KUTSESTANDARD

  [tähis]


SOTSIAALTÖÖTAJA III, IV, V


TERVISHOIU JA SOTSIAALTÖÖ KUTSENÕUKOGU


võetud aadressilt http://www.koda.ee/editmodeII/est/seletuskiri.html

Sotsiaaltöötaja kutsestandard MS Word dokumendina, pakitud .zip faili

 Sotsiaaltöötaja kutsestandard pdf formaadis

EESSÕNA

See kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid sotsiaaltöötaja III, IV, IV kvalifikatsioonile.

Kutsestandardi kavandi koostas Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu juurde moodustatud sotsiaaltöö töörühm koosseisus:

Riina Kiik  
Maiu Kauber
Erika Rahuoja    
Jaak Herodes
Marianne Leis  
Anne Tiko 
Priit Ruut    
Valter Parve
Tartu Ülikool
Tallinna Pedagoogiline Seminar
Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus
Käru Vallavalitsus
Mustamäe Haigla
Tallinna Pedagoogikaülikool
Pärnu Pereabikeskus
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz

Ajavahemikus 15.mai 24. august 2001. a. viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus, millesse kaasati 182 tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna ettevõtete esindajad Eesti erinevatest piirkondadest.

Sotsiaaltöötaja III, IV ja V kvalifikatsiooni sisaldava kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on eeltoodud töörühm arvestanud kutsestandardi kavandi kohta arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja märkusi.

Kutsestandardi koostamisel on arvestatud Suurbritannia NVQ-de (National Vocational Qualifications – rahvuslikud kutsekvalifikatsioonid) kutseoskusnõuetega.

Sotsiaaltöötaja III, IV ja V kvalifikatsiooni sisaldav kutsestandard on koostatud esmakordselt.

Sotsiaaltöötaja III, IV ja V kvalifikatsiooni sisaldav kutsestandard on kinnitatud 22. oktoobril 2001. a. Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega nr. 8.

Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on registrisse kantud…

1            KASUTUSALA

1)      töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine
2)      õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine
3)      eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine
4)      aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks


2              KUTSEKVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI TERMINID

Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.

Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav pädevuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

Kõik kutsed ei eelda kvalifikatsioonide fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonid määratleb kutsenõukogu. Sotsiaaltöö kutsealal on kutsekvalifikatsioonisüsteemis III, IV ja V kutsekvalifikatsioon

I tase – lihtsate tööülesannete täitmine sarnastes olukordades; põhilised kutsealased oskused ja teadmised on omandatud enamasti läbi koolituse; vajadusel juhendatakse töö käigus; vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

II tase – põhiliste tööülesannete täitmine erinevates olukordades; lisaks kutsealastele oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust; töötaja töötab iseseisvalt; vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

III tase – keerukate tööülesannete täitmine erinevates ja vahelduvates olukordades; omab kutsealast meisterlikkust; valmisolek kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks või laialdased kutsealased oskused ja teadmised on omandatud läbi koolituse; valmisolek korraldada ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutada selle eest.

IV tase – erinevate, keerukate, analüüsimist ja otsustamist eeldavate tööülesannete täitmine muutuvates olukordades; laialdased kutsealased teadmised ja oskused, millele lisanduvad kogemused ja vilumused või juhtimisalased teadmised; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.

V tase – teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldatavate tööülesannete täitmine muutuvates olukordades, kõrgel tasemel kutse- ja erialased teadmised, oskused, millele lisanduvad kogemused ja vilumused või juhtimisalased teadmised; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.

Kutseoskusnõuded

Üldoskused ja -teadmised – tegevusvaldkondi läbivad nõuded üldistele oskustele ja teadmistele.
Põhioskused ja -teadmised – kutsealal tegutsemiseks vajalikud nõuded oskustele ja teadmistele.
Erioskused ja -teadmised – nõuded oskustele ja teadmistele, mis on seotud spetsialiseerumisega.
Lisaoskused ja -teadmised – soovituslikud oskused ja teadmised, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga.
Isikuomadused ja võimed – nõuded kutsealal töötamiseks eeldatavatele isiku- ja isiksuslikele omadustele ja füüsilistele võimetele.

