|
6. Hooldatava viibimine haiglas
207-st hooldatavast 166 ehk 80% on viibinud haiglas ja 41
ehk 20% ei ole seal viibinud. 12 haiglas viibinut ei näidanud
sealviibimise põhjust.
Haiglas on viibinud9% hooldatavatest naistest ja 82% meestest,
9% eesti rahvusest ja 84% vene rahvusest hooldatavatest.
Hooldatavate haiglas viibimist iseloomustab vanuse, soo ja
rahvuse järgi järgnev tabel.
Tabel 29. Hooldatavate viibimine haiglas
|
Haiglas viibimine |
Hooldatavaid
kokku |
sealhulgas |
|
vanuserühmade järgi |
soo järgi |
rahvuse järgi |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
naine |
mees |
eestlane |
venelane |
muu |
|
ei ole |
41 |
3 |
1 |
3 |
34 |
29 |
12 |
38 |
3 |
|
|
on (näitab põhjust) |
154 |
5 |
1 |
12 |
136 |
100 |
54 |
135 |
13 |
6 |
|
on (ei näita põhjust) |
12 |
|
|
3 |
9 |
9 |
3 |
9 |
3 |
|
|
Kokku |
207 |
8 |
2 |
18 |
179 |
138 |
69 |
182 |
19 |
6 |
Nagu võis eeldada, moodustasid enamuse haiglas viibinutest
vanemaealised. Seda iseloomustab järgnev joonis.
Joonis 33. Haiglas viibinute vanuseline määratlus.
6.1. Haiglas viibimise põhjused
Haiglas viibimise põhjus märgiti hooldatavate
endi poolt ja need sai jaotada 9-sse rühma.
Haiglas viibinute jagunemist põhjuste järgi iseloomustab
järgnev joonis.
Joonis 34. Haiglas viibimise põhjuste jagunemine
Südame-, veresoonkonna haiguste tõttu viibis haiglas
33% ja erinevate operatsioonide tõttu 18% küsitlusele
vastanute üldarvust. Põhihaiguse ravi kõrval
põhjustasid hooldatavate haiglas viibimist operatsioonid,
traumad ja uuringud.
Haiglas viibinud ja sealviibimise põhjused ära
märkinud 154-st hooldatavast 68% viibis haiglas ühe
põhjuse tõttu, 29% kahe erineva ja 3% kolme erineva
põhjuse tõttu.
Haiglas viibimise erinevad põhjused jaotusid 9-sse
rühma ja neid märgiti 205 korda.
Tabel 30. Haiglas viibimise põhjused hooldatavate
vanuserühmade lõikes
Ülevaate eaka ja puudega isiku haiglas viibimise põhjustest
annab vanuserühmade lõikes järgnev tabel.
|
Haiglas viibimise põhjus |
Kokku |
sealhulgas vanuserühmade järgi |
Põhjuse osatähtsus, % |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
|
1. Psühholoogilised uuringud |
6 |
1 |
1 |
0 |
4 |
3 |
|
2. Südame-, veresoonkonna haigused |
69 |
0 |
0 |
5 |
64 |
34 |
|
3. Liigese-, selgroohaigused |
24 |
0 |
0 |
2 |
22 |
12 |
|
4. Operatsioon |
37 |
0 |
0 |
5 |
32 |
18 |
|
5. Haiguse ravi, taastusravi |
28 |
3 |
0 |
2 |
23 |
14 |
|
6. Traumajärgne ravi |
10 |
0 |
0 |
2 |
8 |
5 |
|
. Vähi uuring, kiiritus- ja keemiaravi |
9 |
0 |
0 |
1 |
8 |
4 |
|
8. Probleemid silmadega |
14 |
1 |
0 |
1 |
12 |
7 |
|
9. Terviseuuringud |
8 |
1 |
0 |
1 |
6 |
4 |
|
Kokku |
205 |
6 |
1 |
19 |
179 |
100 |
Teistest oluliselt enam viibisid haiglas üle 65-aastased
hooldatavad ja seda põhiliselt südame-, veresoonkonnahaiguste
ning mitmesuguste operatsioonide tõttu.
