(pp 645-672). Thousand Oaks, California: SAGE Publications.
Frankel, R. M., & Devers, K. J. (2000A). Study Design
in Qualitative Research - 1: Developing Questions and Assessing
Resource Needs. Education for Health: Change in Learning &
Practice, Jul 2000, Vol. 13 Issue 2, p 251, 11 p. EBSCO. Academic
Search Premier. 20.10.2003.
Frankel, R. M., & Devers, K. J. (2000B). Study Design
in Qualitative Research - 2: Sampling and Data Collection Strategies.
Education for Health: Change in Learning & Practice, Jul
2000, Vol. 13 Issue 2, p 263, 9 p. EBSCO. Academic Search Premier.
20.10.2003.
Haapsalu Linnavalitsus (2002). Hädaabitöödest
Haapsalus. Lääne Elu, 08.10.2002 URL http://www.le.ee/?a=uudised&b=1859
01.04.2003.
Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. (2000). Sotsioloogia.
Tallinn: Külim.
Hädaabitöö tunnitasu alammäär (2000).
Riigi Teataja I 2000, 86, 592.
Hycner, R., H. (1999). Some Guidelines for the Phenomenological
Analysis of Interview Data. In A. Bryman & R. G. Burgess
(Eds.), Qualitative Research. Volume III (pp. 143-164). London:
Sage Publications.
ILO (2003). Mõisted. URL http://gatekeeper.stat.ee:8000/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15T%60o%60oturg/10T%60o%60otus/TT02.doc
12.09.2003.
Isachsen, A. J., Hamilton, C. B., Gylfason, T. (1994). Majandusteadus.
Plaanimajanduselt turumajandusele. Basic Economics From Plan
to Market. Tallinn: Stragest.
Karnau, A (2002). Töötute süüdistus leidis
kinnitust. Lääne Elu, 08.10.2002 URL http://www.le.ee/?a=uudised&h=2002/10/8
01.04.2003.
Kikas, M. (2001). Tööturupoliitika. Monetaristlik
koolkond. URL www.hot.ee/sotsiaalpoliitika
15.01.2002.
Krinal, V. (1998). Majandusteaduse ajaloost. Tartu: Tartu
Ülikool.
Lagerspetz, M. (2000). Kvalitatiivsete meetodite väljakutse
Eesti sotsioloogiale. URL http://www.tpu.ee/editmode/akastruktuur/sotsiaal/doktorikool/mikko.doc
16.10.2003.
Malterud, K. (2001). Qualitative Research: Standards, Challenges
and Guidelines. Lancet, 8/11/2001, Vol. 358 Issue 9280, p 483,
6 p, 2 charts. EBSCO. MasterFILE Premier. 20.10.2003.
Neuman, W. L. (1991). Social Research Methods: Qualitative
and Quantitative Approaches. USA: Allyn and Bacon.
Palga alammäära kehtestamine (2002). Riigi Teataja
I 2002, 99, 583.
Silverman, D. (2000). Doing Qualitative research: A Practical
Handbook. London: SAGE Publications.
Sotsiaalhoolekande Seadus (1995). Riigi Teataja I 1995, 21,
323.
Stake, R. E. (2000). Case Studies. In N. K. Denzin, Y. S.
Lincoln (Eds.), Handbook of Qualitative Research (2nd Ed.) (pp
435-453). Thousand Oaks, California: SAGE Publications.
Strauss, A., Corbin, J. (1998). Basics of Qualitative Research:
Techniques and Procedures for Developing Grounded Theory. 2nd
ed. Thousand Oaks, California: SAGE Publications.
Strauss, A., Corbin, J.(1999). Grounded Theory Methodology:
An Overview. In A. Bryman & R. G. Burgess (Eds.), Qualitative
Research. Volume III (pp. 72-93). London: Sage Publications.
Töötu riikliku abiraha määr (2000). Riigi
Teataja I 2000, 86, 557.
Tööturuteenuste Seadus (2000). Riigi Teataja I 2000,
57, 370.
Töötu Sotsiaalse Kaitse Seadus (2000). Riigi Teataja
I 2000, 57, 371.
LISAD
Lisa 1. Intervjuu raamküsimused
1. Isikuandmed (sugu, sünniaasta, haridus, erialaoskused
(kutseharidus), elamistingimused, perekonnaseis)? ...........................................................................................................................................................................................................
2. Millal jäid töötuks? Miks? Viimane töökoht,
kaua töötasid? Mida tegid peale töötuks jäämist?
