Raamat MS Word dokumendina (pakitud zip faili)

Materjal .pdf formaadis

SISSEJUHATUSEKS

Käesolev põhimõistete kogumik on koostatud projekti "Avahooldus-2001" osana ja koostamise finantseeris Avatud Eesti Fond.

Sotsiaalhoolekandes ja tervishoius kasutatav "mõistetemaailm" on pidevalt muutuv ja väga laialdane. Koostöös ning infot vahetades tekib tihti segadust ja vääritimõistmisi. Mitmel moel on nii riigi tasemel kui ka akadeemilistes ringkondades ning teatud sektorite töötajate initsiatiivil püütud mõistetesüsteemi luua ja kasutada, aga katvat põhimõistete süsteemi, mida saaks kõik praktikud oma infovahetuses aluseks võtta, veel Eestis ning Tallinnas ei ole.

Tallinna hoolekandes ja esmatasandi tervishoius on ühtsete mõistete süsteemi loomine vältimatu -selleks, et üles ehitada mõistete ja info vahetamise skeemid. Ning viia need kooskõlla. Ühtselt mõistetavate nimetuste (definitsioonide) kasutamine hõlbustab süsteemisisest infovahetust kõigil tasemetel ning võimaldab üle minna uutele töövormidele (võrgustikutöö), samuti võimaldab hallata organisatsioonist väljaminevaid infovoogusid.

Mõistete analüüs põhineb igapäevatöö vajadustest tulenevate (määratlevate) valdkondade liigendamisel ning nende vaheliste sidemete ja ühisomaduste väljatoomisel. Eesmärgiks on defineerida (määratleda), individualiseerida ja klassifitseerida igapäev vajaminevaid valdkondi ning kirjeldada neid ühiselt arusaadava mõistete kogumi (süsteemina), mõistemudelina.

Mõistete määratlemine on tähtis, kuna reaalselt ei ole olemas ühtegi õiget mudelit, vaid igal töötajal on oma isiklik nägemus (vaatenurk) asjast. Igapäevatööks ja infotöötlemise tõhustamiseks on tähtis ühendada need erinevad nägemused organisatsiooni arendamise ühiseks põhjaks.

Inimesed kasutavad mõisteid väga mitmekülgselt. Ainult üht osa nendest mõistetest võib lugeda nn. puhasteks põhimõisteteks.

See mõistetemudel hõlmab erineva tasandi mõisteid, mis on rühmitatud alljärgnevate tüüpide alusel:

PÕHIMÕISTED - kirjeldavad mingit konkreetset või abstraktset objekti;

TULETATUD MÕISTED - põhimõistest mingi lisaväärtuse põhjal tulenev mõiste. Tuletatud mõiste on alati põhimõiste osaks, seega ei saa see kirjeldada põhimõistest laialdasemaid nähtuseid;

VAATENURGA ALUSEL LOODUD MÕISTED - kirjeldab nähtusi mingist konkreetsest seisukohast (vaatenurgast) vaadelduna. Vaatenurk loob põimõisteid mõiste praktilises elus kasutamise kaudu.

Käesolevasse põhimõistete kogumikku on ühendatud enam kui 200 mõistet ja nende tähendust.

Palju tänu Helsinki Sotsiaalameti ja Tervishoiuameti kolleegidele, kes lahkelt võimaldasid oma materjale kasutada Tallinna mõistetesüsteemi loomisel.

Koostajad:       Raivo Allev

Marek Koppel

ABIELU - seaduslik leping/toiming, mis sõlmitakse vähemalt 18-aastase mehe ja naise vahel. 15-18-aastase alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest (mõjuvatel põhjustel võib tähtaega lühendada või pikendada kuni kuue kuu alates avalduse esitamisest). Abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil (isiklikult), üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. Abielu sõlmimisel valivad abikaasad ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanime või kumbki abikaasa säilitab oma abielueelse perekonnanime või abielueelsele perekonnanimele lisatakse abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi. Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

ABIKAASA ÜLALPIDAMINE - Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

ALAEALINE - vt. laps

ALALINE ELANIK - Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba. Igal Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleva territooriumi alalisel elanikul on õigus taotleda sotsiaalteenuseid, sotsiaaltoetust ja muud abi, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

AMETNIKEVÕRGUSTIK - koostöö mitmete erinevate ametkondade ja ametnike vahel.

ANDMEKOGU - ehk klassifikaatorite kogum (register) on riiklikus tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse poolt peetav riigi ja/või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalik korrastatud infokogum (nt. riigi põhiregister, riiklikud registrid, riigiasutuste poolt peetavad muud andmed). Andmekogusse võib koguda andmeid:

1. füüsilise isiku;
2. juriidilise isiku;
3. kinnisasja;
4. olulise ressursi;
5. olulise nähtuse;
6. muu olulise objekti kohta.

Andmekogus peetakse andmeid, mille kohta õigusaktiga on sätestatud nende kogumise, säilitamise ja autentsuse kindlaks tegemise kord. (vt. register, andmeturve, infohange, klassifikaator) Andmekogu asutajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kes võtab vastu andmekogu asutamist käsitleva õigusakti. Andmekogu valitseja on andmekogu omaniku esindaja, kes korraldab andmekogu ja tema osade projekteerimiseks ning kasutusele võtmiseks vajalike tööde läbiviimise ja vastuvõtmise, juhib andmekogu pidamist ning teostab andmekogu pidamise üle järelvalvet.

ANDMETURVE (andmekaitse) - kaitse volitamatu või juhusliku andmete modifitseerimine, rikkumise või hävimise vastu (vt. infohange). Andmeturves võib eristada kahte olulisemat aspekti:

l. isikuandmete kaitse on enamustes maades reguleeritud seadusega. Tegelikult kehtib neis kõigis põhimõte: isiku kohta kogutavaid andmeid tuleb isikule endale näidata, erandi moodustavad vaid teatud kaitsepolitsei andmed ja meditsiinilised andmed. Tegelikult ongi kõige "tundlikumad" just meditsiinilised andmed. Isikuga seotud meditsiiniliste andmete ainuke ja vältimatu asukoht on ikkagi meditsiiniasutuses. Igasugune personifitseeritavate andmete koondamine keskandmebaasidesse suurendab paratamatult nende andmete avalikustamise ohtu (näiteks kui vähihaigete personaalandmed koos kõigi diagnoosidega satuvad soovimatutesse kätesse, sama psüühiliste uuringute või abortide korral jne.)

2. andmebaaside kaitse kätkeb endas üldist andmete kaitset hävi(ta)mise ja võõrkasutamise vastu (alamjuht on tegelikult ka isikuandmete kaitse). Paberikandjal hoitavate andmete korral oli ohuks vaid tulekahju, maavärin ja vargus ning alati on lootus, et osa suudetakse päästa. Magnetkandjal olevaid andmeid saab aga hävitada (tahtlikult või tahtmata) mõne sekundi jooksul; varas jõuab korraga kaasa viia kõikide Eesti registrite andmed.

Enamlevinud klassifikatsiooni järgi on kõik andmed taandatud andmekaitsele:

- avalikud (unclassified) andmed, mida avaldatakse avalikus ajakirjanduses, asutuste ja organisatsioonide avalikes aruannetes jmt.;

- organisatsioonisiseseks kasutamiseks {internal use) andmed, mis ei vaja kaitset organisatsiooni sees, ent mida ei publitseerita avalikult (seda klassi ei pruugi mitte alati eraldi välja tuua, võib olla ühendatud järgmisega);

- ametialaseks kasutamiseks {restricted) piiratud juurdepääsuga andmed, mille volitamatu kasutamine mõjutab organisatsiooni tegevust negatiivselt ja tekitab moraalset kahju;

- konfidentsiaalsed (confidential) informatsioon ja materjal, millele volitamatu ligipääs tekitab organisatsioonile materiaalset ja moraalset kahju (s.h. isikuandmed ja seadusandlusega konfidentsiaalseks kuulutatud informatsioon);

- salajased (secret) informatsioon ja materjal, mille volitamatu kasutamine kahjustab oluliselt organisatsiooni tegevust (s.h. riigikaitseline informatsioon);

- täiesti salajased (top secret) informatsioon ja materjal, mille volitamatu avaldamine halvab / lõpetab organisatsiooni tegevuse (siis alla kuuluvad ka riiklikud saladused).

ASJAAJAMINE - vt. valitsusasutuste asjaajamiskorra alused

ASOTSIAALNE ISIK - isik, kelle elustiil ei vasta ühiskonna poolt määratletud normidele

ASOTSIAALNE PERE (hälvikpere) - pere, kelle elustiil ei vasta ühiskonna poolt määratletud normidele

AVAHOOLDUS - teenuste või toetuste süsteem selleks, et inimene saaks oma elukohas võimalikult iseseisvana hakkama

AVAHOOLDUSE TEENUSE OSUTAMINE - üksikvanurile või puudega inimesele koduse hoolduse ja abi korraldamine; odavama või tasuta toitlustamise võimaldamine; saunateenuse jm. Avahoolduse teenuse osutamine päevakeskuste või muude lepingupartnerite kaudu

DOKUMENDIPLANGID - on asutusel, asutuse struktuuriüksusel, kui see on ette nähtud asutuse või struktuuriüksuse põhimääruses, või ametiisikul, kellele on õigusakti andmise õigus. Dokumendiplangi võltsimiskindluse suurendamiseks ja originaali koopiast eristamise kõrgendamiseks tuleb plangi valmistamisel kasutada vähemalt ühte turvaelementi. Võimalikud plankide turvamise moodused on:

värvitrükk, vesimärgiga või toonitud paber, reljeeftrükis riigivapi või muu sümboli kujutis, polügraafiliselt või muu meetodiga valmistatud turvaelement.

Asutusel peab olema valitsusasutuste poolt väljaantavate dokumentide näidiste registris registreeritud üldplank ja kirjaplank. Üld- ja kirjaplanki eristab plangile trükitavate registrite koosseis. Üldplangi alusel valmistatakse konkreetse dokumendiliigi planke.

EESTKOSTE - seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on sumud, tunnistatud teadmata kadunuks või teo­võimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse samuti selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisu ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi.

Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud isik - eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkoste määramisel arvestatakse vähemalt seitsmeaastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Kuni eestkostja määrasemini täidab ülesandeid eestkosteasutus. Eestkoste lõpeb:

1. eestkostetava surmaga;
2. eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega;
3. eestkostetava lapsendamisega; (vt. lapsendamine),
4. alaealise eestkostetava abiellumisega;
5. eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.

