6. Hooldatava viibimine haiglas

207-st hooldatavast 166 ehk 80% on viibinud haiglas ja 41 ehk 20% ei ole seal viibinud. 12 haiglas viibinut ei näidanud sealviibimise põhjust.

Haiglas on viibinud9% hooldatavatest naistest ja 82% meestest, 9% eesti rahvusest ja 84% vene rahvusest hooldatavatest.

Hooldatavate haiglas viibimist iseloomustab vanuse, soo ja rahvuse järgi järgnev tabel.

Tabel 29. Hooldatavate viibimine haiglas

Haiglas viibimine

Hooldatavaid
kokku

sealhulgas

vanuserühmade järgi

 

soo järgi

rahvuse järgi

alla 45

45-55

55-65

üle 65

naine

mees

eestlane

venelane

muu
ei ole

41

3

1

3

34

29

12

38

3

 
on (näitab põhjust)

154

5

1

12

136

100

54

135

13

6

on (ei näita põhjust)

12

   

3

9

9

3

9

3

 
Kokku

207

8

2

18

179

138

69

182

19

6

Nagu võis eeldada, moodustasid enamuse haiglas viibinutest vanemaealised. Seda iseloomustab järgnev joonis.

Joonis 33. Haiglas viibinute vanuseline määratlus.

6.1. Haiglas viibimise põhjused

Haiglas viibimise põhjus märgiti hooldatavate endi poolt ja need sai jaotada 9-sse rühma.

Haiglas viibinute jagunemist põhjuste järgi iseloomustab järgnev joonis.

Joonis 34. Haiglas viibimise põhjuste jagunemine

Südame-, veresoonkonna haiguste tõttu viibis haiglas 33% ja erinevate operatsioonide tõttu 18% küsitlusele vastanute üldarvust. Põhihaiguse ravi kõrval põhjustasid hooldatavate haiglas viibimist operatsioonid, traumad ja uuringud.

Haiglas viibinud ja sealviibimise põhjused ära märkinud 154-st hooldatavast 68% viibis haiglas ühe põhjuse tõttu, 29% kahe erineva ja 3% kolme erineva põhjuse tõttu.

Haiglas viibimise erinevad põhjused jaotusid 9-sse rühma ja neid märgiti 205 korda.

Tabel 30. Haiglas viibimise põhjused hooldatavate vanuserühmade lõikes

Ülevaate eaka ja puudega isiku haiglas viibimise põhjustest annab vanuserühmade lõikes järgnev tabel.

Haiglas viibimise põhjus

Kokku

sealhulgas vanuserühmade järgi

Põhjuse osatähtsus, %

alla 45
45-55 55-65 üle 65
1. Psühholoogilised uuringud

6

1

1

0

4

3

2. Südame-, veresoonkonna haigused

69

0

0

5

64

34

3. Liigese-, selgroohaigused

24

0

0

2

22

12

4. Operatsioon

37

0

0

5

32

18

5. Haiguse ravi, taastusravi

28

3

0

2

23

14

6. Traumajärgne ravi

10

0

0

2

8

5

. Vähi uuring, kiiritus- ja keemiaravi

9

0

0

1

8

4

8. Probleemid silmadega

14

1

0

1

12

7

9. Terviseuuringud

8

1

0

1

6

4

Kokku

205

6

1

19

179

100

Teistest oluliselt enam viibisid haiglas üle 65-aastased hooldatavad ja seda põhiliselt südame-, veresoonkonnahaiguste ning mitmesuguste operatsioonide tõttu.

6.2. Haiglas viibimise põhjustanud haigused

Haigused, mis põhjustasid viibimise haiglas, märgiti hooldatavate endi poolt ja neid sai jaotada 12-sse rühma. Kuna kõhunäärme, neeru, mao, maksa, sapi ja sooltehaigusi esines igat kas ühel või paaril vastanul, liideti need ühte gruppi. Erinevate haigustega haiglas viibinute määra küsitlusele vastanute üldarvust annab ülevaate järgnev joonis.

