Konspekt kollokviumiks demograafias, Uno Mereste raamatu "Rahvastik loenduspeeglis" põhjal. (lk 140-160)
2.4. Vanus ja vananemine.
Loenduslehe 5. küsimuses tuleb märkida ära inimese sünniaeg (kuupäev, kuu, aasta) ja inimese vanus täisaastates.
Saadud andmete koondamine võimaldab kindlaks teha rahavastiku vanuselise koostise – see on oluline rahvastiku ressursi hindamisel – palju on õpilasi, palju tööealisi inimesi, palju ülalpeetavaid (vanurid).
? Inimene nimetab ise oma vanuse ja seda pole vaja dokumentaalselt tõestada. Kas võib saadud andmeid pidada piisavalt objektiivseteks? Kas ka nende andmete puhul leitakse vea tõenäosus ja antakse rahvastiku vanuselisele koostisele ligikaudne hinnang. ?
2.4.1. Vanuse ümardamine ja vanusega koketeerimine.
Täiskasvanud inimese vanust mõõdetakse täisaastates ja alla aasta vanuste laste vanust täiskuudes. Sel viisil vanus kui pidev tunnus tinglikult sõredaks, saab omada ainult kindlaid täisarvulisi väärtusi.
Kalduvus ümardada vanust 0 v. 5. lõppeva arvuni - psühholoogilist laadi nähtus, esineb rohkem vanemate iinimeste seas. – vanuste kuhjumine e. akumulatsioon. Abiks selle vastu – loendajate koolitus.
Vanusekoketsus – naised näitavad oma vanust madalamana, vanurid suuremana.
2.4.2. Vanus ja iga
Demograafias neid 2 eristatakse.
Vanus - tegelikult elatud aastate arv.
Iga – ajavahemik, millesse teatud inimene võib kuuluda. (tööiga, pensioniiga, kooliiga jms.) NL oli tööiga 16-54 (s.h.) naistel ja 16-59 (s.h.) meestel.
Inimeste keskmine vanus – parajasti elavate inimeste keskmine vanus (nt. aritm. keskm.). Kasutatakse rahvastiku tööjõulisuse iseloomustamisel.
(Keskmine) eluiga = vanus + tõenäoliselt veel elada jäävate aastate arv, see näitab kui kaua inimesed keskmiselt elavad.
2.4.3 Rahvastiku vananemine.
Avaldub rahvastiku koostisesse kuuluvate inimeste keskmise vanuse kasvus.
Rahvastiku vananemistaseme 1 iseloomustaja on vanade inimeste osakaal rahvastikus. – seda nim. ka vananemuseks.
Küsimus – keda pidada vanaks? 60-65 a. – füüsilised ja psüühilised muudatused.
2.5. Statistiliste abielusuhete mitu palet.
Käsitletakse loenduslehe küsimust Perekonnaseisust.
4 varianti 1) abielus
2) pole kunagi olnud a-s
3) lesk (abikaasa surnud)
4) lahutatud (lahku läinud)
Demograafiline abielu mõiste (tol ajal) - tegelik kooselu mehe ja naise vahel hoolimata selle juriidilisest registreerimisest. Aluseks olid isiku enda ütlused oma abielulisuse kohta. Juriidilise abieluliuse kohta andmeid ei kogutud.
2.5.2 Uusi jooni vallalisuse käsitluses.
See peatükk kirjeldab eelnevatel rahvaloendustel esinevaid probleeme mis tulenesid vastajate erinevast arusaamast vallalisuse mõistest. Näiteks ei nõustunud naised, kelle mehed sõjas.hukunud või kadunud olid end vallaliseks lugema. Segaduse vältimiseks toodi sisse mõiste "lesk" kuid andmete kokkuvõtmisel liideti ka lesed vallaliste hulka. 1989 a. loendusel oli küsimustikus vastaval teemal antud 4 varianti 1) abielus
Kõigi nende variantid kohta peeti ka eraldi arvestust. Selle üks põhjus oli ka vajadus selgitada lahutatute osa vallaliste üldarvus (põhjus – abielulahutuste absoluutarvu ja sageduse kasv tol ajal).
Peatükis rõhutati ka seda, et loenduse tulemusel saadud info näitab tegelikke abielusid, mitte juriidilisi.
2.5.3 Abielulisus ja abiellumus.
Peatükis käsitletakse kahte erinevat mõistet.
Abielulisus – abielus olevate inimeste osatähtsus keskmisest rahvaarvust – rajaneb tegelikel abieludel.
Abiellumus – abielusõlmimise juhtumite arv – rajaneb juriidilisel abielul.
Juriidiliste abielude keskmise kestuse lühenemine.
2.6. Rahvused ja rahvuskuuluvus.
Käsitleb loenduslehel olevat küsimust isiku rahvuse kohta. Välismaalase puhul märkida kodakondsus.
2.6.1. Rahvusdemograafilise lähenemisviisi aktuaalsus.
Teataval määral spetsiifiline küsimus – NSVL kui paljurahvuseline riik. Paljudes muudes maades (sh. USA-s) rahvuste kohta andmeid ei kogutud.
Huvi rahvuste vastu – sellest arenes välja rahvusdemograafia – mingis kindlas rahvuses toimuvaid protsesse jälgiv teadus. Tänu rahvusdemograafiale on märgatud ka protsesse, mida varem pole tähele pandud – nt. sündivuse erinevus erinevatel rahvastel jms.
2.6.2. Rahvus ja rahvas
Demograafias rahvus on
Rahvuste kujunemisel on esmajärgulise tähtsusega olnud territoriaalne kooselu.
Rahvas – mingil territooriumil elavate inimeste koguhulk millesse kuuluvad kõik inimesed rassile ja rahvusele vaatamata.
Riigi rahvas = selles riigis elunevate rahvuste summa.
Eesti keeles esineb ka nende mõistete asendamist teineteisega. (eesti rahvas =eestlased e. eesti rahvusesse kuuluvad isikud, Eesti rahvas =kõik Eestis elavad isikud)
2.6.3. Rahvuskuuluvus oleneb rahvusteadvusest
Rahvus (rahvastikustatistika käsitluses) on inimeste kogum, keda seob ühine territoorium, majanduselu, keel, psüühiline laad, kultuur, ühised tavad ning sellele rahvusele eriomased iseloomujooned.
Loenduslehe täitmise juhend - rahvuse all mõistetakse rahvastikurühma, keda seob ühine rahvusteadvus.
Loendusel ütleb üksikisik oma rahvuskuuluvuse oma valikul (otsustab ise, vastavalt oma tunnetusele)
Keerulisematel puhkudel (vanemate erinevad rahvusedjms.) otsustatakse rahvusliku kuuluvuse üle mõne dominanttunnuse järgi (ema v. isa rahvus, nimekuju vms.)
2.7. Emakeel ei tarvitse olla ema keel.
Loenuslehe küsimus emakeele kohta.
2.7.1. Emakeele mõiste demograafias.
Nüüdisajal emakeeleks on keel, mida inimene kõige paremini valdab (esmane tunnus) ja milles ta tavaliselt kõneleb (teisene tunnus). Soovituslik täpsustus – milles ta perekonnas (mitte töökohas) tavaliselt kõneldakse.
Prantslase J.Marouzeau määratlus – emakeel on keel mida kõneleja kasutab nii, nagu ta selle vanematelt ehk oma keskkonnalt on ilma teadliku õppimiseta omandanud.