VALIKUVABADUS HALLIST HAUANI
FRIEDMAN
REFERAAT
Anneli Onno
SA99
1930-ndatel aastatel oli Ameerika Ühendriike tabanud
majanduskriis. Just sellisel ajal, 4. 03. 1933 astus Ameerika
presidendina ametisse Franklin Delano Roosevelt.
Tal oli väljakujunenud nõuandjate grupp juba valimiste
ajal ja see jäi temaga koostööd tegema ka edaspidi.
Kandis see grupp nime "Uus kurss" ja uskus, et valitsuse
ülesanne on kaitsta üksikisikut saatuselöökide
eest ja kontrollida majanduse funktsioneerimist "üldistes
huvides".
Edward Bellamy 1887 a ilmunud romaanis "Vaadates tagasi"
kasutatakse väljendit "hällist hauani", mis
tähendab inimese kaitstust ja julgeolekut elu algusest kuni
elu lõpuni. Sellest põhimõttest lähtus
oma programmide koostamisel ka "Uus kurss"
Programmid:
1. majanduse reformimiseks
2. julgeolek ebaõnne puhul-sotsiaalkindlustus, tööpuuduskindlustus,
riiklik abi
3. teised ajutised programmid, millest mitmed kujunesid alalisteks.
Mõeldud olid vaesuse leevendamiseks. II maailmasõda
andis tööd paljudele, sest vaja oli toota sõjamaterjale
ja see andis usku valitsuse tegevusse paljudele juurde. 1946
aastal võeti vastu tööhõiveseadus. Oluline
oli hoolekande vallas 1964 aastal väljakuulutatud "sõda
vaesusele"
MOODSA HEAOLURIIGI SÜND
l. Saksamaa
Tänapäevalgi tunnustatud heaolumeetmed võttis
esimesena kasutusele Saksa Impeerium Otto von Bismarcki juhtimisel.
1880 aastate algul kehtestas ta sotsiaalkindlustussüsteemi,
mis hõlmas õnnetus, haigus-ja vanaduskindlustust.
2. Inglismaa
1908 kehtestas vanaduspensioni, mis tagas sissetuleku igale vähemalt
70 aastasele inimesele.
1911-riiklik kindlustusseadus, mille eesmärgiks oli tagada
haiguskindlustatus igale 17-70 aastasele töötavale
kodanikule ja kindlustus töötuse puhuks kui inimene
oli töötanud teatud teenistusaladel.
Sellesse süsteemi tehti sissemakseid nii tööandja,
töö võtja kui ka valitsuse poolt.
3. Rootsi
1915 aastal kohustuslike sissemaksetega vanaduspensioni süsteem.
Pensioni said kõik üle 67 aasta vanad isikud ja selle
summa sõltus sissemaksete suurusest. Samuti Rootsis suur
riiklik tööstusomand, riiklik elamuehitus.
HEAOLURIIGI TULEMUSED
Kõige kauem on heaoluriikideks peetud Suurbritanniat ja
Rootsit, kuid ometi on neis just suur inimeste rahulolematus.
Suurbritannias ei olda rahul:
l. liiga suured valitsemiskulud
2. inimesed pöörduvad eraarstide poole, sest riiklikus
tervishoius on ravile liiga pikad järjekorrad.
3. suurenenud tööpuudus. Valitsus ei suuda kända
kohustust tagada täielik tööhõive.
Rootsis on olukord parem, sest ta on jäänud sõdadest
puutumata kuid ka seal rahulolematus
l. kõrge inflatsioon
2. suurenenud tööpuudus
3. kõrged maksud, mis on viinud andekate inimeste emigreerumiseni
Ameerika Ühendriigid
1. suured valitsemiskulud
2. sotsiaalkindlustusmaksed tunduvad saajale liiga väikesed
ja maksjale liiga suured.
Sotsiaalkindlustus
Suurim heaoluprogramm, hõlmates vanadus-, toitjakaotus
ja töövõimetuspensioni ja tervisekindlustust.
Sotsiaalkindlustus loodi 1930-ndatel aastatel selleks, et oleks
olemas vahendid pensioni ja töövõimetuse korral.
Peale selle riiklik abi, mis oli mõeldud ajutisena vaid
nii kauaks kui tööhõive paraneb. Tänaseks
pole see aga kadunud vaid hoopis suurenenud.
