Selle raamatu autorid on Ameerika Ühendriikide Rahukorpuse vabatahtlikud.

Susan Hahn (projektijuht) on pärit Minnesotast. Ta on töötanud juhtimis- ja turundusalal firmades General Mills Inc., Walt Disney World, Minnesota Timberwolves ja Norwest Bank Corp. Susanil on kaks korda antud preztiisikas General Motorsi Innovatsioonipreemia. Tal on bakalaureuse kraad turumajanduses ning tema lisaeriala on põllumajandus. Tema viimaseks tööks on olnud selle raamatu koostamine. Praegu elab Susan Rezeknes.

Carol Hamblin (peatükk "Teie ettevõte") lõpetas 1992 aastal Cincinnati Ülikooli cum laude kraadiga nii turunduses kui administratiivasjaajamises. Ta on töötanud ühes suures USA korporatsioonis mitmetel turundusalastel ametikohtadel. Enne ühinemist Rahukorpuse Läti grupiga oli Carol turunduskonsultant omaenda firmas. Praegu elab Carol Riias ja õpetab ärikursusi Riia Kaubanduskoolis.

Lee Harold Babock (peatükk "Rahandus") on Californiast ning tal on viieteistkümne aastane töökogemust rahanduse, juhtimise ja konsulteerimise alal. Ta oli Läänerannikul $200 miljoni suuruse aastasissetulekuga firma finantsdirektor. Samuti on ta olnud konsultant prestiizikas "Big 6 " ettevõttes ning finantsanalüütik ühes $1 miljardi suuruse aastasissetulekuga "Fortune 250" firmas. Tal on magistrikraad rahvusvahelises äris ja rahanduses. Hr. Babcock on elanud ja töötanud konsultandina Lielvardes.

Eksperdid:

- Ieva Fricberga, Läti Ülikooli Rahvusvaheliste Majandussuhete Osakonna lektor, "JP Bureau Ltd" Läti agentuuri direktor
- Aivars Gribusts, ettevõtte Lielvards Ltd. direktor
- Juris Kudeiko, Läti-Rootsi ühisettevõtte SAKA Prodeks Ltd. direktor
- Normunds Mizis, aktsiaseltsi "Lacplesis" mesindusosakonna kommertsdirektor

SISUKORD

SISSEJUHATUS

Mis on äriplaan? Kes kirjutab äriplaani? Kuidas alustada?

TEIE ETTEVÕTE

Teie äriplaani eesmärgid Äriplaani tiitelleht Äriplaani sisukord Lühiülevaade Ettevõte Ettevõtte juhtkond Turundus Ettevõtte tegevus ja tootmisprotsess Eesmärgid Arengu ajakava Probleemid, riskid, nõrgad kohad

RAHANDUS

Ülevaade operatsioonilistest finantsaruannetest Kasumiaruanne Bilansitabel Kassakäibe aruanne Tegelik ja ennustatav finantsinformatsioon Kapitalikaupade nimekiri Tasaarvestuspunkt Mitmesugust

KOKKUVÕTE

Sõnavara Lisa nr. 1: Kasumiaruanne Lisa nr. 2: Bilansitabel Lisa nr. 3: Kassakäibe aruanne

SISSEJUHATUS

Selle käsiraamatu kirjutamisel on autorid püüdnud täita kolme põhieesmärki. Me püüame seletada, mis on äriplaan, anda raamid individuaalse äriplaani koostamiseks ja selgitada äriplaani koostamise eesmärke. Selle käsiraamatu koostamiseks vajalikke materjale uurides suunasime oma tähelepanu eelkõige uutele põllumajanduslikele väike-ettevõtetele. Sinna hulka kuuluvad talunikud, kelle kasutada on 5-25 ha maad või sama suured põllumajanduslikud pere-ettevõtted.
Äriplaani koostamisest võivad ärijuhid saada mitmesugust kasu. See hõlmab andmetekogumise ja hindamise oskuste, organisatsioonilise töö oskuste ja finantsanalüüsi oskuste arenemise. Neid oskusi võivad endas arendada nii talunikud kui äriga tegelejad, töötades iseseisvalt selle käsiraamatuga või võttes osa selle raamatu põhjal toimuvatest seminaridest.
Me tahaksime tänada kõiki inimesi ja organisatsiooni, kes meid selle käsiraamatu koostamisel aidanud on.

Mis on äriplaan?

Aeg on raha. Kui te kirjutate äriplaani, ilma et teil oleks selge ettekujutus selle otstarbest, siis raiskate tõenäoliselt nii oma aega kui raha. Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja ressursse. Enne kui pühendada kõik oma ressursid äriplaani kirjutamisele, peate te teadma, mida see äriplaan teie äri jaoks saavutab.
Äriplaanil võib olla kolm funktsiooni. Ta võib olla ärisisene juhtimisvahend, mille abil saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma eesmärgi, võite ära hoida kulukaid vigu ning teha tarku äriotsuseid.
Teiseks, ta võib anda asjasthuvitatud investeerijatele ja pankadele lühikese ülevaate teie talu ja äri eesmärkidest ning nende läbiviidavusest. Äriplaani kirjutades pidage meeles, et pankurit huvitab, kas selles on piisavalt informatsiooni. Kas informatsioon on arusaadav? kas äriplaan on täielik? Oma äriplaanis peate te oma äriideed müüma. See on väga oluline tegur, kui te soovite pangalaenu saada.
Kolmandaks, äriplaani koostades olete sunnitud oma äri üle vaatama kriitilise pilguga ja ilma emotsioonideta. Aeg-ajalt võib juhtuda, et äriidee tundub romantiline, ning me hakkame tegelema kasutoomatu äriga lihtsalt nostalgilistel põhjustel. Kui teie äriplaanist selgub, et teie tulevane äri ei tooks mingit tulu, ärge hakakegi sellega üldse tegelema!
Sama tähtis on tõsiasi, et on palju asju, mida äriplaan ei tee. Näiteks ei saa seda kasutada igapäevase tegevuse juhina. Selliseid probleeme nagu söödaratsioonide määramine ja väetise valimine kevadkülviks, äriplaanis ei lahendata.
Samuti ei ütle äriplaan teile, milline on kõige efektiivsem ressursside kasutamise viis. Ta näitab lühidalt, kas teie äriplaan on kasutoov, kuid mitte seda, kas see on teie kõige tulusam võimalus. See töö tuleb ära teha veel enne, kui te äriplaani koostama hakkate. Äriplaan paneb paberile teie poolt valitud äri.

Kes kirjutab äriplaani?

Tähtis on leida nii äriplaani eesmärk kui ka koostaja. Läti pankurid, kellega me rääkisime, eeldavad, et omanik ise koostab äriplaani.
Teie ressursse mõistlikult kasutades võib teie ärijuht või raamatupidaja aidata teil uurida asjakohaseid andmeid, korraldada äriplaani ja leida eesmärki äriplaani kirjutamiseks. Kohalikud nõuandjad ja konsultandid võivad pakkuda ajakohaseid ettepanekuid.
Aga ainult teie teate oma äri hästi. Ainult teie tunnete oma toodet ja turgu. Ainult teie teate, millal teil on piisavalt aega, jõudu ja informatsiooni hea äriplaani koostamiseks. Kuna iga äriplaan on unikaalne, olete ainult teie võimeline otsustama, milliseid üksikasju oma äriplaani panna.

Kuidas alustada?

Me teame, mis äriplaan endast kujutab, mida ta võib teha ja mida mitte, ning kes selle kirjutama peab. Nüüd võime alustada. Aga mismoodi see käib? Väga lihtsalt - alustage sellega, et annate endale piisavalt aega. Äriplaani koostamine pole lühiajaline töö. Aeg, mis kulub äriplaani koostamisele, on võrdeline teie pühendumisega nii pingutuste kui energia vallas.
Järgmise sammuna koguge ja korraldage kõik vajalik informatsioon, et edaspidi oleks seda vajaduse korral kerge leida. Peate täpselt teadma, missugune informatsioon teil olemas on. Te võite jõuda järelduseni, et peate veel ringi vaatama ja lisainformatsiooni otsima, enne kui saate oma äriplaani lõpetada.
Lõpuks, kasutades oma kättesaadavaid ressursse ja manageride abi, koostage oma äriplaan. Seda võite teha teie ja ainult teie. Kui äriplaan valmis, kasutage seda ja rakendage seda regulaarselt, et täita oma firma muutuvaid vajadusi.

