Sisukord
NAHK JA NAHA HOOLDUS
NAHA TOITUMINE JA HINGAMINE
NAHK KUI TERMOREGULAATOR
NAHK KUI KAITSEORGAN
NAHK KUI TUNDEORGAN
NAHA VANANEMINE
NÕUANDEID HAIGE PESEMISEKS
Näo pesemine
Suu ja hammaste hooldus
Käte ja jalgade pesemine ja hooldus
lntiimhügieeni eest hoolitsemine
Naishaige intiimhügieen
Meeshaige intiimhügieen
Rinna ja kõhupiirkonna pesemine
Selja pesemine
Juuste pesemine
VAHENDID NAHA HOOLDUSEKS (Ene Täht)
Vahendid voodis pesemiseks
Vahendid haige dushi all või vannis pesemiseks
Erinevate nahapiirkondade puhastusvahendid
Vahendid, mida kasutatakse pärast naha puhastamist

NAHK JA NAHA HOOLDUS

Nahk, mille pindala on täiskasvanud inimesel ligikaudu 1,5-2 ruutmeetrit, moodustab inimkeha kõige suurema organi. Naha paksus kehal erineb piirkonniti, kõikudes 0,5-4 millimeetrini. Kõige õhem nahk on silmalaugudel ja kõige paksem jalataldadel. Ka naha kuju on erinevates kehapiirkondades erinev. Küünarnukkidel ja põlvedel on nahk lõtv, selleks et liigeseid oleks võimalik painutada. Peopesadel on nahk tugev ja vagudega käetud, võimaldades haaramist. Sõrmedel paiknev muster on kaasasündinud ja ainuomane igale inimesele. Põetushoolduse oluliseks ülesandeks on hoida keha puhas ja kaitsta nahka, sest halb või puudulik naha hooldus võib selle muuta vastuvõtlikuks põletikele. Erilist hoolt nõuavad nägu, käel, kaenlaalused ja intiimsed kehaosad. Et hooldaja tuleks paremini toime naha hooldamisega, peab ta teadma naha ehitust, ülesandeid ja seda, kuidas naha eest hoolitseda.

  A- rasunääre
   B- nahaaluskude
   C- veresooned
   D- pärisnahk e. koorium
   E- marrasnahk e. epidermis
   G- higinääre
   S- rasvkude
   T- sidekude
   V- närvikiud
   HS- juuksekarv
   HF- karvanääps

Joon. 1 Lihtsustatud läbilõige nahast

Nahk koosneb nahaaluskoest koos rasvkoekihi, närvilõpmete ja juuksesibulatega. Nahaalune rasvkude aitab säilitada normaalset kehatemperatuuri ning varustab organismi nälguse korral vajaliku energiaga.
Selle peal asetseb 2 millimeetri paksune pärisnahk, mis koosneb sidekoekiududest, vere- ja lümfisoontest. Selles on higinäärmed, juuksejuured, rasunäärmed ja närvikiud. Pärisnahk annab nahale elastsuse, vastupidavuse ja paindlikkuse. Selle kihi seisund määrab ka naha välimuse: selle, kas nahk on vetruv ja näeb noor välja või on vana ja kortsuline. Vanemas eas ei kogu sidekoekiud enam niiskust ja nad muutuvad hapraks. Pärisnahas asuvad kreatiinrakud omavad kaitsefunktsiooni, pigmentrakud reageerivad valgusärritusele, immuunrakud hävitavad haigustekitajaid.
Pärisnahasse kasvab sisse naha ülemine kiht marrasnahk e. epidermis. See naha pindmine kiht on tihedalt seotud pärisnahaga. Pealmise kihi kõige alumises osas paikneb kasvukiht, milles tekivad pidevalt uued rakud. Ligikaudu 28 päeva jooksul liiguvad nad pidevalt naha pealispinna poole ja moodustavad lõpuks naha sarvkihi. Sarvestunud rakud eemalduvad igapäevase hõõrdumise, pesemise, kuivatamise tagajärjel ja nii kaotab inimene iga päev 2 miljardit naharakku. Naha uuenemine kestab kolm kuni neli nädalat. Kui see protsess toimub häireteta, siis kaitseb pealisnahk väga hästi naha alumisi kihti - pärisnahka ja alusnahka. Sarvkiht moodustab nn. kaitsva happelise ümbrise ja katab nahka nagu õhukene kile. See kile koosneb rasunäärmete rasvast, higist ja püdelate ainete koostisosadest, mis seovad üksikuid sarvrakke. Selline kaitsev happeline kile hävitab ka nahale sattunud bakterid ja seened ning hoiab naha nõtke ja elastsena.