6.2. Haiglas viibimise põhjustanud
haigused
Haigused, mis põhjustasid viibimise haiglas, märgiti
hooldatavate endi poolt ja neid sai jaotada 12-sse rühma.
Kuna kõhunäärme, neeru, mao, maksa, sapi ja
sooltehaigusi esines igat kas ühel või paaril vastanul,
liideti need ühte gruppi. Erinevate haigustega haiglas viibinute
määra küsitlusele vastanute üldarvust annab
ülevaate järgnev joonis.
Joonis 35. Erinevate haigustega haiglas viibinute osatähtsus
küsitletute üldarvus
Haigustest, mis põhjustas hooldatava viibimise haiglas,
olid esikohal südame-, veresoonkonna haigused -põhiliselt
infarkt ja insult. 33% küsitlusele vastanud hooldatavatest
viibis haiglas just nimetatud haiguste tõttu. Järgnesid
liigese-ja selgroohaigused 15%-ga. Hooldatavate seas märkimisväärselt
levinud haiguseks oli ka vähktõbi, mille tõttu
viibis haiglas 9% vastanutest.
Haiglas viibinud ja sealviibimise põhjused ära
märkinud 154-st hooldatavast 65% viibis haiglas ühe
põhjuse tõttu, 27% kahe erineval ja 8% kolmel erineval
põhjusel. Haiglas viibimise põhjused jaotusid 12-sse
rühma ja neid märgiti 214 korda.
Ülevaate haigustest, mis põhjustas eaka ja puudega
isiku haiglas viibimise, annab vanusegruppide lõikes järgnev
tabel.
Tabel 31. Haigused, mis põhjustasid haiglas
viibimise hooldatava vanuserühmade lõikes
|
Haigused, mille tõttu hooldatav viibis haiglas |
Kokku |
sealhulgas vanuserühmade järgi |
Põhjuse osatähtsus, % |
|
Alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
|
1. Luumurd |
10 |
0 |
0 |
2 |
8 |
5 |
|
2. Südame -, veresoonkonna haigused |
68 |
0 |
0 |
5 |
63 |
32 |
|
3. Liigese-, selgroohaigused |
31 |
0 |
0 |
3 |
28 |
14 |
|
4. Vähk |
19 |
0 |
0 |
3 |
16 |
9 |
|
5. Suhkruhaigus |
8 |
1 |
0 |
2 |
5 |
4 |
|
6. Närvihaigused, kaasasündinud ajukahjustus |
9 |
1 |
1 |
1 |
6 |
4 |
|
. Kopsuhaigused |
11 |
0 |
0 |
3 |
8 |
5 |
|
8. Kõhunäärme, neeru, mao, maksa, sapi ja sooltehaigused |
15 |
0 |
0 |
2 |
13 |
7 |
|
9. Parkinsoni tõbi |
4 |
0 |
0 |
0 |
4 |
2 |
|
10. Silmahaigused |
14 |
0 |
0 |
1 |
13 |
7 |
|
11. Halvatus |
10 |
1 |
0 |
1 |
8 |
5 |
|
12. Muu* |
15 |
1 |
0 |
3 |
11 |
7 |
|
Kokku |
214 |
4 |
1 |
26 |
183 |
100 |
* muu haiguse rühma kuuluvad: epilepsia, gangreen,
kilpnäärmehaigus, kõrvahaigus, vesitõbi,
veenipõletik ja haavandtõbi, millest igaühte
esines vaid üks või paar juhtu.
Kõige enam põhjustasid haiglas viibimist südame-,
veresoonkonna haigused põhiliselt infarkt ja insult. Järgnesid
liigese-, selgroohaigused ja vähk. Nagu haiglas viibimise
põhjuste juures märgitud, viibisid haiglas enamjaolt
üle 65-aastased isikud.