PALJU EDU!

Erilised tänusõnad järgmistele inimestele:
- Erich Brainich, VOCA
- Stephane Coroner, Euroopa Ühenduse Komisjon
- Cristopher Cronberg, Maailmapanga konsultant
- Ivars Forands, VOCA
- Ieva Fircberga, JP Bureau Ltd., turundusnõuandja
- Conrad Fritsche, Chemonics, Põllumajanduse konsultantgrupp
- Aivars Gribusts, kirjastus "Lielvards Ltd."
- Juris Hazners, Maailmapanga esindaja
- Dr. David L. Holder, USDA konsultant, Poola
- Juris Kudeiko, Läti-Rootsi ühisettevõtte "SAKA Prodeks Ltd."
- Baiba Livza, Läti Põllumajandusülikool
- Normunds Mizis, aktsiaselts "Lacplesis"
- Inta Slavinska, Läti Põllumajandusülikool

TEIE ETTEVÕTE

Esimene poole sellest raamatust, täpselt nagu teie äriplaanistki, on subjektiivne analüüs teie firma, teie klientide, teie turundusstrateegia, teie hinnakujunduse, teie konkurentsi ja teie tegevuse kohta. Kõik teemad, mida teie äriplaan käsitleb, on omased ainuüksi teie ettevõttele. See raamat kirjutati selleks, et anda teile võimalikult palju informatsiooni, mis võib teid aidata teie äriplaani koostamisel. Raamatu esimeses poole leiate palju küsimusi, mis tunduvad teie ärisse mitte puutuvat. Püüdke kasutada ainult neid ideid, mis on sobivad teie ettevõttele, ning heitke kõrvale kõik rakendamatud ideed.

Teie äriplaani eesmärgid

Et äriplaani koostada, peate aru saama äriplaani eesmärgist. Oma äriplaanis peate vastama järgmistele küsimustele:
1. Kuidas te korraldate oma kauba tootmise?
2. Kas olete analüüsinud oma toote kõiki aspekte?
3. Kas te saate pangast laenu?

Kui tahate pangast laenu saada, peate teadma järgmist:
1. Kui palju tahate laenata?
2. Miks te laenu vajate?
3. Millal ja kuidas te laenu tagasi maksate?
4. Kuidas te laenu kasutate?

Äriplaani tiitelleht

Tiitelleht on teie äriplaani esimene lehekülg. Sellel märkige ära:
- Ettevõtte nimi
- Aadress
- Telefoninumber
- Omaniku nimi

Äriplaani sisukord

Koostage nimekiri kõigist peatükkidest ja näidake, millisel leheküljel mingi asi asub.

Lühiülevaade

Lühiülevaate ülesandeks on aidata lugejal kiiresti aru saada teie ärist, ilma et ta peaks kulutama palju aega vaadates läbi detaile, mis ei pruugi teda üldse huvitada. Äriplaani lühiülevaade on kokkuvõte või "jutustus" teie ettevõtte taustast, praegusest tegevusest ja omanikest, turuvõimalustest, tootest või teenusest ning lähema ja kaugema tuleviku plaanidest. Lühiülevaade tuleks lõpetada pikaajaliste eesmärkide ja strateegia äramärkimisega.
Kirjutage lühike üldist informatsiooni sisaldav lugu oma ettevõttest:
* Ettevõtte ja juhatuse taust
* Praegune tegevus
* Toode või teenus
* Tulevikuplaanid
- Lähemaks tulevikuks
- Kaugemaks tulevikuks
* Kas te vajate plaanide teostamiseks partnerit, raha või nõuandjaid?
* Öelge oma lugejale, miks teie plaan õnnestub - rõhutage ettevõtte tugevaid külgi.

Märkus: Mõned ülaltoodud kategooriad võib ühendada ja nad annavad ikka teie mõtteid edukalt edasi.

Nüüd peame andma teile vajalikud detailid selle kohta, kuidas juhtida tegevust ja/või "müüa" oma idee mõnele rahandusinstitutsioonile finantseerimiseks. See peab olema lihtne, kuid informatiivne. Lühidus on eduka esinemise võti. Iga pisiasi võib siiski tähtis olla. Üksikasjad teie ettevõtte kohta tulevad äriplaanis pärast lühiülevaadet. Paljud andmed tunduvad sobivat rohkem kui ühte äriplaani peatükki. Kui informatsioon on tähtis peatüki arusaadavaks tegemisel, pange ta sinna sisse, isegi kui see info on teil mõnes muus peatükis juba olemas. Kirjutage iga peatükk terviklikuna, kuna pankur võib juhtuda lugema ainult ühte või kahte peatükk väljaspool tervet äriplaani.

Perefarmi "Ozokalni" äriplaan Lühiülevaade 25 hektari suurune perekonna maavaldus, mis asub Tukumsi rajoonis, saadi riigilt tagasi 1992. aastal. Selle omanikeks on Juris, Anda ja Janis, kes varem töötasid kolhoosis. 25-st hektarist 10 on metsa all ja 10 haritav maa. Ülejäänud maa-alal asuvad perekonna elumaja, üks küün ja üks laohoone. Talus on 4 lehma ja 11 kana. Praegu kasvab kuuel hektaril nisu, kolmel hektaril kartulid ning üks hektar on aiamaa all. Piimatoodang, mis on 400 liitrit kuus, toob ka sissetulekut.Lätil on tarvis rohkem ja parema kvaliteediga teravilja ja kartuleid. Turunõudmiste toetuseks jätkame oma saagi suurendamist, et seda Läti turul müüa. Selle eesmärgi elluviimiseks on meil tarvis kvaliteetsemat seemet ja ühte traktorit. Samuti kavatseme teha remonti kõigile kolmele hoonele. See aga nõuab finantseerimist väljastpoolt ja võib-olla ka ehitusinseneri nõuannet. Järgmise viie aasta jooksul sooviksime suurendada ka piimatoodangut ja -müüki.Meie eesmärgiks on saada talu heale järjele, et ta toetaks perekonda ja tooks kasumit, mis parandaks pere elatustaset, maa ja taluhoonete olukorda ning laiendaks talu tegevust. Tubli töö ja paremate põllumajanduslike ja ärijuhtimisoskuste omandamisega saame me hea kuulsusega taluks.

Alustame teie ettevõtte kirjeldusega.

1. Ajalugu. Tutvustage lühidalt oma ettevõtte tausta ja arengut. Tehke seda lühidalt, kuid seletage:
· Millal, kus ja kuidas ettevõtte tegevus algas?
· Millal ettevõte registreeriti?
· Kuidas ettevõte omandas maa (kui teil on maad)?
· Esialgne toodang
· Kuidas ettevõte ja selle toodang on arenenud?
· Kas ettevõtte omanikud on raha laenanud? Kui palju ja millal? Kellelt? Kas ollakse veel võlgu?

2. Käesolev äri ja tegevus. Vastavalt teie ettevõttele, seletage:
· Tegevusala (tootmine, hulgikaubandus, jaekaubandus, teenus, põllumajandustegevus)
· Ettevõtte praegune olukord (alustamine, laiendamine jne.)
· Ettevõtluse vorm (eraettevõte, kooperatiiv, aktsiaselts vms.)
· Kus ettevõte asub? Kas sellel asukohal on eeliseid või puuduseid?
· Ettevõtte suurus (töötajate arv, aastasissetulek jne.)
· Praegune toodang
· Ressursside kättesaadavus. Olenevalt sellest, millised ressursid on teie tegevusele tähtsad, tooge nende kohta ära järgnev informatsioon:

- Vesi - kust see tuleb ja milline on kvaliteet? Kas seda on piisavalt praeguste vajaduste juures ning võimaliku laiendamise korral? Kas veevarustuse kättesaadavaks tegemine toob lisakulutusi?

- Kanalisatsioon - missugust reovee ärajuhtimissüsteemi kasutatakse (on kavas kasutada)? Kas ettevõte töötleb jäätaineid enne nende keskkonda saatmist? Millised on jäätainete töötlemise kulud antud kohas?

- Elekter - kas see on kättesaadav? Kas elektri toomine ettevõtte asukohta nõuab lisakulutusi?

- Kuum vesi - millise energiaallikaga vett kuumutataks? Kas see on kättesaadav?