NAHA TOITUMINE JA HINGAMINE
Kogu verehulgast 1/4 ringleb nahas, varustades teda kõige vajalikuga noorte rakkude moodustumiseks. Nahk vajab uuenemiseks hapnikku, süsivesikuid, peptiide ja aminohappeid, rasvu e. lipiide, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente.
Marrasnahas ei ole oma veresooni ja ta saab toitained pärisnaha ja marrasnaha piirikihis olevate kapillaaride kaudu. Vanematel inimestel nahk õheneb ja see võib põhjustada ülemise nahakihi puuduliku varustatuse hapniku ja toitainetega.

NAHK KUI TERMOREGULAATOR
Tänu nahale püsib inimese kehatemperatuur pidevalt umbes 37 kraadi piires, olenemata ümbritseva keskkonna temperatuurist. Külma ilma korral väikesed naha veresooned ahenevad, verevool aeglustub ja takistab niiviisi soojuse äraandmist. Kuuma ilma korral veresooned laienevad, püüdes soojust ära anda ning kaitsta organismi ülekuumenemise eest. Temperatuuri aitavad organismis reguleerida ka higinäärmed. Nende poolt toodetav niiskus jahutab aurustudes keha.

NAHK KUI KAITSEORGAN
Nahk kaitseb luustikku ja siseorganeid vigastuste, tõugete, rõhumise ja hõõrdumise eest. Nahk kaitseb ka organismi keemiliste ainete ja haigusttekitavate bakterite eest. Nahk toodab hormoonitaolist ainet - interleukiin 1, mis mobiliseerib organismi kaitsejõudusid.

NAHK KUI TUNDEORGAN
Naha tundlikkus on meile kõigile hästi teada. Olenevalt sellest, kui tihedalt närvilõpmed nahas paiknevad, reageerime me kuumale, külmale, teravale ja torkivale valuaistinguga. Nahas paiknevad rõhu-, külma-, ja soojaretseptorid, vabad närvikiud. Närviteede kaudu on nad seotud pea- ja seljaajuga. Nahast saadud informatsiooni hinnatakse seal välkkiirelt ja vastavalt sellele ka tegutsetakse. Näiteks sõrmega kuuma triikraua vastu puutudes tõmmatakse käsi automaatselt eemale.

NAHA VANANEMINE
Vananedes muutub nahk kortsuliseks, sest temas väheneb kollageensete kiudude võrk, nahk sisaldab vähem niiskust ja muutub kuivaks. Kuiva nahaga võib kaasuda ka naha sügelemine.
Vanemaealistel ei soovitata päevitada, et vältida naha kuivamist ning säilitada naha elastsust ning niiskust. Päike mitte ainult ei kuivata sarvkihti vaid tungib ultraviolettkiirgusena sügavamatesse kudedesse ja kollageensed kiud sidekoes kõvastuvad. Need kiud ei ole võimelised enam koguma endist niiskusehulka.
Kuiva nahaga vanemaealistele ei ole sobilikud ka keskküte ja kliimaseadmed, mis naha niiskusesisaldust veelgi vähendavad.
Naha niiskussisaldus vanemaealistel väheneb ka siis kui kasutatakse vahendeid, mis organismist vee eemaldavad, näiteks diureetikumid, kõhukinnisuse puhul kasutatavad lahtistavad tabletid.
Vanemaealiste naha pealiskiht pole nii kiiresti uuenev, sest kasvukihis moodustub üha vähem noori rakke ja sarvkiht õheneb. Barjäär, mis kaitseb kiirguse, kahjulike ainete ja niiskusekao eest, muutub läbitavamaks ja elusad rakud alumistes nahakihtides muutuvad kaitsetumateks. Vanemaealistel tekivad nahakahjustused kergemini ja paranevad aeglasemalt. Mõnikord võivad vigastused või raske haigus haiget sedavõrd nõrgestada, et ta ei ole ise võimeline voodist tõusma ja oma naha puhtuse eest hoolitsema. Lamajad haiged vajavad hooldaja abi pesemisel ja riietamisel. Pikaajalise voodiravi järgselt võib tekkida haigel masendus ja ta võib kaotada huvi oma väljanägemise vastu.
Enamusele haigetest meeldiks, et neid iga päev vannitatakse, sest pesemisega kaasneb puhas, lõõgastunud ja meeldiv olek. Lisaks ergutab see pindmist vereringet.
Kui sageli seda teha, see sõltub haige füüsilistest vajadustest ja soovidest. Vannitama peaks haiget nii sageli, et tagada tema puhas välimus, kõrvaldada ebameeldivad kehalõhnad ja vältida nahaärritusi.
Uriini-ja roojapidamatuse korral tuleb pesta haige intiimseid kehapiirkondi sageli, sest uriin ja välja- heide ärritavad nahka ja soodustavad lamatiste teket. Lamatiste olemasolu korral soodustavad aga nende süvenemist.
Väga sage haige pesemine võib aga hävitada naha kaitsva rasvkihi ja nahk muutub kuivaks ja ketendavaks. Seetõttu võivad tekkida nahakahjustused väga kergesti, eriti kui pesemise järgselt nahka korralikult ei kuivatata ja nahk jääb niiskeks.
Enne kui planeerite haige vannitamist, dushi all pesemist või voodis pesemist, tuleks välja selgitada selle haige pesemisharjumused ja ka see, kui palju haige ise on võimeline ennast pesemise juures abistama.