III Hooldaja koolitusvajadus
1. Kas ja kust on saadud koolitust eaka hooldamiseks
Organiseeritud koolitust eaka hooldamiseks on saanud vaid
8 hooldajat ehk 4% küsitletud hooldajate üldarvust.
199-st koolitusel mitteosalenust 45 ehk 23% oli end koolitanud
iseseisvalt kirjandust lugedes ja 154 ehk7% ei olnud saanud mingeid
teadmisi. Siinjuures tuleb märkida, et osa eakate hooldajatest
ei vajagi spetsiaalset koolitust, osa aga puudub info koolitusvõimaluste
kohta.
Koolituse saamise viisidest nii hooldaja vanuse, soo kui ka
rahvuse järgi annab täpsema ülevaate järgnev
tabel.
Tabel 32. Hooldajad, kes on saanud erinevat koolitust
eaka hooldamiseks vanuse, soo ja rahvuse lõikes
|
Koolituse saamine |
Hooldajaid kokku |
sealhulgas |
|
Vanuserühmade järgi |
soo järgi |
rahvuse järgi |
|
Alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
naine |
mees |
eestlane |
venelane |
muu |
|
1. Kursused |
2 |
2 |
|
|
|
2 |
|
2 |
|
|
|
2. Õppepäevad |
3 |
1 |
1 |
|
1 |
3 |
|
3 |
|
|
|
3. Kursused ja õppepäevad |
1 |
1 |
|
|
|
1 |
|
1 |
|
|
|
4. Kursused ja ise õppinud |
1 |
1 |
|
|
|
1 |
|
1 |
|
|
|
5 .Õppepäevad ja ise õppinud |
1 |
|
1 |
|
|
1 |
|
1 |
|
|
|
6. Ei ole koolitust saanud, kuid ise õppinud |
45 |
9 |
10 |
12 |
14 |
37 |
8 |
42 |
3 |
|
|
. Ei ole koolitust saanud ega ise õppinud |
154 |
28 |
35 |
35 |
56 |
109 |
45 |
133 |
19 |
2 |
Teadmiste omandamise viisidest eaka hooldamisel annab ülevaate
järgnev joonis.
Joonis 36. Hooldajate jagunemine teadmiste omandamise
viisi järgi
2. Senisest koolitusest
Koolituskursustel ja õppepäevadel on käinud
vaid 8 hooldajat ehk 4% vastanutest.
Osaleti järgmistel kursustel:
Abiühing “Üheksavägine” Koolituskeskuses
Viljandis - 3 hooldajat,
Anneli Sootsi koolituspäeval (konfliktidega toimetulekuõpetus)
– 2 hooldajat,
PK “Inkeri” koolitusel – 1 hooldaja,
Suhkruhaigete Liidu organiseeritud koolitusel – 1 hooldaja,
Mart Parmase koolitusel Kärstnas – 1 hooldaja.
Tänu õpitud erialale või töökogemusele
omab hooldamisalaseid teadmisi 11 hooldajat ehk 5% vastanutest,
kellest: 1 töötab ise hooldekodus, 1 on saanud vastavat
õpet politseis töötades, 1 on õppinud
sotsiaalhooldust, 8 on meditsiinitöötajad (arst, meditsiiniõde,
hooldusõde või sanitar).
3. Probleemid töös eakatega
101 isikut, ehk 49% 207-st vastanust väitis, et eakaga
hooldamisel probleeme ei esine.
Ülejäänud 106-l vastanul oli töös
eakaga kas üks või mitu probleemi. Vastanute poolt
märgitud probleemid sai jaotada 12-sse põhirühma
ja neid märgiti kokku 142 korral.