Joonis 35. Erinevate haigustega haiglas viibinute osatähtsus küsitletute üldarvus

Haigustest, mis põhjustas hooldatava viibimise haiglas, olid esikohal südame-, veresoonkonna haigused -põhiliselt infarkt ja insult. 33% küsitlusele vastanud hooldatavatest viibis haiglas just nimetatud haiguste tõttu. Järgnesid liigese-ja selgroohaigused 15%-ga. Hooldatavate seas märkimisväärselt levinud haiguseks oli ka vähktõbi, mille tõttu viibis haiglas 9% vastanutest.

Haiglas viibinud ja sealviibimise põhjused ära märkinud 154-st hooldatavast 65% viibis haiglas ühe põhjuse tõttu, 27% kahe erineval ja 8% kolmel erineval põhjusel. Haiglas viibimise põhjused jaotusid 12-sse rühma ja neid märgiti 214 korda.

Ülevaate haigustest, mis põhjustas eaka ja puudega isiku haiglas viibimise, annab vanusegruppide lõikes järgnev tabel.

Tabel 31. Haigused, mis põhjustasid haiglas viibimise hooldatava vanuserühmade lõikes

Haigused, mille tõttu hooldatav viibis haiglas

Kokku

sealhulgas vanuserühmade järgi

Põhjuse osatähtsus, %

Alla 45

45-55

55-65

üle 65
1. Luumurd

10

0

0

2

8

5

2. Südame -, veresoonkonna haigused

68

0

0

5

63

32

3. Liigese-, selgroohaigused

31

0

0

3

28

14

4. Vähk

19

0

0

3

16

9

5. Suhkruhaigus

8

1

0

2

5

4

6. Närvihaigused, kaasasündinud ajukahjustus

9

1

1

1

6

4

. Kopsuhaigused

11

0

0

3

8

5

8. Kõhunäärme, neeru, mao, maksa, sapi ja sooltehaigused

15

0

0

2

13

7

9. Parkinsoni tõbi

4

0

0

0

4

2

10. Silmahaigused

14

0

0

1

13

7

11. Halvatus

10

1

0

1

8

5

12. Muu*

15

1

0

3

11

7

Kokku

214

4

1

26

183

100

* muu haiguse rühma kuuluvad: epilepsia, gangreen, kilpnäärmehaigus, kõrvahaigus, vesitõbi, veenipõletik ja haavandtõbi, millest igaühte esines vaid üks või paar juhtu.

Kõige enam põhjustasid haiglas viibimist südame-, veresoonkonna haigused põhiliselt infarkt ja insult. Järgnesid liigese-, selgroohaigused ja vähk. Nagu haiglas viibimise põhjuste juures märgitud, viibisid haiglas enamjaolt üle 65-aastased isikud.

III Hooldaja koolitusvajadus

1. Kas ja kust on saadud koolitust eaka hooldamiseks

Organiseeritud koolitust eaka hooldamiseks on saanud vaid 8 hooldajat ehk 4% küsitletud hooldajate üldarvust. 199-st koolitusel mitteosalenust 45 ehk 23% oli end koolitanud iseseisvalt kirjandust lugedes ja 154 ehk7% ei olnud saanud mingeid teadmisi. Siinjuures tuleb märkida, et osa eakate hooldajatest ei vajagi spetsiaalset koolitust, osa aga puudub info koolitusvõimaluste kohta.

Koolituse saamise viisidest nii hooldaja vanuse, soo kui ka rahvuse järgi annab täpsema ülevaate järgnev tabel.

Tabel 32. Hooldajad, kes on saanud erinevat koolitust eaka hooldamiseks vanuse, soo ja rahvuse lõikes

Koolituse saamine

Hooldajaid kokku

sealhulgas

Vanuserühmade järgi

soo järgi

rahvuse järgi
Alla 45

45-55

55-65

üle 65

naine

mees

eestlane

venelane

muu
1. Kursused

2

2

     

2

 

2

   
2. Õppepäevad

3

1

1

 

1

3

 

3

   
3. Kursused ja õppepäevad

1

1

     

1

 

1

   
4. Kursused ja ise õppinud

1

1

     

1

 

1

   
5 .Õppepäevad ja ise õppinud

1

 

1

 

 

1

 

1

 

 
6. Ei ole koolitust saanud, kuid ise õppinud

45

9

10

12

14

37

8

42

3

 
. Ei ole koolitust saanud ega ise õppinud

154

28

35

35

56

109

45

133

19

2

Teadmiste omandamise viisidest eaka hooldamisel annab ülevaate järgnev joonis.

