Juhendaja: K. Kotka

Sisukord

Sisukord

Sissejuhatus

1. Seadusandlus

2. Üldandmed

3. Riiklike hoolekandeasutuste hetkeseis ja probleemid

4. Mittetulundusühingu Halinga Turvakoduhoolealuste elukvaliteet

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus

Referaat Üldhooldekodudes hooldavate vanurite elukvaliteetja teenuste osa annab ülevaate vanureid puudutavatest seadustest,statistilistest üldandmetest, kvaliteedi nõuetest,riiklike hoolekandeasutuse hetkeseisust ja probleemidest ningmittetulundusühingu tutvustusest ja tegevustest ning sealsetehoolealuste elukvaliteedist ja teenustest.

Esimeses peatükis on lähemalt vaadeldud vanureidpuudutavaid artikleid ja paragrahve Inimõiguste ülddeklaratsioonist,Eesti Vabariigi Põhiseadusest, Sotsiaalhoolekande seadusest.Euroopa Sotsiaalhartast ja Riiklik Pensionikindlustuse seadusest.

Teises peatükis on tähelepanu keskmes Eesti vanuritehetkeseisus statistiliste andmete

põhjal, samuti üldhooldekodude statistilised andmedja tendentsid.

Kolmandas peatükis on kirjeldatud riiklike hoolekandeasutusehetkeseisu ja probleeme, mille aluseks on 1997/1998. aastal läbiviidud riiklike hoolekandeasutuste hindamise projekt, mis oliesimene katse anda ülevaade riiklikest hoolekandeasutustest.Vaadeldavateks olid 50 hoolekandeasutust.

Neljandas peatükis on lähemalt vaadeldud ühemittetulundusühingu - Halinga Turvakodu - hoolealuste elukvaliteetiseonduvalt keskkonnas!, klientuurist, personalist, pakutavatestteenustest ja hoolealustele korraldatud küsitlustest, misviidi läbi autori poolt seoses selle tööga.

Töö eesmärgiks on anda ülevaade ja hetkeseisüldhooldekodudes olevatest vanuritest, hooldekodudest javanurite elukvaliteedist.

Töös on kasutatud raamatuid, ajakirju, ajalehti,interneti ja Halinga Turvakodu dokumente.

l. Seadusandlus

Kui me vaatleme elu erivaldkondi peame paratamatult pööramatähelepanu ka seadustele kuna seadused panevad elu raamidesseja annavad täpsed kriteeriumid vastavale eluvaldkonnale.Oma referaadis puudutan sellele teemale olulisi seadusi ja annanlühiülevaate olulistest artiklitest ja paragrahvidest.

Inimõiguste ülddeklaratsioon kaitseb inimesteõigusi ja vabadusi. Eesti Vabariik on ratifitseerinudkõik olulisemad inimõiguste alased rahvusvahelisedkokkulepped. Järgnevalt ülevaade referaadile olulistestartiklitest:

-   artikkel 2 sätestab, et kõik inimesedon selle deklaratsiooni ees võrdsed.Igal inimesel peavad olema kõik selle deklaratsioonigavälja kuulutatud õigused ja vabadused, olenematarassist, nahavärvusest, soost, keelest, usulisest, poliitilisestvõi muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsestpäritolust, varanduslikust, seisuslikust või muustasjaolust.

-   artikkel 25 ütleb, et igal inimesel onõigus sellisele elatustasemele, sealhulgas toit, riietus,korter, arstiabi ja vajalik sotsiaalne teenindamine, mis on nõutavtema enda ja perekonna tervise ja heaolu hoidmiseks, ja õiguskindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse,lesestumise ja vanaduse saabumise korral või mõnelmuul elatusvahenditest ilmajäämise juhul inimestestendast olenemata põhjustel.

Eesti Vabariigi põhiseadus on Eestis aluseksriigi valitsemisele ja teistele seadustele. Seadus sätestabriigikorra, riigipiiri, riigivõimu teostamise, riigi keele,inimeste põhiõigused ja kohustused, riigikaitse,kohtu korralduse ja kohaliku omavalitsuse funktsioonid. Kunasee seadus on riigis kõige aluseks, on vajalik ka siitmõned paragrahvid välja tuua:

-   paragrahv 12 ütleb, et kõik on seaduseees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilistevõi muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundivõi muude asjaolude tõttu.

-   paragrahv 28 annab igaühele õigusetervise kaitsele: eesti kodanikul on õigus riigi abilevanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puudusekorral.

Sotsiaalhoolekande seadus võeti Eestis vastu 1995.a. Kuna see seadus on aluseks sotsiaalhoolekande põhimõteteleja korraldusele, siis järgnevalt mõningad väljavõttedsellest seadusest:

 - Sotsiaalhoolekande põhimõteteks on paragrahv3 järgi:

1) inimõiguste järgimine;

2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetulekueest;

3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalusedtoimetulekuks ei ole piisavad;

4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.

Kõik need põhimõtted on olulised ja vajalikudvanurite hooldamisel hoolekandeasutuses.

-   Paragrahv 10 loetleb erinevaid sotsiaalteenuseid,millest üks ongi hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses.

-   Järgnevalt annab paragrahv 16 selge ülevaate,milline on hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses.Nimelt on hoolekandeasutus päevaselt või ööpäevaselttegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende ealeja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine,rehabilitatsioon, kasvatamine ja arendamine. Päevane hoolekandeasutuson asutus, kus viibivate isikute päevase hooldamisega toetataksenende isikute või perekonnaliikmete iseseisvat toimetulekutning ööpäevane hoolekandeasutus on asutus, kusviibivad isikud, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorratõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kui nendetoimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenustevõi muu abi osutamisega. Selles töös pöörataksepeatähelepanu ööpäevasele hoolekandeasutusele.

