Ester Kaasik

Sisukord
Sisukord:...................4
Sissejuhatus .............................................................................. .5
1. Paljulapseliste perede sissetulekud................................................... 6
2. Paljulapseliste perede vaesus......................................................... 10
3. Võrdlus teiste riikidega ................................................................. 14
Kasutatud kirjandus.........................................................................17

Sissejuhatus

Valisin antud teema selle aktuaalsuse tõttu ja sellepärast, et see langes kokku mu diplomitöö teemaga.

Elukvaliteedi näitajana käsitlen peamiselt vaesust puudutavat infomaterjali, sest Aunsaar ja Orav (Tartu, 2000) väidavad, et eelkõige on oluline laste planeerimisel reaalne olukord ja toimetulek ning alles seejärel normid ja lähedaste ootused. Antud tööga on plaanis tõestada, et paljulapselised pered kuuluvad tihemini vaesuse kategooria alla, kui teised pered.

Narusk on Eesti Inimarengu Aruandes kujutanud: "Elanikkonnaküsitluse "Eesti 85", "Eesti 93" ja "Eesti 98" andmeid võrreldes näeme, et kolme- ja enama lapsega inimeste osas suuri muutusi ei ole toimunud, aastatel 1985-1993 oli küll täheldatav väike tõus, 13%-lt 16%-le (seda peamiselt maaelanikekonna arvel), ent 1998. aastaks oli tõus peatunud ning asendunud taas langusega."

Seetõttu peaks kehtima aastatagused ja kaugemad protsentuaalsed arvud ka praeguse olukorra kohta.

l. Paljulapseliste perede sissetulekud

Eestis on sissetulekud olnud keskmisest kõrgemad kähe täiskasvanuga ja ühe lapsega abielupaaride peredes, üksikutel ja ühe lapsega abielupaaride peredes, madalamad aga paljulapselistes ja üksikvanemaga peredes. (Viies 1998 lk.52)

TABEL 3.2.

Pere tüüp	l täiskasvanu	l vanem ja lapsed	Abielu- paar	Lastega abielupaar	S.h. lapsi l	2	3	Muud
Keskmine liikmete arv	1,0	2,5	2,0	3,8	3,0	4,0	5,3	3,4
Sissetulek palgatööst	44	60	49	74	78	78	54	68
Ind. töine tegevus	9	9	16	11	9	8	24	10
Siirded	44	27	32	11	8	10	20	20
Muu sissetulek	l	1	2	2	3	2	1	1
Mitterahaline sissetulek	2	3	1	2	3	3	2	1
Netosissetuleku osa pere keskmisest, %	119	80	128	93	108	93	68	93

Allikas: Statistikaameti korraldatud leibkondade sissetulekut ja kulutusi hõlmava pidevuuringu andmete alusel (Ibid lk.53)

Pere-eelarve uuringud näitavad, et suur osa paljulapselistest peredest kuulub madalaima sissetulekuga perede rühma (esimesse tulukümnendikku). Sellistes peredes andsid sotsiaalkindlustustoetused kogu käsutatavast tulust veidi alla poole, viimasest lastetoetused 50%. Seega on lastetoetused paljulapseliste perede oluline sissetulekuallikas, kuigi need on üsna väikesed, ning suurendamist sõltuvalt laste arvu suurenemisest võib pidada Eesti sotsiaalpoliitikas positiivseks suunaks. (Püss 1998, lk. 86)

Kuigi mitmete sotsiaaltoetuste puhul ei ole Eest täitnud rahvusvaheliste normide nõudeid, on lastetoetuste osas Eestil täidetud nii ILO kui ka Euroopa Nõukogu poolt kehtestatud miinimumnõuded. Euroopa Liidu koordineerimisreeglite kohaselt kuuluvad lastetoetused nende toetuste nimekirja, mis tuleb taga töötajatele, kes liiguvad Euroopa Liidu piires.(Tavits 2000, lk.59)

Lähemalt Eestis seadusega kehtestatud lastetoetustest:

Lastetoetuste lüke on kaheksa: l) lapse sünnitoetus; 2) lapsetoetus; 3) lapsehooldustasu;

4) koolitoetus; 5) üksikvanema lapse toetus; 6) eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; 7) elluastumistoetus; 8)ajateenija lapse toetus

Lapse sünnitoetus

Lapse sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse iga lapse sünni puhul. Kui laps sündis sumult, siis toetust ei maksta. Seda toetust makstakse esimesele lapsele lapsetoetuse 25-kordses määras ja igale järgnevale lapsele lapsetoetuse 20-kordses määras. Juhul, kui esmasündinud on mitmikud, arvutatakse sünnitoetus igale sündinud lapsele lapsetoetuse 25-kordses määras.

