Sisukord

Saateks
Sissejuhatus
Halb kuulmine on teistele märgatav
Kuulmispuue ja suhtlemine
Kuulmisuuringute läbiviimine
Kuulmisrehabilitatsioon
Kuuldeaparaadid
Abivahendid vaegkuuljatele
Kuulmisabivahendid soodustingimustel
Vaegkuuljad hoolekandeasutustes
Nõustamine. Koolitus
Ühiskonna tugi. Ühingute tegevus
Kuulmiskeskused ja ühingud
Eesti Vaegkuuljate Ühingu organisatsioonid
Järelsõna

Saateks
Ühiskond koosneb eri vanuses inimestest, kellel peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus sõltumata east või tervisehäiretest. Kuulmishäiretega inimesed moodustavad meedikute andmetel ühe suurema osa, 10-14% elanikkonnast. Kuulmisala spetsialistid on teadvustanud, et seoses rahvastiku vananemisega suureneb tunduvalt aastaks 2020 kuulmisabivajajate arv.

Eeltoodust tulenevalt peab meie ühiskond olema paremini informeeritud ja ette valmistatud kuulmispuudega inimestega toime tulema ka siis, kui sotsiaal-majanduslikud võimalused riiklikul tasandil on ebapiisavad.

Eesti Vaegkuuljate Ühingul koos oma piirkondlike organisatsioonidega on täita oluline osa Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud vanuripoliitika elluviimisel ja eakate kuulmispuudega inimeste toimetuleku tagamisel.

Uno Taimla      
Eesti Vaegkuuljate Ühingu juhatuse esimees      

Sissejuhatus
Kuulmise halvenemine raskendab oluliselt suhtlemist ja mõjutab inimese elukvaliteeti. Täiskasvanutel esinevad kõrvuti varempõetud haigustega ka ealised muutused organismis nagu presbüakuus (ealine kuulmisnõrkus). Kuulmiskahjustuse teguriteks on põhiliselt põletikud, kõrvale kahjulikud ravimid, pea traumad jm. Kuulmishäire põhjustajaks võivad olla veel tööstus- ja olmemüra, harvemini ka ainevahetushäired ja kasvajad. Üle 65-aastastel on pea igal kolmandal juba kuulmine häiritud ning enamikul üle 75-aastastel on kuulmine rohkem või vähem nõrgenenud. Kuulmispuudelisi mehi on samas vanuserühmas rohkem kui naisi. Eakamate inimeste tüüpiline kaebus on: ma kuulen, kuid ma ei saa aru!

Kuulmise vähenemine on individuaalne ning vähesel osal pikaealistest säilibki kuulmine peaegu muutumatult elu lõpuni. Ka pärilikkus võib olla üheks kuulmise nõrgenemise põhjuseks.

Vananemisega kaasnev kuulmise nõrgenemine toimub vähehaaval, ilma et inimene seda ise tähele paneks. Kahjustub esmalt kõrgema sagedusega helide tajumine. Märgatakse, et ei kuulda ritsikate sirinat, linnulaulu, uksekella ja telefonihelinat. Kahjuks on kujunenud osal noortest hoolimatu hoiak - ah, sa oled vana, sa oled kurt! Vananemisega kaasnevatest paljudest "kulumisnähtudest" ei ole keegi kaitstud. Sarnases olukorras saab noor alati näidata heatahtlikku suhtumist vanemasse põlvkonda. On ju kõik pensionäridki kunagi noored olnud. Kuulmisega seotud olukorrad mõjuvad ebameeldivalt ja vääritikuulmine sageneb.

East tingitud vaegkuulmisega võivad kaasneda teised sisekõrvahäired nagu peapööritus, kõrvade köhin. Viimane annab sageli märku haigustest, vereringehäiretest ja muutustest peaajus. Mõnele on kõrvakohin väga häiriv tegur, kuna raskendab kõne jälgimist, keskendumist ning põhjustab väsimust ja stressi. Ülaltoodust nähtub, et inimesed on paljude kuulmishäirete põhjuste suhtes väheteadlikud, osaliselt ka hoolimatud. On inimesi, kes on saanud kuulmist parandada, käsutades selleks kas looduslikke ravimeid või kõrvade massaaþi koos fütoteraapiaga. Enne ravi alustamist on soovitav siiski arstiga nõu pidada.