Mis on paigast ära sotsiaalkindlustuse maksete osas?
1. Tänased maksed käiavad ennem pensionile! jäänute
pensioni väljamaksed
2. Töötajad maksavad kinni töötute abiraha.
3. Tänane saaja saab rohkem kui ise kunagi sisse maksis.
4. Rohkem saajaid, kui sissemaksjaid
5. Vaesem inimene läheb varem tööle, seega maksab
kauem makse
6. Vaesema inimese tervis halvem, seetõttu saab väljamakseid
vähem aega, sest risk surra varem suurem.
Riiklik abi
Kui korra inimesele abi määratud on tal sellest hiljem
väga raske loobuda
l. Abisaajate arv suureneb
2. Palju programme, mis dubleerivad üksteist. Olemas vähe
infot inimestel, millised programmid üldse olemas
3. Suured bürokraatia kulud
Elamusubsiidium
Võrreldes algusaegadega suuresti laienenud
l. elamud väikese sissetulekuga inimestele
2. linnade uuendamise programmid
3. ehitati vähem kui lammutati, kuritegevuse taimelava
4. ei tekkinud omaniku tunnet
Arstiabi
Suur vastutus valitsusel.
l. Suured ülalpidamiskulud,
2. teenused kallinenud ja samas ravijärjekorrad pikenenud
3. arstid emigreeruvad
Tegelikkus näitab, et inimesed oleks suutelised ise oma
ravi eest maksma.
HEAOLURIIGI EKSIRADA
Kõik kavandatu pole läinud nii nagu sooviti. Algul
oli maksjaid sotsiaalkindlustusse palju ja saajaid vähe.
Nüüd aga olukord muutunud vastupidiseks. Samuti on
suurenenud valitsemiskulud.
Raha kulutamisel neli kategooriat:
I kulutan enda raha enda tarbeks-püüan saada maksimumi
II kulutan enda raha kellegi teise peale-püüan otstarbekalt
kulutada, kuid lähtun enda huvidest
III kulutan teise raha enda peale-pole huvitatud säästmisest
IV kulutan teise raha kellegi kolmanda peale-lihtsalt kulutan,
tulu saamise huvi puudub Samuti valitsusprogrammid püütakse
pöörata endale kasulikuks ja seetõttu toovad
nad sageli käsu keskmise ja kõrgema sissetulekuga
inimestele. Raha jõuab saajani vähem kui algselt
üle kanti, sest vahepeal palju lisakulutusi. Nii ei täidagi
paljud programmid oma eesmärki ja selle kõrvaldamiseks
töötatakse välja täiendavaid programme.
MIDA TULEKS ETTE VÕTTA
Selge on, et paljusid programme poleks pidanud üldse käivitama,
siis oleks inimesed ise pidanud tegutsema hakkama ja lahendusi
leidma. Inimestel on harjumus et teised lahendavad tema probleemid.
Seetõttu püütaksegi nüüd inimest ise
panna ettevalmistama oma pensionileminekut.
Teiseks on negatiivse ja positiivse tulumaksu ühendamine.
Selleks kehtestada "kuluraha", mis on kindel summa
iga pereliikme kohta. . Kui sissetulek ei ületa kuluraha.
siis tulumaksu pole, kui aga ületab, siis tuleb ülejäägilt
tulumaksu maksta. Kasu oleks sellest muidugi siis kui see programm
asendab teisi, mitte ei lisandu nendele.
Peale selle jääks väiksemas osas riiklik abi neile
kellel väike sissetulek. Selline süsteem vähendab
bürokraatiat.
MIS POLIITILISELT TEOSTATAV?
Plaan muuta tulumaksu ammu kuid sellest pole huvitatud programmi
haldajad ega toetuse saajad. Käiku läheks ta siis.
kui tagatakse pere sissetuleku baastase hoolekandest elavale
perele, kui selguksid maksumaksja kulud.
JÄRELDUS
1. Kõike on tehtud nagu hea eesmärgi nimel, kuid
arvukate programmidega on võetud inimeselt huvi ise oma
eluga toime tulla ja lahendusi leida.
2. Nõrgeneb stiimul töötada.
3. Sotsiaalkindlustuse eelarve on tohutu, kuid ometi finantsraskused.
valitsuskulud liiga suured
4. Noored leiavad et sissemaksed liiga suured, vanad leiavad,
et väljamaksed liiga väikesed.
|