SISUKORD

Sissejuhatus

1. Elukvaliteedi ja vanglate olemus
1.1 Elukvaliteedi tähendus
1.2 Vanglate olemus
1.2.1 Vanglad kui absoluutsed institutsioonid

2. Kinnipeetava elukvaliteedi tõstmine kui vastus kuritegevusele
2.1 Riigi vastus kuritegevusele
2.2 Pärnu vangla kinnipeetava elukvaliteeti mõjutavad õigusaktid ja muud dokumendid
2.3 Pärnu vangla kinnipeetavale pakutavad teenused

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Lisad

Lisa 1. Pärnu vangla sotsiaalosakonna põhimäärus

Lisa 2. Pärnu vangla sotsiaalosakonna juhataja ametijuhend

SISSEJUHATUS

Käesoleva töö "Kinnipeetavate elukvaliteet ja teenuste osa Pärnu vangla näitel" on kirjutatud sotsiaalpoliitika loengu raames.
Teema on valitud huvist kinnipeetavate ja neid puudutavate süsteemide vastu, samuti on põhjuseks autori viibimine praktikal Pärnu vanglas, mis andis hea võimaluse ülevaate saamiseks antud teemast ja kokkuvõtete tegemiseks praktikal nähtust.
Töö eesmärgiks on uurida elukvaliteedi mõistet ja selle olemust mingi konkreetse riskirühma näitel. Tööga tahetakse näidata vanglate kui absoluutsete institutsioonide olemust, mis omab väga suurt mõju kinnipeetavate arengule. Uuritakse vanglaid puudutavaid arengustrateegiaid ja õigusakte. Pärnu vanglas pakutavaid teenuseid, mis aitavad kaasa kinnipeetavate elukvaliteedi tõusule. Püütakse näidata, millised võiksid olla kinnipeetavate elukvaliteeti tagavad vahendid (ressursid) ehk ühiskonna või riigi vastus kuritegevusele.

Töö on jaotatud kaheks suuremaks peatükiks - esimene peatükk "Elukvaliteedi ja vanglate olemus" hõlmab alapeatükke, millised sisaldavad elukvaliteedi tähenduse ja vangla olemuse käsitlust. Teises suuremas peatükis "Kinnipeetava elukvaliteedi tõstmine kui vastus kuritegevusele" räägitakse kinnipeetavaid puudutavatest õigusaktidest ja sellest millised võiksid olla kinnipeetava elukvaliteeti tagavad teenused.

1. ELUKVALITEEDI JA VANGLATE OLEMUS

Igal pool elus võib kokku puutuda sõnaga "elukvaliteet". See mõiste ühendab nii teenuse saajaid kui teenuse pakkujaid. Elukvaliteet esindab ka kodaniku, valitsuse, poliitiliste parteide, äri, survegruppide kui ka teaduse huve. Elukvaliteet hõlmab nelja peamist külge: meditsiini, sotsiaalteenuste, majanduse, ühiskonna planeerimist.

1.1 Elukvaliteedi tähendus

Elukvaliteedi mõiste ei ole uus; see läheb tagasi aastasse 1939. Kanada silmapaistev autor Schalgak ennustab, et elukvaliteedi teema muutub inimhinge põhiteemaks 1990. aastatel. Tema ennustus oli õige. Elukvaliteedi alla kuuluvad:
o keskkonna kvaliteet
o isiku areng
o tervis
o majanduslik stabiilsus
o elu rahulolu
o psühholoogiline hea - olemine

Üldiselt on inimesed mõjutatavad keskkonna kahjustustest, haigustest, majanduslikest
kriisidest, psühholoogilisest stressist jne. Elukvaliteedi täiustamine on indiviidi kui ka
inimrassi põhieesmärk. Elukvaliteet on tihedalt seotud indiviidi ja ühiskonna huvidega. Elukvaliteet on kaasaegses ühiskonnas nähtavaid väärtusi, mis ulatub iga indiviidi ja kollektiivi taotlusteni.

Esilekerkivad väärtused sisaldavad:
o võimalusi
o valikuid
o uuendus vahendeid
o keskkonna väärtused enda huvides. Isikute huvid peavad olema positiivselt seotud keskkonnaga.
o terviklikkus
o mittevägivaldsed konfliktide lahendused
o avatus
o vähemusteõiguste huvid
o isiklik kaitse

Elukvaliteet igapäevases tähenduses on fraas, mida kasutatakse ajalehtedes, ajakirjades, müügikataloogides, raadiotes, TV-s ja internetis. Igapäevastes terminites on elukvaliteet:
o isiklik mõnu
o luksus
o privileeg
o sotsiaalne vastutus
o anna ja võta
o ohverdus
o pühendumine
o efektiivne suhtlemine
o põhimõtete jagamine
o valik mitte juhus
o juurdepääs