-   Paragrahv 18 loetleb üles hoolekandeasutusteliigid, millest üks on üldhooldekodu - vanuritele japuuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniksloodud asutus. Oma töös vaatlemegi üldhooldekodutüüpi asutust.

-   Üles võib märkida ka Paragrahv20 - ne, mis sätestab hoolekandeasutuses viibiva isiku õigustepiiramise - hooldekodus on ka omad piirangud, näiteks eitohi elaniku valduses olla alkoholi, narkootikume jms.

-   Paragrahv 27 sätestab detailselt vanuritesotsiaalhoolekande, kus vanurite toimetulekule kaasaaitamiseksneile harjumuspärases keskkonnas ning teiste inimestegavõrdväärseks eluks valla - või linnavalitsus:

1) loob võimalused odavamaks toitlustamiseks;

2) tagab osutatavate teenuste kohta informatsiooni kättesaadavuseja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks;

3) loob võimalused suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks;

4) tagab hoolekandeasutustes elavatele vanuritele turvalisuse,iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaledanende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.

Euroopa sotsiaalharta sätestab kohustused selleharta vastuvõtnud riigile (Eesti kirjutas parandatud jatäiendatud sotsiaalhartale alla 1998. aastal ning Eestishakkas parandatud ja täiendatud sotsiaalharta kehtima l.november 2000) ja õigused inimestele töövaldkonnas,eluaseme valdkonnas, tervise valdkonnas, sotsiaalkaitse valdkonnas,perekonnas, laste, puuetega isikute ja vanurite õigusednende elu paremaks toimetulekuks. Oma referaadis toon väljavanurite õigused lähtuvalt sotsiaalhartast:

 - Artikkel 23 sätestab vanurite õiguse saadasotsiaalset kaitset:

et rakendada tulemuslikult vanurite õigust saada sotsiaalsetkaitset, kohustuvad lepingupooled võtma või toetamakas otse või koostöös avalik - õiguslikeja eraõiguslike organisatsioonidega asjakohaseid meetmeid,mille eesmärk on eelkõige:

1. Võimaldada vanuritel jääda võimalikultkauaks ühiskonna täieõiguslikeks liikmetekstagades neile:

a) piisavad vahendid, mis võimaldavad neil jätkatainimväärset elu ning osaleda aktiivselt avalikus, sotsiaal- ja kultuurielus;

b) informatsiooni vanuritele mõeldud teenuste ja vahenditening nende kasutamise võimaluste kohta;

2. Võimaldada vanuritel vabalt valida oma eluviis ningjätkata iseseisvat elu harjumuspärases ümbruses,kuni nad seda soovivad ja selleks võimelised on, tagadesneile:

a) nende vajadustele ning tervislikule seisundile sobiva elukohavõi elukoha kohandamiseks piisava toetuse;

b) nende seisundile hädavajaliku tervishoiu - ja muudeteenuste osutamise;

3. Austades nende eraelu, tagada hooldekodudes elavatele vanuritelekohane toetus ning osalemine hooldekodu elutingimusi puudutavateotsuste langetamisel.

Riikliku Pensionikindlustuse seadus, mis jõustus01.04.2000 ning on samuti väga oluline seadus sätestadeseakate peamise sissetuleku ehk pensioni arvestamise ja saamisekorra.

-   Riikliku Pensionikindlustuse seaduse järgion vanuril õigus saada vanaduspensioni. Selle saamisekspeab vanur olema 63 - aastane, omandatud Eestis vähemalt15 aastat pensioniõiguslikku staazi või pensionikindlustusstaazi.

-   Vanuril on võimalik saada ka sooduspensioni.Soodustingimustel on võimalik pensioni saada:

isikutel, kes kasvatasid üles teatud vanuseni teatudarvu lapsi;

isikutel, kes töötasid eritingimustega töödel.

-   Riikliku pensionikindlustuse seaduses on sätestatud,et inimesel on õigus minna 2 aastat enne pensioniõiguslikuvanuse saabumist ennetähtaegsele pensionile, kui inimeneomab selleks nõutavat pensioniõiguslikku võipensionikindlustusstaazi, kuid ei oma veel vastavat vanust. Kättesaadavpension väheneb iga ettenähtud pensionieast varem pensionilejäämise kuu eest 0,4 % võrra , kehtib sellisenakogu elu lõpuni ja seda ümber muutma ei hakata.

-   Lisaks võidakse juurde maksta ka pensionilisasid(need kõiguvad 10 - 100% - ni rahvapensioni määrast).Sellega tegeleb Pensioniamet.

-   Toitjakaotuspension on ette nähtud toitjasurma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele.Muutunud on pensioni saamise tingimused lahutatud abikaasalevõi lesele. Lahutatud abikaasale pensioni saamise tingimusekspeab abielu olema kestnud endise 10 aasta asemel 25 aastat. Toitjakaotuspensionisaamiseks on vajalik pensionikindlustuse või pensionikindlustusstaaziolemasolu.

-    Rahvapensioni on õigus saada isikul,kellel ei ole õigust vanadus, töövõimetus- või toitjakaotuspensionile nõutava pensioniõiguslikuvõi pensionikindlustusstaazi puudumise tõttu. Sellesaamisel on olulised 3 tingimust:

 - isik peab olema 63 - aastane ja Eestis elanud alaliseelanikuna või tähtajalise elamisloa alusel vähemalt5 aastat enne pensioni taotlemist

 - inimene on tunnistatud püsivalt töövõimetuks,töövõime kaotuse protsent on 40 ja puudub pensioniõiguslikvõi pensionikindlustusstaaz töövõimetuspensionimääramiseks

 - isikul, kellel nõutava pensioniõiguslikuvõi pensionikindlustusstaazi puudumisega ei ole õigusttoitjakaotuspensionile.