EESTKOSTEPERE - vt. pere liik

ELAMISLOA VAJALIKKUS - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

0 - ei ole vaja / omab alalist elamisluba
l - peab olema elamisluba

ELATUSTOETUS - Riikliku toimetulekutoetuse osana on elatustoetus elanikele hüvituse maksmise süsteem, mis on ette nähtud vähekindlustatud perekondadele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskuludest lähtuva toimetulekupiiri tagamiseks. Toetuse määramise aluseks on perekonna kuu netosissetulek, mille hulka arvestatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused. Toetuse taotleja peab esitama sissetulekutõendid, millel on märgitud nii bruto- kui netosissetulek. Tööandja poolt väljaantud tõendeid, millel märgitud sissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga, ei võeta toetuse arvutamisel arvesse väiksemana kui kehtestatud miinimumpalk, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 68 juhtudel Tööinspektsiooni kooskõlastava tõendiga.

Toetuse suurus sõltub perekonnaliikmete arvust ja perekonna netosissetulekust ning toetus määratakse taotlejale pärast eluaseme normpinna alatise eluasemega seotud alaliste kulude (eluasemekulude) mahaarvamist perekonna sissetulekust. Erineva suurusega (liikmete arvuga) perekondade tarbimiskoefitsiendid ja arvutusliku toimetulekupiiri suurused kehtestab Vabariigi Valitsus. Eestkostetava või hooldatava toetus makstakse eestkostjale või hooldajale.

ELUASEME ISELOOMUSTUS (elamistingimused) - kõik mugavused; keskküte; gaasiküte; ahiküte; külm vesi; kanalisatsioon; soe vesi; ühisköök; WC koridoris; vesi koridoris; kohandatud puudega inimesele; muu

ELUASEMETEENUS - on sotsiaalpinnale paigutamise vajaduse määratlemine. Kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluaseme isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised seda endale või oma perekonnale kindlustama, andes vajadusel võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks või varjupaiga kasutamiseks. Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu eluasemeseaduse kohaselt. Isikuid, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab valla- või linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. (vt. sotsiaalteenus)

Eluasemeteenust osutavad sotsiaalmaja, rühmakodu. Eluasemeteenuseks on sotsiaalkorteri või varjupaiga kasutamine.
Eluasemeteenuse on kohustatud tagama kohalik omavalitsus.
Eluasemeteenuste andmise ja kasutamise korra kehtestab kohalik omavalitsus.

ELUASEMETOETUS - Riikliku toimetulekutoetuse osana on eluasemetoetus (edaspidi: toetus) elanikele hüvituse maksmise süsteem, mis katab osaliselt vähekindlustatud perekondadele alatise eluasemega seotud alalised kulud (edaspidi: eluasemekulud). Taotleja poolt eluasemekulude eest tasumisele kuuluv summa sõltub perekonna sissetulekust. Perekonnale hüvitatakse eluasemekulud, mis kehtiva normpinna arvestuses ületavad 40% perekonna netosissetulekust. Toetuse määramise objektiks on perekonna kasutuses olev eluruum normpinna ulatuses.

Toetuse määramise aluseks on perekonna kuu netosissetulek, mille hulka arvestatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused. Toetuse taotleja peab esitama sissetulekutõendi, millel on märgitud nii bruto- kui netosissetulek. Tööandja poolt väljaantud tõendeid, millel märgitud sissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga, ei võeta toetuse arvutamisel arvesse väiksemana, kui kehtestatud miinimumpalk, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 68 juhtudel koos Tööinspektsiooni kooskõlastava tõendiga.

Toetust arvestatakse toetuse arvestuskaardi alusel. Taotleja kannab toetuse arvestuskaardile andmed eelmise perioodi (kuu) sissetulekute kohta, kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga ja esitab selle elamuhaldajale toetuse arvestamise kuu 18.kuupäevaks koos nõutavate dokumentidega. Elamuhaldaja kannab kaardile eluasemekulud, arvestades ühtlasi toetuse suuruse ja perekonna poolt tasumisele kuuluva eluasemekulude summa.

Toetuse arvestajal on õigus (kahtluse korral kohustus) nõuda täiendavaid dokumente perekonna sissetulekute, eluasemekulude ja perekonnaliikmete tegeliku alalise elukoha kohta ning tema poolt nõutavate dokumentide mitteesitamisel toetust mitte arvestada. Kahtluse korral sissetulekute kohta esitatud dokumentide õigsuses esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks.

ELUKESKKOND - inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist.

ELUKOHA STAATUS (eluaseme omandivorm) - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

1 - erakorter
2 - eramaja
3 - sotsiaalkorter
4 - ühiselamu
5 - munitsipaalkorter
6 - korter tagastatud majas
7 - muu elamu

ELUKOHT - maakond; postiindeks; vald/linn/asum; tänav/talu; maja; korter; telefon

ERIHOOLDEKODU - lähtuvalt praktika vajadustest ja sotsiaalteenuste arengust on erihooldekodu, kui stigmatisatsiooni sisaldava asutuse mõiste tänaseks kaotud. Endises tähenduses -vaimuhaigetele ja raskete vaimsete puutega isikutele elamiseks, nende hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus (vt. hoolekandeasutus).

HAIGUSKINDLUSTUS - Juba seitsmekümnendate aastate lõpus oli selge, et rahva tervishoiule riigimaksudest eralduv osa on ebapiisav ega kata vajadusi. Teisalt aga tõdeti raviasutuste võrgu mittevastavust võimalustele ning olemasolevate niigi ebapiisavate ressursside raiskamist. Sellest tulenevalt võeti 1991. aastal pärast pikemat ettevalmistust vastu nn. Bismarcki haiguskindlustuse printsiipidele põhinev ravikindlustusseadus, mis jõustus 1992. aastast.

Selle seadusega eraldati arstiabile ettenähtav raha riigieelarvest ning vormiti detsentraliseeritud, maakondade ja linnade tasandil funktsioneeriv haigekassade süsteem. Seejuures arvestati ka regionaalseid erinevusi ning pandi alus esialgu hädavajalikule erinevuste nivelleerimise mehhanismile.

Kähe aastaga jõudis ravikindlustussüsteem funktsioneerima hakata. 1993. aastal ilmnesid ravikindlustusseaduse rakendumises ebakõlad. Need olid seotud regioonidevaheliste erinevustega, eelkõige aga asjaoluga, et äsjasündinud haigekassadel puudus kogemus ning oskus arstiabi ostmiseks. Teisalt oli haiguskindlustus seostamata konkreetse indiviidiga. Raske oli määratleda, millises ulatuses ja mille eest konkreetselt tasub haigekassa, millised on haigekassa Õigused ja kohustused. Kujunes olukord, kus jõukamates regioonides jäi osa laekunud ravikindlustusmaksust kasutamata, kuid väiksema tööhõivega regioonides oli pidev rahadefitsiit. Tulenevalt rahaliste vahendite vähesusest võrreldes arstiabi reaalkuludega, hoiti raviteenuste hind, mille vastavalt seadusele kinnitab Sotsiaalministeerium, pikema perioodi vältel selle teenuse omahinnast tunduvalt madalamal, põhjustades raviasutuste vähenemist. Samas jäi omandamata oskus osta arstiabi, hinnata selle kvaliteeti ja maksumust.

Elanikkonna, st. potentsiaalse patsientuuri huvisid, nende huvide regionaalseid ja grupilisi erinevusi pole uuritud ning seni puudub ühiskonnas kokkulepe, millist tervishoiu- ja arstiabikorraldust suudab Eesti endale praeguse majandusliku taseme juures lubada. Tervishoiule kulutatakse praegu ca 70 USD aastas inimese kohta.

Seniajani pole suudetud määratleda, kes peaks otsustama kohustusliku haiguskindlustuse raames kindlustatava arstiabi ulatuse. Kas peaks tagama eelkõige lihtsa, suhteliselt odava esmase arstiabi või keerulise ja kalli haiglaravi. Kartuses teha ebapopulaarset otsust on peaaegu kõik poliitilised parteid oma programmides tervishoiutemaatikat lihtsalt ignoreerinud. Samuti on jäänud lahendamata üksikisiku osa haiguskindlustuses. Üksikisiku mitteosalemine haiguskindlustuses on viinud üllatavalt tolerantsele suhtumisele mis tahes kulutustesse, mida tehakse arstiabi ja tervishoiukorralduse sildi all. Selle tulemusena tarbib haiguskindlustuse hüvesid suur hulk isikuid, kes ei ole haiguskindlustusse midagi investeerinud. Raviasutustesse pöördunute analüüs osutab, et vältimatus korras hospitaliseeritute hulgas on 1/5 neid, kel ei ole regulaarset sissetulekuallikat, või kui see on olemas, ei kuulu isik siiski kindlustatute hulka, sest tema tööandja ei tasu ta eest ravikindlustusmaksu. Sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

0 - puudub
l - omab

HAIGUSTE ENNETAMINE - inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks

HALDUSDOKUMENDID - dokumendid, mis koostatakse asutuste juhtinus-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks (nt. korraldused, käskkirjad, protokollid, aktid, analüüsid, arvamused, avaldused, esildised, kirjad, märgukirjad, teatised, tõendid jm.). Haldusdokumendid vormistatakse plankidele, (vt. dokumendiplangid, “Valitsusasutuste asjaajamiskorra alused"}

HARIDUS - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

0 - hariduseta                           4 - keskeriharidus
1 - algharidus                            5 - rakenduskõrgharidus
2 - põhiharidus                         6 – kõrgharidus
3 - keskharidus

HOOLDAMINE PEREKONNAS - hooldust vajava isiku - vanemliku hoolduseta lapse, puudega inimese või vanuri hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Vastavat teenust osutavat peret nimetatakse hooldusperekonnaks.

Perekonnas hooldamise eelduseks on isiku (või tema esindaja), hooldusperekonna ja valla- või linnavalitsuse vaheline kirjalik leping, kus on kirjas kõigi lepingupoolte õigused ja kohustused.
Perekonnas hooldamise korraldamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse.
Hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Perekonnas hooldamisele võtja sobivuse väljaselgitamise korra kehtestab sotsiaalminister. (vt. sotsiaalteenus)

HOOLDEKODU - vanuritele, vaimuhaigetele ja raskete vaimsete puuetega isikutele elamiseks ja hooldamiseks loodud asutus, (vt. hoolekandeasutus)

HOOLDUS - hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse ainult hooldatava nõusolekul. Hooldus seatakse mingi toimingu või teatud toimingute tegemiseks. Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja. Eestkosteasutus lõpetab hoolduse, kui seda soovib hooldatav või kui on ära langenud hoolduse seadmise alus.