Elukvaliteeti on raske selgitada ning tuleb arvestada sellega et:
1) võib olla konfliktseid valikuid, tuleb võidelda oma valikute eest ning arvestada neid
2) inimesed võivad esitada erinevaid vaateid, esiteks isiklikud vaated ja vaated, mis tulenevad grupi huvidest
3) mõnel inimesel on raskusi väljendada ennast või anda vastuseid
4) kui nõustad, siis pead arvestama lisaks ühele inimesele ka teiste inimeste huve
5) kui inimene ütleb "tahan" ja kui inimene ütleb "vajab", siis nendel võib olla erinev mõte

Elukvaliteet on kompleksne protsess. Inimesed vajavad erilist abi, et muuta vastutusprotsessi, valikut ja suhteid üksteisega. Valik osata aru saada teiste inimeste elukvaliteedi ideest.
Akadeemiline ja professionaalne huvi elukvaliteedi vastu on hiljuti plahvatuslikult kasvanud.
Elukvaliteet on hiljuti muutunud ühendavaks ideeks või teemaks, mis toob kokku erinevate teadusharude teadlasi, et üle vaadata traditsioonilisi teenuste või ravimeetodite hindamise tulemusi. (Elukvaliteet, tõlgitud raamat)

1.2 Vanglate olemus

Kriminaalõigussüsteemis on välja kujunenud kaks põhilist mõtlemisviisi - klassikaline ja rehabiliteeriv mõtlemine. Klassikaline mõtlemine pooldab seda, et kurjategija peab kandma karistust, mille ta on ära teeninud. Ohvri eest tuleb kätte maksta. Rehabiliteeriv aga arvab, et kurjategijad ehk haiged inimesed peavad saama abi. Neil tuleb aidata tagasi pöörduda oma ühiskonda.
Lühemas perspektiivis on vanglate mõte olnud see, et kurjategija sinna kinni panna selleks, et ta muutuks ühiskonnale ohutuks s.t, et ta muudetakse teovõimetuks. Pikemas perspektiivis aga tuleb kinnipeetavaid hakata rehabiliteerima, et nad naaseksid võimalikult tervetena uuesti ühiskonda, siin hakkab olulist rolli mängima elukvaliteedi mõiste. Parandades meie ühiskonna suhteliselt nõrka lüli, parandame ka ühiskonna üldist sotsiaalset seisundit.

1.2.1 Vanglad kui totaalsed institutsioonid

Vanglad on totaalsed institutsioonid, kus mitmekesiste inimlike vajaduste rahuldamisega tegeleb bürokraatlik organisatsioon, mis edendab grupielu. Vanglatel on mõndagi ühist sõjaväebaaside, mungakloostrite, vaimuhaiglate ja vanadekodudega, mis kõik on samuti totaalsed institutsioonid. Goffmani määratluse kohaselt on totaalne niisugune koht, kus on kadunud barjäärid, mis tavaliselt eraldavad magamist, tööd ja mängu. Tavaliselt toimuvad need tegevused eri kohtades, eri rollipartnerite ja juhendajatega. Totaalses institutsioonis suunab kõiki eluaspekte samas füüsilises kohas sama võim. Totaalsed institutsioonid soodustavad ühesugust elu, kus iga isik tegutseb teiste juuresolekul, kus kõigilt nõutakse samu asju ja kus kogu tegevus on täpselt ajaliselt määratud, ette teada ja rahuldab asutuse ning selle personali vajadusi. Inimesed vabastatakse nende vanglaeelsetest identiteetidest, nad on mitmete alavääristavate ja ebaisikustavate protseduuride objektideks.
Kuigi totaalseid asutusi võib klassifitseerida nende eesmärkide järgi (saamatute kaitse, ohtlike inimeste isoleerimine, haigete parandamine) on nad kõik mõeldud ümbersotsialiseerimiseks ning inimeste endast arusaamise muutmiseks (Goffman, 1961). Iga totaalne institutsioon on miniühiskond tema residentide jaoks ja vanglad ei ole mingi erand. Kõigil vanglatel on järgmised omadused: inimeste isikliku vabaduse piiramine, piiratud töövalik, umbisikulisus, sotsiaalne distants vanglaametnike ja valvurite ning vangide vahel ja põhiliselt ühesooline organisatsioon.
Need vangla struktuurilised aspektid sünnitavad kinnipeetavate subkultuuri, mis on väga erinev vanglapersonali omast. Kinnipeetavad konstrueerivad sotsiaalse situatsiooni määratluse, mis mõtestab nende käitumise ja taastoodab nende subkultuuri väärtusi.
Nii personal kui ka kinnipeetavad peavad kohanduma institutsiooni korra nõudmistele. Vangla normid on aga rehabiliteerimise suhtes ebakindlad, peaaegu kogu tähelepanu kulub igapäevastele ebamugavustele ja ärritustele (Conrad, 1973). Väga väheseid on võimalik ümbersotsialiseerida välise ühiskonna normidele, kuna vanglanormid piiravad välismaailmas seadusliku edu saavutamise oskuste õppimise ja perekonnaga suhtlemise võimalusi.
Vanglast vabanedes saavad kinnipeetavad kaasa oma sotsiaalse situatsiooni määratluse, mis ei soodusta edukust väljaspool vanglat. Ilma oskusteta, mis aitaksid neil saada tasakaalukateks kodanikeks, satuvad vähemalt pooled neist kiiresti vanglasse tagasi. Termin, mida kasutatakse kuriteo korduvalt sooritanud isiku kohta, on "retsidivist" (tähendab taas langenut). Eesti statistika aastaraamat näitab, et 1998. aastal viibis Eesti vanglates esimest korda süüdimõistetuid 1008, teist korda 630, kolmandat korda 557 ja neljandat ja enam korda 804.
Privaatsuse puudumine, jõhkrad vangivalvurid ja kaaskinnipeetavad, igavus, perekonnaga sideme puudumine, halb toit ja puudulik arstiabi on tingimused, millede suhtes ka Eesti vanglad püüavad juba ühtteist ette võtta. Sellised ülemaailmsed vanglates levinud tingimused kujundavad konkreetse sotsiaalse situatsiooni, milles inimesel kujuneb vastav staatus ja roll Inimese sotsiaalne staatus vangla sotsiaalses struktuuris, näiteks vangi või vangivalvuri staatus, mõjutab inimese käitumist ja arusaamu endast ja teistest. (B B. Hess, E. W. Markson, P. J. Stein 2000, lk. 210)