Alates l. aprillist 2000 rahvapensioni määr on 800EEK.

 - Pensioniõiguslik staazi hulka kuulub aeg, kuitööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu ja seevõetakse arvesse vastavalt sellele kas sotsiaalmaksu makstivõi mitte.

Pensionikindlustusstaazi arvestamise aluseks on see kas isikmaksis sotsiaalmaksu või mitte. Sotsiaalmaks peab olemamiinimumpalga pealt arvestatud.

 - Pensioni maksmisel kehtivad järgmised reeglid:

 - töötaval pensionäril, vanadus - võiinvaliidsuspensionäril on võimalik pension kättesaada täisulatuses olenemata töötasust

 - pensioni on pensionärile võimalus väljamaksta volikirja alusel. Sel juhul ei pea pensionär isepensioni järele minema. Volikirja alusel makstakse pensioni3 aastat järjest. Kui volikirjas tähtaega märgitudei ole kehtib see l. aasta. Volikiri peab olema kirjalik ja alates01.04.2000 notariaalselt tõestatud.

2. Üldandmed

Kellelgi pole enam saladuseks, et maailma elanikkond vananebjõudsalt. Kui ÜRO statistika järgi oli 1950.aastatel maailmas ligikaudu 200 miljonit 60 - aastast võivanemat inimest, siis 1975. aastaks suurenes see arv juba 350miljonini. Sajandivahetusel oli eakate arv umbes 590 miljonit.Tasub teada ka fakti, et keskmine eluiga selle sajandi algusesoli 40 eluaastat, siis nüüdseks on see kaks korda kõrgem- 80 eluaastat.

1999. aasta Eesti rahvaarvuks oli l 445 580, neistmehi 672 676 ja naisi 772 904. Nendest pensioniealisivanuserühmas 60 - 85+ oli 288 101, seega 19,9% ligikaudu20% rahvastikust olid pensionärid. Tegelikult on see protsentsuurem kuna vanuserühmas 55 - 59 on osa inimesi pensioniealised,mis suurendavad seda arvu ja protsenti veelgi, arvatakse, etpensionäride protsentuaalne näit on umbes 25% - iganeljas eesti kodanik on pensionär. Ja aastatega see arvkasvab veelgi kuna on toimunud keskmise eluea pikenemine ja ondomineerinud sündivuse madal tase. Lähema kümneaasta jooksul ootab Eestit hüppeline rahvastiku vananeminekuna pensioniikka jõuab korraga rohkearvuline põlvkondja eelnevalt öeldud - sündivus on olnud madal.

Pensionäride arvust 288 101 olid 1999. aastal186 682 naised ja 101 419 mehed, seega on suurnaiste osakaal. Protsentuaalselt jagunevad need järgmiselt:naisi 64,8 % ja mehi 35,2 %. Selle põhjuseks on meestesuurem ja varajasem suremus, kui naistel. Sellised asjaolud tekitavadsuuri nõudeid hoolekande süsteemile. Samuti on suurenenudüksikute, üksi elavate vanurite osakaal, kellelkas pole peret ja lapsi või on nendega side kätkenud.

Veel lähiminevikus olid sotsiaalhoolekande ainsad teenusedlaste, vanurite ja puuetega inimeste hooldamine riiklikeshoolekandeasutustes ja vanemliku hoolitsuseta jäänudlaste ning kuni kaheksateistaastate noorukite elu korraldamine.1990. aastatel tihenes täiskasvanute hoolekandeasutustevõrk, pidevalt suurenes hooldekandeasutuste arv ning uuedhoolekande asutused on enamasti väikesed ja sageli kodukohalähedal. Sellele vaatamata peab tõdema, et hooldekodukohtinapib. 1997 aasta algul taotles täiskasvanute hoolekandeasutussekohti ligi 300 inimest. Hinnanguliselt on vajadus uute hooldekohtadejärele tunduvalt suurem.

Ülaltoodud arvudest, mis andsid ülevaate pensionäridearvust, lähtuvalt on kasvanud ka hoolekandeasutuste ja sealsetekohtade arv.

Näiteks oli 1960 aastal täiskasvanute hoolekandeasutusi34, 1970. ja 1980. aastal 36 hoolekandeasutust, 1990. aastal37 ja 1996. aastal 96, 1997. aastal 102 ja 1998. aastal 107 hoolekandeasutustning 1999. aastal 113 täiskasvanute hoolekandeasutust. Nendest1990. aastal oli üldhooldekodusid 22, 1996. aastal81, 1997. aastal 85, 1998. aastal 89 ja 1999. aastal 94 üldhooldekodu.Nagu näeme on selliste asutuste arv pidevalt kasvanud. Samution kasvanud hoolealuste arv: hoolealuseid täiskasvanutehoolekandeasutuses: 1990. aastal 4 795, neist üldhooldekodudesl 545; 1996. aastal 5 249, neist üldhooldekodudes 2 744;1997. aastal 5 446, neist üldhooldekodudes 2 837 hoolealust;1998. aastal 5 609, millest 3 013 olid üldhooldekodudesja 1999. aastal 5 794 hoolealust, kellest 3 159 kuulusid üldhooldekodudesse.Pöördudes veelkord üldhooldekodude arvu juurde,saame rääkida ka nendest arvudest maakonniti: Harjumaal- 9, Hiiumaal - 1, Ida - Virumaal - 9, Jõgevamaal - 4,Järvamaal - 2, Lääne - Virumaal - 2, Põlvamaal- 7, Pärnumaal - 11, Raplamaal - 8, Saaremaal - 5, Tartumaal- 6, Valgamaal - 7, Viljandimaal - 10 ja Võrumaal - 6üldhooldekodu. Nendest hooldekodudest on enamus kohalikuomavalitsuse hallatavad - 77 hoolekandeasutust, järgnevaltoli 10 riigi hallatavat üldhooldekodu, seejärel ainult5 Eesti eraõigusliku isiku hallatavat asutust (kolmassektor) ning 2 asutust kuulusid muu alla. Siiski oli täiskasvanutehoolekandeasutustes vajadus täiendavate kohtade järgi:1999.aasta lõpul oli kokku 254 täiendavat vajadustning sellest arvust oli üldtüüpi hoolekandeasutustes171 täiendava koha vajadust. Kuigi riigis tervikuna ületaskohtade arv hoolealuste arvu, on samaaegne kohtade täiendavvajadus tingitud hoolealuste paigutamise vajadusest võimalikultlähedale oma endisele elukohale. Kõige suurem olitäiendavate kohtade vajadus Pärnumaal (32 kohta), järgnesidValgamaa, Lääne - Virumaa ja Ida - Virumaa (kõigis20 kohta).