Konkreetsete teadmiste ja oskuste tasemete kirjeldused

Algtase – mõistete, faktide ja põhimõtete teadmine; põhiliste töövõtete valdamine.
Kesktase – mõistete ja faktide tõlgendamine ja võrdlus, seoste loomine; mitmekesiste töövõtete valdamine.
Kõrgtase – seostatud faktide alusel analüüsimine, prognoosimine, järeldamine, üldistamine, hindamine; mitmekesiste komplitseeritud töövõtete valdamine.



3            KUTSESTANDARDIGA SEONDUVAD STATISTILISED KOODID

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori [1] järgi kuulub sotsiaaltöö sotsiaalhoolduse valdkonda, kood 853.
Ametite Klassifikaatoris [2] kuulub sotsiaaltöötaja 2. pearühma “Tippspetsialistid”, kood 2446.



4                    KUTSEKVALIFIKATSIOON

Eesti keeles:                  Sotsiaaltöötaja III, IV, V
Inglise keeles:               Social Worker III, IV, V
Vene keeles:                 !>F80;J=K9 @01>B=8: III, IV, V (Sotsijalnõi rabotnik)
Soome keeles:              Sosiaalityöntekijä III, IV, V


5                    KUTSEKIRJELDUS

Sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega spetsialist, kelle tegevus on suunatud indiviidide, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega.
Sotsiaaltöötaja klientideks on toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid.
Otsese nõustamise kaudu aitab sotsiaaltöötaja kliendil mõista oma olukorda, jõuda otsusele ja leida vajalikke ressursse. Ta teavitab klienti tema õigustest ja ühiskonna võimalustest ning vahendab või korraldab sotsiaaltoetusi, -teenuseid ja abi.
Sotsiaaltöötaja on ühistöö tegija, kes kasutab ja koordineerib või vajadusel loob spetsialistide võrgustikku ning aktiviseerib kliendi lähivõrgustiku.
Sotsiaaltöötaja lähtub oma tegevuses inimõigustest ning kutse-eetikast. Tema eesmärgiks on tagada võrdväärne kohtlemine kõigile ühiskonna liikmetele sõltumata nende eripärast. Juhul kui kliendi õigused pole kaitstud või tema vajadused pole ühiskonnas arvesse võetud, toimib sotsiaaltöötaja oma kliendi esindajana.
Sotsiaaltöötaja töötab riigi, omavalitsuse, era- või kolmanda sektori institutsioonides: valla-, linnavalitsus, haigla, kool, lastekodu, hooldekodu, nõustamis- ja rehabilitatsioonikeskus, vangla, varjupaik jms.
Sotsiaaltöötajalt eeldatakse tolerantsust ja pühendumust, pingetaluvust, empaatiavõimet ja ehedust, iseseisvust otsustamisel ja vastutustunnet, samuti väga head suhtlemisoskust, koostöö- ning motiveerimisvõimet.
Sotsiaaltöötaja töö on suunatud kindlale piirkonnale ja/või teatud kliendirühmale.
Sotsiaaltöötaja III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav erialane kõrgharidus.
Sotsiaaltöötaja IV kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav erialane töökogemus vähemalt 3 järjepidevat aastat; magistrikraad või süvaspetsialiseerumine mingis sotsiaaltöö valdkonnas; üks artikkel erialases ajakirjanduses või valgustuslikud erialased artiklid kohalikus linna-, valla- või maakonnalehes või avalik ettekanne erialasel konverentsil, seminaril või projektikoolitusel; täiendkoolitus mingis sotsiaaltöö valdkonnas, kuhu on spetsialiseerutud; projektijuhtimise ja meeskonnatöö kogemus.
Sotsiaaltöötaja V kvalifikatsiooni taotlemisel on eeldatav haridustase  magistri- või doktorikraad; erialane töökogemus 6 aastat; juhendamise või juhtimisalane töökogemus; täiendkoolitus sotsiaaltöö valdkonnas; artiklid erialases kirjanduses või avalikud ettekanded.


