• Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad.
• Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse.

1) Interdistsiplinaarne lähenemine
      A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega
      B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega

2) Intradistsiplinaarne lähenemine
Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega

Interpretatsiooni tasemed

Sotsiaalpsühholoogia ajalugu

I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.)
E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838)
G. Tarde "Matkimise seadused" (1893)
G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895)
W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900)

II Üleminekuetapp (1908 - 1940)
W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908)
E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908)

III Eksperimentaalne etapp (alates 1940)
V. Moede
F. Allport
K. Lewin

Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias

• Psühhoanalüüs
• Biheiviorism
• Kognitivism
  

Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia

Sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia esindajaid huvitab eelkõige, kuidas sotsiaalne positsioon mõjutab inimeste individuaalset taju, veendumusi, väärtusi, identiteeti ja käitumist.

Sotsiaalpsühholoogia

Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides

Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides

Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav

Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid

Uurimisobjekt

• Sotsiaalsete jõudude interaktsioon individuaalse käitumisega ja sotsiaalsete jõudude mõju indiviidi käitumisele ja väikese grupi dünaamikale
• Indiviidi sotsiaalse käitumise olemus ja põhjused
• Sotsioloogia ja psühholoogia kattumise ala

Psühholoogia mõjutused

· Biheiviorism
Pavlov, B.F. Skinner - käitumine on motiveeritud kiitmiste ja karistuste poolt
· Psühhoanalüüs
S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia
· W. James - inimese käitumine on tema kogemuste produkt
· K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon
· W. Wundt - eksperimentaalpsühholoogia rajaja - psühholoogiline protsess on mõjutatud sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest

Sotsioloogia mõjutused

• E. Durkheim - sotsiaalsed jõud ja protsessid mõjutavad inimese otsuseid, valikuid ja tegevusi
• K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt
• C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega
• C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust

Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid

• Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud)
• Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed)
• Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud)
• Mõista ühe organisatsiooni mõju teisele organisatsioonile (nt gruppidevahelised konfliktid)
• Mõista tehis- ja loomuliku keskkonna mõju inimesele

Kognitiivne perspektiiv

Kognitiivsed protsessid:

• Taju
• Tähelepanu
• Mälu
• Infotöötlus
• Mõtlemine

Kognitiivsed faktorid:

• Hoiakud
• Veendumused
• Väärtused
• Järeldused

Teadusliku uurimuse nõuded

• probleemi formuleerimine
• mõistete defineerimine
• teaduslike meetodite kasutamine
• andmete kontrollitavus (verifitseeritus)

Sotsiaalpsühholoogia meetodid

1) Vaatlus

Vaatlus on eesmärgipärane kindlal viisil organiseeritud ja tulemusi fikseeriv protseduur:

• vaatluse eesmärk ja ülesanded
• objekti ja situatsiooni valik
• vaatlusviisi valik
• tulemuste registreerimise valik
• informatsiooni töötlemise valik

Vaatlusviisid:

• laboratoorne
• loomulik

2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs)
Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus.
Jaguneb:
· formaliseerimata
· formaliseeritud (kontentanalüüs)
E. Lasswell kui teenekas uurija

Uurimisprotsess:

• programmi koostamine
• uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood)
• metoodika koostamine
• analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane)
• protseduuri läbiviimine
• järelduste tegemine

Küsitlusmeetodid

Jagunevad:
· intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata)
· ankeet

Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile.
Valik:
· juhuvalik
· suunatud valik

Skaalad:
· nominaalskaalad
· intervallskaalad

Küsimuste formuleerimise reeglid

Prooviküsitlus

Korrelatsioonimeetod

Testid
Jagunevad:

• grupitestid
• küsimustikud
• projektiivmeetodid
• käitumistestid

testidele esitatavad nõuded:

• valiidsus
• reliaablus
• adapteeritus
• standardiseeritus

Sotsiomeetriline test

Alusepanija J. L. Moreno

Ühiskonna tasandid:
· väline e makroskoopiline
· sisemine e mikroskoopiline (sotsioemotsionaalne)

Sotsiomeetriline test:
1) valikutest
· mitteparameetriline
· sotsiomeetrilise piiranguga
3) pertseptsioonitest
4) käitumistest

Testi aluseks valiku kriteeriumid
Sotsiomaatriks

Kohesiivsuse indeks

Eksperiment

Eksperiment on uurimuslik tegevus, mille eesmärgiks on kindlaks teha põhjus-tagajärg seosed ja mis eeldab:

• nähtuse maksimaalset modelleerimist
• uurija aktiivset mõju
• sõltuvate ja sõltumatute parameetrite eraldamist
• hüpoteeside püstitamist

Jaguneb:

• loomulik
• laboratoorne

Keskkonna realism
Eksperimentaalne realism

Minapilt

Mina - tunne, et ma olen olemas. Võin tegutseda ja valida. Ma eksisteerin terviklikult oma minevikuga ja suhtes teistega, kes ei ole mina.