Samuti on vajalik tähelepanu pöörata pensioniliikidele ja suurustele, mida hoolduselolevad isikud saavadkuna nende sissetulekuks on pension ja hoolekande kulutuste eestmaksavad nad oma pensioniga vähemalt mingis osas kindlasti.Riiklikku pensioni saavad hoolealuseid oli 1997. aastal üldhooldekodudeskokku 2 837 inimest, 1998. aastal 3011 hoolealust ja 1999. aastal3147 hoolealust. Nendest arvudest lähtuvalt oli igal aastalkõige rohkem vanaduspensioni saajaid, seejärel olidinvaliidsuspensioni saajad, rahvapensionisaajad, väljateenitudaastate pensioni saajad ja kõige lõpuks toitjakaotuspensionisaajad.

Väljamakstud kuupensioni suurus oli aastatel 1995- 1998 järgmine:

1995. aastal oli keskmise pensioni suurus 586 krooni, 1996.aastal 879 krooni, 1997. aastal l 037 ja 1998. aastal l 096 krooni.

Vanaduspensioni keskmine suurus 1995. aastal 612 krooni, 1996.aastal 930 krooni, 1997. aastal l 100 ja 1998. aastal l 160 krooni.

Invaliidsuspensioni keskmine suurus oli 1995. aastal 482,1996. aastal 689 krooni, 1997. aastal 809 krooni ning 1998. aastal863 krooni.

Kuna hoolekande personalist sõltub hoolekandeasutusesväga palju - teeninduskvaliteet, õhkkond, asutusevälimus ja korrasolek, klientide rahulolu jne, siis vaatlemeka hoolekandeasutuse ametikohti, töötajaid vanuse jasoo järgi:

Hoolekandeasutuse ametikohad täiskasvanute hoolekandeasutustesoli 1997. aastal kokku 2 793, 1998. aastal 2 734 ja 1999. aastalkokku 2 797. Nendest 1997. aastal oli üldhooldekodudes ametikohtil 476, seega 1,9 hoolealust täidetud ametikoha kohta;

1998. aastal l 455 ametikohta - 2,1 hoolealust täidetudametikoha kohta j a 1999. aastal l527, seega 2,1 hoolealust täidetudametikoha kohta.

Hoolekandeasutuse töötajad soo ja vanuse järgi1999. aastal jagunevad järgmiselt:

Kõige rohkem on naisi vanuseklassis 40 - 49 ja 50 -59 ja meeste vanuseklassis samamoodi. Seejärel tuleb vanusevahemik30 - 39, siis 60 ja enam ning viimasteks on vanusevahemikud 25- 29 ja alla 25. Hoolekandeasutuse töötajatest domineerivadnaised: 2338 töötajat on naised ja 481 mehed.

Hoolekandeasutuse kuludest sõltub hoolekandeteenuse hind ning seega on mõtekas vaadelda hoolekandeasutusekulusid: kõige suuremad täiskasvanute hoolekandeasutusekulud on seotud majandamiskuludega ja personalikuludega, seejärelon toitlustamine ja ravimid. Mõistagi on kulutused aasta- aastalt kasvanud. Näiteks, 1999. aasta üldhooldekodudekulud jagunesid järgnevalt:

Alles hiljuti vaadeldi sotsiaalhoolekannet Eestis kui tülikat,kulukat ja riiki häbistavat tegevust. Selleks, et näidatariiki tugevamana, vaikiti süsteemile mittesobilike inimesteprobleemid maha. Varasemast ajast on teada kinnised psühhiaatriahaiglad, lastekodud puuetega lastele ning teised hooldekodud,mis tihti meenutasid rohkem vanglat kui haiglat või hooldekodu.Õnneks on hakatud aru saama, et hoolekandeasutustes elavatelinimestel on õigus samadele võimalustele, haridusele,tööle, eneseteostusele, perekonnale jms nagu kõikidelteistel. Rõhutatakse inimõigusi ja teenuse kvaliteeti,millele viimasel ajal on suuremat tähelepanu pööramahakatud, samuti soovitakse suunduda avahoolduse poole ja tunnistadaeakat inimest aktiivseks kodanikuks ühiskonnas, kes saabise hakkama ja vajab minimaalset abi, väärtustatakseeakaid inimesi ja mõistetakse nende olulist rolli ja generatsioonidevahelist solidaarsust. Samuti on vanuripoliitika eesmärkidekseelnevalt öeldud. Kuid nagu me nägime eelnevatest statistilistestandmetest on siiski vajadus hoolekandeasutuste järgi ningneid ei tohiks kinni panna, vaid tuleks vaadata üle kvaliteetja võimalikud väljapoole pakutavad teenused (avahoolduseteenuse, päevakeskuse pakkumine asutusel poolt). Vajataksenii koolitust kui kvaliteedi standardite kehtestamist. Hoolekandeasutusekvaliteedi tagamise seisukohast on kõige olulisemad alljärgnevadvaldkonnad:

Füüsiline keskkond - eluruumid, magamine,säilitusruumid, puhtus, hubasus.