2. KINNIPEETAVATE ELUKVALITEEDI TÕSTMINE KUI VASTUS KURITEGEVUSELE

Kui eelnevas peatükis räägiti elukvaliteedi mõistest ja vanglate olemusest, seal levinud tingimustes, asutuse mõjust inimesele kui isiksusele, siis käesolevas peatükis tutvustatakse erinevaid võimalusi sellest, kuidas võiks vanglates toimuv tegevus kaasa aidata kuritegevuse või retsidiivsuse vähenemisele. Samuti räägitakse sellest, milline on riigi poolne reageering seadusandluse ja arengustrateegiate osas, et mõjutada vanglate eesmärgipärast efektiivsust. Pärnu vangla näitel on ära toodud võimalikud pakutavad teenused kinnipeetavate elukvaliteedi parandamiseks.

2.1 Riigi vastus kuritegevusele

Käesoleva sajandi alguses Winston Churchill (kellest sai sõjaaegne Inglismaa Peaminister) väitis, et riigi tsiviliseerituse taset saab määratleda selle abil, kuidas see riik kohtleb oma kurjategijaid.

Alljärgnevad "kümme käsku" võiksid olla vaadeldava maa kriminaalõigusliku süsteemi tsiviliseerituse üle otsustamise kriteeriumiks. Need "käsud" oleksid:

• noored ( alla 18 aasta vanad ) peaksid olema kõigis astmetes eraldatud täiskasvanutest, et vähendada korruptsiooni ja nende ohvriks tegemise võimalust.
• inimesed, kelle seaduserikkumine on seostatav vaimuhaigusega, peaksid suunatama kriminaalõiguslikust süsteemist raviasutustesse.
• arreteerimise järel ja politsei eeluurimise ajal peaks nendel, kes ootavad kohut, lubatama nende vabadus; seda juhul, kui pole vastuvaieldamatut põhjust, mis räägib vabadusse jätmise vastu.
• politsei, vanglateenistujad ja teised kriminaalõiguslikus süsteemis töötajad ei peaks käsutama füüsilist vägivalda (või ähvardama füüsilise vägivallaga).
• oletatavatel seadusrikkujatel peaks olema õigus juriidilisele nõuandele ja esindajale.
• seadusrikkujatel on nende kohtuasja menetluse igas staadiumis õigus teada, kuidas nende asja käsitletakse.
• seadusrikkujaid tuleks kohelda võrdsetena hoolimata nende soost, rassist, rahvusest ja usulistest tõekspidamistest.
• kohtud peaksid olema kohustatud arvesse võtma mitte ainult seaduserikkuja karistamist, vaid ka tema õiguste ennistamist ehk rehabiliteerimist.
• vangistus peaks olema kõigist kasutatavatest vahenditest viimane.
• kavandatud reziim vanglates peaks olema selline, et see mitte ainult ei kindlustaks julgeoleku, vaid aitaks ka kaasa seadusrikkujate rehabiliteerimisele.

(Robert Kreem 1995, lk. 366-368 )

Nende kümne punkti täitmine aitaks tagada kinnipeetavate elementaarse elukvaliteedi taseme. Sellised õigused peaksid olema igale kurjategijale olenemata kuriteo raskusastmest tagatud.

2.2 Pärnu vangla kinnipeetava elukvaliteeti mõjutavad õigusaktid ja muud dokumendid

Esmalt oli Pärnu vangla mõeldud karistuse kandmiseks inimestele, kes töötasid Justiitsministeeriumi alluvusse jäävates valdkondades nt. piirivalve, kaitsevägi, politsei jne. Enam seda reeglit rangelt ei järgita ja tavaliselt taotlevad (suunatakse) teistest Eesti vanglatest üleviimist Pärnu vanglasse kinnipeetavad, kellel on probleeme teiste kinnipeetavatega läbisaamisel või nad ise võivad osutuda ohtlikuks teistele. 2000. aasta juunikuu seisuga oli Pärnu vanglas 77 süüdimõistetut.