Mina - esmane psüühiline moodustis, kogemuse keskus, motivatsiooni allikas.

Identifitseerumine - samastumine

Mina:

• materiaalne mina
• vaimne mina
• sotsiaalne mina
• ideaalmina

Enesehinnang (W. James) = Edu / Taotlused

Nõudlusnivoo (K. Lewin) - nõudlikkus enese suhtes

Isiksus (persona= mask)

Sotsiaalse mina areng

Sotsiaalse mina areng

Sotsiaalse mina areng on mõjutatud kolme teguri vastastikusest koostoimest:

• sünnipärased isiksuse omadused
• vanusega seostuv sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kultuurikontekstis
• kasvukeskkonnas omandatud sotsiaalsed oskused ja kogemused

Sotsiaalne identifikatsioon

Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga.

Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks.

Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on:

• tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse
• asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut

Mina-skeemid

• Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast
• Informatsiooni mina-skeemide kujunemiseks saame valdavalt sotsiaalsest keskkonnast
• Kui mina-skeemid pole selgelt välja kujunenud märkame ja talletame enam skeemi põhiinformatsioonist erinevat infot ja tekib võimalus integreerida uusi teadmisi
• Kui mina-skeemid on välja kujunenud, märkame enam kinnitavat ja ühtivat infot, mis säilitab mina-skeeme

Mina kultuurilised käsitlused

Individualistlikud kultuurid

• inimene on eraldiseisev ja unikaalne
• inimene peab olema iseseisev ja sõltumatu
• inimene peab hoolitsema iseenda ja oma perekonna eest
• on mitme grupi liige, suhteid luuakse ühiste jagatud huvide ja tegevuste vahel
• tasustatakse initsiatiivi ja individuaalseid saavutusi
• hinnatud on iseseisev otsustusvõime, vastutus on individuaalne
• väärtustatakse sõltumatust ja noorust, muudatusi ja muutumist

Kollektivistlikud kultuurid

• inimest vaadeldakse grupist lähtuvalt, mingi grupi liikmena
• oluline on meie ja grupile orienteeritus
• inimene peab isiklikud vajadused allutama grupi vajadustele
• inimene kuulub vähestesse, püsivatesse gruppidesse, mis avaldavad tugevat mõju ema kujunemisele
• hinnatakse grupi eesmärkide ja heaolu taotlust, koostööd ja konformsust
• vastutus ja tasud on kollektiivsed
• väärtustatakse kohustusi, korda, vanust, traditsioone, staatust ja hierarhiat

Peegel-mina

C. H. Cooley peegel-mina teooria

• mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, mida kujundatakse ja millele antakse lõplik sisu suhtluses tähtsate teistega
• me näeme end teiste inimeste käitumise ja reaktsioonide peeglist
• inimese arvamused enese kohta pärinevad sellest, kuidas ta teistele paistab ja millised hinnangud talle antakse

Mina-esitlus
(E. Goffman)

· Iseloom on tegelikult enese esitlus, kujutlus, mille me esitame endast, et teised aktsepteeriksid meid sellisena, nagu me tahaksime

Mina kaks poolust

Enesehinnang

Enesehinnang väljendab suhtumist endasse.

Mida suurem on lahknevus ootuste ja standardite ning tegelike saavutuste vahel, seda madalam on enesehinnang

Positiivne On enesekindlad ja peavad endast lugu Peavad end vajalikeks Peavad end võimekateks Tajuvad realistlikult oma võimeid On endaga rahul ja avatud muutusteks

Negatiivne Tihti halvustavad ennast Ei tunneta oma vajalikkust Ei tunneta oma võimete piire Peavad ennast teistest halvemateks Puudub enesekindlus ja kardavad muutuda