KRIMINAALPREVENTSIOON

EESSÕNA
Käesolev referaat annab lühikese ülevaate kuritegevuse vastu võitlemise ja eriti selle tõkestami-sest kui ülesandest ühiskonnas. Töö eesmärk on selgitada, mis on kriminaalpreventsioon ja kuidas on seda võimalik täide viia.

1. MIS ON KRIMINAALPREVENTSIOON?
Seoses sellega, et kuritegevus on plahvatuslikult tõusnud on loodud peale karistusõiguslike meetmete kasutamise ka kriminaalpreventsioon. Kriminaalpreventsioon sisaldab endas kuritegude ärahoidmist, vältimist ja tõkestamis.
Kuritegevust ärahoidmiseks on õiguskasvatus ja sihikindel tegevus elanike seaduskuulekuse hoidmiseks ja tugevdamiseks ning seeläbi seadusilkuse tagamine. Tihti mõistetakse preventsiooni all potentsiaalsete kurjategijate mõjutamist. Sisestades neisse kartust, et kuriteole järgneb karistus, kurjategijaid jälitatakse, trahvitakse ja neile tehakse piiranguid. Sellisel ähvardamisel on psühholoogiline surve ning see sunnib kuritegudest loobuma.
Kurjategija paneb oma teo toime juhul kui selle sooritamise edukuses ei ole kahtlust. Näiteks teades, et politseitöö väljavalitud piirkonnas ei ole tohus, pererahvast ei ole kodus ning puudub ümbruskonna jälgimine ("neighbourhood watch"). Samuti juhul, kui avastamis- ja jälitusriski väljavalitud piirkonnas peetakse väikeseks.

1.1. KRIMINAALPREVENTSIOONI EESMÄRK
Preventsiooni eesmärk on kõrvaldada kuritegevuse põhjused ja soodustustegurid, vähendada võimalusi kuritegelikuks käitumiseks, hoida ära või raskendada kuritegude toimepanemist. See on ühiskonna turvalisuse alus.
Preventatsioonisüsteemi eristatakse kolme preventatsioonitöö taset:
1) esmatasandi preventsioon ehk sotsiaalpreventsioon- eesmärk on selgitada ja kõrvaldada kuritegude toimepaneku põhjused, ajendid ning soodustustegurid. Vaja on kujundada õigusteadvust, arendada ja motiveerida õiguskuulekust ning kõrvaldada kuritegude toimepanemise ühiskondlikud põhjused. See on siis sotsiaalne ebavõrdsus. Puuduste kõrvaldamiseks tuleb tegeleda tööpuuduse, kodutuse ja järelvalvetusega. Tuleb leida võimalusi vaba aja sisustamiseks. See aitab inimestel leida psüühilist ja sotsiaalset tasakaalu. Inimene ei hoidu kuritegudest mitte hirmust karistuse eest, vaid sotsialiseeritusest. Eriti tuleb tähelepanu pöörata neile noortele, kes on juba kuritegelikule teele sattunud või kellel on käitumishälbed. Neile tuleb pakkuda tegevust vabal ajal, jõukohast tööd ning juhtida neid leida kindel elukitse;
2) situatsioonipreventsioon- eesmärk on selgitada riskitegureid ning tegeleda nendega. Tuleb leida, mis motiveerib kurjategijat, missugused olid toimepaneku võimalused ning millised asjaolud aitaksid neid vältida. Tähtis on mõjutada isikut kuriteoplaanist loobuma. Selleks püütakse vähendada õigusrikkumiste võimalusi, suurendada vahelejäämise riski ning samas püütakse vähendada potentsiaalsete ohvrite kannatanuks sattumist. Et vähendada potentsiaalse õigusrikkuja võimalusi kuritegu toime saata, tuleb raskendada ihaldatava objekti kättesaadavust. Seda siis kasutades erinevaid turvameetmeid, näiteks turvauksed ja turvalukud, valvekaamerad. Samuti tuleks suurendada naabrivalvet ning politsei kohal olekut;
3) tegelemine kuriteo tagajärgedega- eesmärk on ära hoida õigusrikkumise toimepannud isiku tagasipöördumist kurutegelikule teele. Sotsiaaltreeningud ja sotsiaalkursused aitavad kuriteo toimepannud isikul tagasi pöörduda tavaühiskonda;