HOOLDUSPERE - vt. pere liik

HOOLEKANDEASUTUS - päevaselt või ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, rehabilitatsioon, kasvatamine ja arendamine.

1. Päevane hoolekandeasutus on asutus, kus viibivate isikute päevase hooldamisega toetatakse nende isikute või perekonnaliikmete iseseisvat toimetulekut;

2. Ööpäevane hoolekandeasutus on asutus, kus viibivad isikud, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kui nende toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Ööpäevased hoolekandeasutused on üldjuhul eraldi lastele, vanuritele, vaimuhaigetele, vaimsete puuetega täiskasvanutele, teistele' sotsiaalselt mittetoimetulevatele isikutele. Kui sotsiaalhoolekandeasutuses on erinevat hooldamist vajavad isikud, tuleb neile ette näha eraldi üksused, (vt. isikute nõusolekuta hooldamine)

Hoolekandeasutusteks on sotsiaalteenuseid osutavad ning riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutused või avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud või nende asutused. Riigi hoolekandeasutusteks võivad olla hooldekodud vaimuhaigetele ja raskete vaimsete puuetega isikutele ning koolkodud. Hoolekandeasutused on: päevakeskus, tugikodu, varjupaik, lastekodu, noortekodu, hooldekodu, koolkodu, rehabilitatsioonikeskus. Vajaduse korral võib valla- või linnavolikogu luua segatüüpi ööpäevaseid hoolekandeasutust, kus erinevat hooldamist vajavatele isikutele on ette nähtud eraldi osakonnad. Sotsiaalhoolekandeasutus peab tagama klientide turvalisuse ja inimväärse elu. Sotsiaalhoolekandeasutuses peavad olema eesmärgipäraseks tegevuseks sobilikud tingimused ja vahendid ning vastava ettevalmistusega töötajad. Sotsiaalhoolekandeasutusele esitatavad kohustuslikud nõuded kehtestab sotsiaalminister.

HOOLEKANDETÖÖTAJA - sotsiaalhoolekandes töötav vastava hariduse või ettevalmistusega isik (vt. sotsiaalhoolekandetöötaja)

INFOHANGE - infoalase tehnoloogia, tarkvara ja/või andmebaasi uuendus (ost, üür, tellimus vms.). Väga olulise tähtsusega on omandatavate infovahendite (tehnoloogia, tarkvara, andmed) kaitse. Seetõttu ei ole sugugi ennatlik juba enne hanget tegelda põhjalikult võimalike ohtude analüüsiga. Väga kalliste ja/või tähtsate vahendite osas tuleb täie tõsidusega eeldada tahtliku ründe võimalust (nt. vargus, röövimine, vigastamine, andmete sihilik muutmine, või hävitamine jms.). Vähemtähtsatele vahenditele võivad peamisteks ohtudeks osutuda stiihilised nähud (nt. tahtmatud inimeksitused, tulekahjud, üleujutused, voolukatkestused, riistvara tõrked, vead programmides, andmekandjate tõrked jms.), (vt. andmekogu, andmeturved)

INVALIIDSUSGRUPP - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

0 - invaliidsus puudub
1 - I grupp
2 - II grupp
3 - III grupp
4 - lapsinvaliid

Invaliidsuse, selle tekkimise aja ja põhjused tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon, kes määrab ka invaliidsusgrupi.

INVALIIDSUSPENSION - Invaliidsuspensioni makstakse invaliidiks tunnistatud Eesti alalisele elanikule. Tähtajalise elamisloaga Eestis elaval välismaalasel on õigus invaliidsuspensionile juhul kui ta invaliidistus Eestis. Pensioni määramiseks tuleb pensioni taotlejal esitada pensionitaotlus oma elukohajärgsele pensioniametile. Pensioniamet vaatab pensioni määramiseks esitatud dokumendid läbi 10 päeva jooksul nende saabumise päevast ja teeb otsuse pensioni määramise või määramata jätmise kohta. Pensioni määrab pensioni taotleja elukohajärgse linna või maakonna pensioniameti direktor. Invaliidsuspension määratakse invaliidsuse kindlakstegemise päevast kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul. Teistel juhtudel määratakse pension selle taotlemise päevast.

Invaliidsuspension määratakse invaliidsuse ajaks.
Invaliidsuspension arvutatakse protsendina rahvapensioni määrast, mille suuruse kinnitab eelarveaastaks Riigikogu.
Vanaduspensioni saamiseks vajaliku staaziga (s.o. vähemalt 15 aastat pensionõiguslikku staazi) I või II grupi invaliidile määratakse tema soovil invaliidsuspension vanaduspensioni suurusest, sõltumata isiku vanusest.
Pensioni makstakse igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt isiku valikule kas posti teel kindlaksmääratud väljamaksekuupäevadel või kantakse isiku pangaarvele.
Invaliidsusgrupi muutumisel arvutatakse pension ümber invaliidsusgrupi muutmise kuule järgneva kuu esimesest päevast.
Töötavale invaliidsuspensionärile makstakse pensioni täies ulatuses.
Kui pensionär vahetab elukohta tuleb sellest teatada elukohajärgsele pensioniametile. Sel juhul makstakse isikule pärast endisestelukohast väljakirjutamist ette kähe kuu pension. Pensioni maksmist jätkatakse uue elukoha järgse pensioniameti kaudu ajast, mil maksmine endises elukohas lõpetati.
Pensione makstakse Eesti elavatele isikutele. Elama siirdumisel teistesse riikidesse pensioni maksmine peatatakse. Erandimoodustavad need riigid, kellega Eesti on sõlminud kahepoolsed riikidevahelised sotsiaalkindlustuslepingud - Soome, Läti, Leedu ja Ukraina. Pensioni maksmise korraldamiseks nendesse riikidesse tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse (Lembitu 12, Tallinn).

Pensioni taotleja ja pensioniameti vahel tekkinud vaidluste läbivaatamiseks võib pensioni taotleja pöörduda kohtusse 6 kuu jooksul.

ISIKUKAART - iga isiku korral, kes elab sotsiaaltalitusse pöördunud isikuga samal aadressil, täidetakse isikukaardil nõutud andmed ja käsitletakse neid isikuid ühise leibkonnana.

ISIKUANDMED - kõik andmed üheselt tuvastatud, samuti otseselt või kaudselt üheselt tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psühholoogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Isikuandmed jaotuvad delikaatseteks ja mittedelikaatseteks isikuandmeteks. "Isikuandmete kaitse seadus" võeti Eesti Vabariigis vastu 12.06.1996.a. Sotsiaal- ja/või hoolekandetöötaja võib avaldada isikuandmeid sotsiaalhoolekannet saava isiku või perekonna kohta ainult sel juhul kui nende avaldamata jätmine ohustab teist isikut või kui andmed on seotud kuriteo toimepanemisega.

ISIKU NÕUSOLEKUTA HOOLDAMINE - isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse alusel ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel:

1. isik on vaimuhaige või alkohoolik või narkomaan;
2. hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik;
3. varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik.
Taotlus isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamiseks esitatakse kohtule koos taotlusega isiku teovõime piiramiseks või teovõimetuks tunnistamiseks.

ISIKUT TÕENDAV DOKUMENT - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

1 - pass
2 - sünnitunnistus
3 - autojuhiluba
4 - relvaluba
5 - muu dokument

KASUPEREHOOLDUS - planeeritud perehooldus kasuperes (eeldatavalt lühiajaline ja subsideeritud hooldus) neile lastele, kes mingil põhjusel ei saa soovitud hooldust oma kodus, (vt. pere liik)

KINNIPIDAMISKOHAST VABANENUTE JA TEISTE SOTSIAALABI VAJAVATE ISIKUTE SOTSIAALHOOLEKANNE - kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele "Sotsiaalhoolekande seaduses" ettenähtud tingimustel ja korras sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad.

KLASSIFIKAATOR - informatsiooni liik, andmegrupp, andmete jaotus (klassifitseerima -andmete Massidesse, gruppidesse, liigitamine, jaotus).

KLIENDI KOOSELU - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

1 - abikaasa
2 - lapsed
3 - õde/vend
4 - vanemad
5 - muu

KLIENDI PANGA OLEMASOLU - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

1 - omab pangaarvet
2 - ei oma pangaarvet
3 - teadmata

KODAKONDSUS - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

1 - eesti
2 - vene
3 - muu

KODUNE - vt. sotsiaalne seisund

KODUTEENUS - isikule kodustes tingimustes osutatav teenus, mis aitab temal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Koduteenuse loetelu ning nende osutamise tingimused ja korra kehtestavad kohalikud omavalitsusorganid. Koduteenust osutatakse kirjaliku lepingu alusel, (vt. sotsiaalteenus)

Koduteenusteks loetakse toiduainete ja majapidamistarvetega varustamist, elamispinna korrastamist, küttematerjalidega varustamist, remonditööde korraldamist, arstiabi korraldamist, kliendi eest erinevate maksete tasumist, kliendi pesemist jm. abi.

Põhiteenuste alla kuuluvad: toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine; eluaseme korrastamine; vestlus ja teabe edastamine; kliendi pesemine ja korrastamine ning abistamine eluaseme kütmisel. Tugiteenuste alla kuuluvad: kommunaal- ja muude maksete tasumine; abistamine arstiabi korraldamise; abistamine remont ja teenustööde korraldamisel; kevadine ja talvine suurpuhastus ning abistamine ühekordsetel asjaajamistel.

Koduteenust osutatakse eelkõige abivajavatele üksielavatele vanuritele või vanuritest abielupaaridele, puuetega inimestele, paljulapselistele või puudega lapsega peredele.
Koduteenuse saamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse.
Koduteenuse eest tasumise korra kehtestavad kohalikud omavalitsused.
Vastavalt EV sotsiaalhoolekande seaduse § 13 lg 2 tuleb koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja korda reguleeriv õigusakt kehtestada kohalikel omavalitsuse organitel.

KOHALIK SOTSIAALREGISTER - valla- või linnavalitsuses peetav sotsiaalregister (vt. sotsiaalregister).

KOHALIKU OMAVALITSUSE ANDMEKOGU - kohaliku omavalitsuse poolt tema kohustuste täitmiseks asutatud andmekogu.