Joonis 36. Hooldajate jagunemine teadmiste omandamise viisi järgi

2. Senisest koolitusest

Koolituskursustel ja õppepäevadel on käinud vaid 8 hooldajat ehk 4% vastanutest.

Osaleti järgmistel kursustel:
Abiühing “Üheksavägine” Koolituskeskuses Viljandis - 3 hooldajat,
Anneli Sootsi koolituspäeval (konfliktidega toimetulekuõpetus) – 2 hooldajat,
PK “Inkeri” koolitusel – 1 hooldaja,
Suhkruhaigete Liidu organiseeritud koolitusel – 1 hooldaja,
Mart Parmase koolitusel Kärstnas – 1 hooldaja.

Tänu õpitud erialale või töökogemusele omab hooldamisalaseid teadmisi 11 hooldajat ehk 5% vastanutest, kellest: 1 töötab ise hooldekodus, 1 on saanud vastavat õpet politseis töötades, 1 on õppinud sotsiaalhooldust, 8 on meditsiinitöötajad (arst, meditsiiniõde, hooldusõde või sanitar).

3. Probleemid töös eakatega

101 isikut, ehk 49% 207-st vastanust väitis, et eakaga hooldamisel probleeme ei esine.

Ülejäänud 106-l vastanul oli töös eakaga kas üks või mitu probleemi. Vastanute poolt märgitud probleemid sai jaotada 12-sse põhirühma ja neid märgiti kokku 142 korral.

Ülevaate eaka ja puudega isiku hooldamisel esinenud probleemidest annab hooldaja vanuserühmade lõikes järgnev tabel

Tabel 33. Eaka ja puudega isiku hooldamisel esinevad probleemid


Probleem

Probleeme

kokku

sealhulgas vanuserühmade järgi
alla 45

45-55

55-65

üle 65
1.Vaimselt raske, psühholoogiline pinge

14

4

6

3

1

2.Vaba aja -, puhkamisvõimaluse puudumine

24

4

9

7

4

3. Konfliktid, probleemid suhtlemisel hooldatavaga 14 4 1 6 3
4. Probleemid suhtlemisel hooldatava pereliikmetega

2

1

1

0

0

5. Põetusalased

8

1

3

1

3

6. Vähene finantseeritus

23

2

6

3

12

. Füüsiliselt raske

14

3

4

5

2

8. Spetsiifilised probleemid seoses vähihaigusega 2 1 1 0 0
9. Hooldaja enda vanus, tervis

9

0

0

1

8

10. Info puudus teenuste, abivahendite, koolituse kohta

22

8

7

3

4

11. Nõustamise puudumine 6 2 2 2 0
12. Muu

4

2

1

0

1

Kokku

142

32

41

31

38

;Kõige enam märgiti eaka hooldamisel probleemiks vaba aja ja puhkamisvõimaluse puudumine, mida märgiti 24-l korral, mis moodustad 17% kõigist probleemidest. Peaaegu sama oluliseks peeti vähest finantseeritust ja info puudumist teenuste, abivahendite ning koolitusvõimaluste kohta, mida märgiti vastavalt 23 ja 22 korda ning nende osatähtsus oli vastavalt 16% ja 15%. Vähese finantseerituse all toodi ära väike hooldajatasu, ravimite kõrge hind jms.

;Võrdselt märgiti hooldamisega seonduvat psühholoogilist ja füüsilist raskust ning hooldatavaga suhtlemisel tekkivaid konflikte ja probleeme.. Igaüks neist kolmest moodustas 10% ja neist igaühte märkis 14 hooldajat. Kokku moodustasid need hooldamisel tekkinud probleemid ligi 80% kõigist esilekerkinud probleemidest.