Kas oleks saanud midagi teisiti teha? Kuidas hindad praegu toonast
olukorda? ................................................................................................................................................................
3. Millist abi said? Millist abi küsisid? Kust või
kellelt abi küsisid, otsisid? Kuidas hindad abistamist?
...........................................................................................................................................................................................................
4. Juhutööd? Kui tihti? Millised tööd? Mida
arvad ametlikust tööst, tööst üldse?
Tööhõivealane tegevus üldse? .................................................................................................................................................................................................................
5. (Aktiivsed meetmed?) Millist koolitust oled saanud? Mida õpetati?
Kas on olnud kasu? Sinu arvamus kõikide meetmete kohta?
......................................................... ...................................................................................................................................
6. Mida peaks tegema, et leiaksid tööd? Kes peaks tegema?
Sinu arvamus? Mida sa tahad? ...........................................................................
...................................................................................................................................
7. Arvamus? Millised mõtted tekkisid? On sul lõpetuseks
midagi lisada?
...........................................................................
...................................................................................................................................
Lisa 2. Intervjuu nr. 1
10.09.2003 algus kell 11. 15, lõpp kell 11.44
koht: respondendi kodus, mees, puumaja, 2 tuba ja köök,
külm vesi ja kanalisatsioon, ahiküte.
M: - intervjueerija
T: - intervjueeritav
M: Mis sul see sünniaasta on?
T: 1947
M: 1947 jah (väike paus) Mis haridus sul on?
T: Mul on kaheksa klassi.
M: Ja mingit ametikoolitust?
T: Siis on kutsekoolis olin veel, õppisin santehnikuks.
M: Santehnikuks
T: Pärnu 13. Kutsekoolis
M: Ja see oli siis millal?
T: See oli, mis ta oli, 63.-ndal, millal ma läksin, 65.-ndal
lõpetasin.
M: Mitu aastat see õpe oli?
T: 2 aastat.
M: Ja oled sa siis sellel erialal töödanud ka või?
T: Ja, peale seda ma töötasingi ja siis ma olin veel
isoleerija, õppisin seda ka veel, noh torude, noh mis
pannakse torudele ümber see soojustus
M: (vahele) isolatsioon
T: jah
M: sealsamas siis või?
T: ei mitte seal, seda ma õppisin pärast, noh siin
töö juures
M: et keegi õpetas siis?
T: nojah, koos hakkasime tegema, mis ma olin siis
M: see korter on nüüd sinu oma või on see üürikorter?
T: see on üürikorter, see on nüüd praegu,
linn ostis selle ära nüüd
M: selle maja ka jah?
T: minu teada küll
M: aa, sul nüüd see üürileping jääb
edasi kehtima?
T: ma praegu ei tea seda, eks see pärast ole näha
M: on sul kehtiv üürileping olemas?
T: ei, mul praegu ei ole, sest see katkes ära ju, kui see
maja maha müüdi
M: kas sa abielus oled olnud, kas sul lapsi on?
T: olin vabaabielus aga lapsi ei ole olnud
M: millal sa viimati tööl olid?
T: Mina olin viimati tööl (paus) 96-ndal aastal veebruaris,
oli, noh meie asutus läks nagu laiali ja ja siis noh nagu
öeldakse, et siis jäin jäin lihtsalt töötuks
M: ahah, mis asutus see oli?
T: See oli see ... Tallinna san teh montaaž, ma me kuulusime
Tallinna alla
M: ja siin kohapeal siis, Haapsalus
T: jah haapsalus, tavaliselt objektid olid haapsalus ja ja, aga
mina olin pidevalt peaaegu kogu aeg komandeeringutes, sellepärast
et siin kogu aeg niipalju tööd ei olnud ja olin kogu
aeg komandeeringutes
M: ahah, mujal siis
T: jah, näiteks rakveres või siis, noh siin, kus
oli tarvis
M: sinul polnud seal teha midagi, et nagu asutus lõpetas
oma tegevuse ära
T: nojah (Paus)
M: kaua sa seal viimases kohas töötasid
T: selles kohas või (paus) ma (paus) oota, ma oli vahepeal,
vahepeal ma olin MEK-is aga siis 60 (mõttepaus) 68-ndast
aastast või ah mul on siin tööraamat olemas
(otsib sahtlist tööraamatu)
M: kuni 96-ndani
T: tööraamatust on näha (lehitseb tööraamatut)
millal ma (paus) ega mul rohkem neid töökohti olnudki
(lehitseb tööraamatut) (pikk paus) pobiseb omaette
midagi, jah (paus) jah 69-ndal (paus) 69-ndal aastal nii et siin
polnudki vahet (paus) jah, viidi kohe üle, sain uuesti noh
sinna, sinna tallinna san teh montaaži ja sinna kuni 96-nda
aastani
M: Mis sa siis kohe tegid, kui sa töötuks jäid?