KOOLIEELIK - vt. sotsiaalne seisund

KOOLKODU - vaimsete puuetega lastele elamiseks, arendamiseks ja õpetamiseks ning hooldamiseks loodud asutus, (vt. hoolekandeasutus)

KORRUPTSIOON - ehk korruptiivne tegu on ametiisiku tegevus või tegevusetus, millega ta, kasutades ära oma ametikohale või ametiseisundile vastavaid volitusi või kättesaadavat teavet või ametikohast või ametiseisundist tulenevat autoriteeti või rikkudes "Korruptsioonivastases seaduses" kehtestatud töökoha- või toimingupiiranguid, tekitab riigile vara põhjendamatu kulutamisega, neile põhjendamatute varaliste kohustuste võtmisega või eraõiguslikule isikule põhjendamatute soodustuste tegemisega kahju või taotleb või saab selle tegevuse või tegevusetuse eest korruptiivset tulu või talle jääb tekkimata kahju.

Korruptiivne tulu on tulu, mida ametiisik saab kas avalikult või varjatult korruptiivse teo sooritamise eest või selle teo tulevikus sooritamise tingimusel teiselt isikult:

1. rahalise maksena
2. kingitusena
3. naturaaltasuna, kasuliku vastuteenuse või soodustusena
4. aktsiate, osatähtede ja muude väärtpaberite talle tasuta üleandmise või alla nende turuhinna müümise teel
5. kinnisasja kaasomanikuks, aktsiaseltside ja muude äriühingute osanikuks või aktsionäriks võtmisest
6. muu majandusliku kasuna

LAPS - põlvneb emast, kes on tema sünnitanud ja isast, kes on tema eostanud. Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse ja üldkasutatava statistika järgi loetakse lapseks inimest, kelle vanus on alla 18.a. (alaealine) (alus: "Lastekaitse seadus 1992, 28, 370, 787; "Perekonnaseadus" 1994, 75, 1326, 2111). ENE järgi loetakse lapseks inimest sündimisest kuni sugulise küpsemise alguseni 11-l 6.eluaastani (ENE 1990,5,407).

LAPSE ERALDAMINE KODUST JA PEREKONNAST - lapse võib sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel:

1. puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu;
2. perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik;
3. lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides.

Lapse aravõtmisel vanema juurest ilma eelneva kohtuotsuseta tuleb "Perekonnaseaduse" kohaselt 10 päeva jooksul esitada kohtusse lapse aravõtmise või vanema õiguste aravõtmise nõue.

LAPSE(D) KAOTANUD PERE - vt. pere liik

LAPSENDAMINE - tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Lapsendada võib last üksnes lapse enda huvides. Täisealist isikut ei või lapsendada.
Lapsendajaks võib olla vähemalt 25.aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Sama last võivad lapsendada ainult omavahel abielus olevad isikud.

Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Lapsendamise otsustamiseks

vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus kohtu korraldusel.

LASTEGA PERE - vt. pere liik

LASTE HOOLEKANDE KOMISJON - valla- või linnavalitsuse juurde lastega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud komisjon. Hoolekande komisjoni on soovitav kutsuda sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuasutuste, politsei (noorsoopolitsei), ühenduste ja fondide, kirikute, kohtute esindajaid ning teisi isikuid, kes tunnevad laste probleeme ja soovivad nende lahendamises osaleda. Laste hoolekande komisjon on nõuandev organ (alus: EV "Sotsiaalhoolekandeseadus" § 24 p.2).

LASTE HOOLEKANNE - laste hoolekande korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna kujundamiseks valla- või linnavalitsus:

1. toetab last ja lapsi kasvatavaid isikuid - tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega;
2. töötab välja ja viib ellu lapsi arendavaid ja kaitsvaid sihtprogramme ning projekte;
3. vajaduse korral määrab lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või -perekonna;
4. korraldab lapse eestkostet;
5. aitab korraldada lapsendamist.

LASTEKAITSE - lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalvetegevus, mis tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organisatsioonide kaudu.

LASTEKAITSETÖÖTAJA - vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik.

LASTEKODU - orbude ja vanemliku hoolitsuseta jäänud laste asenduskoduks loodud hoolekandeasutus, mille töö eesmärgiks on kasvatada eluga toimetulev ja ühiskonnale vajalik kodanik. Lastekodus tagatakse lastele nende eale ja seisundile vastav hooldamine, rehabilitatsioon, meditsiinilise abi korraldamine, kasvatamine ja arendamine. Lastekodu on kohaliku omavalitsuse asutus või eraõiguslik juriidiline isik või selle asutus. Soovitav laste arv lastekodus on 12 kuni 50 last. Sõltuvalt kohalikest oludest ja lastekodu võimalustest võib lastekodu osutada muid teenuseid lastele ja lastega peredele, (vt. hoolekandeasutus)

LASTETU PERE - vt. pere liik

LASTE VARJUPAIK - lastele ajutist ööpäevast tuge ning kaitset pakkuv hoolekandeasutus. Laste varjupaik annab abi kuni 18. aastastele lastele, vajadusel ka abivajavale lapsevanemale või kasuvanemale.

LIIKLUSKINDLUSTUSE MAKSESOODUSTUS - Liikluskindlustuse maksesoodustus antakse juhul kui liikluskindlustuse maksja on materiaalselt vähekindlustatud. Liikluskindlustuse maksesoodustuse suurus oleneb soodustuse taotleja majanduslikust olukorrast. Maksimaalne maksesoodustus võib olla (rahaliste vahendite olemasolul) kogu kindlustusmakse ulatuses. Liikluskindlustuse maksesoodustust antakse:

• mittetöötavatele üksielavatele pensionäridele;
• invaliididele;
• lapsinvaliidide vanematele;
• lasterikastele peredele.

Liikluskindlustuse maksesoodustuse saamiseks tuleb pöörduda maavanema poolt selleks volitatud ametniku poole. Maavanem võib selleks volitada mõnda maavalitsuse ametnikku või kohaliku omavalitsuse ametnikku.

MUU ABI (toetus) - sotsiaalse keskkonna parandamiseke ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus, (vt. toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused)

Muid sotsiaaltoetusi makstakse kohaliku omavalitsuse eelarvest, riigieelarves ettenähtud vahenditest või muudest vahenditest, allikatest.

Riigieelarvest makstakse täiendavaid sotsiaaltoetusi kui kohalikel omavalitsustel on neile toimetulekutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid piisavalt.

Riigieelarvest makstakse täiendavaid sotsiaaltoetusi abivajavatele isikutele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks.
Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstakse toetusi kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
Muude sotsiaaltoetuste saamiseks tuleb pöörduda puudega isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole.

MITTETÖÖTAV PENSIONÄR - vt. sotsiaalne seisund

NOOR            -           üldtunnustatud arvamuse kohaselt 11-26 aastane isik.

NOOR LASTETA PERE - vt. pere liik

NOORSOOPOLIITIKA - poliitika noorsoo arengu ja sotsialiseerumise sotsiaalmajanduslike, õiguslike, organisatoorsete tingimuste ja tagatiste loomisel.

NOORSOOTEGEVUS - noorte vabatahtlik oma arengule ja sotsialiseerumisele suunatud pere-, kooli- ja tööväline tegevus. Noorsootegevus põhineb noorte vabatahtlikul osalusel.

NOORSOOTÖÖ - noorsoo sotsialiseerumise ning pere-, tunni ja ja töövälise arengu sotsiaalmajanduslike, õiguslike, organisatoorsete tingimuste ja tagatiste loomine. Noorsootööd iseloomustab tegijate, sisu ja vormide mitmekesisus. Noorsootöö põhivaldkonnad on:

1. noorte tunniväline haridus:

a) poliitiline haridus peab kujundama noorte teadmisi ühiskonnast ja riigist, rahvusvahelisest poliitikast ja suhetest, kultuuri, majanduse, tehnika ja teaduse arengu poliitilistest aspektidest;

arendama iseseisvat otsustusvõimet ja arusaamu ühiskondlike ja poliitiliste muutuste ning konfliktide olemusest. Eesmärgiks on oma õiguste ja huvide kaitsmine, kohustuste ja vastutuste arvestamine kaasinimeste, ühiskonna ja keskkonna ees; noorte osalus vabas demokraatlikus ühiskonna- ja riigikorralduses.

b) Kultuuriline haridus peab võimaldama noortel kunsti ja kultuuri fantaasiarikkalt igapäevaeluga ühendada; edendama loovat-esteetilist suhtumist kujutavasse kunsti, filmitoodangusse, kirjandusse, elektroonilisse meediasse, muusikasse, tantsu, mängu, teatrisse jne. Kultuuriline haridus peab arendama sotsiaalset ühtekuuluvustaju ja tugevdama noorte otsustusvõimet.

c) Tunniväline kutseharidus peab andma ettekujutuse noort huvitavast valdkonnast ja erialast, võimaldama enne süstemaatilisele kutseõppele asumist end proovida, vastavate ettevõtete-asutustega tutvuda, osaleda kutsealastel kursustel, praktikal.

2. Noorsoo kutsesuunitlus ja teave (kutseinfo kättesaadavus, kutsesuunitlus õppeasutustes, noorte infomessid).
3. Kehakultuur ja sport.
4. Noorte puhkuse korraldamine (noortemajad, suvelaagrid, sihtprogrammid).
5. Noorte kuritegevuse tõkestamine (töö noorte õigusrikkujatega, noorsoo kriminaalpreventatsiooni programmid).
6. Noorsoo osalus ühiskonna korralduses.
7. Rahvusvaheline noorsootöö.

NOORSOOTÖÖTAJA - noorsootöö valdkonnas töötav vastava ettevalmistusega isik.

NOORSOOÜHING - noorsootööd korraldav mittetulundusühing, mille tegevus on suunatud noortele ja mille tegevust kavandavad noored.

NOORSOOÜHINGU ASUTUS - noorsooühingu poolt hallatav asutus, mis teeb põhiliselt noorsootööd.

NOORTEKODU - vanemliku hoolitsuseta jäänud üle 15-aastastele noortele elamiseks, nende toimetuleku soodustamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud kasvatusasutus. (vt. hoolekandeasutus)

PALJULAPSELINE PERE   -           vt. pere liik

PERE LIIK - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused: üksikvanem; noor lasteta pere; lastetu pere; lastega pere; paljulapseline pere; lapse(d) kaotanud pere; hoolduspere; kasupere; tugipere; eestkostepere; vanurpaar.