;Hooldamisel esinevate probleemide esinemise ja mitteesinemise suhet iseloomustab järgnev joonis.

Joonis 37. Hooldamisega seotud probleemide esinemine / mitteesinemise/ osatähtsus probleemigruppide lõikes

Arvesse võttes kõigi 207 küsitletu vastuseid, selgub, et kõige suurem probleem on vaba aja ja puhkamisvõimaluse puudumine – 12%-l vastanutel. Kõige vähem oli muret hooldatava pereliikmetega suhtlemise ja vähihaigusega seotud spetsiifiliste probleemide osas – kummagi nimetatuga oli probleeme vaid 1%-l vastanutest.

4. Koolituse liigid ja teemade valik

126 hooldajat, ehk 61% vastanutest ei vajanud koolitust eaka või puudega inimese hooldamiseks. Mõned nimetatutest ei osanud märkida, millist koolitust nad vajavad.

81 vastanut ehk 39% nende üldarvust vajas kas üht või mitut liiki koolitust. Vastanute poolt kirja pandud vajalikud koolituse teemad sai jaotada 5-e põhirühma ja neid märgiti kokku 86 korda.

Eaka ja puudega isiku hooldaja koolituse vajadust iseloomustab järgnev tabel.

Tabel 34. Erinevat liiki koolituse vajaduse jaotumine hooldaja vanuserühmade lõikes

Koolituse liik

Koolituse

vajadus kokku
sealhulgas hooldaja vanuserühmade järgi

alla 45

45-55

55-65

üle 65
8 5 1 2 0
Meditsiini-, põetusalane

28

8

5

7

8

Psühholoogiaalane

24

10

6

5

3

Vanuriga või puudega isikuga toimetulekuõpetus

16

5

5

3

3

Suhtlemine vähihaigega 5 0 3 1 1
Puudega inimeste pere koolitus

5

1

0

2

2

Kokku

86

29

20

20

17

Kõige enam vajati meditsiini-ja põetusalast koolitust (k.a lamaja haige hooldamine), mida märgiti 28-l korral ja see moodustas 33 protsenti kõigist koolitussoovidest, järgnes psühholoogiaalane koolitus 24 soovi ja 28 protsendiga.

Kuigi koolitust suhtlemisel vähihaigega vajab väga konkreetne hulk hooldajaid, on seoses vähihaiguse suhteliselt suure osakaaluga ka sellealase koolituse vajadus suhteliselt suur, mis tingiski selle väljatoomise eraldi koolituse liigina. Võrreldes teiste koolituse liikide vajadusega on selle liigi vajadus siiski võrdselt puudega inimeste pere koolituse vajadusega väike – kumbki moodustas 6% kõigist koolitussoovidest.

Koolituse soovijaid oli enim alla 45-aastaste hooldajate ja kõige vähem üle 65-aastaste hooldajate seas.

Erinevat liiki koolituse vajadust iseloomustab järgnev joonis.

Joonis 38. Erinevat liiki koolituse vajadus

Koolituse vajadus oli suurim meditsiini-ja põetusalase koolituse osas – 14% vastanutest vajas ja 86% ei vajanud seda. Järgnes psühholoogiaalane koolitus, mida vajas 12% ja ei vajanud 88% vastanute üldarvust.

IV Lisatähelepanekuid

1. Hooldamisega tegeletakse seetõttu, et ei jätku raha eaka hooldekodusse paigutamiseks (seda nimetas 6 vastanut);

2. Hooldatav vajaks taastusravi, haiglaravi, aeg-ajalt oleks vajalik eaka paigutamine hooldushaiglasse, mis on väga raske kohtade nappuse ja majanduslike võimaluste tõttu (seda märkis 11 vastanut);

3. Päevahoid, asendushooldaja kasutamise võimalus oleks paljudele vastanutele hädavajalik vaba aja saamiseks ja puhkuseks (seda märkis 17 vastanut);

4. Ei olda kursis sotsiaalabi süsteemiga – ei teata, kust saab infot põetamise, osutatavate teenuste, abivahendite, sotsiaalabi süsteemi kohta. Rõhutatakse koolituse ja nõustamise vajalikkust;