T: Mis, mis mul siin ikka teha oli, siis tuli sinna minna (pikk
paus) noh see (paus) hmmm kuidas ma nüüd ütlen,
(tõuseb püsti, läheb kapi juurde, tõmbab
sahtli lahti, otsib sealt midagi) tööhõiveametisse
M: aa, tööbüroosse jah
T: tööhõiveametisse (paus, vaatab töötu
kaarti ja annab minu kätte) noh siin on kirjas
M: sul see esimene veel alles
T: nojah
M: ja siis hakkasid sealt saama töötu abiraha
T: jah palju seda ei olnud, näed seal on kirjas, palju seda
oli, väiksed summad
M: 240 krooni või mis ta siis oli
T: midagi oli seal jah, kuu jooksul sai
M: kas siis tööbüroo ka sulle mingit tööd
pakkus või mingit õppimisvõimalust
T: ei ole, siiamaani pole olnd, noh pidid käima selles,
nagu öeldakse neid päevi tegemas
M: ahah aga seda saatis siis
T: (vahele)kümme kümme päeva pidi tegema
M: saatis siis tööbüroo või linnast saadeti
T: mina ei saandki aru, vist oli see linna, linnavalitsus, linnavalitsusest
pidid võtma blanketi, see täideti ära ja siis
läksid sellega siis kuhu suunati, näiteks ütleme
sinna, mm, noh mis see oli, haljastusse või no peamiselt
oli haljastuses, olin ma
M: ahah, siis oli veel haljastus, kes organiseeris tööd.
Aga mis sa siis sellest arvad, sellest tööst?
T: (muutub elavamaks)sellest tööst või?
M: jah
T: Ei noh, töö tuli teha, mis seal midagi sai, sai
supitalongid veel ja anti veel suppi ka selle eest ja
M: jah
T: mh mh
M: kas sulle sobis see töötegemine
T: ei no mis see on siis, lehti riisuda või lund kusagil
vaja lükata või mis, seal muud polnudki, või
siis käisid surnuaial, teinekord pidid mõne haua
kaevama või seal surnuaias siis koristama
M: mis sa siis ise arvad, kas see oli nagu vajalik tegevus või
ei olnud või?
T: muidugi oli vajalik, no ja pärast olin kultuurim ee keskuses,
siis oli seal, seal aidata, noh mis oli vaja, neid laudusid ja
toole sättida ja mis seal ikkagi
M: nii et sul polnud midagi selle vastu, et seda tööd
teha
T: minul ei olnud muidugi, mis see
M: aga mis sa arvad, oli sellest sulle mingit kasu ka?
T: mis ta kasu, mis kasu ta mulle tõi (köhatab) noh
niipalju oli, et said suppi ja muud midagi (naerab)
M: ahah, aga ütleme tegevust või et igav ei oleks
või
T: nojah seda ka, et said näiteks suhelda kellegiga noh
inimesed tulid kokku, ajasid seal juttu jaja, aga nüüd
pole midagi (paus)
M: kuidas nagu parem on, kas nii nagu praegu või nagu
siis oli?
T: Siis oli, minu meelest nagu parem oli
M: Ahah, aga seal nagu infot ka liikus, ütleme töökohtade
kohta või...
T: ei, töökohtde (väike paus) väga vähe,
tööst nagu polnud mitte mingisugust niisugust, keegi
midagi nagu ei pakkunud, keegi midagi ei teadnud
M: aga seal kultuurimajas anti ka süüa eksole?
T: nojah, see oli nihuke väikene nõu, see anti suppi
M: aga nüüd selle taavi käsu all sa pole olnud?
T: ei
M: tema alluvuses sa ei ole tööd teinud?
T: ei ole
M: noh põhimõtteliselt siis tööhõiveametist,
linnavalitsusest sa oled siis saanud ainult raha ja siis ainuke
tegevus, mis siis oli, et saadeti teid sinna tööle
T: ja jah
M: muud abi ei ole olnud, mingit koolitust ei ole, mingit?