PEREKOND - ühiskonna algüksus, abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes moodustavad leibkonna (ENR 1994, 7, 254).

PEREKESKUS - lastele ja perekondadele sotsiaalteenuseid osutav päevakeskus. Perekeskus on munitsipaal- või eraomanduses olev asutus.

PEREKONNASEISUAKT - perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning ees- ja perekonnanime muutmise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma abielu sõlmimist, abielu lahutamist ning ees- ja perekonnanime muutmist. Perekonnaseisuakte koostavad perekonnaseisuametid, valla- või linnavalitsused ning Eesti välisesindused, mida seaduse tähenduses loetakse perekonnaseisuasutusteks. Perekonnaseisuakti kände tegemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab perekonnaseisuakti kantavat asjaolu ja avaldaja isikut. Perekonnaseisuaktideks on:

1. sünniakt
2. surmaakt
3. abieluakt
4. abielulahutusakt
5. nimemuutmisakt

PEREKONNASEIS - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

1 - vallaline
2 - abielus
3 - lahutatud
4 - vabaabielus
5 - lesk

PROTEESIDE, ORTOPEEDILISTE JM. ABIVAHENDITE ANDMINE - haiguse, kõrge ea või puude tõttu proteesi, ortopeedilist ja muud abivahendit vajaval isikul on õigus saada vastav abivahend. Sotsiaalteenusena võimaldavate proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite loetelu ning nende saamise tingimused ja korra kehtestab Sotsiaalministeerium, (vt. sotsiaalteenus)

PUUE - Puuetega inimestena käsitatakse isikuid, kellel on keha-, meele- või vaimupuue või raske terviserike ning kes puudest põhjustatud hälbe tõttu vajavad õppimiseks ja kutse omandamiseks eritingimusi. Puuetega inimestele on vormistatud invaliidsusgrupp või arsti- või arstliku komisjoni tõend või rehabilitatsiooni soovitus.

Puuetega inimesed on Eesti ühiskonnas, nagu mujalgi maailmas, olnud "nähtamatud kodanikud", kelle probleeme on seni vahe avalikustatud ja üldsusele ei ole teada kuidas need inimesed elavad, mida mõtlevad ja tunnevad. Invaliidsuspensioni saab Eestis üle 55 tuhande isiku, kuid et Euroopa riikides peetakse puudega inimeste hulgaks 1/10 elanikkonnast, võib eeldada, et puuetega inimeste tegelik arv Eestis on 150 tuhande ümber.

Sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

0 - puudub
l - omab puuet, mille tõttu ei suuda (kas täielikult või osaliselt) iseseisvalt kindlustada normaalse isikliku ja/või sotsiaalse elu vajadusi

PUUETEGA ISIKUTE SOTSIAALHOOLEKANNE - puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste kindlustamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus:

1. loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, rehabilitatsiooni, õpetuse ja tõlketeenustega;
2. loob koostöös pädevate riigiorganitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõpetuseks;
3. sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob rakenduskeskusi;
4. korraldab invatransporti (korraldab invaliididele transporditeenuse osutamist);
5. tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutavatesse hoonetesse;
6. määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja;
7. korraldab eestkostet ning seab hoolduse. Puuetega inimestele täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise sätestab eraldi seadus.

PUUETEGA ISIKUTE SOTSIAALSED TAGATISED

Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Invaliidsuspension Koduteenused Liikluskindlustuse maksesoodustused Päevane hooldamine hoolekandeasutuses Rehabilitatsiooniteenus Sanatoorse ravi tuusikud

Sotsiaalnõustamine Tehniliste abivahenditega varustamine Telefoni kasutamise toetus Toimetulekutoetus Transpordi kasutamise toetus Ööpäevanehooldamine hoolekandeasutuses Toimetulekut soodustavad muud sotsiaalteenused- ja toetused

Uks veel saavutamata eesmärkidest on puuetega inimeste parem integreerumine Eesti ühiskonda. See eesmärk on ka sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduses, mis ütleb: "Puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise kaitse all." 1990,-ndatel aastatel on puuetega inimeste sotsiaalsete õiguste kaitsmiseks vastu võetud rida seadusi nagu näiteks sotsiaalhoolekandeseadus, töötu sotsiaalse kaitse seadus, lastetoetuste seadus jne. 1995. aasta maikuus kütis Eesti Vabariigi Valitsus heaks dokumendi puuetega inimeste tegevuspoliitika kohta. See dokument põhineb suures mahus ÜRO resolutsioonil nr. 48/96 "Põhinõuded puuetega inimeste võrdsete võimaluste kohta". Samas on Eestis loodud Puuetega Inimeste Koda ja tema kohalikud esindused 15 maakonnas.

Viimastel aastatel on oluliselt muutunud puuetega inimeste õiguste teadvustamine Eesti ühiskonnas ja ka üldine suhtumine puuetega inimestesse. Oluliselt on paranenud puuetega inimeste kaasamine ühiskonnaellu, sotsiaalne integratsioon ja võimalused iseseisvaks elukorralduseks.

PÄEVAKESKUS - päevasel ajal sotsiaalteenuseid osutav asutus. Sõltuvalt kliendi majanduslikust olukorrast osutatakse teenuseid tasu eest, osaliselt või täielikult tasuta. Päevakeskus on munitsipaal- või eraomanduses olev asutus, (vt. hoolekandeasutus, sotsiaalteenus)

PÄEVANE HOOLDAMINE SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUSTES - Päevaseks hooldamiseks sotsiaalhoolekande-asutuses nimetatakse isiku või tema perekonna toimetuleku toetamist asutustes, kus isik viibib päeval.

Päevast hooldamist osutavad päevakeskused, kus päevasel ajal pakutakse sotsiaalteenuseid, arendus- ja huvitegevust.

Päevase hooldamise korraldamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse. Vt. sotsiaalteenus

RAHVASTIKUREGISTER - funktsioneerib rahvastikuarvestuse andmebaasina, kus säilitatakse elanikkonna põhiandmeid ja elukohaandmeid. Rahvastikuregister on kaheastmeline:

keskregister ja maakondade (+ Tallinna linnaosade) andmebaasid. Keskregistri pidaja on Riigiarvutuskeskus. Andmebaaside esitajateks on:

-  kohalikud omavalitsusasutused
-  maavalitsuste struktuuriüksused
-  Kodakondsus- ja migratsiooniamet
-  Välisministeerium ja välisesindused
-  Kohtud

RAHVATERVIS - teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu.

RAHVUS - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

l - eestlane
2 - venelane
3 - muu rahvus

RAVIKINDLUSTUS - Ravikindlustus on Eesti Vabariigi elanike tervise säilitamise, haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse kulude ja ravikulude tasumise ning raseduse ja sünnituse korral hüvitise maksmise riiklikult tagatud süsteem.

REGISTER - (registreerima - kirja panema, fikseerima) - loend, arvestus, nimestik, fikseeritud klassifikaatorite kogum (andmekogu). Kui varem oli mõeldavaks kirjapanemise võimaluseks vaid paberikandja (sh. Kartoteegikaart) siis uue ajastu registrite pidamiseks on võimalus kasutada kaasaegset infotehnoloogilist aparatuuri. Ehkki registri vormiline termin on muutunud, on säilinud siiski tema põhitähendus - panna kirja mingeid objekte ja järjestada neid sobival viisil. Praktilises elus on registrid omavahel seoses - vahetavad omavahel andmeid. Põhiline koht on siinjuures RAHVASTIKUREGISTRIL. Isikuandmeid vajatakse ju enamikes registrites (va. SEADUSANDLIKE AKTIDE REGISTER). Tegelikkuses dubleeritakse isikuandmeid kõikides registrites. Dubleerimist täielikult vältida ei saa ja ei ole ka otstarbekas. Sellise dubleerimise korral kerkib üles küsimus andmete aktualiseerimisest: näiteks inimese aadress - kui see hoitakse aktuaalsena rahvastikuregistris siis sellest peaks piisama. Kui aga aadressi tahetakse hoida ka näiteks maakonna taseme arstide registris siis keda kohustada teatama isiku igast elukohavahetusest (nn. "andmete aktualiseerimise probleem"). Registrite süsteem Eesti Vabariigis tuleb veel üles ehitada ja siin mängivad olulist rolli infotehnoloogilised vahendid, millele tuginedes on tänapäevaregister üles ehitatud.

Eestis tegutsevad järgnevad olulisemad registrid: RAHVASTIKUREGISTER, EHITUSREGISTER, HOONEREGISTER, ETTEVÕTTEREGISTER, ÕIGUSAKTIDE REGISTER. (vt. ka andmekogu, sotsiaalregister, infohange)

REHABILITATSIOON - (e. rehabilitatsiooniteenus) on isiku tegutsemisvõime arendamine ja/või taastamine, puudumise või piiratuse kompenseerimine. "Sotsiaalhoolekande seaduse" alusel osutatakse sotsiaalteenusena pedagoogilist, kutsealast ja sotsiaalset rehabilitatsiooni. Rehabilitatsiooni osutatakse kirjaliku lepingu alusel, (vt. sotsiaalteenus) Rehabilitatsiooniteenuse liigid on:

• rehabilitatsiooni nõustamine - rehabiliteeritava ja tema lähedaste juhendamine eesmärgiga parandada
• puudega inimese tegutsemisvõimalusi;
• pedagoogiline rehabilitatsioon - ebapiisava tegutsemisvõimega või raske puudega inimese põhihariduse
• korraldamine eriõpetuse ja muu abi toel;
• sotsiaalne rehabilitatsioon - inimese (erinevates sotsiaalsetes olukordades) toimetulekuvõime parandamine kindlustamaks tema parim võimalik ühiskonnas osalemine;
• kutsealane rehabilitatsioon - puudega inimesele töö saamine ja säilitamine ning selle kaudu tema ühiskonda integreerimisele kaasaitamine. Kutsealane rehabilitatsioon on kutsevaliku juhendamine, töö- ­ja koolituskatsed, tööalane ettevalmistus, tööprotsessis toetamine, tööks vajalike abivahendite muretsemine, töökoha kohandamine ja töösuhete korraldamine;
• kohanemis- või toimetulekutreening - puudega inimese õpetamine oma igapäevase eluga toime tulema. Toimetuleku õpetamisel kasutatakse tegelus-, kõne-, psühho-, füsio- ja muid teraapiaid.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamise aluseks on isikule koostatud rehabilitatsiooniplaan. Rehabilitatsiooniteenust osutab vastavat tegevusluba omav asutus, organisatsioon või füüsiline isik, kes korraldab ja vastutab kogu rehabilitatsiooniprotsessi läbiviimise eest. Rehabilitatsiooniteenuse saamise korraldamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse.