Toit ja söögikorrad - kvaliteet, valik, keskkond.

Hoolduspraktika - igapäevane hooldus, kas kasutatavpraktika rahuldab asukate või personali vajadusi; asukateja personali vahelised suhted, tervishoid.

Personal - arv, kvaliteet, spetsialiseerumine, hoiakud,rotatsioon ja töökohad.

Personali koolitus ja arendamine - supervisioon, koolitus,ekspertteadmised, oskused ja kogemused.

Dokumenteerimine - ülestähendamine, konfidentsiaalsus,juurdepääs.

Igapäevane tegevus - igavus, stimuleerimine, haridus,koolitus, külastajad.

Hooldekodu sisekliima - õhkkond.

Kaitstus kuritarvitamise eest - personal, teised asukad,pereliikmed, eestkostja.

Hooldekodu juhtimine - kirjalikud protseduurid, standarditekehtestamine ja jälgimine, suhted välismaailmaga.

Hooldekodude asukate ja personali tervishoid ja ohutus.

Sellised faktorid määravad ära asukate elukvaliteedi:omamise, osalemise, suhtlemise ressursid ja võimalused.

3. Riiklike hoolekandeasutuste hetkeseisja probleemid

1997/1998. aastal viidi läbi riiklike hoolekandeasutustehindamise projekt, mis oli esimene katse anda põhjalikülevaade kõikidest riiklikest hoolekandeasutustestEestis. Projektis osalesid kohalikud eksperdid, kes külastasidantud asutusi ning viisid läbi intervjuusid ja vaatlust,eelnevalt saadeti asutusse ankeedid ja hinnangulehed. Kokkukülastati 50 hoolekandeasutust: asutuses olihoolealuseid kokku 4381.

Hoolekandeasutused: 50, neist

hooldekodud 13

erihooldekodud 16

kool - kodud 4

lastekodud 16

noortekodud l

Asutushoolekande arengu esmaseks eesmärgiks on, et kõikEestis toimivad hoolekandeasutused pakuksid võimalusedinimväärseks eluks. Hooldusasutuses peaks soodustamahea hooldamise ja taastusravi abil kliendi kiiret tagasipöördumistkoju või pakkuma talle elamist võimalikult kodulähedastestingimustes. Elukeskkond peaks olema vaheldusrikas. Inimväärneeluase eeldab vähemalt sooja ruumi (valgust ja soojust),puhast vett, põhiliste hügieenitingimuste olemasolu,samuti piisavat ruumi ja elementaarset privaatsust ning isiklikkuelukeskkonda. Lisaks arvatakse inimväärse eluasemejuurde sidepidamisvõimalused lähedastega.

Uuringu tulemustest selgus:

 - Hoolekandeasutused asuvad valdavalt vanades mõisahoonetes,mille tehniline seisukord on väga halb, enamus hoonetestei vasta erivajadustega inimeste nõuetele - võimatuon siseneda hoonetesse ratastooliga, hoonetes puuduvad liftidja kaldteed. Ümberkujundamine ja kohandamine on kallis jaei anna alati soovitud tulemusi, paljudes hoonetes pole lubatudteha muudatusi kuna vanad mõisahooned on muinsuskaitseall või arhitektuuri mälestised.

 - Paljudes hoolekandeasutustes on ühe elaniku kohtavähe elamispinda - ülerahvastus on suur. Näiteksoli Valkla Hooldekodus ühe elaniku kohta pinda 2,9 m2, samasaga Pärnu Lastekodus 42 m2. Hoolekandeasutuste keskmineoli 15,5 m2 ühe elaniku kohta, mis aga on petlik kuna vägasuure osa sellest moodustavad koridorid ja muud üldkasutatavadruumid. Samuti on siiski järjekorrad asutusse pääsemiseks.

 - Elu põhieeldused - puhtus, pesemisvõimalused,toitlustamine - on enamasti olemas. Elamistingimused on rahuldavad,ent ei vasta nüüdisaja nõuetele.

 - Mis puudutab aga privaatsust, isiklikku elukeskkondaja elamistingimuste võimalikku kodulähedust, siispaljudes asutustes need puuduvad. Nii näiteks puuduvad ustelelanike nimed, ei koputata ega küsita luba sisenemiseks,samuti on hoolealustel vähe oma koduseid asju.

 - Kõikides hoolekandeasutustes on kättesaadavarstiabi, kuid hingehoid, psühholoogiline teenindamine jarehabilitatsiooni teenused sageli kas puuduvad või onnõrgalt arenenud.

 - Probleemiks on vaba aja sisustamine - hoolealusedveedavad oma aega tegevusetult. Kõikides hooldekodudespole võimalusi töötamiseks.

Kuna personal ja juhataja on hoolekandeasutuses vägaolulised ning tihti on juhatajad enda peale võtnud vastutuseasutuses toimunu eest ja sellega seoses ka tunduvalt suurematöökoormuse, siis uuriti ka personali:

-   Hoolekandeasutustes töötas 2466 inimest,kellest vaid 145 oli sotsiaaltööalane haridus. Keskmiselton kähe hoolealuse kohta üks töötaja. Enamuspersonalist on vanuses 40 - 50, palju on ka 50 - 60 aastaseidtöötajaid. Umbes 80% töötajatest on naised.Kõige rohkem on keskharidusega töötajaid. Personaliorienteeritus koolitusele on viimaste aastatega suurenenud, küllaltkipalju osaletakse mitmesugustel kursustel ja koolitustel. Suhteliseltmadalad palgad ei võimalda palgata kõrgelt kvalifitseeritudtööjõudu.