Lapsetoetus

Lapsetoetust makstakse iga kuu lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Päevases õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või tervisega seotud põhjustel muus õppevormis õppimisel kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksval õppeaastal õppeaasta lõpuni. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse lapsetoetust pooles määras. Kui osalisel riiklikul ülalpidamisel olev laps viibib koolivaheajal kõdus, makstakse nende päevade eest õppeasutuse tõendi alusel toetust täies määras. Lapsetoetust makstakse iga peres kasvava lapse kohta. Peres, kus kasvab üks lapsetoetust saav laps, makstakse igakuiselt lapsetoetust ühekordses lapsetoetuse määras. Peres, kus kasvab kaks ja enam lapsetoetust saavat last, makstakse igakuist totust teisele lapsele pooleteisekordses lapsetoetuse määras ja igale järgnevale lapsele kahekordses lapsetoetuse määras.

Lapsehooldustasu

Ühele vanemale, kes kasvatab üht või enamat kuni kolmeaastast last, makstakse igakuiselt lapsehooldustasu pooles lapsehooldustasu määras iga kuni kolme aastase lapse kohta. Kolme- ja enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat vähemalt kolmeaastast last kasvatavlae ühele vanemale makstakse igakuiselt lapsehooldustasu ühes neljandikus lapsehooldustasu määras iga kolme kuni kaheksa aastase lapse kohta.

Lapse koolitoetus

Lapse koolitoetust makstakse õppeaasta alustamiseks igale päevases õppevormis õppivale või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivale lapsetoetust saavale lapsele. Koolitoetust makstakse välja õppeaasta alguses. Lapse kolitoetuse suuruseks on lapsetoetuse kahekordne määr.

Üksikvanema lapse toetus

 Üksikvanema lapse toetust makstakse:

1) last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis on sissekanne lapse isa kohta tehtud ema ütluste alusel või see puudub. Tingimuseks on, et ta pole abielus. Kui ema elab koos isikuga, kellega tal on ühinemajapidamine ja kellega koos ta kasvatab lapsi, ei maksta last üksi kasvatava vanema lapse toetust. Makstava toetuse määraks on kahekordne lapsetoetus.

2) Last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Toetust ei maksta siis, kui vanem elab koos isikuga, kellega tal on ühine majapidamine ja kellega koos ta kasvatab lapsi. Toetuse suuruseks on lapsetoetuse kahekordne määr. Toetust makstakse iga kuu kuni tagaotsimise lõppemiseni.

Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus.

Toetust makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud kuni 16-aastasele ning põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivale lapsetoetust saavale lapsele, kes on eestkoste all või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping. Eestkoste all on lapsed, kelle vanemad on sumud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanemaõigused ära võetud. Toetuse maksmine ei sõltu eestkoste määramise põhjusest. Toetuse suuruseks on lapsetoetuse kahekordne määr iga lapse kohta.

Elluastumistoetus

Elluastumistoetust makstakse orvule või vanemliku hoolitsuseta jäänud isikule, kes on elanud lastekodus või hälvikute erikoolis vähemalt kolm viimast aastat. Kui eelpool nimetatud aeg on lühem kui kolm aastat, vähendatakse elluastumistoetust iga nimetatud asutuses vähem oldud kuu eest kaks ja pool protsenti.

Lastekodu või hälvikute erikooli kasvandiku elluastumistoetus määratakse, kui seda on taotletud kuu jooksul pärast lastekodu kasvandike nimekirjast kustutamist ning tingimusel, et isik on asunud elama uude elukohta. Elluastumistoetuse suuruseks on 5000 EEK.