Ülevaate eaka ja puudega isiku hooldamisel esinenud probleemidest
annab hooldaja vanuserühmade lõikes järgnev
tabel
Tabel 33. Eaka ja puudega isiku hooldamisel esinevad
probleemid
Probleem |
Probleeme
kokku |
sealhulgas vanuserühmade järgi |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
|
1.Vaimselt raske, psühholoogiline pinge |
14 |
4 |
6 |
3 |
1 |
|
2.Vaba aja -, puhkamisvõimaluse puudumine |
24 |
4 |
9 |
7 |
4 |
|
3. Konfliktid, probleemid suhtlemisel hooldatavaga |
14 |
4 |
1 |
6 |
3 |
|
4. Probleemid suhtlemisel hooldatava pereliikmetega |
2 |
1 |
1 |
0 |
0 |
|
5. Põetusalased |
8 |
1 |
3 |
1 |
3 |
|
6. Vähene finantseeritus |
23 |
2 |
6 |
3 |
12 |
|
. Füüsiliselt raske |
14 |
3 |
4 |
5 |
2 |
|
8. Spetsiifilised probleemid seoses vähihaigusega |
2 |
1 |
1 |
0 |
0 |
|
9. Hooldaja enda vanus, tervis |
9 |
0 |
0 |
1 |
8 |
|
10. Info puudus teenuste, abivahendite, koolituse kohta |
22 |
8 |
7 |
3 |
4 |
|
11. Nõustamise puudumine |
6 |
2 |
2 |
2 |
0 |
|
12. Muu |
4 |
2 |
1 |
0 |
1 |
|
Kokku |
142 |
32 |
41 |
31 |
38 |
;Kõige enam märgiti eaka hooldamisel probleemiks
vaba aja ja puhkamisvõimaluse puudumine, mida märgiti
24-l korral, mis moodustad 17% kõigist probleemidest.
Peaaegu sama oluliseks peeti vähest finantseeritust ja info
puudumist teenuste, abivahendite ning koolitusvõimaluste
kohta, mida märgiti vastavalt 23 ja 22 korda ning nende
osatähtsus oli vastavalt 16% ja 15%. Vähese finantseerituse
all toodi ära väike hooldajatasu, ravimite kõrge
hind jms.
;Võrdselt märgiti hooldamisega seonduvat psühholoogilist
ja füüsilist raskust ning hooldatavaga suhtlemisel
tekkivaid konflikte ja probleeme.. Igaüks neist kolmest
moodustas 10% ja neist igaühte märkis 14 hooldajat.
Kokku moodustasid need hooldamisel tekkinud probleemid ligi 80%
kõigist esilekerkinud probleemidest.
;Hooldamisel esinevate probleemide esinemise ja mitteesinemise
suhet iseloomustab järgnev joonis.
Joonis 37. Hooldamisega seotud probleemide esinemine
/ mitteesinemise/ osatähtsus probleemigruppide lõikes
Arvesse võttes kõigi 207 küsitletu
vastuseid, selgub, et kõige suurem probleem on vaba aja
ja puhkamisvõimaluse puudumine – 12%-l vastanutel.
Kõige vähem oli muret hooldatava pereliikmetega suhtlemise
ja vähihaigusega seotud spetsiifiliste probleemide osas
– kummagi nimetatuga oli probleeme vaid 1%-l vastanutest.
4. Koolituse liigid ja teemade valik
126 hooldajat, ehk 61% vastanutest ei vajanud koolitust eaka
või puudega inimese hooldamiseks. Mõned nimetatutest
ei osanud märkida, millist koolitust nad vajavad.
81 vastanut ehk 39% nende üldarvust vajas kas üht
või mitut liiki koolitust. Vastanute poolt kirja pandud
vajalikud koolituse teemad sai jaotada 5-e põhirühma
ja neid märgiti kokku 86 korda.
Eaka ja puudega isiku hooldaja koolituse vajadust iseloomustab
järgnev tabel.