-   Paljudele hooldekodudele on probleemiks asutuseohutus. Vähesed on kindlustatud, mida oleks aga vajaliktingimata teha. Päästetehnikaga varustatus on halbning õnnetuste korral olemasolevatest vahenditest ei piisa.Samuti puuduvad enamusel signalisatsiooni süsteemid, millekaudu hoolealused saaksid vajadusel abi kutsuda. Öötundidelon personali vähe ning alati pole võimalik tagadaturvalisust. Hoolealuste paigutus asutuses on kohandatud personalijärgi ega pea silmas ohutuse nõudeid. Nii on lamajadtihti kõige kõrgemal korrusel ja käijad tavaliseltesimesel korrusel.

-   Võrreldes varasemaga on siiski olukordparanenud - kõik püüdlevad inimkesksema ühiskonnapoole ja mõistavad, et hoolealused pole kasutatavad, vaidkliendid, keda tuleb väärikalt kõhelda ja kuikliendid, kes annavad personalile tööd ja leiba.

-   Leiti veel, et kõik asutused tegutsevadomapead ja asutuste vaheline koostöö on minimaalne.

Nagu näeme, on mitmed tendentsid eelnevalt statistilistestandmetest juba välja tulnud. Sellised probleemid ja hetkeseison Eesti hoolekandeasutustes. Saame järeldada, et inimesteelukvaliteet pole piisaval tasemel ning on piiratud. Omaminepensionite näol on väike kuna pensioni suurused eiole piisavad, et maksta hoolekandeasutuse teenuse eest, abistamapeavad rahaliselt nii perekond kui ka vald. Pensionist saadav15% - line osa oma rahakotti on samuti väga väike summa.Samas aga on hoolealustel olemas soe toit, eluase ja riided (tihtipealesaadetakse sellisesse asutusse humanitaarabi korras riideid),mis on küllaltki kaalukas osa elukvaliteedis. Osaleminekipub jääma väheseks kuna tegevust napib ja sellesttulenevalt tekib igavus ja rutiinsus. Puudub ka oskuste arendamineja töö võimaldamine, mis annaks osalemiselepalju juurde.

Suhted on kahepoolselt mõistetavad: suhted omastegaja sisemised suhted hoolealuste ja personaliga. Olenevalt vanuriston see erinev. Mõnel on suhted väga heal tasemel,näiteks eksisteerivad suhted personali, hoolealuste ja omastega,mõnel aga puuduvad omaksed ja ei suudeta kõigihoolealustega hästi läbi saada, mis vanurite puhulon tavaline nähtus aga samuti hoitakse ka omavahel kokku.Ressursid ja võimalused on nii vanuri enda kui ka asutuseteha: asutus peaks pakkuma töö võimalusi jaenda arendamise võimalusi, samuti meelelahutuse võimalusihoolealustele. Vanuris peaks nägema eelkõige aktiivsetelus osalejat ja enda eest vastutavat. Vanurite vaheline suhtleminepeaks olema aktiivne ja nende arvamused ja hinnangud väljendatudselgelt asutusele, et asunikud ise osaleksid asutuse elu korraldamises.

Et hoiduda hoolekandeasutuse ülerahvastusest, tuleksvõimaldada vanuritel elada täisväärtuslikultja võimalikult kaua oma kodukohas, väärtustadaeakaid ja teadvustada vananemisega seotuid aspekte, teadvustadaeneseabiliikumisest ja vaba aja võimalustest, informatsioonipakkumine sotsiaalteenustest, säilitada võimalikultkauaks eakama elanikkonna töövõime.

Kui aga tekib olukord, kus ei ole teist võimalust,kui pöörduda hoolekandeasutusse, näiteks maalei ole avahooldus alati odavaim variant - vahemaad ja transpordikuludon suured ja talvised teeolud ei lase iga päev hooldusalusejuures käia ning paraku ei võimalda paljude vanuritekodune elamine nõuetekohast ja isegi mitte kõigeolulisemat koduhooldust või siis tõesti ei olevanur võimeline ise hakkama saama füüsilisevõi psüühilise puude tõttu, sel juhultuleb tähelepanu pöörata sobivale elukeskkonnale,mille aluseks on kvaliteetne elu.

4. Mittetulundusühingu Halinga Turvakoduhoolealuste elukvaliteet.

Samuti on üheks sotsiaalhoolekande teenuse kvaliteedisaavutamise võimaluseks kolmas sektor kui mittetulunduslik,vabatahtlik sektor ehk nn. NGO - d, eesti keelne

lühend VVO.

Järgnevalt toon välja teesid teemal mittetulundussektoriroll hoolekande toetajana ühiskonnas:

-   Kui osaleja hoolekande kaasajastamisel, paindlikumaksmuutmisel ja üldisele arengule kaasaaitamisel ning seeläbika elanikkonnale parema elukvaliteedi tagamisel;

-   Kui rahvusvaheline koostöö edendajana;

-   Kui võimalik kaasarääkiv, otsustavja vastutav jõud riiklikku - regionaal – ja piirkondlikkuarengut puudutavates küsimustes;

-   Kui lüli ametniku ja inimese vahel, misloob soodsa aluse inimesele lähemal olles spetsialiseeritulttöötada erinevate riskirühmadega, nagu vanurid,lapsed, puuetega inimesed, sõltlased jne;

-   Kui inimeste ja institutsioonide vaba ressursikoondaja ja suunaja;

-   Kui eneseabi võimalus ja vajadus.