Ajateenija lapse toetus

Seda toetust makstakse EV kaitsejõududes viibiva ajateenija igale lapsele. Toetust makstakse kogu ajateenistuses viibimise vältel. Ajateenija lapse toetuse taotlemiseks esitatakse lisaks muudele dokumentidele ka kaitseväeüksuse tõend lapse isa ajateenistuse perioodi kohta. Toetust makstakse iga kuu ja toetuse suuruseks on lapsetoetuse viiekordne määr.(Ibid. lk 70-72)

1994. a. juunis kehtestati täiendav 230-kroonine toetus peredele, kus kasvab neli või enam alla 16 aastast last (või alla 19-aastast õpilast), kui üks vanematest peab koju jääma. Lisaks tõsteti nende perede puhul kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni makstavat ülalpidamistoetust 115 kroonini (Põldma 1998). Toetuse maksmise konkreetsed tingimused jäeti maakondades otsustamiseks (kas võrdselt kõigile või diferentseeritult, maksmise tihedus). Raha eraldati maakondade sotsiaalabi osakondadele.

2. Paljulapseliste perede vaesus

Vaesuse avaldumine leibkonna tasandil.

Leibkonna vaesus on olulisel määral sõltuv leibkonna struktuurist. Samasuure sissetulekute taseme juures on erineva struktuuri ja omadustega leibkondade risk alla vaesuspiiri langeda erinev. Erilist tähelepanu pööratakse siin leivateenijate ja ülalpeetavate osakaalule leibkonnas, kuid ka leibkonna (perekonna) arengufaasile.

Lasterikka pere vaesus tuleneb otseselt ebasoodsast leivateenijate ja ülalpeetavate suhtest, kuna iga järgneva lapse perekonda ilmumine alandab ühele pereliikmele jagunevat ressurssi ning lapsetoetus kaugeltki ei kompenseeri sissetulekute langust. Uurimused näitavad, et laserikkas peres on ema sagedamini kõdune kui väikese laste arvuga peres, kus ema tõenäolisemalt käib tööl. Jooniselt on näha, et juba alates kolmandast lapsest algab oluline vaeste leibkondade arvu kasv kogu rahvastikus.

Joonis l. Vaeste osatähtsus sõltuvate laste arvust leibkonnas
(Vaesus Eestis 1998. lk. 16 - 17)

Keskmine lastetoetuse kuusumma on 1993.a. alguse 90 kroonilt aastaks kasvanud 1996 aastaks 150 kroonile (1.27 korda, tarbijahindade 2.79 kordse arvu kasvu juures). Teiste sõnadega lastetoetuse reaalväärtus oli 1997.a. ca 60% 1993.a. alguse tasemest. Ainsana on tarbijahindade kasvuga suutnud sammu pidada keskmise pensioni (elatusraha) dünaamika (kasv).(Ibid. lk.20)

Vaesuse osakaalu näitab ka toimetulekutoetuse saamine. Lasterikkad pered olid 1997. aastal toimetulekusaajate hulgas kolmandal kohal.

Tabel l.Üksikute toetussüsteemide omavaheline seotus.

	Vastava grupi suurus 1997.a.	Toimetulekutoetust saanuid grupist	Toetuse saanute osatähtsus (%)
Töötuga pered	46679	21564	46,2
Üksikvanemaga pered (üksikvanema toetust saavad pered)	25280	9537	37,7
Lasterikkad pered (3. ja enama lapsega, lastetoetust saavad pered)	32911	7327	22,3
Kõik lastega (lastetoetust saavad) pered	216322	39174	18,1
Lapsinvaliidiga (lapsinvaliidi pensioni saajaga) pered	4477	538	12,0
Kõik pered, kus on invaliidsuspensioni saaja	59938	5214	8,7
Vanaduspensioni saajaga pered	286198	12059	4,2

(Ibid.lk.20)

Aarelaid-Tart on kujutanud Riigi Statistikaameti eluoluuuringu (1994. a. 4. kvartalis) kohta, et vaeste perede hulgas oli suhteliselt kõige enam paljulapselisi peresid ja töötuga peresid.