5. Leitakse, et on naeruväärne, et tööl käiv hooldaja ei saa hooldajatoetust, toetussummad on vastanute arvates väga väikesed. Hooldajatoetus võiks olla suurem või senist toetust tuleks maksta ka hooldajale, kes hooldab eakat töö kõrvalt (finantsprobleeme märkis 16 vastanut);

6. Kiidetakse Viljandimaal asuvat päevakodu “Inkeri”, kelle abil tullakse hooldamisel tekkinud probleemidega toime, kes on alati vastu tulnud ja vajadusel abistanud (päevakodu “Inkeri” kiitis 4 vastajat);

7. Sotsiaalabi süsteemiga, perearstide tööga vanuri terviseprobleemide lahendamisel on võrdselt nii rahulolijaid kui ka rahulolematuid;

8. Kuigi paljud vastanud hindasid eaka hooldamist kui paratamatut kohustust lähedase vastu nii füüsiliselt kui ka vaimselt raskeks, rõhutades eriti psühholoogilist koormust, olid osad hooldajad rahul ja märkisid, et suhe hooldatavaga on väga hea.


Kokkuvõte

Kokku vastas küsitlusele 207 eakat hooldatavat ja nende hooldajat.

Küsitlusele vastanud eakate hooldajatest olid enamus naised. Ka hooldatavatest oli enamik naisi. Põhjuseks on ilmselt see, et ankeetide täitjatena on naised reeglina kohusetundlikumad ning naised moodustavad Eesti rahvastikust ligi 54 protsenti (vanemates vanusgruppides on see osakaal veelgi suurem).

Rahvustest oli nii hooldajate kui hooldatavate seas peaaegu 90 protsenti eestlasi. Viljandimaa oli elukohaks nii 106 küsitletud hooldajale kui ka hooldatavale. Lääne-Virumaal elas 101 hooldatavat ja hooldajat. Seega saab järeldada, et nii hooldaja kui ka hooldatav elavad üldjuhul ühes maakonnas.

Tähelepanuväärne on seegi, et küsitlusele vastanud hooldajate ja hooldatavate seas oli meeste keskmine vanus 3-4 aastat madalam kui naiste keskmine vanus ning üldjuhul olid hooldajad vanus 15-20 aastat hooldatavatest nooremad.

Küsitlusele vastanud hooldajatest oli keskharidus või lõpetamata kõrgharidus peaaegu 60-l protsendil. Hooldatavate haridustase oli enamasti madalam - peaaegu pooltel ei küündinud see keskhariduseni. Seega võib täheldada, et hooldajad on üldjuhul parema
haridustasemega (eriti pensionieelikuist hooldajad).

Enamasti hindasid hooldajad oma hooldatavate tervist rahuldavaks või heaks. Nooremad hooldajad ja ka naissoost hooldajad hindasid enda hooldatavate tervist üldjuhul paremaks kui vanemad hooldajad või mehed.

Küsitlusele vastanud eakate ja puudega isikute hooldajatest üle5 protsendi olid eaka pereliikmed ning peaaegu üks kolmandik hooldajatest hooldas töö kõrvalt. Enamasti on hooldaja hooldatava sugulane või pere liige kes ei tööta. Hooldajal kulub eaka hooldamiseks päevas üle 3 tunni.

Hooldaja majanduslik olukord on olnud enamasti rahuldav.

Hooldamise eest saavad hooldajad tasu järgnevalt: 40% vastanutest sai hooldaja toetust, 11%-le tasus hooldamise eest kohalik omavalitsus, 40%-i tegi vabatahtlikku tööd ning 2%-le hooldajatest tasus hooldatav ise töö eest. Seega hooldaja hooldab vabatahtlikult ning teeb tasuta tööd või saab hooldaja toetust.

Kokku loetlesid 207 küsitletud eakat hooldatavat 243 elu jooksul peetud ametit. Seegapidas küsitletu elu jooksul keskmiselt 1,2 ametit. Ülekaalus on elu jooksul peetud ametite seas liht- ja oskustöö (umbes2 protsenti).