Elukvaliteedi parandamisel ja säilitamisel on väga oluline roll seadusandlusel. Õigusaktide kaudu on võimalik määratleda kinnipeetava elukvaliteeti tagavad komponendid, määrata kinnipeetava õigus rahuldavale elukvaliteedile võrdsetel tingimustel teiste inimestega.

Õigusaktid ja muud dokumendid:

Vangistusseadus - vastu võetud 14. juunil 2000, seadus jõustub 2000. aasta 1. detsembril.
Seaduses on määratletud vanglate sotsiaalhoolekande eesmärk: aidata kinnipeetavatel säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma.
Seadus reguleerib järgmisi elukvaliteeti tagavaid tingimusi:

• Olmetingimus ja tervishoid
  - eluruum, mis peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele.
  - Riietus
  - Toitlustamine
  - Sisseostud
  - tervishoiu korraldamine, tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa
  - isiklik hügieen
  - ravimine
  - füüsiline seisund, kinnipeetavatele tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ja talle võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas

   

• Haridus ja töö vanglas

- hariduse omandamise võimaldamine
- tööga kindlustamine vanglas

• Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine

Eesmärk: soodustada kinnipeetava kontakte perekonnaga, sugulaste ja teiste lähedastega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Kinnipeetaval on õigus:
- kokkusaamistele
- kirjavahetusele, telefonikõnedele
- piiratult ajalehtedele, ajakirjadele
- raadiole, televisioonile
- lühiajalistele väljasõitudele

Seaduses ilmnes, et kinnipeetava töötamisel järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta.
Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiukorralduse seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide kohaselt.

Vanglas töövigastuse või kutsehaiguse tõttu täielikult või osaliselt töövõime kaotanud kinnipeetavale, kellel ei ole ülalpeetavaid, makstakse pärast tema vabanemist invaliidsuspensioni seaduses ettenähtud korras. Kinnipeetavale, kellel on ülalpeetavaid, makstakse seaduses ettenähtud korras invaliidsuspensioni ka kinnipidamise aja vältel. (Vangistusseadus. Riigi Teataja I, 2000, 58)

Muud dokumendid

Määrused:

1) Pärnu vangla sotsiaalosakonna põhimäärus. Sotsiaalosakonna põhiülesanne on kinnipeetavate sotsiaalõppe ja nõustamise ning kultuuri- ja usuürituste korraldamine vanglas ning kinnipeetavatele arstiabi tagamine. Määrus paneb paika osakonna ülesanded, mis aitavad tagada kinnipeetavate inimväärset elukvaliteeti. (Lisa 1)

2) Pärnu vangla sotsiaalosakonna juhataja ametijuhend, mis konkretiseerib sotsiaalosakonna juhataja teenistusülesanded tagamaks kinnipeetavate elukvaliteeti. (Lisa 2)

Arengustrateegiad:

1) Vanglate valdkonna arengustrateegia aastani 2003 - strateegia hõlmab eesmärke, millede elluviimise tulemuseks oleks kinnipeetavate elukvaliteedi tõus.

Eesmärgid on järgmised:
- vanglasüsteemi organisatsioonilise korralduse muutmine
- kaasaja nõuetele vastavate vanglate loomine kinnipeetavate tööhõive suurendamine
- hea koostöö korraldamine erinevate ametkondade vahel
- vanglate andmekorralduse muutmine vanglasüsteemi läbipaistvamaks muutmine
- professionaalse vanglaametkonna loomine
- vanglasüsteemi funktsioneerimist tagava õigusliku baasi väljaarendamine
- vanglate muutmine narkovabaks
- avaliku sektori vähendamine vanglasüsteemi haldamisel

2) Eesti vanglate sotsiaalhoolekande arengustrateegia Eesmärgid aastani 2003:
- sotsiaalhoolekandealase tegevuse korrastamine ja vastavusse viimine sotsiaalhoolekande seaduses, vangistusseaduses ja teistes hoolekannet reguleerivates õigusaktides sätestatud hoolekande põhimõtete ja ülesannetega.
- vanglates sotsiaalhoolekandealast tegevust reguleeriva õigusliku baasi korrigeerimine ja täiendamine.
- vanglate sotsiaalhoolekande valdkonnas töötava professionaalse teenistujaskonna loomine.
- vanglates sotsiaalhoolekandealase tegevuse korraldamiseks ja teostamiseks kaasaegse materiaalse ja intellektuaalse baasi (ruumid, inventar, infotehnoloogia, erialane kirjandus) tagamine.
- kinnipeetavate ettevalmistamisel vabanemiseks, nende sotsiaalseks kohanemiseks ühiskonnas, täiendavate võimaluste loomine ja koostöö arendamine kohaliku omavalitsusega.
- hea koostöö loomine erinevate ametkondade ja erialaspetsialistide vahel (arendada koostööd kriminaalhooldussüsteemis, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega, erialaspetsialistidega).
- ühiskonna teadlikkuse tõstmine kinnipeetavatega läbiviidava sotsiaalhoolekandealase tegevuse olulisusest. Hea suhtekorralduse loomine.
- vanglate sotsiaalhoolekandealasesse tegevusse toetava kolmanda sektori kaasamine.