- Tööjõud - milline on tööpuuduse tase piirkonnas? Milline on tööjõu haridustase? Kas avatavasse ettevõttesse kavatsetakse inimesi palgata juba olemasolevatelt töökohtadelt? Kas peate ühendust võtma mõne ametiühinguga? Kas teie ettevõttes pakutav töö on piirkonna tööliste hulgas hea mainega? Milline on palgatase?

- Transpordi- ja jaotussüsteem - kas teie asukohast on kerge pääseda peateele ja/või raudteele? Kas te peate oma asukohta korraliku transpordisüsteemi saamiseks eritöid tegema? Kui palju see maksab?

- Sisesüsteemid - millised sideteenused on kättesaadavad? Kas nende saamiseks on vaja teha lisakulutusi?

- Kohalik olukord - kas kohalikud elanikud toetavad teie ideed teie ettevõtte asukoha kohta või on selle vastu? Kas valitud asukohaga on seotud mingid spetsiaalsed maksud või subsiidiumid?

- Teised teenused - kas läheduses on vajalikke teenuseid pakkuvaid firmasid, nagu näiteks elektrikud, torulukksepad, automehhaanikud jne.?

· Millal alustate tegevust?
· Mis on teie ettevõttes erilist?
· Miks saab teie äri olema edukas?

3. Ettevõtte eesmärgid. Kirjeldage üldjoontes, mida teie ettevõte saavutada soovib. Kuigi ära võib mainida ka kvantitatiivsed elemendid, on eesmärgid tavaliselt kvalitatiivset laadi. Oleks kasulik vastata sellistele küsimustele nagu:
· Millise suurusega ettevõte on kavas? (Suur, keskmine, väike)
· Missugust kasvu te ettevõttele planeerite?
· Milline on põhitoodang? Kas aja jooksul lisandub veel midagi?
· Kas ettevõte toetab lihtsalt perekonna vajadusi või soovite ka kasumit saada?
· Millist turgu kavatsete teenindada? (Turunish, hind, kvaliteet, mugavus, teenus jne.)
· Millise kvaliteediga kavatsete toota?

Ettevõtte eesmärgi näide Meil on kavas laiendada perefarmi "Ozolkalni" keskmise suurusega farmiks ning toota kõrgekvaliteedilist nisu ja kartuleid müügiks Läti territooriumil. Paremate põllumajanduslike ja ärioskuste ning tubli töö abil tahame suurendada teraviljasaaki, remontida taluhooned ja saada kasumit.

4. Ettevõtte plaanid. Ettevõtte plaanid võivad jaotada lähituleviku ja kaugema tuleviku plaanideks. Teie ideed ettevõtte kohta võivad olla erinevad järgmise 1-2 aasta jaoks ja 2-10 aasta jaoks. Seletage, mida te tahate teha, ja millal. (Pöörake palun tähelepanu sellele, et selles peatükis kirjeldatavad plaanid oleksid kooskõlas arengu ajakavaga, mis on teie äriplaani üks järgmistest osadest.)

Ettevõtte plaani näide Lisaks teraviljasaagi suurendamisele ja kvaliteedi tõstmisele on lähituleviku plaanide hulgas ka edukas pangalaenu saamine, uue kasutatud traktori ostmine ning küüni remont. Need tööd tuleb lõpetada enne 1995. aasta lõppu.Pärast 1995. aastat teeme parandustöid laohoones ja majas. Ühtlasi pöörame suuremat tähelepanu piimakvaliteedi parandamisele, ostes selle tarbeks vajalikud seadmed. Seadmete ostmine ja laenu tagasimaksmine toimub ettevõtte kasumist.

5. Vajadused tulevikus. Selles osas on kirjas, mida teil on vaja oma plaanide elluviimiseks: raha, tarnijaid, oskusi, tööjõudu jne. Olge oma vajaduste kirjeldamisel nii täpne kui võimalik. Näiteks võib teil vaja minna:
· Seemneid, tehnoloogiat, seadmeid, jne.
· Laenu
· Nõuannet väljastpoolt
· Rohkem töölisi.

6. Strateegia. Plaane, ajakava ja vajadusi kokku pannes seletab teie strateegia teie ettevõtte plaanide elluviimist. Seletage ühes või kahes lõigus, mida te kavatsete ette võtta oma plaanide läbiviimiseks.

Ettevõtte juhtkond
Enamusel ettevõtetel on edukaks tegevuseks vaja spetsiaalseid juhtimisoskusi. Väga tähtis on aru saada, millised oskused on teie ettevõtte puhul vajalikud, ning seejärel tagada, et need oskused teil ka olemas oleksid. Teie äriplaani läbivaatav pankur tahab tingimata kindel olla, et teie ettevõtte juhtkonnal on segu tehnilistest ja juhtimisoskustest; mis tähendab seda, et te olete asjatundlikud kõigi vajalike oskuste koha pealt.
Oma äriplaanis tahate te näidata, et teie ettevõte on võimeline tegema häid ja läbimõeldud otsuseid kõigis valdkondades ja niimoodi tagama kasumi saamise.

Kõigepealt kirjeldage teie ettevõttes vajalikke juhtimisoskusi. Siis tooge ära detailid ametikohtade ja ülesannete kohta ning neid ameteid pidavate inimeste nimed, taust ja erioskused. Pidage kindlasti meeles järgmist:
· Milline on tegevust juhtivate inimeste taust, kogemused ja vanus? Eriti need inimesed, kellel on õigus tähtsaid otsuseid teha.
· Näidake, kuidas on nende oskused vajalikud vastavate ülesannete täitmiseks.
· Kes mida teeb?
· Kes kellele aru annab? Milline on organisatsiooniline struktuur? Tooge ära hierarhiatabel, mis näitab alluvussuhteid.
· Kes teeb finantsotsuseid?
· Kes teeb igapäevaseid otsuseid?
· Kui kasutatakse nõuandjaid väljastpoolt ettevõtet, kuidas ja kust neid leitakse?
· Ärge unustage andmeid omaniku kohta, eriti kui see isik võtab vastu otsuseid või osaleb ettevõtte igapäevategevuses.
· Näidake ära, kes on omanikud ja millistele ametikohtadele inimesi palgatakse.

Märkus: Elulookirjeldused või muud dokumendid juhtkonna kohta tuleks panna äriplaani peatükki "Mitmesugust".

Hierarhiatabelit võib kasutada selleks, et näidata, mil viisil juhtkond on korraldatud ja millised on iga isiku kohustused.

Perefarmi "Ozolkalni" Hierarhiatabel

Turundus

Kliendil on teie ettevõtte suhtes oma kindlad ootused. Teisisõnu, kliendil on vajadus teie toote ja/või teenuse järele. Iga edukas ettevõte peab rahuldama oma klientide soovid ja vajadused. See saavutatakse siis, kui pakutakse õiget kaupa õige hinnaga õigel ajal õiges kohas ja õiges koguses. Kõike seda peab aga tegema Eesti seaduste, majanduse ja konkurentsi piires. Just sellega turundus tegelebki. Enne oma tootes rääkimist peate aru saama oma klientidest ja nende vajadustest ning edukalt võistlema nende tähelepanu saavutamise eest. Tänapäeva turumajandussüsteemis on äärmiselt tähtis aru saada, et kõigepealt peate kindlaks tegema, mida teie kliendid ja tarbijad teie kaubalt või teenuselt ootavad. Klientide soovide kindlakstegemine toimub enne tootmise alustamist. Enam pole kasulik toota mingit kaupa ja oletada, et just seda inimesed vajavadki.

Erimärkus teravilja, piima või muid kaupu tootvatele talunikele:
Teravilja või piima tootva taluniku jaoks on turundus teistsugune kui talunikule, kes kasvatab näiteks puu- või juurvilja ja müüb seda otse turul. Teravilja ja piima tootvale talunikule võib turundus tähendada lihtsalt seda, et toodang peab vastama teatud standarditele ja olema toimetatud kindlal ajal kindlasse kohta. Hinnaanalüüs tehakse selleks, et olla kindel tulevikus kasumi, mitte aga kahjumi saamises. Kuid teravilja või piima tootval talunikul ei ole kontrolli hindade üle. Hulgihinnad otsustab tavaliselt turg kvaliteeditaseme põhjal ning talunik peab lihtsalt nendega leppima. Teravilja või piima tootva taluniku kliendiks võib olla teraviljahoidla või piimatoodete kombinaat.