Tabel 34. Erinevat liiki koolituse vajaduse jaotumine
hooldaja vanuserühmade lõikes
|
Koolituse liik |
Koolituse
vajadus kokku |
sealhulgas hooldaja vanuserühmade järgi |
|
alla 45 |
45-55 |
55-65 |
üle 65 |
|
8 |
5 |
1 |
2 |
0 |
|
Meditsiini-, põetusalane |
28 |
8 |
5 |
7 |
8 |
|
Psühholoogiaalane |
24 |
10 |
6 |
5 |
3 |
|
Vanuriga või puudega isikuga toimetulekuõpetus |
16 |
5 |
5 |
3 |
3 |
|
Suhtlemine vähihaigega |
5 |
0 |
3 |
1 |
1 |
|
Puudega inimeste pere koolitus |
5 |
1 |
0 |
2 |
2 |
|
Kokku |
86 |
29 |
20 |
20 |
17 |
Kõige enam vajati meditsiini-ja põetusalast
koolitust (k.a lamaja haige hooldamine), mida märgiti 28-l
korral ja see moodustas 33 protsenti kõigist koolitussoovidest,
järgnes psühholoogiaalane koolitus 24 soovi ja 28 protsendiga.
Kuigi koolitust suhtlemisel vähihaigega vajab väga
konkreetne hulk hooldajaid, on seoses vähihaiguse suhteliselt
suure osakaaluga ka sellealase koolituse vajadus suhteliselt
suur, mis tingiski selle väljatoomise eraldi koolituse liigina.
Võrreldes teiste koolituse liikide vajadusega on selle
liigi vajadus siiski võrdselt puudega inimeste pere koolituse
vajadusega väike – kumbki moodustas 6% kõigist
koolitussoovidest.
Koolituse soovijaid oli enim alla 45-aastaste hooldajate ja
kõige vähem üle 65-aastaste hooldajate seas.
Erinevat liiki koolituse vajadust iseloomustab järgnev
joonis.
Joonis 38. Erinevat liiki koolituse vajadus
Koolituse vajadus oli suurim meditsiini-ja põetusalase
koolituse osas – 14% vastanutest vajas ja 86% ei vajanud
seda. Järgnes psühholoogiaalane koolitus, mida vajas
12% ja ei vajanud 88% vastanute üldarvust.
IV Lisatähelepanekuid
1. Hooldamisega tegeletakse seetõttu, et ei jätku
raha eaka hooldekodusse paigutamiseks (seda nimetas 6 vastanut);
2. Hooldatav vajaks taastusravi, haiglaravi, aeg-ajalt
oleks vajalik eaka paigutamine hooldushaiglasse, mis on väga
raske kohtade nappuse ja majanduslike võimaluste tõttu
(seda märkis 11 vastanut);
3. Päevahoid, asendushooldaja kasutamise võimalus
oleks paljudele vastanutele hädavajalik vaba aja saamiseks
ja puhkuseks (seda märkis 17 vastanut);
4. Ei olda kursis sotsiaalabi süsteemiga – ei
teata, kust saab infot põetamise, osutatavate teenuste,
abivahendite, sotsiaalabi süsteemi kohta. Rõhutatakse
koolituse ja nõustamise vajalikkust;
5. Leitakse, et on naeruväärne, et tööl
käiv hooldaja ei saa hooldajatoetust, toetussummad on vastanute
arvates väga väikesed. Hooldajatoetus võiks
olla suurem või senist toetust tuleks maksta ka hooldajale,
kes hooldab eakat töö kõrvalt (finantsprobleeme
märkis 16 vastanut);
6. Kiidetakse Viljandimaal asuvat päevakodu “Inkeri”,
kelle abil tullakse hooldamisel tekkinud probleemidega toime,
kes on alati vastu tulnud ja vajadusel abistanud (päevakodu
“Inkeri” kiitis 4 vastajat);
7. Sotsiaalabi süsteemiga, perearstide tööga
vanuri terviseprobleemide lahendamisel on võrdselt nii
rahulolijaid kui ka rahulolematuid;
8. Kuigi paljud vastanud hindasid eaka hooldamist kui paratamatut
kohustust lähedase vastu nii füüsiliselt kui ka
vaimselt raskeks, rõhutades eriti psühholoogilist
koormust, olid osad hooldajad rahul ja märkisid, et suhe
hooldatavaga on väga hea.