3) Eesti vanglahariduse arengustrateegia

Eesmärgid:
- hariduse diferentseerimine erinevate haridustüüpide järgi. professionaalse haridusalal töötava vanglaametkonna loomine
- vanglas hariduse andmiseks vajalike materiaalsete vahendite tagamine (ruumid, inventar, infotehnoloogia).
- vanglahariduslikuks tööks vajaliku seadusandluse täiendamine.
- ühiskonna teadlikkuse tõstmine kinnipeetavatele antava hariduse tähtsusest, positiivse ja teadliku suhtumise kujundamine ning hea koostöö loomine erinevate ametkondade vahel (riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutused).
- haridusspetsialistide teadlikkuse tõstmine teiste riikide vanglahariduse korraldusest.
- vanglaharidust toetava valitsusvälise sektori kaasamine (vabatahtlikud, mittetulundusühingud).

Projektid - ellu on viidud kaks projekti:

1) Projekt "Eesti keele õpetamiseks muukeelsetele vangidele".
Probleemipüstitus - üheks võimaluseks kergendada karistusaluste vabanemist ja vabaduses elamist on talle õpetada eesti keelt.

Põhieesmärk - et vangidel oleks võimalik õppida ja arendada eesti keelt, kuna selle parem tundmine aitab parandada nende väljavaateid vabanemisjärgseks edukamaks ümberkohanemiseks ja toimetulemiseks.

2) Projekt "Sotsiaalprogrammide läbiviimine vangidele".

Põhieesmärk - elukvaliteedi tõstmine, vastutustunde ja oskuste arendamine, mis on vajalikud tagasipöördumisel ühiskonda ja aitavad elada seaduskuulekalt ning enesega toime tulla. Sotsiaalõpetus ühendab psühholoogia, terviseõpetuse, perekonnaõpetuse, kultuuriõpetuse, eetika, ühiskonnaõpetuse ja majandusõpetuse. Õpetuse üldeesmärki võib määratleda kui isiksuse üldpädevust inim-ja ühiskonnasuhete erinevates valdkondades, ühiskonnaelu erinevatel aladel.

Tegevused - teemakohased ülesanded, testimine, kehaline tegevus, individuaalne nõustamine, psühholoogiline, teraapiline.

Loengute üldteemad - kodanikuõigused, seaduste vajalikkus, tervishoid, psühholoogia, inimeste erinevused ja psühholoogiline testimine, peremajandus, inimese elueesmärgid ja eetika, perekond, abielu, lahutus, kunst kui kultuuri osa.

2.3 Pärnu vangla kinnipeetavale pakutavad teenused
Pärnu vanglas tegeleb sotsiaalteenuste osutamisega sotsiaalosakond vastavalt oma põhimäärusele. Sotsiaalosakonnas on järgimised ametikohad:

- sotsiaalosakonna juhataja
- sotsiaalosakonna spetsialist
- sotsiaalosakonna psühholoog
- sotsiaalosakonna kaplan
- meditsiinitalituse juhataja
- meditsiinitalituse arst-spetsialist
- meditsiinitalituse velsker
- meditsiinitalituse abitööline (Lisa l)

Pärnu vangla territooriumil asuvad sotsiaalobjektid on järgmised:
meditsiiniosakond; saun; köök; pesumaja; kokkusaamiste toad, raamatukogu; spordisaal; klubi.

Nendel objektidel toimuv hõlmab peamised kinnipeetavatele elukvaliteedi tagamiseks
pakutavad sotsiaalteenused.

Pakutavad teenused on:

* Nõustamine (individuaaltöö kliendiga) hõlmas ajavahemiku 01.- 31. juuli 2000 järgmisi tegevusi: passide taotlemise küsimused; vanglakomisjoni tegevust puudutavad küsimused; pikaajalised kokkusaamised; riiete, jalatsite, prillide muretsemine; abiellumise küsimused; vabanemisega seotud küsimused; dokumentide taotlemine; kambrisisesed probleemid; tingimisi ennetähtaega vabanemine; seadusandlust puudutavad küsimused; elukoha küsimused vabanemisel, isiklikud probleemid; töötamise küsimused; abielulahutusega seotud küsimused, perekonna probleemid, tervisega seotud probleemid; hingehoidlikud ja vaimulikud vestlused; hügieenitarbed; jutlused; piiblitunnid; ergutused; eesti keele õppimine; inglise keele õppimine.
* meditsiiniteenus
- kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel tema põhjalik meditsiiniline kontroll profülaktiline abi ja ravi
- ravi vajadusel kinnipeetava suunamine ravile üldhaiglasse
- vangla tervishoiu- ja tingimuste kontroll (Lisa l)
* Vabaajateenus sisaldab:
- muusikaringi (puhkpilli ja akordionimängijad, kitarri mängijad)
- piibliringi maleringi
- perepäevi ja kontserte raamatukogu teenust
- jõusaali teenus