REHABILITATSIOONI KESKUS - erivajadustega isikute aktiivseks rehabiliteerimiseks loodud asutus, (vt. hoolekandeasutus)

RIIGIASUTUSE ANDMEKOGU - riigiasutusele seadusega või muu õigusaktiga pandud spetsiifiliste ülesannete täitmiseks või riigiasutuse töö korraldamise tagamiseks vajalik andmekogu.

RIIGI PÕHIREGISTER - seadusega asutatud avalikuks kasutamiseks määratud andmekogu, mida peetakse üldistes huvides riigi kõige olulisemate ülesannete täitmiseks.

RIIGI SOTSIAALREGISTER - üleriigiline hajutatud register valla- või linnavalitsuses peetavatest sotsiaalregistritest, (vt. sotsiaalregister)

RIIKLIK REGISTER - on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt seaduse või välislepingu alusel asutatud täidesaatva riigivõimu teostamiseks vajalik andmekogu.

SANATOORSE RAVI TUUSIKUD - Sanatoorse ravi tuusikute saamist puuetega lastele, mittetöötavatele invaliididele ja teistele mittetöötavatele pensionäridele korraldab lapse, invaliidi või pensionäri elukohajärgne pensioniamet taotluste esitamise järjekorra alusel. Taotlusega tuleb pöörduda elukohajärgse pensioniameti poole.

Taotluse moodustavad avaldus ja arsti tõend ravi vajalikkuse kohta.

SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUS - sotsiaalteenuseid osutav ning riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik või selle asutus, (vt. hoolekandeasutus)

SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUS - sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Kaebused "Sotsiaalhoolekande seadusest" tulenevate õiguste rikkumise, ebaõige tegevuse või otsuse peale esitatakse kohtule ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

SOTSIAALHOOLEKANDE SUBJEKT - sotsiaaltöös abivajaja (vt. sotsiaalne seisund):

1. sotsiaalteenuseid, sotsiaaltoetusi ja muud abi on õigus saada Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleva territooriumi alalisel elanikul või isikul, kellele on elamisluba antud vähemalt pooleks aastaks, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;

2. enne 1990-aasta 0l. juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus saada sotsiaalteenuseid, sotsiaaltoetusi ja muud seaduses sätestatud abi Eestis viibimise juriidilise aluse tähtaja lõppemiseni;

3. pärast 1991.aasta 20-augustit Eestisse elama asunud eesti rahvusest välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul, tema abikaasal ja lapsel, on õigus saada sotsiaalteenuseid, sotsiaaltoetusi ja muud abi nagu Eesti alalisel elanikul;

4. Eestis viibiv tähtajalise elamisloaga välismaalane on "Sotsiaalhoolekande seaduse" subjektiks vastavalt kehtivale välislepingule.

SOTSIAALHOOLEKANDE TEENUS - Sotsiaalhoolekande teenuste kasutamiseks, toetuste saamiseks ja muu erivajadustega inimeste kaitse eesmärgil osutatava sotsiaalhoolekandealase abi saamiseks tuleb elanikel pöörduda oma elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalabi osakonna poole.)

SOTSIAALHOOLEKANDETÖÖTAJA - sotsiaalhoolekandes töötav vastava ettevalmistusega isik. (vt. hoolekandetöötaja)

SOTSIAALHOOLEKANNE - sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem. Sotsiaalhoolekande põhimõtted on:

1. inimõiguste järgimine
2. isiku osalemine enda ja oma perekonnaliikmete toimetulekus
3. abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad
4. isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine, et isik või pere võiks iseseisvalt toime tulla
5. abi andmise käepärasus

Sotsiaalhoolekande ülesanded on: isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ning sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaalhoolekande korraldamine ja vabatahtlik sotsiaalhoolekanne (sotsiaalhoolekande struktuur):

1. sotsiaalhoolekannet korraldavad Sotsiaalministeerium, maavalitsused ja kohalikud omavalitsused;
2. riiklikku sotsiaaalhoolekannet korraldab Sotsiaalministeerium maavalitsuste kaudu;
3. maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond korraldab riiklikku sotsiaalhoolekannet maakonnas;
4. omavalitsuste sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus;
5. vabatahtlikult sotsiaalhoolekandes osalevad juriidilised ja füüsilised isikud osutavad sotsiaalteenuseid tegevusloa ja annavad muud abi kokkulepete alusel.

SOTSIAALINFOSÜSTEEM "SIS" - andmetöötlussüsteem, mis ühendab kohaliku taseme sotsiaal­registri ja sotsiaaltöötaja töökoha. Süsteem on realiseeritud MS Windows keskkonnas ning on vastava lisaseadmestiku ja programmi olemasolul võimeline töötama arvutivõrgus. Süsteem automatiseerib abitaotluste registreerimise ja nende kohta käiva arvepidamise. Süsteemi on haaratud ka toetuste maksegraafikud ja väljamakselehtede koostamine. Peamine "SIS"-i funktsioon seisneb toimetulekutoetuste arvestuses. "SIS"-i tehniline lahendus on teostatud klient/server keskkonnas, kus andmebaasi juhtsüsteemiks on Watcom SQL ja arenduskeskkonnaks PowerBuilder. Süsteemi loomise initsiaator on EV Sotsiaalministeeriumi Informaatikaosakond. "SIS"-i koostasid koostöös a/s "Piksel" ja GenNetLab.

SOTSIAALKORTER - sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav munitsipaalomandis olev erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest.

Sotsiaalkorter, rühmakodu või puudega inimesele kohandatud eluruum on spetsiaalselt ehitatud, kohandatud või osaliselt täiustatud ja sisustatud korter, mis vastab vanun või puudega inimese vajadustele.

SOTSIAALMAJA - erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud munitsipaalomandis olev hoone või hoone osa, mis on kasutamisele võetud sotsiaalmajana, kus asuvad sotsiaalkorterid või sotsiaalpinnad ning sotsiaalhoolekandeks vajalikud ameti- ja abiruumid. Sotsiaalmajale esitatavad nõuded:

• majas peab olema arstikabinet ja vastuvõturuumid;
• kokkutulekuruum, kus on võimalik televiisorit vaadata ja omavahel vestelda;
• majas peab olema võimalik ratastooliga ilma takistusteta ringi liikuda;
• (soovitav kui samas majas asuks ka pood).

SOTSIAALNE SEISUND (kliendi staatus) - sotsiaalhoolekandes üldlevinud (aruandluses või isikukaartides) kasutuselolevad liigitused ja koodid:

1 - töötaja (va. pensionär)
2 - töötu või töötu staatuse kaotanud isik (tööhõivetalituse tõendi alusel)
3 - kodune (lapsehoolduspuhkusel, kodus alla 3.a. vanuse lapsega, kodus nelja- ja enamalapselise pere korral kuni noorima lapse esimese klassi lõpetamiseni, kodus alla 18.a. lapsinvaliidiga, ametlikult vormistatud hooldaja, muu põhjus)
4 - koolieelik
5 - Õpilane (päevane osakond)
6 - töötav pensionär
7 - mittetöötav pensionär
8 - töövõimelises eas mõjuvatel põhjustel mittetöötav isik

SOTSIAALNÕUSTAMINE - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsest; mittemateriaalne abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks; ekspertarvamuste koostamine ja esitamine asjaomastele asutustele. Sotsiaalnõustajaks on selleks tööks eriettevalmistuse saanud sotsiaalhoolekandetöötaja või muu asjatundja. (vt. sotsiaalteenus) Sotsiaalnõustamise all peetakse silmas eelkõige järgmisi nõustamise liike:

• perenõustamine - nõustamine, juhendamine ning psühhoterapeutiline abi inimsuhete, pereelu ning laste kasvatusega seotud küsimustes;
• kriisinõustamine - kriisisituatsioonis oleva inimese või grupi nõustamine;
• koolinõustamine - kooliõpilaste nõustamine psühholoogilistes ja sotsiaalsetes küsimustes;
• lepitusteenistus - vastuolulistel seisukohtadel olevate osapoolte abistamine avatud ja usaldusliku suhte loomiseks ning kompromisslahendusele jõudmiseks;
• töönõustamine - tööeluga toimetuleku eelduste ja võimaluste väljaselgitamine.

Pere- või kriisinõustamist vajavad eriti puuetega laste pered ja esmainvaliidistunud, kellel on raske tekkinud olukorraga leppida.

Koolinõustamist vajavad puuetega lapsed või noored, kellel on tekkinud probleeme õpetajate, kaasõpilastega või õppetööga toimetulekul.

Töönõustamist vajavad koolilõpetanud puuetega noored, osalise töövõimega või pikka aega töötud puuetega inimesed.

Sotsiaalnõustamist korraldab maakonna-, valla- või linnavalitsus selleks tööks ettevalmistuse saanud sotsiaaltöötajate, perekeskuste ja perenõuandlate töötajate, perearstide vt. spetsialistide kaasabil kliendile tasuta või tasu eest.

SOTSIAALPEDAGOOG - sotsiaalpedagoogilise ettevalmistusega isik.

SOTSIAALPIND - sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav munitsipaalomandis olev erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt.

SOTSIAALREGISTER - ühesuguseid mõisteid ja ühtseid klassifikaatoreid kasutav andmekogum sotsiaalteenust, sotsiaaltoetust või muud abi taotlevate isikute kohta, (vt. kohalik sotsiaalregister, riiklik sotsiaalregister)

SOTSIAALSE ERIVAJADUSEGA INIMESE KA1TSE - "Sotsiaalhoolekande seadusest" lähtuvalt jaguneb:

-         vanemliku hoolitsuseta lapse paigutamine turvakodusse, lastekodusse, kasuperesse;
-         eestkoste, hoolduse korraldamine;
-         puudega inimese või vanuri paigutamine uid- või erihooldekodusse, eestkoste korraldamine ning hoolde seadmine;
-         alalise varalise õiguse kaitse;
-         kinnipidamiskohast vabanenute ja teiste sotsiaalabi vajavate isikute sotsiaalhoolekanne.          