Joon. 2 Patsient vannis

Vannis pesemine on põhjalikum kui voodis pesemine. Kui haiget pestakse voodis, siis käsi ja jalgu tuleks ikkagi vannitada. Pesemiseks võib kasutada seebita pesuvedelikke, mis sisaldavad nahka kaitsvaid õlisid ja naha kuivamist takistavaid aineid. Tavalise seebi kasutamisel tuleb see hoolikalt nahalt maha loputada, sest seep kuivatab nahka. Seebi kasutamisel häirub naha normaalne happeline reaktsioon kuni kolmeks tunniks, suureneb veekadu nahast ning nahka ärritavad kahjulikud ained, ka patogeensed mikroorganismid, võivad kergesti tungida läbi naha. Seep võib ladestuda pesuveest naha pinnale ka kaltsiumi ja magneesiumi lahustumatute lubisooladena, mis võivad põhjustada nahaärritust mehhaanilise hõõrdumise teel. Eriti tundlikku ja kuiva nahka võib pesta pesemisvahendite ja seebiga, mis on leelisevaba, sest need tasakaalustavad naha happelise kaitsebarjääri, säilitavad naha normaalse mikrofloora ja sarvkihi kaitsefunktsiooni.
Peale pesemist kreemitatakse kuiva nahka niisutavate ihukreemidega, et säilitada naha niiskusesisaldus.
Haige üldpesu voodis oleks hea planeerida nendele päevadele kui on olemas lisaabi teiste hooldajate näol. Siis ei ole see nii koormav ei haigele ega ka hooldajale.
Igapäevaselt on vajalik näo pesemine, suuõõne hügieen ning habeme ajamine. Kui haige ise on võimeline pesema nägu ja hambaid, siis tuuakse talle voodi juurde vesi, kauss ja pesemiseks vajalikud vahendid ning haige peseb end ise. Hooldaja peaks olema läheduses, et teda vajadusel abistada.
Voodihaiget, kes ise ei ole võimeline ennast pesema, peseb hooldaja.

NÕUANDEID HAIGE PESEMISEKS
Näo pesemine
1. Võta haigelt ära särk, et see ei saaks märjaks.
2. Laota käterätik või saunalina padjale, et padi ei märguks.
3. Kasuta pesemislappi või pesukinnast
4. Pühi sooja vette kastetud pesulapiga:

• haige silmad välisnurgast sissepoole;
• siis otsmik, põsed, lõug, suu ja nina;
• kõrvad ja käel.
  Seejärel kuivata nahk ja haige soovil puhasta nägu ja kaela ka kosmeetikavahenditega.

Joon. 3 Voodihaige näo pesemine

Suu ja hammaste hooldus
Suu ja hammaste hooldust teostatakse igal hommikul ja õhtul. Voodihaigel tõstetakse voodipeats kõrgemale ja haige aidatakse poolistuvasse asendisse.
1. Kata lõuaalune käterätiga.
2. Pese pehme harjaga hambad.

3. Hambavahede puhastamiseks kasuta hambaniiti, hambatikku või hambavaheharju
4. Peale hambapesu võid kasutada suu loputamiseks suuloputusvedelikku, mis jätab suhu mõneks ajaks värske tunde.
5. Kui haige suu on hambutu, piisab veega loputamisest.
Proteeside korral eemalda need suust ja pese pehme harjaga voolava vee all.