Kinnipeetavate soovil pakutakse ka:
- fotograafiteenust

Kuna Eesti vanglates toimuvat ja kinnipeetavate elukvaliteeti ning inimõigusi on hakatud tähtsustama alles viimastel aastatel, siis on kogu sellealane tegevus üsna algusjärgus. Muutunud on poliitilised suunad, valminud on heal tasemel arengustrateegiad, seadusandlust viiakse vastavusse Euroopa Liidu nõuetega, vanglate tööjõudu koolitatakse - kõik see loob väga tugeva aluse vanglate arengule selles suunas, et teenuste kvaliteet tõuseb, millest tulenevalt tõuseb kinnipeetavate keskkonna kvaliteet, tähtsustatakse enam isiku arengut, tervist, psühholoogilist heaolemist ja ka elu rahulolu.
Pärnu vangla poolt pakutavaid teenuseid saab hinnata heaks eriti seetõttu, et hõlmatud on kõik elukvaliteedi komponendid. Eriti positiivsed ja mitmekülgsed on olnud läbi viidud projektid. Asutusel on teatud eelised edasiseks edukaks arenguks kinnipeetavate suhteliselt väikese arvu tõttu, samuti võib teenuse kvaliteeti tõsta vangla territooriumi laienemine Pärnu haigla arvelt, mis muutuks Vanglate keskhaiglaks. See tooks kaasa lahenduse suurele probleemile nagu ruumipuudus.
Vanglate elukvaliteedi küsimuse teeb eriti keerukaks riigi elanikkonna vastuseis, sest inimestel on raske aru saada, miks peaks maksumaksja arvelt tegeletama nendega, kes on inimkonnale kaasa toonud vaid kahju. Raske on mõista seda, et need kurjategijad on selle sama ühiskonna produktid, kus me kõik ise elame. Nad on üks nõrk lüli kogu elanikkonnast, mida ei ole võimalik lihtsalt eemaldada, vaid tuleb kaasata abinõusid, mis võimaldaksid nende ühiskonda tagasitoomise võimalikult ohututena ja hästi toimivatena.

KOKKUVÕTE
Elukvaliteedi mõiste ei ole uus; see läheb tagasi aastasse 1939. Kanada silmapaistev autor Schalgak ennustab, et elukvaliteedi teema muutub inimhinge põhiteemaks 1990. aastatel. Tema ennustus oli õige.

Elukvaliteedi alla kuuluvad: .
o keskkonna kvaliteet
o isiku areng
o tervis
o majanduslik stabiilsus
o elu rahulolu
o psühholoogiline hea - olemine

Lühemas perspektiivis on vanglate mõte olnud see, et kurjategija sinna kinni panna selleks, et ta muutuks ühiskonnale ohutuks s.t, et ta muudetakse teovõimetuks. Pikemas perspektiivis aga tuleb kinnipeetavaid hakata rehabiliteerima, et nad naaseksid võimalikult tervetena uuesti ühiskonda, siin hakkab olulist rolli mängima elukvaliteedi mõiste. Privaatsuse puudumine, jõhkrad vangivalvurid ja kaaskinnipeetavad, igavus, perekonnaga sideme puudumine, halb toit ja puudulik arstiabi on tingimused, millede suhtes ka Eesti vanglad püüavad juba ühtteist ette võtta. Sellised ülemaailmsed vanglates levinud tingimused kujundavad konkreetse sotsiaalse situatsiooni, milles inimesel kujuneb vastav staatus ja roll. Vanglast vabanedes saavad kinnipeetavad kaasa oma sotsiaalse situatsiooni määratluse, mis ei soodusta edukust väljaspool vanglat.

Vastus sellele, kuidas üks riik peaks käituma, et kuritegevust vähendada on eelkõige kinnipeetavate elukvaliteedi tõstmine. See annab suurema võimaluse kinnipeetava vabanemisel paremaks toimetulekuks ja seega retsidiivsuse vähenemiseks.
Elukvaliteedi parandamisel ja säilitamisel on väga oluline roll seadusandlusel. Õigusaktide kaudu on võimalik määratleda kinnipeetava elukvaliteeti tagavad komponendid, määrata kinnipeetava õigus rahuldavale elukvaliteedile võrdsetel tingimustel teiste inimestega.
Kuna Eesti vanglates toimuvat ja kinnipeetavate elukvaliteeti ning inimõigusi on hakatud tähtsustama alles viimastel aastatel, siis on kogu sellealane tegevus üsna algusjärgus. Muutunud on poliitilised suunad, valminud on heal tasemel arengustrateegiad, seadusandlust viiakse vastavusse Euroopa Liidu nõuetega, vanglate tööjõudu koolitatakse - kõik see loob väga tugeva aluse vanglate arengule selles suunas, et teenuste kvaliteet tõuseb, millest tulenevalt tõuseb kinnipeetavate keskkonna kvaliteet, tähtsustatakse enam isiku arengut, tervist, psühholoogilist heaolemist ja ka elu rahulolu.

KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti statistike aastaraamat 1999, lk. 156
Eesti vanglate arengustrateegia. Justiitsministeerium, 15 lk
Eesti vanglate sotsiaalhoolekande arengustrateegia. Justiitsministeerium, 17 lk "Elukvaliteet" tõlgitud raamat
Hess. B. B., Markson. E. W., Stein. P. J. Sotsioloogia. Külim, 2000, lk.210
Kreem, R. Sotsiaaltöö teooria j a praktika. Tartu: ESKL, 1995, 391 lk
Pärnu vangla sotsiaalosakonna põhimäärus, 15 lk
Pärnu vangla sotsiaalosakonna juhataja ametijuhend, 2 lk
Vangistusseadus. Riigi Teatajal, 2000, 58, 376 lk
Vanglate valdkonna arengustrateegia aastani 2003, 8 lk

KINNITATUD
Vanglate Ameti peadirektori
"28"..."07"........ 1999. a
käskkirjaga nr. 142

Pärnu Vangla sotsiaalosakonna põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED
1. Sotsiaalosakond on Pärnu Vangla struktuuriüksus.
2. Sotsiaalosakonna struktuuriüksus on:
2.1. meditsiinitalitus.

II. SOTSIAALOSAKONNA ÜLESANDED
3. Sotsiaalosakonna põhiülesanne on kinnipeetavate sotsiaalõppe ja nõustamise ning kultuuri- ja usuürituste korraldamine vanglas ning kinnipeetavatele arstiabi tagamine.

4. Sotsiaalosakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks:
4.1. tagab koos vastavate vangla struktuuriüksustega kinnipeetavate profülaktilise abi;
4.2. kontrollib kinnipeetavate eluruumide vastavust tervise säilimist tagavatele tingimustele ja sanitaarhügieenilist seisundit, samuti kinnipeetavate riietuse, voodipesu ja -varustuse seisundit ning puhtust ja nende vastavust ilmastikutingimustele;
4.3. võimaldab kinnipeetavatele juurdepääsu massiteabe kaudu edastatavale informatsioonile täitemenetluse seadustiku ja muude õigusaktidega kehtestatud korras;
4.4. osutab praktilist abi vangla juhtkonnale sotsiaaltöö ametikohtade komplekteerimisel kvalifitseeritud teenistujatega;
4.5. aitab meditsiiniteenistusel tagada kinnipeetavate füüsilise ja vaimse tervise kontrolli vastavalt täitemenetluse seadustiku ja muude õigusaktide nõuetele;
4.6. tagab kinnipeetavatele juurdepääsu haridusele, mida käsitletakse koosnevana loome- ja kultuuritegevusest, kehalisest kasvatusest ja spordist, sotsiaalharidusest ja raamatukoguteenustest;
4.7. arendab ja rakendab sotsiaalharidust ja praktikaprogramme, mis aitavad kinnipeetaval toime tulla igapäevaeluga vanglas ja tagavad nende resotsialiseerimise;
4.8. loob vastavalt kirikute ja kogude seadusega ning koostöös Justiitsministeeriumi ja vangla juhtkonnaga, Usuasjade Talitusega, Kirikute Nõukoguga, kirikutega, koguduste ja usuühingutega tingimused kinnipeetavate usuliste tarvete rahuldamiseks ja suhtlemiseks vaimulikuga või oma konfessiooni pädeva esindajaga;
4.9. korraldab koostöös kriminaalhooldusametnikega, samuti halastusühingutega ja muude kodanikuühendustega kinnipeetavate ja vangistusest vabanenud isikule sotsiaalset adaptsiooni.
4.10. koostab vangla juhtkonnale ettekandeid ja nende projekte sotsiaalosakonna pädevusse antud küsimustes vastavalt juhtkonnalt saadud korraldustele;
4.11. tagab kinnipeetavatele kokkusaamiste ja vanglast lühiajaliste, väljasõitude võimaldamise seaduslikkuse;
4.12. tagab kinnipeetavate esitatud avalduste ja kaebuste lahendamise ja edasisaatmise seaduslikkuse;
4.13. tagab vanglakomisjonile nõuetekohaste materjalide ettevalmistamise;
4.14. osaleb vangla tegevust reguleerivate õigusaktide ja vangla arenguplaani väljatöötamises;
4.15. lahendab avaldusi ja kaebusi oma kompetentsi kuuluvates küsimustes;
4.16. süstematiseerib osakonnas olevad dokumendid, vormistab toimikud ja annab need üle arhiivi.