Tagasi algusse

Halb kuulmine on teistele märgatav 
Vaegkuuljate toimetulekut mõjutavad elutingimused. Kuulmise halvenemine raskendab suhtlemist ja mõjutab inimese psüühikat. Iseseisev asjaajamine pangas, postkontoris, ametiasutustes ja kaup-luses on häiritud. Taustmüra, eriti veel tänavamüra, segab kuulmist.

Kui ametnik või müüja räägib kõvemini ja peab öeldut veel kordama, tunneb vaegkuulja piinlikkust. Mõned vaegkuuljad lepivadki olukorraga, nad ainult noogutavad peaga ega kuule tegelikult neile räägitavat.

Uksekella ja telefonihelina mittekuulmine vähendab turvatunnet. Ka raadio ja televisioon ei paku arusaadavat infot ja rahuldavat ajaviidet. Valjem helitugevus aga häiriks naabreid ja põhjustaks lahkhelisid perekonnas.

Kuigi muu toimetulek on veel piisav, võib kuulmispuue põhjustada sotsiaalset eraldumist teistest inimestest. Tekib tahtmine olla üksinda ja vältida läbikäimist tuttavatega Raskendatud on rühmasuhted kui rääkijaid on palju. Eriti püütakse vältida osavõttu koosolekutest, teatrietendustest või ka kirikus käinust, sest enamikes neis puuduvad vaegkuuljate jaoks vajalikud helivõimendusseadmed.

Kuulmise nõrgenedes ümbritsevad helid kaovad, tegutsemispiirid, suhted ja vestlusteemad ahenevad. Vaegkuulja on tõrjutud kõrvale, temaga püütakse vähem kontakteeruda.

Tagasi algusse

Kuulmispuue ja suhtlemine
Aastate lisandumisega suhtlemisvõime, kuulmine ja kõne nõrgenevad.

East tingitud puudega inimestele on omane sõnade eristamisraskused, kuna vokaalid kuulduvad kõvemini kui konsonandid. Helid segunevad üksteisega, muutuvad samaseks või jäävad üldse kuulmata. Vaegkuulja jaoks halvim olukord on pimedas, seljataga või teisest ruumist kostev kõne.

Inimsuhete määravaks osaks on teise inimese arvestamine. Teiste inimeste arvestav suhtumine on dialoogis vaegkuuljaga hädavajalik. Kui kaasvestleja hästi ei kuule, tuleks talitada järgmiselt:

• enne kõnelemist anna vaegkuuljale märku;
• arvesta, et taustamüra segab kuulmist;
• kõnele normaalse häälega rahulikult ja selgelt;
• jälgi, et näomiimika ja suu oleksid nähtavad, paljud loevad kõnet huultelt;
• paranda valesti arusaadut koheselt, selgita öeldut kirjalikult.

Vaegkuulja võib ise ka hõlbustada vestlusprotsessi, kui:

• käsutab kuuldeaparaati või muud kuulmisabivahendit;
• vajadusel teatab oma puudest;
• annab tagasisidet, palub vestlejal väljenduda selgemalt;
• keskendub kuulamisele - vaatab rääkijale näkku;
• kui öeldu jääb arusaamatuks, palub seda korrata;
• räägib ka ise selgelt - kaaslanegi võib halvasti kuulda.

Mõnede suhtlemismeetodite õppimine kuulub vaegkuuljate rehabilitatsiooni juurde. Vaegkuulja korvab puuet nägemisega ja käsutab kõne vastuvõtmisel teatud tugimeetodeid.

Huultelt lugemise abil mõistab vaegkuulja kaaskõneleja kõnet suu, huulte ja keele liigutustest ning näo ilmest. Viimane nõuab aga suurt täpsust ja keskendumist.

Neile, kes on õppinud viipekeelt ja sõrmendamist saavad omavahel suhelda viipekeeles. Eestis on ca 2000 viipekeelset inimest, kes suhtlemisel kuuljaga vajavad viipekeele tõlgi abi. Viipekeele tõlke on võimalik tellida Eesti Kurtide Liidu piirkondlikest tõlkekeskustest. Samas korraldatakse ka viipekeele kursusi.