Küsitletud eakate hooldatavate füüsiline seisund rahuldav ning hooldatava vaimne seisund ergas. Siiski esines erinevaid vaimse tervisega seotud probleeme üle viiekümnel protsendil küsitletutest. Saab järeldada, et reeglina on mälulüngad ning ka muud vaimsed häired just vanematel inimestel. Täheldatav on seegi, et umbes pooltel naistel on vaimne seisund ergas, meestest aga ainult ühel kolmandikul vastanutest.

Küsitlusele vastanud hooldatavate liikumisvõime on enamasti vaevaline (umbes 50-l protsendil). Iseseisvalt liigub ainult üks kolmandik. Mida vanemad on hooldatavad, seda rohkem on neil probleeme iseseisvalt liikumisega.

Hooldatavate majanduslik olukord oli peamiselt rahuldav. Hästi tuleb toime ainult kuus protsenti küsimusele vastanud eakast hooldatavast. Märgatav on, et meeste seas on eluga vaevalisest toime tulevate osakaal suurem kui naistel. Võib järeldada, et naiste majanduslik olukord on parem kui meestel.

Enamus vastanutest elas korteris. Mehi elas enam oma majas ja vähem korteris. Vene rahvusest hooldatavaid elas korteris tunduvalt rohkem.

Enamus hooldatavatest elas ahiküttega elamispinnal – eesti rahvusest hooldatavatest valdav osa, vene rahvusest hooldatavatest alla poole. Pesemisel oli valdavaks vanni kasutamine. Üle veerandi vastanutest pidi end pesema kausis, paljude elukohtades puudus kanalisatsioon, pesemiseks tuli vett soojendada pliidil.

Kõige enam vajati abi toidu valmistamisel, pesemisel ja õues liikumisel. Põhiosa abistamist vajavatest isikutest olid üle 65-aastased.

Kohalikult omavalitsuselt sai sotsiaalteenuseid vaid väga väike osa hooldatavatest. Enamasti saadi soodushinnaga ravimeid ja invavahendeid. Märkimist väärib hooldustöötaja abi.

Üle poole vastanutest vajas sotsiaalteenuseid. Kõige enam vajati transporditeenust, soodushinnaga ravimeid ja invavahendeid ning koduhooldajat, asendushooldajat ning päevahoidu.

Uueks teenuse liigiks, mida kohalik omavalitsus veel vastanutele osutanud ei ole, kuid mille järele on vajadus, on arsti- ja õendusabi ning põetusalane teenus . Selgus, et kõigi teenusterühmade osas on vajadus juba osutatud teenuste mahust suurem.

Enamikul vastanutest olid suhted lähisugulastega head või väga head. Kõrgemalt hindasid oma suhteid lähisugulastega naissoost ja vene rahvusest vastanud.

Abivahendeid kasutas vaid veerand vastanutest, enamus nendest olid üle 65-aastased. Kõige enam kasutati tavalist keppi käimiseks. Tähtsuselt järgmised olid kargud ja tugiraam ning tugikäru.

Lisaks juba olemasolevatele ei vajanud enamus vastanutest täiendavaid abivahendeid. Kõige enam vajati ratastooli. Juba kasutusel olevast abivahenditest oli suurem nõudlus ratastooli ja spetsiaalse (reguleeritava) voodi järele. Suhteliselt palju vajati ka tugiraami ja –käru.

Enamik kasutatavatest ja täiendavalt vajatavatest abivahenditest on vajalikud liikumise võimalikuks tegemiseks või kergendamiseks, aga samuti ka voodihaige hooldamise kergendamiseks ning nägemis- ja kuulmispuude leevendamiseks.

Enamus vastanutest oli viibinud haiglas ning selle põhilisteks põhjusteks olid südame- ja veresoonkonna haigused (insult ja infarkt), operatsioonid ning ravi. Haiguste seas esines kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusi, liigese-ja selgroohaigusi ning vähki.

Organiseeritud koolitust kursuste ja õppepäevade näol olid saanud väga vähesed. Ligi veerand hooldajatest oli end ise täiendanud vastavat kirjandust lugedes, mõned olid saanud hooldamisalaseid teadmisi seoses tööga või omasid vastavat haridust.