Sel põhjusel pöörab teravilja või piima tootva taluniku äriplaani turunduspeatükk vähem tähelepanu kliendi soovidele ja vajadustele ning rohkem tähelepanu hinnatendentsidele, kvaliteedikontrollile ja turustusele. Kindlasti tooge ära selline informatsioon:
· Turuootused
· Kuidas te kavatsete neid ootusi rahuldada
· Hinnaanalüüs
· Hinnatendentsid

Äriplaani turunduspeatükk koosneb üheksast osast:
· Turundusstrateegia
· Tegevusharu analüüs
· Turustus
· Turg ja kliendid
· Reklaam, lisandväärtus, müügiesindajad
· Hinnakujundus
· Konkurents
· Toode ja/või teenus
· Turundus

Enne kui alustate äriplaani selle osa kallal töötamist, tutvuge selle raamatu lõpus ära toodud sõnavaraga.

Turundusstrateegia.
Kirjeldage lühidalt sihtturgu ning seda, kuidas teie ettevõte ning toode/teenus kavatsevad selle soove ja vajadusi täita, et edukalt konkureerida ja kasumiga töötada. Tõestage, et teate oma toote niðði ja konkurentsi. Ühtlasi väljendage lühidalt oma kliente rahuldavaid hinnakujunduse, müügitoetuse ja turustuse elemente. Turuniðð hõlmab teie toote/teenuste neid spetsiifilisi külgi, mis vastavad teie klientide soovidele ja vajadustele. Näidake oma usku sellesse, et just teie toode on kliendi jaoks parim valik.

Tööstusanalüüs. Seletage järgmisi asju:
· Kogupakkumise (müügiks pakutavate teie kaubaga sarnaste kaupade üldkogus) ja kogunõudmise (kaupade üldkogus, mida inimesed antud hinnaga soovivad osta) üldine analüüs teie kauba kohta.
· Kui palju on seda tüüpi kaubale ostjaid?
· Kui suur on teie turul konkurents? Kas teie konkurendid müüvad rohkem, vähem või sama palju kui teie?
· Kas tööstus kasvab või kahaneb, ja millisel määral? Kas nõudmine teie kauba järele suureneb või kahaneb? Millega seda seletada?
· Kas olete võimeline müügimahtu suurendama? Mil viisil te seda teete?
· Kuidas kavatsete laiendada oma ostjaskonda?
· Kui palju kliente teil on? Kui palju kliente te soovite või vajate, et saada kasumit?

Turg ja kliendid. Selles peatükis peate demonstreerima head arusaamist oma klientidest, nende soovidest ja vajadustest teie toote/teenuse järele. Nagu varem öeldud, on teie kõige esimeseks ja tähtsamaks ülesandeks teada, kes teie kliendid on ja mida nad teilt ootavad; ainult siis võite midagi toota ja püüda klientide soove ja vajadusi rahuldada.

Seletage järgmisi asju:
· Teie turunish (Kas kliendid ostavad teie toodet selle kvaliteedi, hinna, ostmismugavuse, klientide teenindamise, paremuse ja heade külgede pärast?)
· Kes on teie kliendid? (Kes ostab teie toodangut ja maksab selle eest?)
· Kes on teie toodangu tarbijad? (Kes teie toodangut kasutab?)
· Kas teie ostjad maksavad kauba saamisel sularahas? Kui ei, siis millised on teie krediiditingimused? Kas te lasete alla kirjutada lepingule, mis täpsustab kauba eest maksmist?
· Kas esineb perioode, mil teil pole ostjaid? Kus te oma toodangut siis hoiate?
· Milline on teie sihtturg? (Kelle soove ja vajadusi te rahuldada kavatsete? Teie tooteid võivad osta paljud inimesed, kuid tõenäoliselt on olemas teatud grupp ühesuguste omadustega inimesi, kes teie arvates teie tooteid ostavad. Seda gruppi nimetataksegi sihtturuks.)

Määratlege oma kliendid ja tarbijad järgmiselt:
· Individuaalne tarbija:
- Vanus
- Sugu
- Haridus
- Sissetulek, kulutamiseks määratud rahasumma
- Abielus või vallaline
- Perekonna suurus
- Kus nad elavad, töötavad ja sisseoste teevad?
- Kas nad hindavad kvaliteeti või väärtust?
- Kui palju nad tavaliselt kulutavad sellise kauba peale, nagu teie toodate?
- Tellimuste suurus
- Toote kasutamine
- Miks nad teie tooteid ostavad?
- Millised on nende soovid ja vajadused teie toodangu järele?
- Kas teie kliendid võrdlevad sisseoste tehes kaupu omavahel?
- Kuidas on kliendid või potentsiaalsed kliendid rahul olemasolevate kaupadega?
· Tööstusklient:
- Organisatsiooni suurus
- Toote kasutamne
- Tellimuste suurus
- Asukoht
- Suurte või väikeste koguste kasutaja

(Tõenäoliselt tahate ka seletada, kuidas teie toode klientide soove ja vajadusi rahuldab.)

Turustus. See peatükk seletab, kuidas te kavatsete oma toodangu kliendile õigel ajal õiges koguses õigesse kohta toimetada. Peatükis vastake järgmistele küsimustele:
· Kas te müüte oma toodangut otse kliendile või vahendajale, kes müüb edasi ja/või töötleb teie toodangut?
· Millega teie vahendajad tegelevad ja millised kasumieelduse neil on?
· Kui te müüte otse kliendile, kas teil on siis ka kauplus või kasutate mingeid muid müümisviise?
· Kuidas te oma kauba kliendini transpordite?
· Kuidas ja kus teie klient teie tooteid ostab?
· Kas teil on vaja oma tooteid valmistamise ja müügi vahepeal kusagil säilitada? (Kui jah, siis kus ja kuidas.)
· Kui on perioode, kus keegi teie kaupa ei osta, kus te seda hoiate?
· Kuidas te korraldate oma varusid?
· Kas te peate pakkuma oma kliendile võimalust krediiti saada? Milline on teie krediidipoliitika? Kas teil on spetsiaalsed lepingud?
· Kas eksisteerib minimaalne tellimuse suurus?

Reklaam/Lisandväärtus/Müügiagendid

Märkus: Kuigi see peatükk võib Eesti talunikule mittevajalik tunduda, on see tähtis põllumajanduslike ettevõtete jaoks ja seega selles raamatus ära toodud.

Võib olla üsna rakse klientide tähelepanu äratada, neile teie toote olemasolust teada anda ja seletada, miks nad seda ostma peaksid. Aga kuna see on teie äri edukuse jaoks väga oluline, on tähtis mõelda, kuidas, kus ja millel te oma kliendini püüate jõuda.
Siin on mõned küsimused, mille peale võiks mõelda:
· Kas te suhtlete oma kliendiga müügiagendi või reklaami kaudu, või mingil muul viisil?
· Kui kavatsete kasutada reklaami, seletage, kas selleks on eelarve, kui palju, kus ja millal te kavatsete reklaamida.
· Kas te müüte oma tooteid ise?
· Kui kasutate müügiagente, siis kes nad on? Kas te korraldate neile väljaõppe? Kuidas te neid tasustate?

Hinnakujundus. Tootele hinna kujundamine on üks kõige tähtsamaid ülesandeid, millega teil tegeleda tuleb, sest hinnakujundus mõjutab otseselt teie sissetulekut ning on kliendi jaoks teie toote kõige esimesena nähtav omadus. Hinnakujundus on ühtlasi ka keeruline ja segane ülesanne. Hinna määrab alati see, kui palju klient on valmis maksma. Teie hind ei tohi kunagi seda summat ületada, muidu ostavad kliendid hoopis teie konkurentide kaupa ning teie ise müüte väga vähe või üldse mitte midagi. Kuid on väga tähtis, et ettevõtte omanik/juht teaks ka kõiki kulutusi, et ta oskaks arvestada, kas hind, mida klient on valmis maksma, toob kasumit või kahjumit. Teie ettevõtte rahaline edukus sõltub õigest hinnakujundusest.
Hinnakujunduse võtmeelemendid on:
· Millised on tootmiskulud?
· Milline on konkurentide hind?
· Millist hinda on klient valmis maksma?