Tagasi algusse

Kuulmisuuringute läbiviimine
Kõrvahaigusest või east tingitud kuulmise halvenemise korral tuleks pöörduda polikliinikusse, et saada vastust, millest on tingitud kuulmisnõrkus ja kuidas saaks seda parandada.

Tunnused, mis annavad selleks põhjuse, oleksid:

• teise inimese kõne pole selgesti eristatav;
• uksekell või telefonihelin pole enam kuuldav;
• telerit ja raadiot peab keerama tugevamaks (valjemaks);
• asjaajamine pangas, kaupluses, arsti juures või mujal on raskendatud;
• halva kuulmise tõttu on tekkinud hirm, kui tuleb osaleda kohtades, kus on palju inimesi ja suur taustmüra;
• kõrv ajab pilli (köhin kõrvas) või on justkui lukus.

Esmalt tuleks pöörduda perearsti poole, kes vajadusel omakorda suunab kõrvaarsti või teiste eriarstide juurde.

Arstliku läbivaatuse ja audiomeetrilise uuringu põhjal annab kõrvaarst saatekirja kuulmisrehabitatsiooni keskusesse või piirkonna haiglasse, kus teostatakse juba põhjalikum kuulmiskahjustuse diagnostika ja selgitatakse rehabilitatsiooni võimalused.

Kui kuulmiskeskuses või haiglas tuvastatakse abivahendi vajalikkus, on abivajajal (lapsed, pensionärid) õigus saada kuuldeaparaat ja toimetulekuteenuseid soodustingimustel. Soodustingimustel kuulmisabivahendi saamiseks tuleb elukohajärgse Polikliiniku kõrvaarsti poolt välja antud tõendiga minna maavalitsuse või linnaosavalitsuse sotsiaalabiosakonda isikliku abivahendi kaardi saamiseks. Selle kaardiga saab pöörduda juba kuulmiskeskusesse kuuldeaparaadi saamiseks. Kuulmisabivahendeid saab hankida ka omal kulul.

Tagasi algusse

Kuulmisrehabilitatsioon
Rehabilitatsiooni all mõistetakse isiku puudest tingitud tegutsemisvõime arendamist või selle piiratuse kompenseerimist. Sotsiaalne integreerumine ühiskonda nõuab positiivset hoiakut ja õiget ajastatust. Nõrk motivatsioon põhjustab sageli vanurite rehabilitatsiooni ebaõnnestumise.

Paljud eakad inimesed ei taha tunnistada, et kuulmine on nõrgenenud, ja süüdistavad kõnelejat ebaselges väljenduses. Teised jälle lepivad olukorraga öeldes: "Kõike ei peagi kuulma," või "Vanus ei saabu üksinda". Kuulmispuue jääb välispidiselt märkamatuks ega tekita valu ning võib tunduda tähtsusetu häirena paljude muude haiguste kõrval. Nii võivad jäädagi abistavad rehabilitatsioonivõimalused kõrvale. Kui juba puuet on endale teadvustatud, järgneb abi tunnustamine. Lähedaste sõnul on vanuri enesetunne rehabilitatsioonis algusest saadik oluline, nad saavad nõu anda ning julgustada kuulmispuudega toime tulema.

Kui personaalse rehabilitatsioonitööga alustatakse puude varases staadiumis, on tulemused head. Nüüdisaegne tehnika võimaldab taastada peaaegu normaalse suhtlemise. Eakad inimesed saavad palju käsu kuuldeaparaadi ja teiste abivahendite käsutamise kohanemistreeningutest. Esmased harjutused toimuvad kõhe peale abivahendi saamist kuulnus- või rehabilitatsioonikeskuses. Kuulmiskeskus, kes väljastab sobiva kuuldeaparaadi, peab koheselt õpetama vanurile selle käsutamist ja hooldamist. Sellele järgneb peatselt kahe- või kolmepäevane toimetulekukursus, mida organiseeritakse samuti Eesti Vaegkuuljate Ühingus koostöös kuulmirehabiltatsiooni spetsialistidega. Igapäevaelus ettetulevate kuulmisabi või sotsiaalabi probleemide lahendamisel on suureks toeks kuulmisnõustajad. Vaegkuuljate Ühing on alustanud nende väljaõpet ja teenuste pakkumist.

Vanurist vaegkuulja nõustamine nõuab heasoovlikku lähenemist tegevusele, mis käsitleb kuulmise hõlbustamist, erinevate abivahendite käsutamist, nende hooldamist jm.