SOTSIAALTEENUS - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus:

1. sotsiaalnõustamine
2. proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite võimaldamine
3. koduteenus
4. eluasemeteenus
5. hooldamine perekonnas
6. rehabilitatsioon
7. päevane hooldamine sotsiaalhoolekandeasutustes
8. ööpäevane hooldamine sotsiaalhoolekandeasutustes
9. toimetulekut soodustavad muud sotsiaalteenused

Sotsiaalteenuseid osutatakse tegevusloa alusel. Tegevusloa andmise tingimused ja korra kehtestav Eesti Vabariigi Valitsus.
Sotsiaalteenuse osutajal on õigus võtta isikult, tema perekonnaliikmelt, kellel on ülalpidamiskohustus ning isiku elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt isikule või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust ja maksumusest, isiku poolt makstav määr oleneb teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Sotsiaalteenuste eest tasumine toimub osapoolte vahel sõlmitud lepingu ja igakuiselt maksjale esitatud arvete alusel. Maksjal on õigus keelduda nende kulude tasumisest, mille osutamisel ei ole kinni peetud seaduses või muudes õigusaktides või lepingus ettenähtud abi andmise viisidest ja ulatusest. Riigieelarveliste vahendite arvelt sotsiaalteenuste eest makstava tasu määra ja sotsiaalteenuste mahu kehtestab sotsiaalminister vastavalt eelarveaasta riigieelarve seadusele. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest vastutav asutus. Sotsiaalteenuste eest võetava tasu piirmäärad ja laekumise korra kehtestab Sotsiaalministeerium.

Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite võimaldamise eest tasutakse sotsiaalministri poolt kinnitatud hinnakirjade alusel.

SOTSIAALTOETUS - isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus:

Toimetulekutoetus

Täiendav sotsiaaltoetus ja kompensatsioon (ühekordne toetus: põlengutoetus, matusetoetus,

Jõulutoetus, kriisiabi toetus jm.)

Liikluskindlustuse maksesoodustus

Telefonimaksu kompensatsioon

Toetus kinnipidamiskohtadest vabanenutele

Toetus Tsernobõli AEJ avarii likvideerimisest osavõtnule

Transpordikulude hüvitus puudega inimesele

Muud sotsiaaltoetused, mis reguleeritakse Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega

SOTSIAALTÖÖTAJA - "Sotsiaalhoolekandeseadusest" lähtuvalt sotsiaaltöö alase ettevalmistusega kõrgharidusega isik.

TEENISTUSLÄHETUS - avaliku teenistuja suunamine ametiasutuse juhi korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Lähetataval on õigus saada lähetuskulude katteks avanssi lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi saamiseks tuleb esitada vormikohane avaldus.

TEHNILISTE ABIVAHENDITEGA VARUSTAMINE - Hoolekandes loetakse tehniliseks abivahendiks igat toodet, instrumenti, varustust või tehnilist süsteemi, mida kasutab puudega inimene, vanur või laps ning mis on toodetud spetsiaalselt eritellimuse alusel või masstoodanguna puude või vigastuse profülaktikaks, kompenseerimiseks või kõrgendamiseks ja aitab korvata tekkinud või kaasasündinud kahjustust, vaimset või füüsilist puuet.

Tehniliste abivahendite teenuseks nimetatakse isikule abivahendi määramist spetsialisti poolt, selle valmistamist (hankimist), abivahendi kohandamist või täiendamist vastavalt abivajaja puude iseärasusele, abivahendi väljastamist koos abivahendi kasutamise õpetamisega ning abivahendi hoolduse ja remondiga toote kasutamise ajal. Tehniliste abivahendite teenuse eesmärgiks on võimaldada tehnilise abivahendi kaasabil parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet. Tehniliste abivahendite teenuse liigid on:

• individuaaltellimuse alusel valmistatavate käe- ja jalaproteeside, tugiaparaatide, ortooside, ortopeediliste jalatsite või muude proteesortopeediliste toodete ja abivahendite soodustatud müük;
• invatehniliste, hooldus- ja ortopeediliste abivahendite laenutamine ja soodustatud müük;
• vaegkuuljatele ja kurtidele kuuldeaparaatide ja teiste abivahendite sobitamine, remontimine ja nende kasutamise õpetamine;
• vaegnägijatele ja pimedatele vajalike abivahendite võimaldamine, sobitamine, laenutamine ja soodustatud müük; heli- ja punktkirjaraamatute laenutamine ja müük.

Sotsiaalministeeriumi toetusel on väljaarendatud puuetega inimesi erinevate abivahenditega varustavate ettevõtete ja asutuste võrgustik. On individuaaltellimuste alusel proteese-ortoose valmistavad ettevõtted ASGadox, Eesti Ortoosikeskus, Tartu Ortopeedilise rehabilitatsiooni keskus, RV Ortopeedia, on Nägemisrehabilitatsiooni Keskus, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus, AS Invaru ja OÜ Itak jt.. Tehniliste abivahendite teenust võivad taotleda seda vajavad isikud või vajadusel nende hooldamist korraldavad isikud. Esmakordselt määrab tehnilise abivahendi ravi-, rehabilitatsiooni- või perearst.

Riigi toetust sotsiaalteenusena väljastatava tehnilise abivahendi ostmiseks, rentimiseks või nendega seotud teenuste eest tasumisel võib saada Eestis alaliselt elav puudega isik, laps või vanur, kellel on elamisluba antud vähemalt pooleks aastaks ning kes on Eesti Vabariigi resident, juhul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Tehniliste abivahendite teenuse saamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse.

TELEFONI KASUTAMISE TOETUS - Telefoni kasutamise toetust makstakse juhul kui:

• isik elab üksi ja vajab tervisliku seisundi tõttu sageli kodust arstiabi;
• perekonnas on 4 või enam alaealist last ning perel on sotsiaalsed erivajadused.

Telefoni kasutamise toetust makstakse mittetöötavatele:
• pimedatele,                                        • hüpertooniatõbe põdevatele ja
• suhkruhaigetele,                                  • teistele haiguse kroonilise kuluga haigetele.
• astmahaigetele,

Telefoni kasutamise toetuse saamiseks tuleb pöörduda puudega isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole.

TERVIS - inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste puudumine.

TERVISE EDENDAMINE - inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine

TERVISEKAITSE - inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus.

TERVISEKASVATUS - teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks.

TOIMETULEK - isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne suutlikkus (võime) igapäevases elus toime tulla, (vt. toimetulekutoetus}

TOIMETULEKUKS VAJALIKUD MUUD SOTSIAALTEENUSED - valla või linnavalitsus võib osutada muid sotsiaalteenuseid. Materiaalse abi andmise tingimused ja korra, samuti annetuste arvelevõtmise, nende üle arvestuse ja jaotamise korra vallas või linnas kehtestab kohalik omavalitsus.

TOIMETULEKUPIIR - toimetulekupiiri määramise aluseks on abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude, üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek, (vt. toimetulekutoetus)

TOIMETULEKUT SOODUSTAVAD MUUD SOTSIAALTEENUSED - Toimetulekut soodustavad muud sotsiaalteenused on:

• isikliku abistaja teenus - raske puudega inimese abistamine liikumisel, isiklikus hügieenis, riietumisel, söömisel, harrastustes ja teistes toimingutes, millega ta iseseisvalt toime ei tule;
• tugiisikuteenus - kuulaja ja nõuandja teenus ehk nn. sõbrateenus. Tugiisik on inimene, kes võib väljaspool raviasutust aidata puudega inimesel selgitada oma olukorda, õpetada teda vaatama probleemidele mitme kandi pealt;
• viipekeele tõlgiteenus - kohaliku omavalitsuse poolt oma piirkonnas kuulmispuuetega inimestele pakutav ning täielikult või osaliselt kompenseeritav eesti keele - eesti viipekeele - eesti keele tõlge. Tõlketeenuse osutamise juurde kuulub ka kuulmispuuetega inimeste teavitamine tõlketeenuse võimalustest. Tõlketeenust võimaldatakse kuulmispuuetega inimestele alates seitsmendast eluaastast vastavalt kohaliku kurtide ühingu poolt esitatud nimekirjale. Tõlketeenuse eest tasuvad tõlgile kohalik omavalitsus ja kuulmispuudega inimene ise. Kohalik omavalitsus otsustab inimestele võimaldatava tõlketeenuse kompenseeritava aja, tõlkide töötasu ning muude kulutuste suuruse ning kinnitab tõlketeenuse hinna;
• transporditeenus - soodustingimustel transpordi kasutamise võimaldamine
• raske puudega isikule, kes üldtransporti kasutada ei saa;
• puudega lapsele, kes vajab eritransporti ravile või haridusasutusse pääsemiseks. Transporditeenuse eest tasumises osalevad riik, kohalik omavalitsus ja inimene ise või tema perekond. Toimetulekut soodustavate muude sotsiaalteenuste saamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse.

TOIMETULEKUTOETUS - toimetulekutoetust on õigus saada isikul, kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalset tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused. Isiku (perekonna) sissetulekuks toimetulekutoetuse taotlemisel ja määramisel on see summa, mis jääb isikule (perekonnale) kätte pärast alalise elukoha alaliste kulude (edaspidi eluasemekulud) katmist. Kulud kaetakse normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Sellest on kolm erandit:

1. juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind;
2. kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind;
3. üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võidakse (valla- või linnavalitsuse vastava otsuse alusel) erandina lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit.

Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse järgmiste isikute sissetulekud:

• toimetulekutoetuse taotleja sissetulekud,
• tema abikaasa või temaga abielulistes suhetes oleva samas eluruumis elava isiku sissetulekud,
• nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate sissetulekud või teiste üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulekud.

Kui isikul või tema eestkostetaval on õigus elatisrahale (alimentidele), siis tuleb tal elatisraha sisse nõuda. Elatisraha (alimente) saav isik peab esitama selle kohta dokumendi. Kui isik keeldub elatisraha sisse nõudmast või vastavaid dokumente esitamast, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse perekonna eluasemekulud normpinna ulatuses, kui perekonna kõik täiesealised liikmed:

• töötavad,
• õpivad päevases õppevormis Eesti riiklikes õppeasutustes või Haridusministeeriumi koolituslubasid omavates õppeasutustes,
• on pensionärid,
• on Lastetoetuste seaduse alusel ülalpidamistoetuse saajad,
• on ametlikult töötuks tunnistatud isikud.

Eluasemekulud tuleb isikul (perekonnal) tasuda ise. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust sotsiaaltoetuste vahendite arvelt ei kaeta.