Näeme, et kolmas sektor on vaga olulise tähtsuseganing riik peaks selliste organisatsioonide tegevuse keskkondavõimaldama ja soodustama kuna NGO - d on võimelisedpakkuma avalikke kaupu või teenuseid efektiivsemalt -odavama hinna ja parema kvaliteediga kui valitsusasutused, konkurentsitekkides saavutatakse teenuse odavam hind, NGO - d on paindlikumadja kiiremad reageerides teatud situatsioonile, nad on lähemalkliendi tegelikele vajadustele ja omavad turu olukorra parematülevaadet.

Järgnevalt vaatleme, kuidas on olukord mittetulundussektoripoolt pakutava teenuse korraldamisel ja probleemid seonduvaltsellega, eritähelepanu pöörame klientide elukvaliteedile.Analüüs ja järeldused on tehtud ühe mittetulundusühingupõhjal.

Halinga Turvakodu asub Halinga vallas Tõrdukülas. Hoone valmis 1995. aastal, asutus on kahekorruseline,kus on 17 tuba hoolealustele, köök, söögisaal,med. tuba, puhketuba, juhataja kabinet, personali puhkeruum,pesuköök, laoruumid, saun ning 8 sansõlme.

8. mail 1995. aastal asus Turvakodu juhatajana tööleMati Rosenstein. Halinga Turvakodu alustas tegevust iseseisvaettevõttena 1997. aasta detsembrikuus pärast seda,kui Halinga Vallavalitsusega sõlmiti sellekohane tegevusleping.1997. aastal registreeriti Halinga Turvakodu iseseisva juriidilistjõudu omava äriühinguna mittetulundusühinguteja sihtasutuste registrisse. Seega kuni 01.01.1998 tegutses HalingaTurvakodu valla hallatava asutusena ning 01.01.1998 aastal alustasHalinga Turvakodu iseseisvat tegevust koos majandustegevuseganing rendib hoonet Halinga vallalt. Institutsioon on puhtal kujulmajanduslikku tulu mittetaotlev ettevõtte, mille põhitegevusekson abivajajate elu kergemaks ja meeldivamaks muutmine ning heaelukvaliteedi tagamine. Eesmärgi saavutamiseks on hoolealusteleloodud normaalsed puhke - , meelelahutus - , ravi - ja taastusvõimalused.Halinga Turvakodu saab oma põhilise sissetuleku oma hoolealusteeest makstavatest tasudest nii üksikisikute kui ka vallavalitsustepoolt. Asutusel on 550m ulatuses pinda ning hoolealustele on35 voodikohta

Asutuse klientuuriks on vanurid, kes veedavad sealoma elupäevi ööpäevaringselt, seega vastabasutus üldhooldekodu põhimõttele, mis on mõeldudvanuritele ja puuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks.Halinga Turvakodu kliendid võib jaotada gruppidesse: esiteksvanurid, kes tulevad ise toime, teiseks füüsilise võivaimse puudega vanurid ning kolmandaks sotsiaalselt võimetud,kellel on raskusi igapäevases elus toime tulla. Põhiliseltelavad vanurid Turvakodus oma elupäevade lõpuni.Asutusse pöördutakse peamiselt tervislikel ja perekondlikelpõhjustel (probleemid perekonnas, majanduslikud raskused,toimetuleku raskused vanuriga).

Järgnevalt vaatleme klientide hulka erinevatelaastatel, mis põhinevad juhataja andmetel. 1995. aastaloli hoolealuseid 8 ning järgnevatel aastatel on hoolealustearv pidevalt kasvanud. 1996. aastal oli hoolealuseid kokku 22,1997. aastal elas Turvakodus 46 hoolealust. 1998. aastaks olihoolealuseid 43, 1999. aastal oli hoolealuseid kõige rohkem- 50. Praegu 2000. aastal on kliente olnud 46, kuid see arv polelõplik kuna aasta pole veel läbi.

Analüüsides hoolealuste viibimisaega asutuses,tegin järeldused, et mõned kliendid elavad asutusespikaajaliselt, näiteks selle aasta üks klient elabasutuses alates 1995 aastast - kõige kauem elanud klientja ühtlasi üks esimesi kliente selles asutuses. Kuidpaljud elavad ka suhteliselt lühiajaliselt - tihtipealetullakse asutusse oma viimseid päevi veetma.

Järgnevad täheldused on tehtud klientide avaldustepõhjal.

Kliendid pärinevad nii Tallinnast, Pärnust,ümbritsevatest valdadest ja muidugi kohalikust vallast,kust on olnud kõige rohkem hoolealuseid.

Vaadeldes hoolealuste vanuselist koosseisu, leiame,et hoolealuste vanus varieerub peamiselt 60 - ndate kuni 90 -ndate aastateni, kuid on ka erandeid: kõige vanem hoolealuneon olnud 99 aastane ja kõige noorem on 21 aastane. Keskmisekshoolealuste sünniaastaks on 1926,7, seega vanuseks 75 -76.

Kui vaadelda hoolealuseid soo järgi leiame, et44 - st hoolealusest 25 on naised ja 19 on mehed, seega naision rohkem kui mehi - nii nagu Eesti tendentski - naispensionäreon rohkem kui meespensionäre.

Klientide valdavaks pensioni liigiks on vanaduspension,mida on kõige rohkem, seejärel invaliidsuspension,kas esimese või teise grupi oma. Ning eranditeks on sõjaväelasepension ja vabadussõdalase lese pension. Keskmine pensionisumma on 1227,6 krooni.