Tagasi algusse

Kuuldeaparaadid
Sagedamini käsutatav kõrvatagune kuuldeaparaat on väikeste mõõtmetega elektrooniline seade, mille korpuses asuvad mikrofon, võimendi, telefon, patarei või aku, vajalikud lülitid, helitugevuse regulaator, samuti ühenduspesa välise heliallika (televiisor, FM süsteem jt) jaoks. Kaane all paiknevad seadistamisnupud, mida abivajaja ise ei reguleeri. Kõrvatagusel kuuldeaparadil on lüliti mikrofoni (M) või induktsioonpooli (T) lülitamiseks telefoniga rääkimisel. Osal kuuldeaparaatidel tuleb väljalülitamiseks avada patareiluuk (Phonak, Widex jt.)

Esimesed kuuldeaparaadid olid taskuaparaadid. Neid oli hõlbus käsutada eakamatel inimestel. Nüüd nende käsutamine on vähenenud seoses uute kõrvataguste aparaatide kasutuselevõtmisega. Üha rohkem kasutamist leiavad kõrvasisesed aparaadid.

Kuuldeaparaat reguleeritakse vastavalt isiku vajadustele (kuulmisseisundile) individuaalselt. Seejuures arvestatakse uuringutulemusi ning vestlust patsiendiga. Aparaadi valik sõltub kuulmiskahjustusest, teistest organismi muutustest ja haigustest ning kasutamiskeskkonnast. Patsient peab saama võrrelda erinevaid aparaate ning enne lõplikku valikut neid ka katsetada.

Kuuldeaparaadi individuaalotsak ja kõrvasisese kuuldeaparaadi kest valmistatakse kuulmekäigu jäljendi põhjal. Otsak ühendatakse kuuldeaparaadiga. Õigesti asetatud otsak on mugavalt kõrvas, ei suru kuulmekäigule ja aparaat ei vilista. Need, kes kasutavad standartseid kõrvaotsakuid on sageli hädas aparaadi vilistamisega. Kuuldeaparaati on küll lihtne kasutada, kuid uue olukorraga ja häältega kohanemine võtab aega. Helidega, mida patsient pole kunagi kuulnud, näiteks iseenda sammude kaja, seinakella tiksumine või vihmasabin, vajab harjumist. Esmakordsel kuuldeaparaadi käsutajale mõjub häirivana tänavamüra.

Mõned helid tunduvad võõrana, neid on raske omaks võtta. Aparaat tõrgub eristamast häälesuunda ja konkreetse inimese kõnet üldisest kõnesuminast. Käsutades kuuldeaparaati iga päev, harjub sellega paremini. Käsutamist on parem alustada pooletunnistest katsetest rahulikus ümbruses, kus müra on vähe. Vähehaaval hakkab kõrv eristama helisid ja sõnu. Mõne aja möödudes hakkab aparaadi käsutamine juba meeldima, põhjustades isegi häid emotsioone. Harjumisperioodil on oluline tunda lähedaste tuge ja innustust.

Patsiendile õpetatakse aparaadi käsutamist selle üleandmisel tellijale ja korduvkülastuste ajal, kuid eakale käsutajale jääb sellest vaheks. Ta vajab järelõpet ja tuge. Tihti pole patsiendil piisavalt oskusi aparaadi käsitsemiseks ning ta jätab lihtsalt kuuldeaparaadi kõrvale. Individuaalset õpet jagavad aparaadi müüjad, kuulmisnõustajad, keda võib leida piirkondlikust vaegkuuljate ühingust. Kui aparaat vajab parandamist või asendamist, tuleks ühendust võtta kohaga, kust see osteti ning saada täpsemaid juhiseid.