III. SOTSIAALOSAKONNA JUHTIMINE

5. Sotsiaalosakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib ja korraldab osakonna tööd vastavalt Pärnu Vangla põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile
6. Sotsiaalosakonna juhataja allub direktori asetäitjale.
7. Talitusi juhib talitusejuhataja.
8. Talitusejuhataja allub vahetult osakonnajuhatajale.
9. Osakonna tööjaotuse määrab osakonnajuhataja vastavalt oma ametijuhendile. Teenistujate tooja teenistuskohustused määratakse nende ametijuhendites.
10. Osakonnajuhataja korraldab osakonna teenistujate ametijuhendite väljatöötamist ja esitab need kinnitamiseks direktorile.
11. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda tema ettepanekul, kooskõlastatult direktori asetäitjaga, direktori määratud osakonna peaspetsialist-

IV. SOTSIAALOSAKONNA AMETIKOHTADE LOETELU
12. Sotsiaalosakonnas on järgmised ametikohad:
sotsiaalosakonna juhataja;
sotsiaalosakonna spetsialist;
sotsiaalosakonna psühholoog;
sotsiaalosakonna kaplan;
meditsiinitalituse juhataja;
meditsiinitalituse arst-spetsialist;
meditsiinitalituse velsker;
meditsiinitalituse abitööline.

V. MEDITSIINITALITUSE ÜLESANDED
13. Meditsiinitalitus tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks:
13.1. tagab kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel tema põhjaliku meditsiinilise kontrolli;
13.2. osutab vanglas kinnipeetavaile profülaktilist abi ja ravib neid;
13.3. suunab kinnipeetava, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, ravile üldhaiglasse;
13.4. kontrollib regulaarselt vangla tervishoiu-ja sanitaartingimusi;
13.5. koostab ravimite ja meditsiinivahendite tellimusi;
13.6. varustab vanglat ravimite ja meditsiinivahenditega ning kontrollib nende kasutamist;
13.7. peab meditsiinialast statistilist arvestust ning esitab Vanglate Ametile, Statistikaametile, Sotsiaalametile ja Tervishoiuametile ettenähtud statistilised andmed;
13.8. lahendab avaldusi ja kaebusi oma kompetentsi kuuluvates küsimustes;
13.9. süstematiseerib talituses olevad dokumendid, vormistab toimikud ja annab need üle arhiivi.

Pärnu Vangla Sotsiaalosakonna juhataja
AMETIJUHEND

I. Alluvus
1.1 Sotsiaalosakonna juhataja (edaspidi juhataja) allub vangla direktori asetäitjale.
1.2 Juhatajale alluvad sotsiaalosakonna (edaspidi osakonna ) teenistujad.

II. Asendamine
2.1 Juhataja äraolekul asendab teda tema ettepanekul direktori asetäitja poolt määratud teenistuja.

III. Teenistusülesanded
Juhataja:

3.1 juhib ja planeerib osakonna tööd ning kannab täit vastutust töötulemuste eest;
3.2 jaotab tööülesanded osakonna teenistujate vahel ja kontrollib nende tööd ning peab tööaja arvestust;
3.3 koostab osakonna tööplaanid ja esitab õigeaegselt temalt nõutud aruanded;
3.4 juhendab kinnipeetavate individuaalsete täitmiskavade koostamist ja nendes muudatuste tegemist,
3.5 lahendab osakonna pädevusse kuuluvaid avaldusi ja kaebuseid, vajadusel suunab need edasi;
3.6 nõustab individuaalselt kinnipeetavaid;
3.7 töötab väljaja organiseerib kinnipeetavatele sotsiaalõppeprogramme;
3.8 juhendab ja kontrollib kinnipeetava vabanemiseks tehtavat ettevalmistustööd;
3.9 korraldab kinnipeetavate resotsialiseerimist peale vabanemist koostöös halastusühingutega ja muude ühendustega;
3.10 koordineerib koostööd kohalike omavalitsustega, sotsiaalabiametitega ja kriminaalhooldusosakondadega;
3.11 vastutab kinnipeetavatele korraldatavate ürituste organiseerimise ja läbiviimise eest koostöös ühiskondlike, usuliste jt. organisatsioonidega;
3.12 aitab kaasa kinnipeetavate usuliste tarvete rahuldamisele;
3.13 tagab kinnipeetava juurdepääsu haridusele ja raamatukoguteenustele;
3.14 arendab ja rakendab sotsiaalharidust ja toimetulekuprogramme;
3.15 juhendab vanglasse sotsiaaltöö praktikale tulnud sotsiaaltööd õppivaid praktikante;

IV. Õigused
4.1 saada teavet teistelt vanglaametnikelt sotsiaalosakonna põhimäärusega piiritletud küsimuste lahendamiseks;
4.2 saada infot teistelt vanglaametnikelt kui see on vajalik sotsiaaltööd puudutavate ülesannete täitmiseks;
4.3 teha ettepanekuid töötajate ja kinnipeetavate ergutamiseks või distsiplinaarkorras karistamiseks;
4.4 õigus ametialasele enesetäiendamisele;

V. Vastutus
5.1 vastutab oma ametijuhendiga pandud ülesannete õigeaegse ja nõuetekohase täitmise eest seaduses ettenähtud korras.

VI. Täiendav kohustus
Erakorralise sündmuste tõttu, häire korras tegevusse rakendamisel võidakse juhataja allutada moodustatava operatiivüksuse ülemale ja hakkab täitma sellelt saadud ülesandeid.

Ametijuhendiga tutvunud:

Jrk nr            Kuupäev            Ees-ja perekonnanimi            Allkiri

1.                  ..............            ...............................            .................................