Tööotsijale, kelle töötu staatus on lõppenud ja tööhõivetalituses registreerimata mittetöötavale tööotsijale makstakse toimetulekutoetust, (kui selleks on piisavalt toimetulekutoetuse vahendeid), kui ta osaleb valla või linna sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis.
Toimetulekutoetuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole.
Toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt ettenähtud vahenditest, (vt. sotsiaaltoetused)
Valla- või linnavalitsus maksab toimetulekutoetust iga kuuliselt. Jooksva kuu eest makstakse toimetulekutoetust, kui taotlus on esitatud enne 20. kuupäeva.
Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei maksta.
Taotluse juurde tuleb esitada sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavad dokumendid.
Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende sissetulekute suuruse viimase kuu jooksul. Avaldusele lisatakse:

• töötavatel perekonnaliikmetel tõend avalduse esitamisele eelnenud kuul saadud töötasu ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatisraha kohta;
• perekonnaliikmetel, kes saavad elatisraha, teatis elatisraha suuruse kohta;
• perekonnaliikmetel, kes saavad riiklikke toetusi, pensioni ja stipendiumi, dokument nende suuruse kohta;
• Õiend eluasemekulude kohta.

Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda perekonna sissetulekute kohta täiendavaid andmeid. Kui on kahtlus, et sissetulekuid tõendavad dokumendid ei ole õiged, esitatakse dokumendid kohalikule maksuametile kontrollimiseks. Perekonna sissetulekute teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toimetulekutoetuse maksmine. Makstud raha võidakse tagasi nõuda.

TRANSPORDI KASUTAMISE TOETUS - Transpordi kasutamise toetust makstakse juhul kui puudega inimene peab sõitma ravi- või rehabilitatsioooniasutusse.
Individuaaltranspordi kasutamise toetust makstakse ka juhul kui puudega inimene vajab transporti oma igapäevaste esmavajaduste rahuldamiseks ning kui tal ei ole ühistranspordi kasutamine võimalik.
Individuaaltranspordi kasutamise toetust makstakse puuetega inimestele või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega.
Ühistranspordi kasutamise toetust makstakse II grupi invaliididele.
Linnaühistranspordi kasutamise eest riiklikku transpordi kasutamise toetust ei maksta. Linnaühistranspordi kasutamise eest võivad toetusi või soodustusi kehtestada kohalikud omavalitsused.
Transpordi kasutamise toetuse saamiseks tuleb pöörduda puudega isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole.
Liinivedudel on vedaja on kohustatud tagama I grupi invaliididele ja lapsinvaliididele, samuti kuni kuue aasta (kaasa arvatud) vanustele lastele tasuta sõidu. Vedajad võivad teha täiendavaid sõidusoodustusi ka teistele elanike gruppidele.

TUGIKODU - puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus, (vt.hoolekandeasutus)

TUGIPERE - vt. pere liik

TUGITEENUSED - arstiabi, sotsiaalteenused, haridus, kutseõpetus, psühhoteraapia, kohanemis-ja toimetulekuõpetus jm.

TÄIENDAVAD SOTSIAALTOETUSED - valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi järgnevalt:

1. kohaliku omavalitsuse eelarvest valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras;
2. riigieelarvest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras;
3. muudest allikatest makstavaid sotsiaaltoetusi raha eraldaja poolt esitatud tingimustel.

TÖÖOTSING - tegevus, mis seisneb isiku elukohajärgses riigi tööhõivetalituses registreerumises sooviga kõhe täistööajaga tööle asuda, valmisolekus tööturukoolituseks ning pöördumises riigi tööhõivetalitusse vähemalt kord iga 10 tööpäeva jooksul.

TÖÖTAJA - vt. sotsiaalne seisund

TÖÖTAV PENSIONÄR - vt. sotsiaalne seisund

TÖÖTURUAMET - Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva Tööturuameti ülesandeks on riigi tööturupoliitika elluviimine. Tööturuameti koosseisu kuulub 16 maakondlikku tööhõiveametit (tööhõivetalitust). Oma tegevuses juhindub Tööturuamet "Töötu sotsiaalse kaitse seadusest" sellest tulenevatest õigusaktidest ja ameti põhimäärusest. Tööturuameti põhiülesanneteks on:

1. tööotsijatele sobiva töö leidmise korraldamine;
2. tööandjale sobiva töötaja leidmise korraldamine;
3. töötute sotsiaalse kaitse korraldamine.

Põhiülesannete täitmiseks Tööturuamet:

1. osutab tööturuteenuseid tööotsijatele ja tööandjatele;
2. registreerib töötuid ja maksab töötu riiklikku abiraha;
3. kooskõlastab välismaalaste töölubasid.

TÖÖTURUTEENUS - riigi tööhõivetalituse kaudu töötule antav abi, mille eesmärgiks on soodustada isiku tööleasumist ja töötu konkurentsivõime tõstmist tööturul.

TÖÖTU SOTSIAALNE KAITSE - tööturuteenuste osutamise ja töötu riikliku abiraha maksmise süsteem, (vt. sotsiaalne seisund)

TÖÖTU VÕI TÖÖTU STAATUSE KAOTANUD ISIK - riigi tööhõivetalituses registreeritud isik, kes on hõivamata töö või tööga võrdsustatud tegevusega, (vt. sotsiaalne seisund)

TÖÖVAHENDUS - tööandja tingimustele vastava isiku leidmine ja tööandja juurde suunamine.

TÖÖVÕIMELISES EAS MÕJUVATEL PÕHJUSTEL MITTETÖÖTAV ISIK - vt. sotsiaalne seisund

VABATAHTLIK - isik, kes osutab väljaspool oma ametikohustusi ja tööaega tasuta abi ja teenuseid, soovimata tehtud tegevuse eest ainelist vm. kasu.

VALLA- JA LINNAEELARVE - Valla ja linna iseseisev eelarve (edaspidi eelarve) koosneb vastava omavalitsusüksuse ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.

VALITSUSASUTUSTE ASJAAJAMISKORRA ALUSED - määravad kindlaks asjaajamise korraldamise põhinõuded valitsusasutustele. Asjaajamine aluste mõttes on dokumentide vormistamise, töötlemise, registreerimise, edastamise ja süstematiseerimisega seotud tegevus. Alustes reguleeritakse:

1. haldusdokumentide koostamise, kooskõlastamise ja allakirjutamise protseduuri;
2. haldusdokumentidele esitatavaid vorminõudeid;
3. dokumendiringluse korraldamist asutustes alates dokumendi asutusse saabumisest või koostamisest kuni väljasaatmiseni või toimikusse paigutamiseni;
4. toimikute ettevalmistamist säilitamiseks;
5. dokumentide säilitamist, kasutamist ja hävitamist;
6. asjaajamise üleandmist ametniku teenistusest vabastamise või teenistussuhete peatumise korral
7. tulenevalt "Avaliku teenistuse seadusest".

Asjaajamine peab tagama asutuse efektiivse töö: koostavate dokumentide optimaalse koosseisu ja hulga, dokumentide kiire ringluse, operatiivse infootsingu, asjade tähtaegse lahendamise kontrolli, dokumentide säilimise. Hästi korraldatud asjaajamine eeldab tema mitteloominguliste operatsioonide maksimaalset automatiseerimist, unifitseeritud dokumendivormide ja trafaretsete tekstide kasutamist, samuti asjade operatiivset lahendamist telefoni või läbirääkimiste teel, kui dokumentide koostamine ei ole ilmtingimata vajalik.

Valitsusasutuse asjaajamise korraldamise eest vastutab asutuse põhimääruses määratud struktuuriüksus või ametnik, kellele see on ülesandeks tehtud (asjaajamisteenistus). (vt. haldusdokument, dokumendiplangid)

VARJUPAIK - isikutele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv asutus, (vt. hoolekandeasutus)

VANURITE SOTSIAALHOOLEKANNE - vanurite toimetulekule kaasaaitamiseks neile harjumuspärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla- või linnavalitsus:

1. loob võimalused odavamaks toitlustamiseks;
2. tagab vanuritele osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks;
3. loob võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks;
4. tagab hoolekandeasutustes elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.

VANURPAAR - vt. pere liik

VARJUPAIK - Varjupaik on ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv asutus.

VÕRGUSTIKUTÖÖ - koostöö erinevate ametkondade ja struktuuridega kliendi argielu probleemide lahendamiseks.

ÕPILANE - vt. sotsiaalne seisund

ÖÖPÄEVANE HOOLDAMINE SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUSTES - Ööpäevane hooldamine hoolekande-asutuses on sotsiaalteenus, mida osutatakse isikutele, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama, kuna nad vajavad ööpäevaringset hooldamist ja abistamist ning nende toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Ööpäevaringset hoolekandeasutuses hooldamist osutatakse reeglina eraldi lastele, vanuritele, vaimuhaigetele, vaimse puuetega lastele ning täiskasvanutele ja teistele sotsiaalselt mittetoimetulevatele isikutele. Ööpäevaringne hoolekandeasutuses hooldamine jaguneb:

• pikaajaline hooldamine (näiteks liit- või raskete puuetega inimeste hooldamine);
• lühiajaline hooldamine (kuni 3 kuud).

Hoolekandeasutuses ööpäevaringse hooldamise korraldamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse.Vt. sotsiaalteenus

ÜKSIKVANEMA LAPSE TOETUS - riikliku lastetoetuse liik. Üksikvanema lapse toetust makstakse kuni lapse Saastaseks saamiseni, päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral kuni 19. aastaseks saamiseni. Lapse 19. aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. Üksikvanema lapse toetust makstakse:

1. last üksi kasvatavale invaliidile igakuiselt pooleteistkordses lapsetoetuse määras;
2. last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis on kärme lapse isa kohta tehtud ema ütluste alusel, igakuiselt lapsetoetuse 0,6 kordses määras;
3. last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks, igakuiselt lastetoetust 0,6 kordses määras.

ÜLALPIDAMISTOETUS - riikliku lastetoetuse liik. Ülalpidamistoetust makstakse:

1. lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale või päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale igakuiselt kuni lapse l,5.aastaseks saamiseni lapsetoetuse kahekordses määras iga lapse kohta;
2. l,5-3.aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale või päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale igakuiselt lapsetoetuse ühekordses määras iga lapse kohta;
3. ühele mittetöötavale l,5-18.aastast lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale vanemale igakuiselt lapsetoetuse kahekordses määras.

   ---