Asjad, mida te võib-olla tahate oma äriplaanis ära märkida:
· Kuidas te oma hinnad määrate?
· Kuidas te leiate oma tootele sellise hinna, mis oleks võimeline konkureerima, kuid tooks ka kasumit?
· Kas te teate kõiki oma tootmiskulusid? Kui suure protsendi moodustavad need teie toote hinnast?
· Milline on teie konkurentide hind? Milline on turuhind?
· Kas teie kliendid on valmis teie poolt pakutavat hinda maksma?
· Kas te müügihinna juures kasumit saate?
· Kas teie hind peegeldab teie kliendi jaoks toote kvaliteeti?
· Kui palju mõjutab hind nõudmist teie toote järele? Teisisõnu, kui te tõstate hinda, kas teie müük väheneb natuke, palju või üldse mitte?
· Kas hinnad tõusevad või langevad? Kui kiiresti hinnad muutuvad? Kas teie hinnad tõusevad rohkem, vähem või sama palju kui inflatsioonitase?

Märkused:
1. Kui teie hind teie konkurentide omast väga palju erineb, hakkab klient mõtlema, miks see nii on. Kui teie hind on kõrgem, peate tõestama, et teie toode ja/või teenus on kõige parem ning õigustab kõrgemat hinda. Kui teie hind on palju madalam, võivad kliendid arvate, et teie toode on võrdlemisi viletsa kvaliteediga. Kui teie toote nishiks on kvaliteet, peaks see väljenduma ka teie hinnas, mis oleks normaalsest kõrgem.
2. Pidage meeles, et hinna sisse ei tohiks kuuluda toote omaduse või teenused, mis ei ole kliendi jaoks tähtsad.

Konkurents. Nagu varem öeldud, on teie põhiliseks hooleks turunduse alal klientide soovide ja tahtmiste rahuldamine. Nemad ostavad tooteid, millel on neile vajalikud omadused ning neid rahuldav hind. Seepärast peate te olema paremad oma konkurentidest, mille eeltingimused on, et te teate, kes teie konkurendid on, mida nad toodavad, millised on nende toote omadused ja hind. Teadmatus konkurentsi alal on kiire tee pankrotini. Pidage silmas, et kui teil pole konkurentsi, siis olete te kas antud valdkonnas juhtival positsioonil või hoopiski valel turul. Kirjeldage ja/või võrrelge järgmisi aspekte enda ja oma konkurentide kohta:
· Kas olete konkurentsist põhjalikult mõelnud? Kas olete mõelnud kõigist teistest ostuvõimalustest, mis teie klientidel on, ja arvanud need konkurentsi hulka?
· Kui palju konkurente teil on?
· Kes nad on?
· Kus teie konkurendid asuvad? Kas nende asukohal on eelised või puudused?
· Millised on teie konkurentide tugevad ja nõrgad küljed?
· Mida teevad teie konkurendid paremini kui teie? Mida teete teie paremini kui nemad?
· Millised on teie konkurentide toodete omadused ja hind?
· Öelge ja analüüsige, mida te teate nende tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate, operatsiooni tõhususe ja tasuvuse ning finantsressursside tugevuse kohta.
· Milline on teie konkurentide reputatsioon?
· Kas teie konkurent pakub mingit garantiid või tagatist?
· Kuidas nad oma toodet reklaamivad ja turustavad?
· Kas teie konkurendi äri kasvab või kahaneb teie omaga võrreldes?
· Mille poolest on teie toode ja tegevus parem nende omast?

Toode ja/või teenus. Nüüd võib teile tunduda, et midagi tähtsat on ununenud. Võib-olla küsite: "Aga mis minu tootest saab?" Muidugi on äriplaanis väga tähtis kohti informatsioonil teie toote ja/või teenuse kohta, ning selle kohta, kuidas ta teie klientide soove ja vajadusi täidab. Tõenäoliselt tahate oma äriplaani sisse panna sellised punktid:
· Kirjeldage oma toodet või teenust.
· Millised on teie toote kõige tähtsamad ja kõige vähemtähtsad omadused?
· Millised on negatiivsed omadused? Kuidas te neid kõrvaldada lasete?
· Mis teeb teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks?
· Milline on teie toote kvaliteet? Miks?
· Kuidas te oma tooteid pakite? Kes seda teeb?
· Kas on olemas seadused, mis dikteerivad toote ja selle kvaliteedi, sisu, pakkimise, tootmisprotsessi või muu taolise? Kuidas te neid täidate?
· Kuidas teie toode rahuldab teie klientide soove ja vajadusi? Kuidas on see võrreldav konkurentidega?
· Kas teie tootel on piisavalt häid omadusi? Kui jah, siis ega te ometi liiga paljude eest hinda küsi?
· Kui võimalik, kas te pakute oma kaubale garantiid? Kui nii, siis kirjeldage seda.
· Kas teil on plaanis hakata ka midagi muud tootma? Kui jah, siis seletage, mida, millal, kuidas ja miks.

Turu-uuring. Oletame, et teil on juba piisavalt informatsiooni oma klientide, nende soovide ja vajaduste ning teie toote omaduste kohta. Järgmiseks on tähtis teada saada, kas kliente on piisavalt. Informatsiooni kogumiseks kasutatakse turu-uuringut, et kindlaks määrata, kas tööstus kasvab või kahaneb, ning paremini aru saada klientide soovidest ja vajadustest. Eestis ei ole hetkel põhjalikult väljaarendatud ametlikku turu-uuringut ning vastavaid andmeid. Igal võimalikul juhul tuleks lugeda Eesti ajalehti ja suhelda vastavate ministeeriumidega, et oma tööstusala kohta võimalikult palju teada saada. Sellealane statistika peaks lähemail aastail kättesaadavaks muutuma, nii et hoidke oma silmad ja kõrvad lahti. Heaks turu-uuringuvahendiks on vaatlus. Kui teil on toode, mida müüakse turuplatsil, võite saada palju kasulikku informatsiooni, kui veedate pisut aega seal ning jälgite, mida, millal ja kuidas kliendid ostavad.

Ettevõtte tegevus ja tootmisprotsess

Selles peatükis peate üksikasjaliselt kirjeldama, kuidas teie ettevõte tegutseb. Pange kirja, mida teil toote valmistamiseks ja müügivalmis seadmiseks vaja läheb. Paljud teie ettevõtte poolt tehtavad kulutused tulevad just nimelt tootmistegevusest. Samuti on üsna tõenäoline, et laenuks saadud raha kasutatakse tootmisprotsessis.
Märkus: Selles peatükis peab tootja kirjeldama, kuidas toodet valmistatakse. Talunikud peavad kirjeldama tehtavaid põllumajanduslikke töid. Näidake, kuidas teie ettevõte töötab, ja kuidas on tulevikuplaanid sellega seotud.

Kirjeldage oma operatsioone. Pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele:

Tarnijad:
· Missuguseid tarneid te vajate?
· Millist kvaliteeditaset te nõuate?
· Kes on teie tarnijad? Kus nad asuvad? Kas nad on usaldatavad ja kindlad? Kas nad vastavad teie kvaliteedinõuetele?
· Millist hinda nad oma tarnete eest võtavad? Kas te maksate kaupade kättesaamisel? Kui ei, siis millised on maksutingimused?
· Millised on alternatiivsed tarnijad? Kus nad asuvad? Millised on nende hinnad?
· Kas on eeliseid või puuduseid sellel, et tootmiseks vajalikke põllumajanduslikke või tööstuslikke sisendeid ise valmistada, selle asemel, et neid osta? Selgitage.

Tootmisprotsess:
· Kuidas seda juhitakse?
· Kes teeb vastavaid otsuseid?
· Milline tehas/kauplus/kontor teil on?
· Missugust tootmisprotsessi kavatsete alustada?
· Missuguseid masinaid ja seadmeid kavatsete kasutada? Olemasolevate seadmete kohta tooge ära ka nende mudel ja vanus. Tulevaste seadmete kohta tooge ära nende mudel, öelge, kellelt ja kust te neid ostate, missugune on hind ja kes on alternatiivsed tarnijad.
· Kas te ostate või rendite seadmed?
· Kas laienemiseks on ruumi?
· Kui palju tehnoloogiat tarvis läheb?
· Kui palju käibekapitali tarvis läheb?
· Kas teie tehnoloogia on unikaalne? Kui nii, siis seletage.
· Kas teie äritegevus on hooajaline?
· Kas hoiate oma varusid kohapeal või mõnes laos? Kui nii, siis missugust varudehoidmismeetodit kasutate? Kus asub laohoone? Kas te rendite seda pinda või kuulub see teile?
· Kui lisanduvad uued tooted, seletage, kuidas teie tootmisprotsess sellega seoses muutub. (Näiteks, kas teil on vaja uusi masinaid, hooneid, töötlemisprotsesse, rohkem töölisi jms.)
· Millised tegurid suurendaksid toodangu hulka ja parandaksid kvaliteeti?
· Millised viljade/loomade nakkused võivad teie tegevust ohustada?
· Missugused kaitse- ja ravivahendid on saadaval? Kas on alternatiive? Seletage.
· Milliste oskustega töölisi vajate?
· Kui palju inimesi te kavatsete tööle võtta?
· Mida teie töötajad teevad?
· Kas piirkonnas on olemas piisavalt vajalike oskustega tööjõudu?
· Kas töölised vajavad väljaõpet? Kui jah, siis kuidas te seda teha kavatsete?
· Millised on tootmiskulud?
· Kuidas kavatsete hoolt kanda hoonete, vara ja seadmete eest?