Paljulapselistel peredel on sotsiaalkindlustusest saadavate tulude osa lastetoetuste tõttu loomulikult suurem. Kui maaperedel on keskmine kogutulu pere kohta suurel peredel suurem kui keskmistel, siis linaperedel on vastupidi: suurtel perede kogutulu pere kohta on väiksem kui keskmistel peredel. See näitab maal laste suurt osa kodustes majapidamistöödes, samal ajal kui linnas pole pereemadel tihti suure pere eest hoolitsemisel enam aega rahateenimiseks.

Pere suuruse järgi saavad kõige enam palka tulutoojad 4-liikmelisest perest. Suuremate perede tulutoojate palk langeb kiiresti. Arvatavasti on siin tegemist sellega, et suurte perede puhul on tegemist osalise tööajaga vähemalt ühe vanema (pereema) puhul.

Vaesusest on kujutatud ka artiklite kogumikus "Vaesuse leevendamine Eestis: taust ja sihiseaded":

Otseses vaesuses (alla 1000 kr tarbimisüksuse kohta kuus) tuleb toime tulla ligi 45% kolme- ja enamalapselistest peredest, lisaks nendele on 19 % toimetulekut ohustavas vaesuses (1001-1250 kr tarbimisüksuse kohta kuus). Vaesus süveneb iga järgneva lapse lisandumisega, nii et neljalapselistest on siin ligi kaks kolmandikku ning viie- ja enamalapselistest üle kolmveerandi. Otseses vaesuses on ka üle neljandiku noortest peredest ning umbes sama palju vaesuspiiri lähedal.

Tabel 2. Leibkondade vaesuse kuuline struktuur

Leibkonna tüübid struktuuri järgi	Alla vaesuspiiri, alla 1250 kr	Otseses vaesuses, alla 1000 kr	Toimetulekut ohustavas vaesuses, 1001-1250 kr	Vaesusriski piirkonnas, 1251-1500 kr	Vaesusriskist väljas alates 1501kr(%)
Kokku leibkondadest	36,2	18,1	18,1	16,6	47,2
Leibkonna struktuuri järgi
l täiskasvanu	39.9	14.6	25,3	18,9	41,2
2 täiskasvanut	26.2	11.6	14.7	17,9	55,9
l täiskasvanu -1-laps(ed)	52,7	36,6	16,0	12,4	34,9
2 täiskasvanut + laps(ed)	37.3	23,5	13,8	14,4	48,3
Leibkonna tüübi järgi
Noore (alla35a) lapse (laste)ga nukleaarpere leibkond	42,2	31,6	10,6	15,0	42,8
Lasteta tööjõuliste leibkond	22,5	13,8	8,7	7,9	69,6
1-2 lapsega tööjõul leibk	36,3	22,2	14,0	13,2	50,5
3<lapsega tööjõul leibk.	63,9	44,9	19,0	15,1	21,0
Pensionäriga leibkond	37,8	22,0	15,8	14,0	46,2
Pensionärileibk.	46,6	11,9	34,7	30,5	23,0
Laste arvu Järgi leibkonnas
0	33,5	13,6	19,9	17,7	48,8
l	36,4	23,9	12,9	12,8	50,4
2	40,9	26,7	16,8	16,4	40,1
3	61,1	42,4	19,5	16,5	21,6
4	69,0	66,6	7,4	10,1	15,8
5<	90,7	81,5	5,6	3,2	9,4
Töötute arvu Järgi leibkonnas
0	33,3	14,9	18,4	17,2	49,5
l	62,0	45,8	16,2	10,1	27,9
2<	76,5	64,7	11,8	14,4	9,1
Tulutoojate osakaalu järgi leibkonnas
0	52,7	22,1	30,6	25,5	21,8
</= 50%	37,7	22,5	15,2	5,7	46,7
51-100%	16,1	8,9	7,2	7,4	76,6

Allikas: LSKU, 1997. (Ibid.lk.73)

3. Võrdlus teiste riikidega

Tabel 3 alusel saab ülevaate vaesuse tsüklilisusest erinevate peretüüpide lõikes.
Angloameerika maades on kõigil lastega leibkondadel rohkem probleeme kui Põhjamaades ning Tshehhi ja Slovaki Vabariigis.
Eesti kuulub lastega perede osas pigem angloameerika gruppi. (Kangas 2000, lk.22)