Kõige enam vajati meditsiini- ja põetusalast, samuti psühholoogiaalast koolitust.

Ligi pooltel hooldajatel esines töös eakatega üks või mitu probleemi. Kõige suuremaks probleemiks oli vaba aja ning puhkamisvõimaluse puudumine. Oluliseks peeti vähest finantseeritust ja info puudumisest sotsiaalteenuste, abivahendite ja koolitusvõimaluste kohta.

Tulevikunägemus

See oli kokkuvõte kahes maakonnas – Viljandimaal ja Lääne-Virumaal -korraldatud päevakeskuste tegevuspiirkonnas elavate omastehooldajate küsitlusest. Vaatluse all oli 207 hooldatavat. Kuna küsitleti neid inimesi, kes on ise pensioniealised või kes hooldavad pensioniealisi, siis võib järeldada, et ka Eestis on kodudes hooldatavate või põetatavate inimeste arv üpris suur (Soomes oli see 300 000). Kuna kahes, suhteliselt erineva maakonna vastanute vastustes suuri erinevusi ei esinenud (v.a. toetuste määramine), võib järeldada, et toodi välja need probleemid, mis Eesti omastehooldajatel on.

Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et omastehooldaja töö ka Eestis on sageli väga siduv. Hooldaja toetamine on ennetav töö, see aitab ära hoida tema läbipõlemist või haigestumist. Kui eaka või raske haige hooldamine kestab päevast päeva ja kuust kuusse hooldaja omal jõul ja ilma vähemagi kõrvalise abita, võib ühel päeval hooldaja jõud lihtsalt lõppeda ning ta vajab ise põetust või hooldust.

Äärmiselt vajalik on tugivõrgustiku loomine omastehooldajatele, et neil, kui on soov ja vajadus, oleks võimalik saada nõustamist, koolitust või abi oma lähikeskkonnast.

Viimastel aastatel on peaaegu kõigis maakondades jõudsalt arenenud eakate ja/või puuetega inimeste päevakeskuste võrgustik. Tegutseb rohkem kui 80 päevakeskust. Päevakeskuste juhtidel on koostöö sotsiaaltöötajate ja perearstidega. Päevakeskuste juures tegutseb juba päris palju haritud ja koolitatud spetsialiste, viiakse läbi palju huvitavaid üritusi, kus saadakse huvitavat ning vajalikku informatsiooni. Päevakeskuste juurde hakkab kogunema inimesi, kes hea meelega teevad vabatahtlikku tööd ( tublimad eakad ja ka noored, keda huvitab teiste inimeste aitamine). Seda kõike tuleb lihtsalt oskuslikult ära kasutada. Päevakeskuste tegevusvaldkonda peaks kuuluma ka omastehooldajate nõustamine, nende kaasamine ühisüritustesse, ringide töösse. Päevakeskuste vabatahtlikud või omavalitsuste poolt palgatud hooldustöötajad võiksid võimaldada vaba päeva või osutada muud abi.

Omastehooldajad teevad väga olulist tööd ning neile oleks suur toetus juba see, kui nende panust märgatakse ja tunnustatakse.

Meie päevakeskustel on juba huvitavaid kogemusi, mida võiks teistele jagada. Vanurite Eneseabi ja Nõustamisühingu Poska Keskusel on olnud juba peaaegu aastane koostöö vanavanematega, kes on tulnud võtta hooldada oma lapselapsed (vanemad surnud või neilt on vanemlikud õigused ära võetud). Koos on korraldatud mitmeid huvitavaid üritusi, mis on rõõmu pakkunud nii ürituse korraldajatele, vanaemadele ja vanaisadele kui ka nende lastelastele. Hooldajad Viljandimaalt kiitsid päevakodu „Inkeri“ personali, kes on olnud alati abivalmis. Kindlasti on veel ka teisi päevakeskusi, kus ollakse võimelised omastehooldajaid toetama.

Märka inimest enda kõrval! Aidates teisi aitad iseennast!

 

 Tagasi sisukorda


Muid enesetäiendamise käigus ületähendatud (koolitus)materjale .