6          KUTSEOSKUSNÕUDED

6.1              Üldoskused ja –teadmised
6.1.1        Ühiskonnaõpetuse alused

6.1.2        Seadusandlus
1)      kutsealast tegevust puudutavad Eesti Vabariigi õigusaktid – III kesktase; IV, V kõrgtase
2)      rahvusvahelised õigusaktid – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase
3)      tööõigus – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase

6.1.3        Majanduse alused
1)      ettevõtlus – III, IV, V kesktase
2)      turundus – III algtase; IV, V  kesktase
3)      maksundus – III algtase; IV kõrgtase; V kesktase
4)      aruandlus – III algtase; IV kõrgtase; V kesktase
5)      avalik-õigusliku ja eraõigusliku organisatsiooni finantseerimine – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase
6)      projektifinantseerimine – III kesktase; IV, V kõrgtase

6.1.4        Töökeskkond ja töötervishoid – III kesktase; IV, V kõrgtase
6.1.5        Asjaajamine – III kesktase; IV, V kõrgtase

6.1.6        Keeleoskus (vt lisa A)
1)      eesti keel – kõrgtase
2)      üks võõrkeel – kesktase
3)      teine võõrkeel – algtase

6.1.7        Arvuti kasutamine – moodulid AO1 - AO7 (vt lisa B)

6.2              Põhioskused ja –teadmised

6.2.1        Inimese areng, tema vajadused ja erivajadused – III kesktase; IV, V kõrgtase
6.2.2        Sotsiaalfilosoofia – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase
6.2.3        Inimõigused ja kutse-eetika – III, IV, V kõrgtase
6.2.4        Sotsiaaltöö teooriad – III kesktase; IV, V kõrgtase
6.2.5        Sotsiaaltöö printsiibid ja meetodid – III kesktase; IV, V kõrgtase
6.2.6        Sotsiaalpoliitika – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase
6.2.7        Sotsioloogia – III algtase; IV, V kõrgtase
6.2.8        Demograafia – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase
6.2.9        Sotsiaalpsühholoogia – III, IV, V kesktase
6.2.10    Sotsiaalpedagoogika ja andragoogika – III algtase; IV, V kesktase
6.2.11    Rahvatervis – III algtase; IV, V  kesktase
6.2.12    Statistika. Andmetöötlus ja analüüs – III algtase; IV, V kõrgtase
6.2.13    Hoolekande ajalugu
6.2.14    Eesti halduskorraldus ja riigi ning omavalitsuste funktsioonid – III kesktase; IV, V kõrgtase
6.2.15    Rahvusvaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase

6.2.16    Eesti avalik hoolekanne – III kesktase; IV, V kõrgtase
1)      kutsealane terminoloogia
2)      alusdokumendid
3)      printsiibid ja eesmärgid
4)      struktuur
5)      sihtrühmad
6)      ressursid
7)      partnerid
8)      hindamine, analüüsimine ja aruandlus

6.2.17    Suhtlemisoskused – III, IV, V kõrgtase
6.2.18    Juhtumitöö, sealhulgas - III kõrgtase; IV, V kesktase
1)      klienditeeninduse põhimõtted
2)      informatsiooni kogumine, töötlemine, hoidmine
3)      probleemi määratlemine
4)      lahenduskava koostamine ja täitmine. Nõustamine, jõustamine
5)      võrgustikutöö
6)      tagasiside, tulemuste hindamine
7)      erivajadustega kliendid
8)      erineva kultuuritaustaga kliendid
9)      kaebuste ja pretensioonide käsitlemine
10)  positiivse mulje loomine
11)  eksperthinnangu andmine kliendi toimetuleku kohta
12)  kliendi esindamine
13)  eeskoste
14)  rehabiliteeriv mõtteviis

6.2.19    Grupitöö, sealhulgas – III, IV, V kõrgtase
1)      erinevad grupid
2)      grupi areng
3)      eneseabigruppide toetamine ja tekkele kaasabi

6.2.20    Kogukonnatöö, sealhulgas – III kesktase; IV, V kõrgtase
1)      informeerimine ja mõjutamine
2)      avalik esinemine
3)      koostöö meediaga
4)      eksperdina osalemine
5)      sotsiaalse aktsiooni eestvedamine
6)      säästva arengu mõtteviis
7)      strateegiline planeerimine

6.2.21    Kohalikud ja riiklikud sotsiaaltoetused

6.2.22    Sotsiaalteenused, sealhulgas
1)      vastutuse jaotus ahelas tellija-osutaja-saaja-maksja – III, IV, V kõrgtase
2)      hoolekandeasutused – III kesktase; IV, V kõrgtase
3)      teenuste turg, valik, lepingud, standard, kvaliteet – III kesktase; IV, V kõrgtase

6.2.23    Muu abi. Heategevus ja sponsorlus. Heategevusfondid – III kesktase; IV, V kõrgtase
6.2.24    Sotsiaalregister
6.2.25    Uurimismeetodid, uuringute teostamine, tulemuste avaldamine – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase
6.2.26    Sotsiaalvaldkonna ühingud ja organisatsioonid
6.2.27    Vabatahtlik sotsiaaltöö