T: eieiei
M: mingit infot töökohtade kohta või mingit?
T: ei ole
M: mitte midagi rohkem ei ole olnud?
T: noja, kui seal on küsitud jah või niimoodi, nad
on niimoodi öelnud jah kui on või pakutakse, kui
võtad vastu, et noh siis aga noh pole minul noh ma olen
liiga vana võibolla liigapalju, võibolla nad ei
hakkagi pakkuma
M: sa arvad niimoodi jah, et vanus on nagu probleemiks?
T: ja ja, juba 56 aastat juba läheb ja või on juba
turjal ja ega nii vanu nad ei tahagi
M: A on sulle kuskil öeldud ka, et sa oled nii vana, et
me ei taha sind?
T: (paus) (ebaledes) hm hm ma olen niimoodi kuulujuttude järgi,
mis on mehed noh kes on, kes pole just tööhõiveametiga
seotud, et nendel on ka öeldud isegi, kes on isegi 50, juba
on öeldud ära, et on, küsitakse, kui vana ahah,
ütleme 50 ütleb, ütleb aa ei, ei lähe läbi,
ja mis mina siis hakkan ennast pakkuma
M: aga noh, kas muidu on olnud selliseid kohti, kuhu sa oleks
tahtnud minna ennast pakkuma
T: siin Haapsalus on nii vähe neid kohti, et näiteks,
näiteks nihukest kohta nagu metsaraiet, siin kogu aeg kuulutab,
et metsa raiuma minna, aga kus mina nüüd metsa lähen
sinna (paus) seal peab ikka olema noored ja terved ja, (paus)
aga muud siin ega muud siin polegi
M: muud nagu ei pakutagi?
T: noh jah, ehitust ju siin pole suurt
M: kas sa ütleme juhutöid ka oled teinud või
või on vahest niisuguseid otsi olnud?
T: no jah nihukseid on, käid kusagil kellelgi aitad midagi
seal teha või
M: kui tihti need siis on?
T: oi, kui aastas on 1 või 1 või 2 korda või
M: noh ja siis see raha, mis makstakse, see pole ka väga
suur?
T: jah
M: et kaua, kaua need tööd siis kestavad, ühepäevalised
või, või pikemad või?
T: mina käisin ühes kohas, tegin tegin tegin seal nohh,
aitasin suvilat ehitada, (paus) siis oli kolm kuud järjest
noh, sada krooni oli päev ja
M: sa olid siis abitööline või?
T: ma olin nagu ise tööline seal
M: kas sa oskad siis ehitustöid ka teha?
T: ikka, peab oskama (naerab)
M: aga seda sa õppinud ei ole?
T: ei ole õppinud aga kui oled ikka ehituse peal töödanud,
siis tead juba, mis asi mis asi see ehitus on
M: et sa oled ehituse peal töödanud siis?
T: jah
M: MEK-is siis või?
T: ma olen santehnikuna töödanud aga noh eks seal ju,
ju näed ise, mismoodi see asi käib seal
M: ahah
T: ehituse peal
M: et siis nagu omandasid muid asju ka?
T: no ja, ikka, siis käisid kellegiga koos kusagil kedagi
aitamas näiteks, noh see oli siis veel, see oli vene valitsus,
siis sai, nagu öeldakse, haltuural siis sai käidud
ja jah, siis sai käidud, ikka midagi õppisid seal,
noh nüüd olen ka käinud ja, ja ja noh nagu siin
Kongo hotell oli, seda aitasin seal, noh muidugi mina tegin seal
nihukest, noh nihukest lahjemat tööd, näiteks
seal koristamine ja nihuke asi ja, no jah mis seal oli vaja näiteks
midagi tassida või midagi nihukest
M: aga seda nad ehitasid päris pika aja vältel?
T: ja, tegid kaks aastat
M: tasapisi tegid jah?
T: nojah, egas nad kiiret polnud kusagile
M: aga ütleme, kas sa santehnilisi töid uute materjalidega
ka teha oskad?
T: ei ma olen neid teinud aga niimoodi, et ma pidevalt olen nüüd
teinud, seda ma, nüüd tuleb koguaeg neid uusi materjale
nüüd juurde ja praegalt ei tea (paus) no mis see kanalisatsioon,
see pole midagi teha, see see juba vene ajal oli ka juba see
polüetüleen aga nüüd on muidugi, see, siis
oli see leedu oma, see oli üks rämps aga, mis tehti,
aga aga nüüd on hoopis, ma ei tea mis riigi omad need
nüüd on aga need on hoopis teine materjal ja seda palju
parem ja palju kiiremini saab panna ja
M: aga kas sa ütleme noh alkoholi ka tarbid, napsu võtad?