Kokkuvõte
Kokku vastas küsitlusele 207 eakat hooldatavat ja nende
hooldajat.
Küsitlusele vastanud eakate hooldajatest olid
enamus naised. Ka hooldatavatest oli enamik naisi. Põhjuseks
on ilmselt see, et ankeetide täitjatena on naised reeglina
kohusetundlikumad ning naised moodustavad Eesti rahvastikust
ligi 54 protsenti (vanemates vanusgruppides on see osakaal veelgi
suurem).
Rahvustest oli nii hooldajate kui hooldatavate seas peaaegu
90 protsenti eestlasi. Viljandimaa oli elukohaks nii 106 küsitletud
hooldajale kui ka hooldatavale. Lääne-Virumaal elas
101 hooldatavat ja hooldajat. Seega saab järeldada, et nii
hooldaja kui ka hooldatav elavad üldjuhul ühes maakonnas.
Tähelepanuväärne on seegi, et küsitlusele
vastanud hooldajate ja hooldatavate seas oli meeste keskmine
vanus 3-4 aastat madalam kui naiste keskmine vanus ning üldjuhul
olid hooldajad vanus 15-20 aastat hooldatavatest nooremad.
Küsitlusele vastanud hooldajatest oli keskharidus või
lõpetamata kõrgharidus peaaegu 60-l protsendil.
Hooldatavate haridustase oli enamasti madalam - peaaegu pooltel
ei küündinud see keskhariduseni. Seega võib
täheldada, et hooldajad on üldjuhul parema
haridustasemega (eriti pensionieelikuist hooldajad).
Enamasti hindasid hooldajad oma hooldatavate tervist rahuldavaks
või heaks. Nooremad hooldajad ja ka naissoost hooldajad
hindasid enda hooldatavate tervist üldjuhul paremaks kui
vanemad hooldajad või mehed.
Küsitlusele vastanud eakate ja puudega isikute hooldajatest
üle5 protsendi olid eaka pereliikmed ning peaaegu üks
kolmandik hooldajatest hooldas töö kõrvalt.
Enamasti on hooldaja hooldatava sugulane või pere liige
kes ei tööta. Hooldajal kulub eaka hooldamiseks
päevas üle 3 tunni.
Hooldaja majanduslik olukord on olnud enamasti rahuldav.
Hooldamise eest saavad hooldajad tasu järgnevalt:
40% vastanutest sai hooldaja toetust, 11%-le tasus hooldamise
eest kohalik omavalitsus, 40%-i tegi vabatahtlikku tööd
ning 2%-le hooldajatest tasus hooldatav ise töö eest.
Seega hooldaja hooldab vabatahtlikult ning teeb tasuta tööd
või saab hooldaja toetust.
Kokku loetlesid 207 küsitletud eakat hooldatavat 243
elu jooksul peetud ametit. Seegapidas küsitletu elu jooksul
keskmiselt 1,2 ametit. Ülekaalus on elu jooksul peetud ametite
seas liht- ja oskustöö (umbes2 protsenti).
Küsitletud eakate hooldatavate füüsiline
seisund rahuldav ning hooldatava vaimne seisund ergas. Siiski
esines erinevaid vaimse tervisega seotud probleeme üle viiekümnel
protsendil küsitletutest. Saab järeldada, et reeglina
on mälulüngad ning ka muud vaimsed häired just
vanematel inimestel. Täheldatav on seegi, et umbes pooltel
naistel on vaimne seisund ergas, meestest aga ainult ühel
kolmandikul vastanutest.