6.2.28    Supervisioon – III kesktase; IV, V kõrgtase
1)      enesetäiendamine, -arendamine
2)      enesekaitse võtted
3)      kolleegide superviseerimine

6.2.29    Oma töö korraldamine
6.2.30    Juhtimine – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase
6.2.31    Konsultatsioonid – III algtase; IV kesktase; V kõrgtase

6.3  Isikuomadused ja võimed

1)      tolerantsus
2)      pühendumus
3)      pingetaluvus
4)      empaatiavõime
5)      otsustusvõime
6)      kohusetunne
7)      koostöö- ja motiveerimisvõime
8)      suhtlemisoskus

7            KEHTIVUSAEG

Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib standardit muuta enne standardi kehtivusaja lõppu.



Lisa A

KEELTE OSKUSTASEMETE KIRJELDUSED

Alljärgnevates nõuetes on lähtutud Eesti Vabariigi keeleseaduses kasutatavatest keeleoskustasemetest, laiendades samad nõuded võõrkeelele.

Eristatakse kolme keeleoskustaset:

Algtase – keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik tuleb toime tuttavates keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste.

Kesktase – keele suuline ja piiratud kirjalik oskus. Isik tuleb toime mitmekesistes keelekasutusolukordades, saab aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste.

Kõrgtase – keele suuline ja kirjalik oskus. Isik väljendab ennast vabalt, sõltumata keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt erinevaid tekste.



Lisa B

ARVUTI KASUTAMISE OSKUS

Arvutikasutaja oskustunnistus – AO (ECDL/ICDL – The European Computer Driving Licence/The International Computer Driving Licence) tõendab selle omaja praktilisi põhioskusi laiatarbe tarkvara kasutamisel. (AO tunnistuse omamine ei ole  kutsekvalifikatsiooni taotlemisel kohustuslik.)

7 moodulit:

AO1 – Infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond
AO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldus
AO3 – Tekstitöötlus
AO4 – Tabelitöötlus
AO5 – Andmebaasid
AO6 – Esitlus
AO7 – Informatsioon ja kommunikatsioon

AO1            INFOTEHNOLOOGIA PÕHIMÕISTED JA INFOÜHISKOND
1.      Põhimõisted
2.      Riistvara
3.      Mälu
4.      Tarkvara
5.      Arvutivõrgud
6.      Arvutid igapäevaelus
7.      Infotehnoloogia ja ühiskond
8.      Turvalisus, õiguskaitse ja seadusandlus
9.      Infotehnoloogia ja Eesti

AO2            ARVUTI KASUTAMINE JA FAILIHALDUS
1.      Elementaaroskused
2.      Töölaud
3.      Failihaldus
4.      Failide lihtne redigeerimine
5.      Prindihaldus

AO3            TEKSTITÖÖTLUS
1.      Alustamine
2.      Põhioperatsioonid
3.      Kujundamine (vormindamine)
4.      Dokumendi viimistlemine
5.      Printimine
6.      Muud oskused

AO4            TABELITÖÖTLUS
1.      Elementaaroskused
2.      Põhioperatsioonid
3.      Valemid ja funktsioonid
4.      Kujundamine (vormindamine)
5.      Diagrammid ja objektid
6.      Printimine

AO5            ANDMEBAASID
1.      Alustamine
2.      Andmebaasi loomine
3.      Vormi kasutamine
4.      Informatsiooni otsimine
5.      Aruanded

AO6            ESITLUS
1.      Elementaaroskused
2.      Põhitegevused
3.      Vormindamine
4.      Graafika ja diagrammid
5.      Printimine ja levitamine
6.      Slaidiseansi efektid
7.      Slaidiseansi vaatamine

AO7            INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON
1.      Veebi kasutamise elementaaroskused
2.      Veebis navigeerimine
3.      Otsing veebis
4.      Järjehoidjad (bookmarks)
5.      Elektronposti kasutamise elementaaroskused
6.      Kirjavahetus
7.      Adresseerimine
8.      Postkasti haldamine
9.      Listid ja uudisgrupid



[1] Statistical classification of economics activities in the European Community (NACE) eestistatud versioon

[2] International Standard Classification of Occupations (ISCO-88) eestistatud versioon




Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .
alates 16.08.2003