Kuuldeaparaadi vooluallikatena kasutatakse patareisid või akusid. Sageli aetakse need omavahel segamini: patareid ei ole laetavad, need on ühekordseks kasutamiseks. Kasutaja peab teadma, millist tüüpi patareid tema kuuldeaparaadis kasutatakse. Akude puhul tuleb arvestada laadimisaega (keskmiselt 15 tundi). Patarei või aku sisestamisel aparaati, tuleb jälgida polaarsust. Valesti ühendatud patarei (aku) rikub kuuldeaparaadi. Patareid, akud ja muud tarvikud on saadaval kuulmiskeskustes, spetsialiseeritud kauplustes, vaegkuuljate ühingutes, teeninduskeskustes, teatud apteekides. Vajalikku teavet kuulmisabi kohta võib saada ka sotsiaalabi osakondadest

Kuuldeaparaat, kui hinnaline ja suhteliselt õrn seade, nõuab kasutajalt suurt hoolt ning tähelepanu. Vältida tuleb vee sattunust kuuldeaparaati (dushsh, saun, ujumine, vihm). Kuuldeaparaati ei soovitata käsutada tugeva müra keskkonnas, tolmustes kohtades. Tuleb hoiduda aparaadi mahakukkumisest, julgestuseks võib kasutada tugevat niiti, mis seotakse helikanali külge ja kinnitatakse kas juuste või riiete külge. Individuaalseid kõrvaotsakuid tuleb perioodiliselt hooldada (pesemiseks on olemas ka spetsiaalsed otsaku pesemisvahendid). Jäigaks muutunud kuuldetoru tuleb vahetada. Kuuldeaparaati peab laskma regulaarselt kontrollida kuulmiskeskustes spetsialisti poolt. Rikkis kuuldeaparaat võib halvendada kuulmist. Praktilisi nõuandeid võib küsida ka nendelt, kes on kuuldeaparaati käsutanud juba pikemat aega.

Kõnevõimendi on kuuldeaparaati asendav seade, mis võimendab kõnet ning ümbritsevaid helisid. Seade sobib nendele, kel on raskusi tavalise kuuldeaparaadi käsutamisega, näiteks eakale voodihaigele. Kõnevõimendi peaks olema kasutusel ka ametiasutustes ja büroodes suhtlemiseks aparaadita vaegkuuljatega.

Tagasi algusse

Abivahendid vaegkuuljatele
Kui osutub raskeks kuulda telefonihelinat, võib käsutada helivõimendusseadet koos valgussignalisaatoriga, mis on saadaval ka telefonikauplustes. Firmad on konstrueerinud vaegkuuljate jaoks eritelefone, millel on kõne ja kutsungi helitugevuse regulaatorid, T-kontuur jm. Võimendiga telefoni saab käsutada ka kuuldeaparaadita või aparaadiga lüliti MT või T asendis.

Telefonikuulari võimendi (seade kinnitatakse elastikvööga telefonikuulari külge). Lisajuhtmega varustatud võimendiga saab müravabalt kuulata ka raadiot ja televiisorit. Mobiiltelefonide kasutajaile on olemas ka eri silmusvõimendid.

Telefaksiaparaadid võimaldavad kirjaliku sõnumi edastamise ja vastuvõtmise sideliini kaudu.

Äratuskellad, mis on mõeldud kurtidele ja vaegkuuljatele, on varustatud vibraatori või vilkuriga. Teleri, raadio või magnetofoni kuulamiseks võib käsutada väikese kuulmisdefekti puhul kõrvaklappe. Suurema kuulmishäire puhul tuleks valida niisugused kõrvaklapid, millel on hääletugevuse regulaatorid mõlema kõrva jaoks eraldi.

Mini-induktsioonsilmuse üks võimalus on käsutada teda raadio ja teleri kuulamiseks. Mini-induktsioonsilmus kujutab endast kaela pandavat juhtmekontuuri või toolipõhjale asetatud silmuspatja. Kliente teenidavates asutustes (pangad, postkontorid, polikliinikud jm) peaks olema induktsioonsilmus teeninduskohal (aken, lett, laud jne). Kuuldeaparaati tuleb käsutada MT või T lülituses.

Koduses majapidamises (individuaalmaja, korter) on soovitav käsutada komplekset häirekeskust, millega saab ühendada mitmesugused heliallikad: teler, raadio, magnetofon, uksekell, mikrofonid, ja alarmseadmed: tulekahju signalisaator, valvesüsteem jm. Koos helisignaaliga hakkavad vilkuma ka valgussignaalid. Selline abivahendikompleks võimaldab majapidamises mis tahes köhas kuulda kuuldeaparaadiga edastatavat informatsiooni.