Küsitlusele vastanud hooldatavate liikumisvõime
on enamasti vaevaline (umbes 50-l protsendil). Iseseisvalt
liigub ainult üks kolmandik. Mida vanemad on hooldatavad,
seda rohkem on neil probleeme iseseisvalt liikumisega.
Hooldatavate majanduslik olukord oli peamiselt rahuldav.
Hästi tuleb toime ainult kuus protsenti küsimusele
vastanud eakast hooldatavast. Märgatav on, et meeste
seas on eluga vaevalisest toime tulevate osakaal suurem kui naistel.
Võib järeldada, et naiste majanduslik olukord on
parem kui meestel.
Enamus vastanutest elas korteris. Mehi elas enam oma majas
ja vähem korteris. Vene rahvusest hooldatavaid elas korteris
tunduvalt rohkem.
Enamus hooldatavatest elas ahiküttega elamispinnal –
eesti rahvusest hooldatavatest valdav osa, vene rahvusest hooldatavatest
alla poole. Pesemisel oli valdavaks vanni kasutamine. Üle
veerandi vastanutest pidi end pesema kausis, paljude elukohtades
puudus kanalisatsioon, pesemiseks tuli vett soojendada pliidil.
Kõige enam vajati abi toidu valmistamisel, pesemisel
ja õues liikumisel. Põhiosa abistamist vajavatest
isikutest olid üle 65-aastased.
Kohalikult omavalitsuselt sai sotsiaalteenuseid vaid väga
väike osa hooldatavatest. Enamasti saadi soodushinnaga
ravimeid ja invavahendeid. Märkimist väärib
hooldustöötaja abi.
Üle poole vastanutest vajas sotsiaalteenuseid.
Kõige enam vajati transporditeenust, soodushinnaga
ravimeid ja invavahendeid ning koduhooldajat, asendushooldajat
ning päevahoidu.
Uueks teenuse liigiks, mida kohalik omavalitsus veel
vastanutele osutanud ei ole, kuid mille järele on vajadus,
on arsti- ja õendusabi ning põetusalane teenus
. Selgus, et kõigi teenusterühmade osas on vajadus
juba osutatud teenuste mahust suurem.
Enamikul vastanutest olid suhted lähisugulastega head
või väga head. Kõrgemalt hindasid oma suhteid
lähisugulastega naissoost ja vene rahvusest vastanud.
Abivahendeid kasutas vaid veerand vastanutest, enamus nendest
olid üle 65-aastased. Kõige enam kasutati tavalist
keppi käimiseks. Tähtsuselt järgmised olid kargud
ja tugiraam ning tugikäru.
Lisaks juba olemasolevatele ei vajanud enamus vastanutest
täiendavaid abivahendeid. Kõige enam vajati ratastooli.
Juba kasutusel olevast abivahenditest oli suurem nõudlus
ratastooli ja spetsiaalse (reguleeritava) voodi järele.
Suhteliselt palju vajati ka tugiraami ja –käru.
Enamik kasutatavatest ja täiendavalt vajatavatest abivahenditest
on vajalikud liikumise võimalikuks tegemiseks või
kergendamiseks, aga samuti ka voodihaige hooldamise kergendamiseks
ning nägemis- ja kuulmispuude leevendamiseks.
Enamus vastanutest oli viibinud haiglas ning selle põhilisteks
põhjusteks olid südame- ja veresoonkonna haigused
(insult ja infarkt), operatsioonid ning ravi. Haiguste seas esines
kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusi, liigese-ja
selgroohaigusi ning vähki.
Organiseeritud koolitust kursuste ja õppepäevade
näol olid saanud väga vähesed. Ligi veerand
hooldajatest oli end ise täiendanud vastavat kirjandust
lugedes, mõned olid saanud hooldamisalaseid teadmisi seoses
tööga või omasid vastavat haridust.
Kõige enam vajati meditsiini- ja põetusalast,
samuti psühholoogiaalast koolitust.