Töötlejad, vahendajad, konsultandid väljastpoolt:
· Kas toode nõuab edasist töötlemist? Kuidas nimelt?
· Kus asuvad tootmiskeskused?
· Kas on võimalikke eeliseid sellel, et te laiendate oma tegevust ja hakkate ise oma toodangut töötlema ja/või müüma? Kas sellel on puudused? Seletage.
· Millised on teie spetsialiseerumise eelised ja puudused?
· Milliseid ettevõtteväliseid tehnilisi teenuseid võite vajada?
· Kas vajalikud teenused on kättesaadavad? Seletage.
· Kas professionaalsed teenused ja konsultandid on saadaval? Seletage.

Märkus: Kuna pank tahab seda teada, peate te näitama, et teil on kontroll sisendite ja tootmisprotsessi üle, ja et te suudate täita oma toomis- ja müügiennustusi.

Eesmärgid

Loodetavasti olete kirjutanud loo, mis räägib nii teie praegusest tegevusest kui ka tulevikuplaanidest. Nüüd on tulnud aeg oma plaanid kokku võtta ja ära tuua spetsiifilised tulemused, mida oma äritegevusega soovite saavutada. Kõige kasulikum on anda need tulemused koguselistes ja mõõdetavates tingimustes, kasutades numbreid ja kuupäevi.

Võiksite jagada oma eesmärgid kolme etappi:
· Ühe aasta jooksul saavutatavad
· 2-5 aasta jooksul saavutatavad
· 6-10 aasta jooksul saavutatavad

Arengu ajakava

On peaaegu võimatu teha kõike korraga. Väga kerge on öelda "Ma teen seda hiljem". Arengu ajakava tuleb paika panna selleks, et korraldada oma plaane, seada tegevused eelisjärjekorda, ette näha aega, mil raha vaja läheb ja jääda graafikusse.

Ajakava näide

Teie tegevusplaanide graafiliseks näitamiseks võite kasutada ajajoont. Kõigepealt on ehk kasulik koostada nimekiri põhisündmustest ja -tegevustest, mis aset peavad leidma. Seejärel seadke nad eelisjärjekorda. Siis võite määrata kuupäevad, millal üks või teine tegevus algab/lõpeb, ning paigutada nad ajajoonele. Kuigi igal ettevõttel on erinev tegevuste nimekiri, võiksite mõelda järgmistele asjadele:
· Ettevõtte seaduslik registreerimine
· Tootmistegevuse algus
· Projekteerimise lõpetamine
· Ehitamise algus ja lõpp
· Esimene müük
· Vilja külvamine (istutamine) ja saagi korjamine
· Tasaarvestuspunkt
· Pangalaenud
· Seadmete ostmine

Märkus: Suuremate projektide tarbeks (näiteks uue küüni ehitamine) võite koostada eraldi ajajoone, mis näitab ainult selle projekti tähtsamaid etappe algusest lõpuni.

Probleemid, riskid, nõrgad kohad

Ka igal edukal ettevõttel on probleeme ja riskimomente ette tulnud ning tuleb veelgi. Nende ebameeldivate aspektide äratundmine aitab teil võimalike takistuste suhtes ettevaatlik olla. Mõningaid probleeme on näiteks võimalik vältida, kui välja töötada alternatiivsed strateegilised plaanid. Mõningaid probleeme aga saab väiksemaks muuta, kui nad õigeaegselt ära tunda ja vastavalt tegutseda. Kõige kindlam viis probleemidesse uppuda on neid ignoreerides. Teie äriplaani läbivaatav pankur otsib sealt teie ettevõttes esineda võivadid probleeme, riske ja nõrku kohti. Kui ta näeb, et te pole arvesse võtnud tõkkeid edukuse teel, siis te tõenäoliselt laenu ei saa.
Kõigepealt kirjeldage kolme-nelja kõige ohtlikumat riski ja nõrkust, millega teil võib-olla tegeleda tuleb. Seletage, mida kavatsete ette võtta nende vältimiseks, või mida teete, kui probleem on juba kerkinud. Teil võib ette tulla näiteks selliseid probleeme:
· Majanduslik inflatsioon
· Nõudluse vähenemine, millega kaasneb hindade langemine ja ka müügi vähenemine
· Müügiennustused ei lähe täide
· Laenu tagasimaksmisgraafikus püsimine (kaasa arvatud intressid)
· Projekti läbiviimseks on vaja rohkem raha, kui algselt ette nähtud
· Halb saak, mille põhjustas põud, halb seeme vms.
· Materjalide hind tõuseb järsult
· Tarnijad lähevad pankrotti
· Omanikel/juhtidel puuduvad vajalikud oskused
· Omanikud/juhid surevad või on halva tervisega
· Kliendid ei täida ostukohustust
· Halvasti määratletud turg
· Isikliku investeerimiskapitali puudumine
· Negatiivne kassakäive (näiteks: Talunik peab ostma seemet ja väetist mitu kuud enne seda, kui ta viljade müügist tulu saab. See tähendab, et raha kulutatakse enne kui raha sisse tuleb. Seda nimetataksegi negatiivseks kassakäibeks.)

Kõik riskid, probleemid ja nõrkused mõjutavad lõpuks teie ettevõtte rahalist olukorda. Äriplaani väga tähtis osa on finantsplaanid.

RAHANDUS

Igal ettevõttel on vaja finantsaruandeid. Kolm kõige tähtsamat finantsaruannet on (koostamise järjekorras): kasumiaruanne, bilansitabel ja kassakäibe aruanne.
Ettevõte, nagu ka majandustingimused, milles ta tegutseb, on alati muutuv, seepärast on finantsaruanded võrreldavad momentülesvõttega, mis illustreerib kindlaid hetki teie äritegevuses. Me võime oma finantsaruandeid läbi vaadata, nagu vaatame oma lastest igal järgneval sünnipäeval tehtud fotosid. Finantsaruanded aitavad teil määrata ja analüüsida teie ettevõtte turundusstrateegia, hinnakujunduse või üleüldise äristrateegia tulemusi või etteennustatud tulemusi.