FM süsteemi kasutatakse abivahendina suuremates ruumides toimuvatel üritustel, koosolekutel, õppe-seminaridel jm, kus osalevad ka vaegkuuljad. Väike raadiosaatja asub lektori juures, vaegkuuljad kuulevad edastavat sõnumit oma kuuldeapraadiga vastuvõtja vahendusel.

Rahvarohkes ja kajavas ruumis on normaalkuuljalgi raske edastavast sõnumist aru saada. Vaegkuuljatele teeb antud ruumis kuulamise mugavamaks ja arusaadavamaks induktiiwõimendi silmuskontuur.

Koosolekuruumides, kontserdi- ja spordisaalides ning ka kiri-kutes tähistatakse kõht, kus asub kuuldeaparaadiga kuulamiseks induktiiwõimendi, rahvusvahelise kokkuleppe märgiga: T-tähis küllasel alusel ja kirjaga "Siin töötab induktsioonvõimendi."

Eelpool nimetatud abivahendite kohta täpsemat informatsiooni (maksumuse, töö põhimõtte, saamise võimaluse ja muu kohta) võib saada kuulmiskeskustest, telefonikauplustest. Eesti Vaegkuuljate Ühingust jm. Enne kui soetate endale abivahendi, veenduge selle praktilises sobivuses.

Tagasi algusse

Kuulmisabivahendid soodustingimustel
Sotsiaalmimisteeriumi poolt riigieelarvest lastele, puuetega inimestele ja vanuritele doteeritavate tehniliste abivahedite loetelus on:

• telefonivõimendid
• raadiosagedusega ülekandesüsteemid
• IR- süsteemid
• häälevõimendid isiklikuks kasutamiseks
• kommunikatsioonivõimendid
• kõrvasisesed kuulmisabivahendid
• kuuldeaparaadi individualne otsak
• kõrvatagused kuulmisabivahendid
• kehale kinnitatavad kuulmisabivahendid
• uksesignaalid ja neile osutajad
• helile osutajad
• hädaohu avastamise abivahendid

Nimetatud abivahendite ostu-, müügi-, laenutuse ja oma osaluse määrad ja tingimused kehtestatakse igal aastal EV Sotsiaalministeeriumi määrusega. Täpsemat infot saab kuulmiskeskustest, sotsiaalabi osakondadest, ühingutest jm.

Kõikidele soodustingimustel müüdavatele ja laenutatavatele tehnilistele abivahenditele kehtestatakse kasutusajad, mille kestel ei ole võimalik saada uut või analoogilist abivahendit soodustingimustel. Kuuldeaparaatide puhul on see 3-8 aastat.

Kuulmisabivahendi mittekasutamise korral tuleks see tagastada kuulmiskeskusse, sest praegune riigi sotsiaal-majanduslik olukord ei võimalda kaugelt mitte kõigile soovijaile abivahendeid soodustingimustel jagada. Kuulmisabi käsutajaid on tuhandeid, aga neid, kes pole veel vajalikku abi saanud, on samuti palju.

Tagasi algusse

Vaegkuuljad hoolekandeasutustes
Tervislikel, sotsiaalmajanduslikel, perekondlikel ja muudel põhjustel sattuvad eakamad inimesed üha enam sotsiaalmajadesse, hooldekodudesse. Pensionärid, kellel on liikumisvõimalus, osalevad üsna aktiivselt päevakeskuste poolt pakutavates tegevustes. Kahjuks ei ole nendes kohtades mõeldud inimestele, kes ei kuule või kuulevad halvasti. Teenindusruumis ja vastuvõtutoas peaks olema erivõimendusega telefon ja kõnevõimendusseade (kui patsient ei oma kuuldeaparaati). Kuulmispuudega vanurite eluruumid peaksid olema varustatud kombineeritud alarm-valgussignaaliga. Nõutav on, et ürituste läbiviimise ruum oleks varustatud silmus- ja kõnevõimendiga.

Hooldekodu või sotsiaalmaja personali hulgast võiks vähemalt üks töötaja omada kuulmisnõustaja kogemusi, et olla toeks kuul-mispuudelistele inimestele. Seega saab teenindamisel arvestada ka vaegkuuljate vajadusi, nad saavad osaleda üritustel, säilitades privaatsuse ning ajada asju vastavalt hooldekodu või sotsiaalmaja võimalustele.