Tabel 3 Vaesus leibkonna tüübi järgi (keskmine 40%, 50% ja 60% vaesuspiiri korral, IT=1 täiskasvanu leibkond; 2T=2 täiskasvanu leibkond; 1TL= üksikvanema leibkond;

2T2L l või 2 lapsega vanemad; 2T3l= 3 või enama lapsega vanemad)

Riik	1T	2T	1TL	2T2L	2T3L
Austraalia	13,0	8,3	33,7	8,6	20,4
Eesti	7,8	5,4	14,0	10,1	14,2
Hispaania	6,2	6,7	16,3	6,9	21,7
Holland	5,7	3,0	24,6	4,1	11,0
Kanada	11,1	4,9	35,4	8,7	19,7
Poola	3,2	4,9	15,5	8,3	26,6
Rootsi	12,6	1,8	4,7	3,1	7,4
Saksamaa	8,4	3,5	39,8	6,5	17,0
Slovakkia	2,4	0,9	6,8	1,9	4,6
Soome	10,6	2,7	4,4	2,2	6,5
Suurbritannia	7,7	5,7	31,6	12,1	27,5
Tshehhi	1,6	0,6	9,4	1,6	4,0
Ungari	4,4	6.6	11,4	10,0	22,2
USA	16,3	7,0	49,0	10,6	26,1
Keskmine	7,9	4,4	21,2	6,8	16,4
Standardhälve	4,4	2,4	14,4	3,6	8,4

Tabel 4. Siirete osatähtsus vaesuse vähendamisel (vaesuse vähendamise koefitsient R, keskmine 40%. 50% ja 60% vaesuspiiri korral). 1T = täiskasvanu leibkond; 3T = 2 täiskasvanu leibkond: 1TL = üksikvanema leibkond; 2T2L = l või 2 lapsega vanemad;

2T3L = 3 või enama lapsega vanemad)

Riik	1T	2T	1TL	2T2L	2T3L
Austraalia	70,6	67,7	43,1	64,5	30,5
Eesti	7,8	5.4	14,0	10,1	14,2
Hispaania	6,2	6.7	16,3	6,9	21,7
Holland	5,7	3.0	24,6	4,1	11,0
Kanada	11,1	4.9	35,4	8,7	19,7
Poola	3,2	4,9	15,5	8,3	26,6
Rootsi	75,1	95,3	88,0	66,4	81,7
Saksamaa	8,4	3.5	39,8	6,5	17,0
Slovakkia	2,4	0,9	6,8	1,9	4,6
Soome	77,3	91,0	86,6	77,2	76,3
Suurbritannia	86,0	83,4	49,9	7,5	13,8
Tshehhi	90,7	96,0	66,5	82,4	85,5
Ungari	83,8	64,8	55,9	26,1	50,5
USA	60,4	74,7	17,7	65,1	46,7
Keskmine	73,4	82,1	50,7	45,5	423
Standardhälve	14,5	10,9	23,6	28,0	31,7

Tabel 5. Suhtelise vaesuse tase (50 % sissetulekumediaanist) erinevates riikides peretüübi järgi (%)

Riik	l täiskasvanu	2 täiskasvanu	l täisk. + laps(ed)	2 täisk. + 1-2 last	2 täisk. + 3 ja enam last
Austraalia, 1994	8,3	4,7	15,7	3,9	10,1
Kanada, 1994	5,8	2,6	18,8	4,5	10
USA, 1994	8,9	3,7	39,3	5,6	16,2
Suurbritannia, 1995	2,4	2,1	12	7,3	12,7
Soome, 1991	4,2	0,9	2	0,9	2
Saksamaa, 1994	4,4	1,2	27,4	2,9	5,6
Rootsi. 1992	8,7	0,7	1,7	1,7	2,3
Holland, 1991	3,2	1,6	11,1	1,9	5,6
Poola, 1995	1,3	2,6	7,1	4,2	15,1
Tshehhi, 1992	0,5	0,1	3,8	0,5	1,4
Ungari, 1994	1	3,7	5,5	7,3	13,5
Slovakkia, 1992	1,3	0,2	2	0,4	0,8
Hispaania, 1990	2,7	2,7	8,3	3,3	11,7
Eesti, 1997	1,8	2,8	6,8	4,7	7,1

Allikas: Luxembourg Income Study; ESA leibkonna sissetulekute ja kulutuste uuring, 1997.
Ibid lk. 86.