Ülevaade operatsioonilistest finantsaruannetest

Operatsioonilisi finantsaruandeid kasutab ettevõtja oma äri juhtimiseks. Finantsaruannetest võite leida kogu vajaliku informatsiooni pangalaenutaotluste või maksudeklaratsioonide täitmiseks. See käsiraamat ei ürita anda täielikku ülevaadet kõigist operatsioonilise finantsaruande koostamise keerulistest käikudest. Et seda teha, peaksime kõigepealt rääkima raamatupidamise põhitõdedest. Kahjuks on see väljaspool selle käsiraamatu haaret. Selle peatüki eesmärk on tutvustada finantsaruannete mõisteid ning anda teile juhtnööre, mis võivad aidata finantsasjade arutamisel ja hindamisel.
Finantsaruanded annavad ülevaate teie ettevõtte hetkeseisust. Kasumiaruandes on esimeses reas alati ära toodud sissetulekud ja viimases reas puhaskasum. Bilansitabelis on alati aktivad (esimeses osas), passivad (teises osas) ja omakapital (viimases osas). Kassakäibearuanne toob alati ära esialgse kassaseisu (esimeses reas), rahaallikad (teine osa), raha kasutamise (kolmas osa) ja lõplikku kassaseisu (viimases reas).
Palju küsimusi võib tekkida ühe keeruka probleemi kohta, millega tuleb tegeleda ükskõik millise finantsaruande koostamisel. Selleks on nimelt amortisatsioon. Amortisatsiooni võib defineerida kui kapitalikaupade mingi osa väärtuse langust teatud ajavahemiku jooksul. Kapitalikaupade all mõeldakse tähtsaid masinaid või seadmeid, mis on teie toodete valmistamisel väga olulise tähtsusega. Lühidalt, seadmete omandamisel on nende ostuhind ära näidatud bilansitabeli aktivaosas. Selle aktivaväärtus langeb iga aastaga vastavalt mitmesugustele amortisatsioonigraafikutele ning amortisatsioonikulud arvatakse kasumiaruandes kasumist maha.
Kui teie ettevõttel on palju tehinguid klientide ja tarnijatega, on tark tegu koostada iga kuu kohta kõik kolm finantsaruannet. See võimaldab igakuise informatsiooni esitamist kõrvutiasetsevates veergudes. Selline esitusviis lihtsustab teie äritegevuse analüüsimist.
Võib-olla teie ettevõttel siiski pole igakuiseid arvukaid tehinguid. Sel juhul pole mõtet raisata igakuiste finantsaruannete koostamise peale. Arukas oleks koostada aruanded vähemalt iga kvartali kohta.
Oma tehinguid dokumenteerides on alati tähtis hoida äritegevus eraldi isiklikust tegevusest. Seda selleks, et oleks võimalik õigesti analüüsida teie ettevõtte olukorda.
Eesti äri- ja majanduskeskkond muutub väga kiiresti. Jõusse astuvad uued rahandus- ja raamatupidamisseadused. Vabaturupõhimõtted pakkumise ja nõudluse kohta on Eesti majandust ümber kujundamas. Eesti talunik leiab end vastamisi paljude uute nähtustega, mida selgeks õppida ja millega kohaneda. Võite siiski kindlad olla, et kui te saate aru neist kolmest finantsaruandest, on teil kindel tugi olemas igasuguste finantsalaste reeglite ja seadusandluse uurimisel.

Kasumiaruanne

Esimene finantsaruanne, mille te koostama peate, on kasumiaruanne (lisa nr.1 toob näite tüüpilisest kasumiaruandest). Kasumiaruanne koosneb väärtustest (numbritest), mis peegeldavad teie äritegevust. Kasumiaruandel on kolm osa: sissetulekud, otsesed kulud ja kaudsed kulud.
Esimeses reas on alati sissetulek, viimases reas alati puhaskasum. Nende ridade vahel võib olla ükskõik kui palju muid ridu, mis näitavad teie ettevõtte kõiki erinevaid kulusid. Ajavahemik on ära toodud veergude alguses. Kõige pikem ajavahemik on rahandusaasta, mis tavaliselt algab ja lõpeb koos kalendriaastaga.
Sissetulek on see raha, mille te saate oma pakutavate toodete ja/või teenuste eest. Sissetulekuna arvestatakse ka seda raha, mille kliendid teile võlgu, on kui nad ei maksa kauba või teenuse eest selle kättesaamisel (seda nimetatakse laekumata arveks või debitoorseks võlgnevuseks.)
Kasumiaruandes tuleb otsesed kulud eraldada kaudsetest kuludest. Otsesed kulud kuuluvad ainult tootmisprotsessi juurde. Näiteks palk, mida makstakse töölisele, kes toodet tegelikult käega katsub, on otsene kulu, aga osakonnajuhataja palk kuulub kaudsete kulude hulka. Kui te kasvatate tomateid, lisatakse kasvuhoone kütmine otsestele kuludele, abihoone kütmine aga kaudsetele kuludele. Kaudsete kulude hulka arvatakse ka reklaam, hoonete remont, teisejärgulised materjalid, kindlustus jne. Äriga tegelejad peavad alati hoidma ärikulutused eraldi isiklikest kulutustest.
Kui sissetulekute ja väljaminekute lahtrid on täidetud, võite hakata välja arvutama kogukasumit ja kogukasumi protsenti (kogukasumi ja sissetuleku suhe). Kogukasum on sissetuleku ja otseste kulude vahe.
Viimane rida on puhaskasum. Puhaskasum on kogukasum miinus kaudsed kogukulud. Ettevõtte juht peaks alati teadma oma sissetuleku, kogukasumi ja puhaskasumi olukorda.

Bilansitabel

Üks erinevusi kasumiaruande ja bilansitabeli vahel on aeg. Bilansitabeli kuupäevaks on kasumiaruandes äratoodud ajavahemiku viimane kuupäev. Kui kasumiaruanne koostatakse ajavahemikuks 1. aprill - 30. juuni (teine kvartal), siis bilansitabelis tuuakse ära aktiva, passiva ja omakapital 30-nda juuni seisuga.

Aktivasse arvatakse kõik tootmis- ja teenindamisvarustus. Igal ettevõttel on vaja raha. Raha tuleb alati aktivas ära näidata. Kui te toodate piima, on lehmad teie aktivateks.

Passiva alla kuuluvad tootmisvõlad. Kui näiteks toormaterjale ostetakse krediidi peale, tuleb see krediit passivas ära näidata. Samal ajal märgib teie tarnija selle summa on finantsaruannetesse kui laekumata arve (mis on bilansitabeli aktivaosas) ja sissetuleku (mis tuuakse ära kasumiaruandes).

Omakapital tähendab väärtust, mis jääks alles, kui müüa ära kõik aktivad ja kasutada saadud raha passivate eest tasumiseks.

Olukord erinevatel aegadel on ära toodud erinevatel veergudel. Bilansitabeli selline vorm hõlbustab omakapitali muutuste analüüsi, mis toimub muutuste tõttu aktiva- ja passivaosas.
Praeguses olukorras on Eestis aktivate väärtust võrreldes passivate väärtusega raske kindlaks teha. Passiva väärtust on väga kerge leida, sest tavaliselt teate te täpselt, kui palju te kellelegi võlgnete. Aktivate väärtusega pole aga asi sugugi nii lihtne. Aktivate esialgne hind võib praeguseks olla nii väike, et omakapital oleks kindlasti negatiivne. Oletame näiteks, et te ostsite 1990 aastal 100 rubla eest tööriistu. Kui te arvestate selle summa praeguse kursi alusel Eesti kroonideks, ei peegelda tulemus hoopiski teie tööriistade tegelikku väärtust. Eesti valitsus on avaldanud informatsioon selle kohta, kuidas aktivaid praeguses olukorras hinnata. Kuni inflatsioon ja muud majandustegurid normaliseeruvad, jääb see probleem meid finantsaruannete koostamisel kummitama. Ometigi pole see piisav põhjus finantsaruannete tegematajätmiseks. See on proovikiviks teile kui juhile ja ärimehele.
Teie finantsaruandeid läbi vaadates võrdleb pankur kindlasti teie aktivat ja passivat. Pangas analüüsitakse küll mitmeid erinevaid finantsaruande suhtarve, kui suhe aktiva ja passiva vahel on üks kõige tähtsamaid.

Kassakäibe aruanne

Kui pidada bilansitabelit teie ettevõtte ajudeks ja kasumiaruannet südameks, on kassakäive voolav vere, mis paneb südame tööle ja aju mõtlema.
Kassakäibe aruanne (lisa nr.3), nagu ka kasumiaruanne, annab aru teie tegevusest mingi kindla perioodi jooksul. Meil tuleb tihti võrrelda bilansitabelis antud kassaseisu teatud hetkel kassaseisuga mõnel teisel hetkel. Kassakäibe aruanne aitab analüüsida rahakäivet nende kahe ajahetke vahel.

Lõplik kassaseis kindlal ajahetkel saadakse sellise valemiga:

Lõplik kassaseis võrdub bilansitabelis antud kassaseisuga samaks ajahetkeks. Kassakäibe aruanne annab korraliku ja täpse ülevaate raha kulutamisest.

Tegelik ja ennustatav finantsinformatsioon

Me ei taha koostada oma finantsaruandeid mitte ainult TEGELIKU äritegevuse, vaid ka TULEVASE äritegevuse kohta. Tuleviku rahandusasjade projekteerimine aitab tulevikuplaane teha. Sel viisil saame me ettenägelikeks ärijuhtideks, mis on alati parem, kui olla tagantjärele tegutsevad ärijuhid.