Ligi pooltel hooldajatel esines töös eakatega üks
või mitu probleemi. Kõige suuremaks probleemiks
oli vaba aja ning puhkamisvõimaluse puudumine. Oluliseks
peeti vähest finantseeritust ja info puudumisest sotsiaalteenuste,
abivahendite ja koolitusvõimaluste kohta.
Tulevikunägemus
See oli kokkuvõte kahes maakonnas – Viljandimaal
ja Lääne-Virumaal -korraldatud päevakeskuste tegevuspiirkonnas
elavate omastehooldajate küsitlusest. Vaatluse all oli 207
hooldatavat. Kuna küsitleti neid inimesi, kes on ise pensioniealised
või kes hooldavad pensioniealisi, siis võib järeldada,
et ka Eestis on kodudes hooldatavate või põetatavate
inimeste arv üpris suur (Soomes oli see 300 000). Kuna kahes,
suhteliselt erineva maakonna vastanute vastustes suuri erinevusi
ei esinenud (v.a. toetuste määramine), võib
järeldada, et toodi välja need probleemid, mis Eesti
omastehooldajatel on.
Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et omastehooldaja
töö ka Eestis on sageli väga siduv. Hooldaja toetamine
on ennetav töö, see aitab ära hoida tema läbipõlemist
või haigestumist. Kui eaka või raske haige hooldamine
kestab päevast päeva ja kuust kuusse hooldaja omal
jõul ja ilma vähemagi kõrvalise abita, võib
ühel päeval hooldaja jõud lihtsalt lõppeda
ning ta vajab ise põetust või hooldust.
Äärmiselt vajalik on tugivõrgustiku loomine
omastehooldajatele, et neil, kui on soov ja vajadus, oleks
võimalik saada nõustamist, koolitust või
abi oma lähikeskkonnast.
Viimastel aastatel on peaaegu kõigis maakondades
jõudsalt arenenud eakate ja/või puuetega inimeste
päevakeskuste võrgustik. Tegutseb rohkem kui 80 päevakeskust.
Päevakeskuste juhtidel on koostöö sotsiaaltöötajate
ja perearstidega. Päevakeskuste juures tegutseb juba päris
palju haritud ja koolitatud spetsialiste, viiakse läbi palju
huvitavaid üritusi, kus saadakse huvitavat ning vajalikku
informatsiooni. Päevakeskuste juurde hakkab kogunema inimesi,
kes hea meelega teevad vabatahtlikku tööd ( tublimad
eakad ja ka noored, keda huvitab teiste inimeste aitamine). Seda
kõike tuleb lihtsalt oskuslikult ära kasutada.
Päevakeskuste tegevusvaldkonda peaks kuuluma ka omastehooldajate
nõustamine, nende kaasamine ühisüritustesse,
ringide töösse. Päevakeskuste vabatahtlikud
või omavalitsuste poolt palgatud hooldustöötajad
võiksid võimaldada vaba päeva või osutada
muud abi.
Omastehooldajad teevad väga olulist tööd ning
neile oleks suur toetus juba see, kui nende panust märgatakse
ja tunnustatakse.
Meie päevakeskustel on juba huvitavaid kogemusi, mida
võiks teistele jagada. Vanurite Eneseabi ja Nõustamisühingu
Poska Keskusel on olnud juba peaaegu aastane koostöö
vanavanematega, kes on tulnud võtta hooldada oma lapselapsed
(vanemad surnud või neilt on vanemlikud õigused
ära võetud). Koos on korraldatud mitmeid huvitavaid
üritusi, mis on rõõmu pakkunud nii ürituse
korraldajatele, vanaemadele ja vanaisadele kui ka nende lastelastele.
Hooldajad Viljandimaalt kiitsid päevakodu „Inkeri“
personali, kes on olnud alati abivalmis. Kindlasti on veel ka
teisi päevakeskusi, kus ollakse võimelised omastehooldajaid
toetama.
Märka inimest enda kõrval! Aidates teisi aitad
iseennast!
|