T: noh ikka võtan (naerab)
M: kas see töötegemist segab?
T: (alguses läbi naeru) ei nihukest asja pole olnud, et
tööd on seganud
M: aga noh praegu ju santehnilisi töid aeg-ajal nõutakse
ikka päris palju?
T: aga siis sa pead olema mingisuguses organisatsioonis sees
aga vat seal ongi et mingisuguses seal aktsiaseltsis või
osaühistus et aga vat seal ongi see värk, et sul, sa
oled liiga vana ja sind ei võeta
M: aga kui sa teeksid ennast ütleme FIE-na ja pakuks oma
teenust?
T: ei no siis ehe, ma ei hakka niisugust asja tegema, sellepärast,
et siis, siis peab mul olema kõik need instrumendid ja
värgid kõik olemas aga kust ma need võtan!
M: aga mis sinu arust peaks tegema, et sa tööd leiaksid?
(pikk paus)
M: kes peaks tegema või üldse mida peaks nagu ette
võtma, et sa tööd leiaksid?
T: ei oska küll mitte midagi selle peale öelda, mis
moodi seda üldse, näiteks see, nojah kui oleks noorem,
siis oleks muidugi, noh ütleme ainukene võimalus
on siis kui oleks siis ... kui oleks noorem aga noh ma räägin,
et liiga vana(köhib) ja ja .... no siin siin linnas ei leia
seda, siis peaks minema tallinna, et tallinna kaudu kusagil
midagi saad aga see on ka nihukene noh ee siis peab sul olema
ööbimiskohad ja värgid ja ja ja see läheb
liiga kalliks
M: see on ka siis nagu selle koha pealt ka takistus jah?
T: jah
M: nojah, ütleme mis sa ise tahaksid, et (paus) kas sa tahaksid
veel tööd teha või kas sa tahaksid ametlikku
töökohta leida?
T: ei noh, kust sa seda leiad, see on nii väike linn siin,
siin seda vaevalt leiad
M: aga sa tahaksid?
T: ei ma tahaks muidugi aga mul oleks ükstaspuha, mis ma
võiks teha, kasvõi koristaja olla kusagil, peaasi
(naerab) et saab ... või kusagil valvur olla (keegi koputab
uksele, katkestan lindistuse ja jätkan peale koputaja lahkumist)
M: sa oled nõus täistööajaga tööd
tegema, kui ainult oleks?
T: nojah, muidugi
M: mis sa üldse sellest tööhõiveametist
ja sellest süsteemist arvad, mis peaks nagu aitama selliseid
inimesi nagu sina tagasi tööturule?
T: jaa, siin on see, siin ongi see probleem, et seda on väga
raske ju ... noh kuidas võtta, seda on väga raske
ju teha, selle pärast et töökohtasid pole ju,
oleks neid olemas, siis oleks teine asi aga neid ei ole ja nooremad,
isegi noored ei saagi, minust nooremad, ütleme seal 30 aastased
isegi ei saa tööd ja kus siis mina
M: ütleme, kas sul sellist asja pole olnud, et töökoht
nagu oleks aga pole selliseid oskusi, et seal töökohal
nagu hakkama saada?
T: no jah, töökohta näiteks oleks küll, näiteks
mind on nurme vabrikusse õmblejaks, aga kui ma ei oska
ju õmmelda (kugistab naeru) siin kogu aeg lehes kuulutab,
et nurme vabrik vajab õmblejaid, siin on, naised jooksevad
ringi ja ja noored ja nad ei taha tööle minna, e ma
ei saa sellest aru, noh see pole küll minu asi aga minu
rida aga eks igaüks teab, mis ta teeb (paus) aga muidugi,
kui näiteks pakutakse mingisugune jah nihukene töö,
mis on noh noh vastuvõetav, kuigi väljaõpe
on siis kohapeal, muidugi läheks
M: või kui tööbüroo pakuks mingit väljaõpet
mingil erialal...
T: nojah
M: on nad pakkunud või?
T: (raputab pead)
M: ma arvan, et lõpetame ära, on sul veel midagi
lisada? Kas sul jäi midagi ütlemata?
T: ei, rohkem pole midagi
M: aitähh!
|