2. RIIGISTRUKTUURID
Politseitöö võimaldab välja selgitada ühiskonna arenguhälvetest tulenevaid ohutunnuseid. Nende teadasaamine aitab õigusrikkumiste vältimist tõhustada, tehes koostööd elanikega. Politseilt oodatakse kohal olekut ja olla nähtav. Muidugi ainult politseile lootes ei ole kuritegude enneta-mine tulemusrikkas. Oma osa preventatsioonitööl on ka valitsusasutustel. Ministeeriumid peavad vastutama kriminaalpreventsiooni esmaste ülesannete täitmise eest.
Postsotsialistlikes ühiskondades ei ole elanike algatusel tekkinud kriminaalpreventsioon eriti levinud, siis tahest-tahtmatult on see jäätud noorsootöötaja hooleks. Oma töös peaks noorsootöötaja jälgima nelja põhinõuet:
1) selgitada konflikt ning õigusrikkumisele kalduva noore käitumise viisi;
2) uurida noorte käitumist ja vajadusi;
3) selgitada positiivseid vahendeid, mis aitavad saavutada mõjukust ja ennast väljendada ning ergutada noori neid kasutama;
4) korraldada järelvalvet noorte üle tänavail ja avalikes kohtades;
Ennetamise töö on edukas ainult sel juhul kui selle elluviimisel tehakse koostööd kõikide eluvaldkondadega. Oluline on luua üleriigilise organisatsiooni kõrval ka kohalikud keskused, kes arvestades kohalikke iseärasusi ja võimalus arvestades loovad piirkondlikke preventatsiooniprogramme.
Selleks tuleks luues ka maakonnas või ka kohalikus omavalitsuses kriminaalpreventsioonikomis-jonid. Samas on võimalik panna need ülesandes mõnele juba tegutsevale komisjonile, näiteks korrakaitse-, õiguse- või sotsiaalkomisjonile. Kriminaalpreventsioonikomisjoni peamised ülesanded oleksid:
1) analüüsida piirkonna aktuaalsemaid kuritegevusega seotud probleeme;
2) analüüsida riskirühmade ja asotsiaalse kontingendiga tehtavat tööd ning teha ettepanekuid sel-le parandamiseks;
3) analüüsida ja prognoosida kuritegevuse ja selle arengu kohta käivaid andmeid;
4) leida võimalikke lahendusi, vahetada kogemusi;
5) analüüsida turvakodude rajamisi piirkonnas;
6) teha ettepanekuid piirkonnas noorte vaba aja veetmise võimalustest;
7) toetada elanikealgatusrühmade loomist ja kaasnemist kriminaalpreventsiooni;
8) teavitada õiguskorra tagamisest ja kuriteo tõkestamise abinõude kohta;
9) selgitada võimalusi elanikele turvakonsultatsioonide andmisest;
10) kooskõlastada politsei ja teiste institutsioonide preventsioonitööd;
11) teha ettepanekuid alkoholimüügipoliitika kujundamiseks ning narkootikumide ja uimastite müügi ja vahendamise tõkestamiseks;
12) analüüsida liiklusohutuste tagamise võimalusi piirkonnas;
Loetelu ei ole täiuslik, see annab ainult ettekujutuse, kui avar on tegevusvaldkond. Oluline on, et vastavad komisjonid arvestaksid juba olemasolevate institutsioonide tööd. Kui seda ei tehta, ei saa loota tulemusrikast koostööd ega dubleerimist. Samas võiks see omakorda tekitada pingeid kahe samal eesmärgil tegutseva organisatsiooni vahel.
Kriminaalpreventsioonitöö edukuse hinnang on keeruline, sest rakendatud meetmete tulemused ilmnevad alles pika aja jooksul ning sellepärast, et kõik on suhteline.