Tagasi algusse

Nõustamine. Koolitus
Kuulmisprobleemide teadvustamise, kuulmisabi saamise võimaluste selgitamise üheks praktiliseks teeks on olnud teabepäevade korraldamine linnades, maakondades ja isegi valdades. Kõrvaarstid, kuulmisrehabilitatsiooni spetsialistid ning vaegkuuljate ühingu esindajad jagavad vajalikke nõuandeid, tutvustavad kuulmisabivahedeid, nende käsutamist ning toimetuleku teenuseid. Samas on võimalik saada ka patareisid ja muid tarvikuid. Eriti vajalikud on kirjalikud juhised ja muu infomaterjal. Kuulmisnõustajad konsulteerivad vaegkuuljaid ja lepitakse kokku lühiajaliste toimetuleku koolituste läbiviimises. Üksielavatele või liitpuuetega vanuritele tuleb teha koduvisiite. .

Vaegkuuljate Ühingu üritustel õpetatakse kuulmisprobleemidega pensionäridele toimetulekut ning suhtlemise hõlbustamise võimalusi. Vahetatakse kogemusi teiste vaegkuuljate ja nende pereliikmetega.

Vajalikku infot saab piirkondlikest vaegkuuljate ühingutest (vt “Kuulmiskeskused ja ühingud”).

Tagasi algusse

Ühiskonna tugi. Ühingute tegevus
Eesti vanuripoliitika rajaneb rahvusvahelisel põhimõttel "ühiskond kõigile", mis tähendab seda, et ühiskond koosneb eri vanuses inimestest, kellel peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus east või puudest sõltumata.

Riik, omavalitsused, erasektor ja mittetulundusühingud peavad eakate probleeme lahendama üheskoos. Eestis on arvukalt ühiskondlikke organisatsioone, mille tegevusest saavad osa võtta pensionärid ja eakad puudega inimesed. Kuulmispuudega inimestel on võimalus ühineda, kas:

• Eesti Kurtide Liitu (põhiliselt kurdid, kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt)
• Eesti Vaegkuuljate Ühingusse (vaegkuuljad ja nende toetajad alates 15. eluaastast)
• Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit
• Eesti Pimekurtide Tugiliit

Ühingus võid leida tuge küsimustes, mis puudutavad Sinu olukorda ja saada informatsiooni kuulmisabi, tööelu, enestäienduse, sotsiaalabi kohta ning teisi valdkondi puudutavates küsimustes.

Eakate inimeste probleemiks on suhtlemisvaegus. Sageli on nende lohutajaks kas kass või koer. Vaegkuuljate Ühingu liikmeks olemine võib anda elule hoopis sisukama mõtte. Kohtumisüritustel ja harrastustegevuses osaledes märkad peagi, et tunned end väärikamana ja kuulmispuuegi on kergemini talutav. Võid toetada ja julgustada juba teisigi tuttavaid kuulmispuudega toime tulema. Need inimesed, kes on liitunud vaegkuuljate ühingu organisatsioonidesse, saavad liikmekaardi, millel on märge: KUULEN HALVASTI. Kaardil on ka selgitav tekst, kuidas suhelda vaegkuuljaga. See hõlbustab suhtlemist ja vastastikust mõistmist ning arusaamist. Täpsemat infot ühingute tegevuse ja liikmeks astumise kohta saab liitude või ühingue keskustest või piirkondlikest organisatsioonidest.

Tagasi algusse

Kuulmiskeskused ja ühingud

Eesti Vaegkuuljate Ühing
Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn
tel/faks 06 115 680
e-post vaegkuuljad@hot.ee
Juhatuse esimees Uno Taimla

Kuulmisrehabililatsiooni Keskus
Lembitu tn 10 B, 10114 Tallinn
tel 06 454 046
faks 06 466 565
Direktor Arvo Kannel

SA TÜ Kõrvakliiniku Kuulmise ja Kõnestamisosakond
Puusepa 1A, 50406 Tartu
tel 07 449 479
Juhataja kt dr Katrin Kruustük

Tallinna Keskhaigla kõrva-, nina-, kurguhaiguste Keskus
Ravi tn 18, 10138 Tallinn
tel 06 207 101
Juhataja dr Margus Luht

AS Lasnamäe Tervisekeskuse Kuulmiskeskus
Punane 61, 13619 Tallinn
tel 06 050 708
Juhataja dr Jaak Müürsepp

