Tallinna Pedagoogikaülikool
Sotsiaaltöö kriminogeense kontingendiga (konspekt)

Üles tähendatud Krista Künnapu loengul (09.nov. 98), kuid ei pruugi kokku langeda lektori nägemusega. Pigem kajastab konspekteerija arusaama ainest.
Konspekti kasutamisega seotud riskid on kogu ulatuses konspekti kasutaja kanda.

Eesti ja Soome vanglatöötajate oskused.

Mis on karistus, milleks karistatakse ja kas sellel üldse mõtet on?

Isikuvastastest kuritegudest sooritatakse 90% alkoholi mõju all. Viimasel ajal tulevad juurde narkootikumid.

Kuritegude sooritamise põhjused – vaesus, alkohol, seadusandlus (nt. homoseksuaalsus oli ennem karistatav), isiksusehäired.

Järjest keerulisem on leida ühist põhjust.

Kuritegu on teadlik tegu mis kriminaalkoodeksi või muu seadusandliku dokumendi alusel määratakse karistatavaks ja mille eest on õigus karistada.

Kriminaalkoodeks püsib ja muutub.

Osa kuritegusid dekriminaliseerub, lisatakse uusi tegusid. Legaalne kuritegevus – ala on eri maades erinev.

Kõige rohkem on on seaduserikkumisi liikluses (üle 50% kõigist seaduserikkumistest).

20% kuritegudest avastatakse (?)

Kuritegudega jäädakse vahele väga harva.

  1. nõrk kontroll
  2. ohver ei anna teada
  3. politsei ei juhtu paigale, kui tegu sooritatakse

Karistuse üldine kuritegusid ärahoidev mõju.

Karistuse eesmärk on säilitada ja tugevdada kodaniku seaduskuulekust ja seeläbi vältida kuritegusid.

  1. Karistamine hirmutab inimesi, nad väldivad uut kuritegu
  2. Tegu, millele järgneb karistus loetakse moraali vastu käivaks
  3. Karistus kinnitab rühmanorme s.t. karistus juhib inimese käitumist ka siis, kui seda ei loeta moraalivastaseks

Karistuse mõju

  1. normide ja seaduste tundmine
  2. kinnijäämise risk
  3. karistuse (sanktsioonide) karmus – kui suur millegi eest

Karistus on

  1. hoiatus
  2. ühiskonda sobitamine, ümberkasvatamine, resotsialiseerimine
  3. isoleerimine ühiskonnast

Vanglad

Vanglad, Pärnu, Murru, Rummu (3 vanglat), Harku, harku, Ämari, Maardu, Tallinna, Tallina Keskvangla.

Kokku on miski 4500 vangi ringis.

Soomes on 25 vanglat.

Kõige rohkem on karistusaluseid 3-5 aastase karistusajaga, samuti 5-8 aastase ajaga.

Endise vangi hoiak – orja hoiak. Hirm, et keegi võib rünnata ja kuskilt võib (midagi) pähe kukkuda.

Vanglatöö raskusastet mõjutavad tegurid

  1. vanglatöö eesmärkide vastuolulisus

    põhivastuolu:

     

  2. Eesmärkide puudulikkus
  1. organisatsiooni puudujäägid
  1. Väline töökeskkond
  1. Vahetustega töö
  2. Üleüldine negatiivne keskkond
  1. Kliente ei saa valida – koostöö on sunnitud
  2. Töötulemust näeb väga harva. Ainuke hea tulemus on, kui karistusalune enam vanglasse ei tule (st. kuritegu ei soorita)
  3. Töökeskkonna eristatus, suletus
  4. elukoht vangla vahetus läheduses

  • ei ole kerge vahetada ametit

    1. Monotoonsus, püsiv vigastusoht
    2. Kogetud füüsiline oht
    1. Püsiv enesekontrolli nõue. positiivsete tunnete summutamine.

    Kontaktisikud (vastutab 1 v. enama vangi eest).

    Eestis on ühel kontaktisikul 100 – 200 hoolealust. Rootsis igal 19 hoolealust, Soomes 3-4.

    Kontaktisiku poole võib pöörduda vang kõigi probleemidega.

    Kontaktisik ei võta vastu otsuseid, küll vastutab ta aga selle eest, et karistusaeg kantaks ära võimalikult hästi.

    Kontaktisikul on vangiga hea suge, samas ei ole ta (alati) vangi sõber.

    Karistusaja planeerimine.

    Eeluurimisvanglas pole võimalik karistusaja planeerimist teha, kuna pole karistusaega.

    Vägivaldne tegu sünnib siis kui

    1. on olema eelsoodumus käituda vägivaldselt
    2. antud hetke kriis (ükskõik milline ootamatu üleelamine)
    3. vallandav ärritaja (kasvõi kivi jääb jala taha)

    Käivituvad samaaegselt.

    Ohvri valik

    Ähvardavas olukorras

    "Peaaegu" olukorrad on infot täis, seda saab hiljem kasutada (vägivaldselt käituva inimesega tegeledes?).

    Eneseväärikuse puudujäägid mille tagajärjed on

    Raskus tunnistada ja sõnaliselt väljendada oma tundeid. Sõnad puduvad ja need asendatakse tegevustega.

    Ebausk – igale asjale omistatakse tähendust.

    Vinge venna mask – soov äratada teistes hirmu.

    Eneseväärikus ja empaatiavõime ei ole piisavalt arenenud.

    Kõrgenenud ohtlikustegurid.

    Vägivallakujutlused ja nende elluviimine.

    Hoiatusmärgid