3. ELANIKKOND
Kurjategija paneb oma teo toime juhul kui selle sooritamise edukuses ei ole kahtlust. Näiteks teades, et politseitöö väljavalitud piirkonnas ei ole tohus, pererahvast ei ole kodus ning puudub ümbruskonna jälgimine ( "neighbourhood watch" ). Samuti juhul, kui avastamis- ja jälitusriski väljavalitud piirkonnas peetakse väikeseks.
Kuriteo tõkestamise süsteem saab olla tohus ainult juhul, kui elanikud selles vabatahtlikult osalevad. Vaja on selgitada, kas vastutust tuntakse ainult lähiümbruses toimuva suhtes, või ollakse valmis kuriteovastases võitluses ka laiemalt osalema ning milliseid meetmeid ollakse valmis ka-sutama. Tavaliselt leiab osalemine preventsioonitöös elanike seas hea vastuvõtu, kui seda tehakse kohalikul tasandil. Inimesed on rohkem huvitatud, mis toimub lähiümbruses kui laiemas mastaabis.
Levinum viis elanike kaasata on "neighbourhood watch" ja kogest kahtlustäratavast informeerida politseid. Selleks, et elanikkonnal tekiks huvi preventsioonitöös osaleda, tuleb soovida ühiskonnale vastuvõetavaid käitumise viise ja samas laita mitte vastuvõetavate käitumise viise. Tuleb anda ka teavet riskiolukordadest ja riskipiirkondadest. See avaliku huvi kuritegevuse vast võitlemiseks.

3.1. PEREKONNA MÕJU ALAEALISTE KURITEGEVUSELE
Preventsiooni üks eesmärk on võidelda laste suhtes rakendava omavoli ja vägivalla, samuti laste järelvalvatuse suhtes. Perekonnateraapia aitab vanemail kujundada teadlikku suhtumist laste kasvatamisse ja nende eest hoolitsemisse. Risk, et õigusrikkumisi pannakse toime noorukieas on just neis perekondades, kus lapsele ei pöörata piisavalt tähelepanu, perekonnas puudub kooskola või neis, kus üks vanematest on ise toime pannud õigusrikkumise. Oht suureneb, kui perekond ei ole heal materiaalsel tasajärgul või kui perekond on ühiskonnas mingil põhjusel tõrjutud.
Olukorra parandamiseks soovitatakse elukeskkonda tervendavaid ja kriminaalseid kalduvusi vähendavaid meetmeid. Siin kohal tooks ära mõned meetmed, mis aitaksid seda teha. Alaealiste raseduse ärahoidmise, mis sageli leiab ühiskonnas negatiivset kriitikat. Samuti ka emade toetamine ning stressi all kannatavate vanemate abistamine, see tervendaks koduse keskkonna õhkkonda. Noorte hulkurluse ja kodutuse ärahoidmiseks tuleks leida võimalusi sisustamaks nende vaba aega. Lastele, kes on vähekindlustatud perekondadest, tuleks tagada koolieelne haridus.

KOKKUVÕTE
Referaadis proovisin anda ülevaate kriminaalpreventsioonist ning välja tuua selle peamised kuri-tegevust tõkestavad meetmed.
Inimesed peaksid rohkem tundma huvi, mis toimub nende ümber ja milleks on kuritegevus ühis-konnas nii järsult kasvanud. Nendes küsimustest selgusele jõudes saadakse teada, mida tuleks ühiskonnaelu parandamiseks teha. Selgub ka, mis oleks kriminaalpreventsiooni peamised tööülesanded ning kuritegude likvideerimise võimalused.
Kriminaalpreventsiooni ei tohi inimestele vägisi peale suruda. Kuritegevusvastane võitlus on tulurikas ainult juhul, kui inimesed tegelevad sellega vabatahtlikult. Samas saab sotsiaaltöötaja aidata elanike mõistma selle tähtsust. Neile tuleks teavitada õiguskorra tagamisest ning abinõu-deist, kuidas isikuvastaseid võimalikke toimepandavaid kuritegusid tõkestada saaks. Samuti tu-leks selgitada, et kuritegude ennetamine on kasulikum kui tegelemine kuritegude tagajärgedega.

autor: Kerli Albin