Tallinna Kesklinna Lastepolikliiniku Kuulmiskabinet
Ravi tn 27, 10138 Tallinn
tel 06 207 341
Juhataja dr Ene Post

Tondi Elektroonika AS
Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn
tel 06 115 604, 06 115 616
Peainseneri asetäitja Ülo Kohv

Eesti Kurtide Liit
Nõmme tee 2, 13426 Tallinn
tel/faks 06 552 510
President Volli Pärnla

Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit
Ehte tn 7, 10318 Tallinn
tel/tekstitel 06 541 068
tel/faks 06 541 200
e-post eklvl@online.ee
President Toomas Sepp

Eesti Pimekurtide Tugiliit
Tondi tn 8A, 11313 Tallinn
tel/faks 06 748 497
Esinaine Margarita Rägapart

Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing
Nõmme tn 2, 13426 Tallinn
tel/faks 06 552 509
Esinaine Helvi Tõnurist

Tagasi algusse

Eesti Vaegkuuljate ühingu organisatsioonid:

Pärnumaa Vaegkuuljate Ühing
A.H. Tammsaare 5,
80015 Pärnu
tel 044 45 800
Juhatuse esimees Levin Rist

Vaegkuuljate Ühingu Tartu Organisatsioon
Rahu tn 8, 50112 Tartu
tel 07 366 762, 07 484 754
Juhatuse esinaine Aime Paliale

Eesti Vaegkuuljate ühingu Rapla Selts
Roheline põik 4, 79801 Kohila
tel 048 32 722
Juhatuse esinaine Malle Tähe

Nõmme Vaegkuuljate Selts
Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn
tel/faks 06 115 680
e-post vaegkuuljad@hot.ee
Juhatuse esimees Rein Järve

Saaremaa Vaegkuuljate Ühing

Pikk tn 39, 93812 Kuressaare
tel/faks 045 55 697
tel/faks 045 54 145
Juhatuse esimees Heldur Kukk

Lääne Virumaa Vaegkuuljate Ühing
Tuleviku l, 44310 Rakvere
tel 032 45 324, 032 40 265
Juhatuse esinaine Piret Landsov

Järvamaa Vaegkuuljate ühing
Tallinna mnt 13, 72713 Paide
tel 038 52 553
Juhatuse esinaine Sirje Sarik

Põlva Vaegkuuljate ühing
Uus tn 2, 63308 Põlva
tel 079 94 864
Juhatuse esinaine Milvi Ojavere

Ida-Virumaa Vaegkuuljate ühing
Ravi tn 10, 30322 Kohtla-Järve
tel 033 74 8450
Juhatuse esinaine Heli Kruusa

Sotsiaalministeeriumi vanuripoliitika komisjon
Jaan Poska 15, 10126 Tallinn
tel 06 013 563
Komisjoni esimees Riho Rahuoja

Tagasi algusse

Järelsõna
Käesoleva väiketrükisega on püütud anda lühünformatsiooni kuulmisprobleemidest, millega puutuvad kokku igapäevaelus täiskasvanud ja vanemaealised inimesed. Mida teadlikum on inimene oma vaegustest, seda kergem on tal seda taluda ja toime tulla ka siis, kui tehnilised abivahendid ei touni või ei anna soovitud tulemust.

Eesti Vanuripoliitika alustes rõhutatakse, et mida rohkem on ühiskonnas endaga toime tulevaid eakaid inimesi, seda vähem lähevad vanurid riigile maksma. Seepärast on oluline püüda eakate totmetule-kuvõimet toetada. Kulutused, mis tehakse vanurite integreerimiseks ühiskonda, on kogu ühiskonnale kasulikud investeeringud. Täiendavat ja kasulikku infot võib saada ka Eesti Vaegkuuljate Ühingu poolt varem välja antud trükistest : "Müra kui sotsiaalne probleem" 1998. a ja "Kuulmisabi" 1999. a. Neid võib küsida kuulmiskeskustest ja Eesti Vaegkuuljate Ühingust. Abi saanud ja kogemusi omandanud puudega inimene võib ise olla võimeline nõrgemat abistama.

Jääb vaid soovida tahtejõudu nõuannete järgimiseks ja rõõmu järgnevateks eluaastateks!

Uno Taimla   
Eha Leppik    

     Tagasi algusse