Kapitalikaupade nimekiri

Kapitalikaupade nimekiri on koondnimekiri kogu teie kapitalist. Selles tuleb kirja panna kogu teie vara ning selle väärtus vastavalt Eesti valitsuse poolt väljakuulutatud juhistele. Seda nimekirja kasutatakse bilansitabelis äranimetatud masinate ja seadmete, sõidukite, elusloomade ja kinnisvara väärtuse toetamiseks. Väärtuse juurde tuleb märkida ka hindamise kuupäev.

Tasaarvestuspunkt

Tasaarvestuspunkt on selline müügitase, mille juures ei saa te ei kasumit ega kahjumit. Tasaarvestuspunkti saab välja arvutada kasumiaruandes toodud numbrite põhjal. (lisa nr.1).

Tasaarvestuspunkti arvutamiseks kasutage järgmist valemit:

tasaarvestuspunkt = kaudsed kulud / kogukasumi protsent

Näiteks:
tasaarvestuspunkt = 2500 / 0.25 = 10 000 EEK

Selle lihtsa analüüsi abil saame teada, et enne igasuguse kasumi saamist peab perefarmi "Ozolkalni" sissetulek olema 10 000 EEK. Põhjalikum analüüs näitaks ka seda, mitu kuud farmil selle tulemuseni jõudmiseks kulub. Näiteks "Ozolkalni" tegeliku ja ennustatava kasumiaruande analüüs näitab, et tasaarvestuspunktini jõutaks oktoobris. Heade ärijuhtidena püüavad "Ozolkalni" omanikud saavutada seda juba enne oktoobrit. Seda võib teha kaudseid kulusid vähendades ja/või kogukasumit suurendades. Numbrilise analüüsi tulemusena on perefarmil "Ozolkalni" nüüd numbriliselt määratletav eesmärk.

Mitmesugust

Sellesse peatükki panete kogu sellise informatsiooni ja dokumentatsiooni, mida äriplaani muudes osades pole veel ära toodud. (Näiteks on paljudel ettevõtetel lepingud välispartneritega. Koopia lepingust tulekski selles peatükis ära tuua.) Tihti tahab ettevõtja pangast laenu seadmete juurdeostmiseks. Sel juhul tuleks kogu ettevõtja ja panga vaheline eelnev kirjavahetus äriplaanis ära tuua, toetamaks teie laenutaotlust. Sellist sorti kirjavahetus aitab veenda pankurit selles, et olete tema pangaga juba suhted sisse seadnud.
Kui teil on arvukalt kliente, peaksite selles peatükis ära tooma ka klientide nimekirja. Turunduspeatükis paluti teil täpselt määratleda oma kliendid. Kui teil on sadu kliente, pole mõttekas neid kõiki turunduspeatükis ära nimetada. Selle asemel viidake seal kliendinimekirjale peatükis "Mitmesugust".
Peatükk juhtkonna kohta juba annab infot nii teie kui ka teiste töötajate kvalifikatsiooni kohta. Sellesse peatükki sobiks aga panna detailsem ülevaade teie kvalifikatsioonist ja haridusest.
Veel võib sellesse peatükki lülitada järgmised dokumendid: soovituskirjad, toodangugarantiid, ettevõtte registreerimisdokumendid, kõik toote kohta trükitud materjalid, riiklikud tegevusload, teie toote ökoloogilist olukorda kirjeldavad tõendid, maaomandust tõendavad dokumendid ja seadmete dokumentatsioon.
Üldiselt, kui on mingi informatsioon, mis teie arvates peaks teie äriplaani kuuluma, aga mida pole sellesse veel pandud, siis tooge ta ära selles peatükis.

KOKKUVÕTE

Nüüd peaksite te teadma, kui palju aega, pingutusi ja energiat ühe äriplaani koostamine nõuab. Mis enne tundus lihtsa ülesandena, on tegelikkuses muutunud raskeks tööks.
Täpselt nagu uue äriplaani koostamine on raske töö, on raske ka olemasoleva äriplaani "hooldamine". Et teie ettevõtte eesmärke ja ideede teostatavust korralikult edasi anda, peab äriplaan teie ettevõtet õigesti esindama.. Iga väiksemagi muudatuse tegemisel oma ettevõttes peate ka oma äriplaani ajakohaseks tegema. Vananenud ja ettevõttest õiget pilti mitteandev äriplaan pole sugugi parem olukorrast, kus äriplaani polegi.
Väike-ettevõtted on tihti vastuvõtlikumad muutustele kliendi maitses ja turu nõudmistes. Ärge üllatuge, kui peate oma äriplaani ajakohasemaks muutma igas kvartalis või isegi kuus, et seal ära näidata teie ettevõttes asetleidnud muutused.
Äriplaani hooldamine ja muutmine on aeganõudev tegevus. Kuigi see on kallis, võimaldab arvuti või arvutiteenuste kasutamine kirjutada ümber ainult vajalikud peatükid, et vältida äriplaani ümberkirjutamisele kuluvat aja- ja rahakulu. Säästetud aega võib märksa efektiivsemalt ära kasutada näiteks oma ettevõtet juhtides.
Ajakohase äriplaaniga võite oma eesmärkide poole püüelda, teades, et olete oma tulevase edu planeerinud nii hästi kui võimalik. Äriplaani olemasolu annab teile järgmised eelised:
· Te olete koostanud juhtimisvahendi, mis aitab teid tulevikus otsuste tegemisel, ning teie ettevõtte ees seisvate võimaluste hindamise. Te teate kohe, missugused uued võimalused toetavad kõige paremini teie strateegilist ärieesmärki.
· Teil on nüüd olemas dokument, mis annab teie ettevõttest informatsiooni asjasthuvitatud investeerijatele ja pankuritele. Seda võite kasutada laenu taotlemiseks ja finantseerimise alustamiseks.
· Te olete hinnanud oma ettevõtet objektiivselt ja kriitilise pilguga. Te teate, kas teie ettevõte on elujõuline või mitte. Otsus äritegevust mitte jätkata, kuna see ei too kasumit, säästab teie aega ja raha.

Lõpetuseks võib öelda, et olles koostanud äriplaani, on teil julge tunne, et olete oma tulevase edu planeerinud. Te olete omandanud sellised oskused nagu andmete kogumine ja hindamine, organiseerimise juhtimine ja finantsanalüüs. Need oskused tulevad teile kasuks, ükskõik millise äriga te tegelete. Meie, selle raamatu autorid, soovime teile ja teie ettevõttele jätkuvat edu.

Sõnavara

Aktivad (Assets) - raha, materjalid, seadmed jms., mida tootmisprotsessis kasutatakse.
Tasaarvestuspunkt (Break-even Point) - müügitase, mille juures te ei saa ei kasumit ega kahjumit.
Kogukasum (Gross Margin) - kogu sissetulek miinus otsesed kulud.
Sissetulek (Revenue) - raha või laekumata arved, mille te saate müügist ja/või teenuste osutamise eest.
Otsesed kulud (Direct Costs of Revenue) - otsesed tööjõu, tooraine ja materjali kulud.
Kaubavarud (Inventory) - tooraine, lõpetamata toodang ja valmistoodang, mis ootab klientidele müümist.
Kaudsed kulud (Indirect Expenses) - muud tegevuskulud, mida ei saa otseselt seostada sissetulekuga.
Passivad (Liabilities) - summad, mida te võlgnete oma varude või kapitalikaupade tarnijatele.
Tarne (Supply) - müügiks pakutavate kaupade kogus.
Nõudlus (Demand) - kaupade kogus, mida inimesed antud hinnaga on valmis ostma.
Klientide soovid ja vajadused (Customers Wants and Needs) - klientide ootused teie toote või teenuse omaduste suhtes.
Kaubavarude kontroll (Inventory Control) - meetod toote valmistamiseks vajalike toorainete ning valmistoodangu laoshoidmise maksumuse vähendamiseks.
Turunish (Market Niche) - teie toote või teenuse eriomadus, mis teie klientide soove ja vajadusi rahuldab.
Turu-uuring (Marketing Research) - andmete kogumine, mis aitab turundusalaste ja üldiste otsuste tegemisel.
Sihtturg (Target Market) - see inimeste, või organisatsioonide grupp, kellele te aktiivselt püüate oma kaupa müüa.
Puhaskasum (Net Income) - kogukasum miinus kogupassiva.
Omakapital (Net Worth) - koguaktiva miinus kogupassiva.

Lisa nr. 1: Kasumiaruanne
Lisa nr. 2 Bilansitabel
Lisa nr. 3 Kassakäibe aruanne

Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .
alates 18.03.2003