Tabel 6. Sotsiaalkaitse süsteemi efektiivsus vaesuse leevendamisel erinevates riikides peretüübi järgi (vaesuspiir - 50% sissetulekumediaanist)

Riik	l täisk	2 täisk		l täisk + laps(ed)		2 täisk + 1-2 last		2 täisk + 3 ja enam last
Austraalia, 1994	75,3	71,6		45,8		64,2		25,9
Kanada, 1994	68,6	81,2		16,1		40,7		25,7
USA, 1994	60,0	75,2		16,9		64,6		46,0
Suurbritannia, 1995	88,3	85,5		48,6		3,2		2,4
Soome, 1991	79,8	93,3		89,1		78,8		79,6
Saksamaa, 1994	70,8	85,4		18,6		42,4		18,3
Rootsi, 1992	76,4	96,7		90,6		68,2		85,4
Holland, 1991	88,7	91,7		59,3		39,3		15,6
Poola, 1995	57,4	72,3		26,2		2,5		2,6
Tshehhi, 1992	94,5	95,9		70,0		86,5		90,5
Ungari, 1994	83,6	60,3		51,8		35,5		56,5
Slovakkia, 1992	66,6	93,2		71,1		76,9		88,7
Hispaania, 1990	-29,3	70,2		43,8		1,6		-21,6
Eesti,1997	90,7	88,0		51,2		30,2		33,8

Allikas: Luxembourg Income Study; ESA leibkonna sissetulekute ja kulutuste uuring, 1997
(Ibid. lk.87)

Kasutatud kirjandus:

Aarelaid-Tart, A. Majanduslik ja regionaalne ebavõrdsus - Eest Inimarengu aruanne 1996, Tallinn, 1996, lk.39-42

Ainsaar, M. Eesti laste- ja perepoliitika otsinguil - Laste ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. Tartu, 2000, lk. 163 (Põldma, A. (1998) Sotsiaal-ja rahvastikupoliitika Eestis 91-94, Rahvastiku uuringud RU seeria B nr-26, EKDK)

Aunsaar, M., Oras, K. Laste arvu mõjutavad tegurid Eestis - Laste- ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. Tartu, 2000, lk. 125

Kändas, O. Sotsiaalkindlustuse korralduse ja tulemuslikkuse võrdlus väljakujunenud ja üleminekumajandusega riikides - Laste- ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. Tartu, 2000, lk. 22

Narusk, A. Ühiskondliku arengu vastuolud. Väärtushinnangute ja hoiakute muutumine aastatel 1985-1998 - Eesti Inimarengu Aruanne 1999. Tallinn, 1999, lk.34

Püss, T. Integreerudes Euroopasse ja maailma: 4.4. Eesti sotsiaalkaitsest Euroopa Liidu taustadel: Laste ja peretoetused. - Eesti Inimarengu Aruanne 1998. Tallinn, 1998, lk. 86

Tavits, G. Lastetoetused kui sotsiaalpoliitiline abinõu lastega perekondade toetamiseks - Laste- ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. Tartu , 2000, lk.59

Vaesus Eestis: suutmatus, tahtmatus, paratamatus?: projekt "Vaesuse leevendamise riikliku strateegia väljatöötamine Eestis" - ÜRO Arenguprogramm Eestis; EV Sotsiaalministeerium; Tartu Ülikool; probleemseminar 27.-28.märts 1998

Vaesuse mustrid - Vaesuse leevendamine Eestis: taust ja sihiseaded. Tartu, 1999, lk. 19

Viies, M. Eesti täna: majandusreaalsus ja integratsioon: 3.1. Tulujaotus Eestis ja tema erisused: Tuluerisusi tingivad tegurid. - Eesti Inimarengu Aruanne 1998. Tallinn, 1998, lk.52-53.