Klientidele pakutava teenuse hind on aastatega kasvanudning praeguseks kehtivad järgmised hinnad: oma valla kodanikule2250 krooni, ise toimetulevale 2500 krooni ja lamajale 3000 krooni.Nagu näeme, on oma valla elanikele tehtud väikene soodustus,sest eelkõige on asutus mõeldud oma valla elanikeleaga loomulikult võetakse mujalt ka kliente vastu. Näemeveel, et lamajate hind on kõrgem teistest hindadest kunanende hooldamine nõuab eritähelepanu, täiendavaidvahendeid ja suuremat töötajate poolset pingutust,kui tavakliendi puhul. Erilisi valikuid klientide vastuvõtulei tehta, kuid raske ja väga raske vaimse puudega klienteeriti ei soovita ning vaadatakse ka lamajaid olenevalt raskusastmest.

Hooldustasusid maksavad kliendid oma pensionist, millest omavalla elanikel 10% jääb neile endile ning muu vallaelanikel jääb 15% neile endile. Ülejäänudosa hooldustasudest maksavad vallad ja omaksed vastavalt sõlmitudlepingutele ja kokkulepetele. Kuid probleemseks on kujunenudomaste käest raha laekumine, nad ei ole huvitatud raha maksmisestning tihtipeale tuleb neile meelde tuletada, et aeg on raha maksta,mõningatel juhtudel ei ole isegi võimalik omastegakontakti saada. See tekitab omakorda probleeme asutuse kuludeja arvete õigeaegsel tasumisel.

Halinga Turvakodus on kehtestatud kodukord, mis laienebkõigile turvakodu elanikele, kes kasutavad turvakodu teenuseid.Turvakodu elanik peab lähtuma alljärgnevatest nõuetest:

l. Hoiab puhtad turvakodu ruumid;

2. Suhtub heaperemehelikult turvakodu varasse;

3. Käitub viisakalt kaaskodanike suhtes, ei lärmaega tülita asjatult kedagi;

4. Ei suitseta tubades ja üldkasutatavates ruumides,vaid selleks ettenähtud kohtades;

5. Ei tarvita alkoholi;

6. Täidab kõiki tuleohutuse nõudeid vastavaltobjekti üldisele tuleohutusjuhendile;

7. Allub turvakodu administratsiooni korraldustele, mis onkooskõlas kehtiva  seadusandlusega;

8. Juhindub alljärgnevatest söögikordadest;

hommikusöök 9.00 - 10.00

lõunasöök 13.00 - 14.00

õhtusöök 18.00 - 19.00

9. Peab kinni kehtestatud öörahust, mis on kella23.00 - 6.00 - ni.

Kodukorra jäme eiramine võib kaasa tuua turvakodustvälja tõstmise.

Halinga Turvakodu kodukord kehtib 01.07.1995.a.

Turvakodu elanikele on võimaldatud iga aastaselt meelelahutusüritusi:

jõulujumalateenistus, aastavahetuse pidu ja jaanipäevapidu ning majas käivad esinemas ansamblid ja teater. Jõulujumalateenistuseltuleb jutlust pidama kohalik kirikuõpetaja ja lauldakselaululehtedelt, aastavahetusepeol tuleb külla Jõuluvanaja süüakse suupisteid. Jaanipäeva peol minnaksevälja lõkke äärde vorsti küpsetama.Sünnipäevadel küpsetatakse kringlit võipakutakse torti. Iga suvi tehakse bussiekskursioon valla looduslikessepaikadesse, millest saavad osa võtta kõik tahtjad.Vabas õhus süüakse vorsti ja mõnuletakse.Personal Halinga Turvakodus.

Hetkel on personali koosseisus juhataja, kes on ühtlasitegevjuht; raamatupidaja, psühholoog; med. töötaja;majandustöötaja; perenaine; 3 sotsiaalhooldustöötajatja koristaja. Seega personali ametikohtade arv on kokku 10.Personali kuulus ka avahooldustöötaja, kes aga eirastöökorda ja eeskirju ning praegusel hetkel see kohton täitmata, kuid tulevikus on kavas see koht taastada.Momendil täidavad avahooldustöötaja kohustusihooldustöötajad. Hooldustöötajad töötavadgraafikute alusel ja vahetustega, ühe töötajatööpäeva kestvus on 24h ning seejärel onkolm puhkepäeva. Perenaine on majas igal tööpäevalalates kella 8.00 - 17.00. Samadel kellaaegadel ja päevadeltöötavad veel juhataja, majandustöötaja jakoristaja. Med. töötaja töötab poole koormuskohaganing vastavalt kokkulepetele, samuti töötab psühholoogvastavalt kokkulepetele.

Töötajad jagunevad soo järgi järgnevalt:mehi 3, naisi 7, naised on ülekaalus seetõttu kunaenamus tööülesanded on seotud hoolitsuse, korrastuseja söögitegemisega Vanuseliselt jaguneb personaljärgmiselt: vanuses alla 25 on 2 töötajat,vanusevahemikuss 30 - 39 on l töötaja ja vanusevahemikus50 - 59 on 7 töötajat. Seega domineerib üsna vanemaealinepersonal kuna vastavad töökohad pole noorte hulgaspopulaarsed ja palk on üsna kesine.

Töötajate hariduslik tase jaguneb järgnevalt:kõrgharidusega on l töötaja, keskeriharidusegaon 2 töötajat, keskharidusega 6 töötajatning 9 klassi haridusega on l töötaja.

Töötajate kuupalgad mittetulundusühingusHalinga Turvakodu.

Alates 1998. aastast makstakse juhatajale töötasuvastavalt palgafondi võimalustele.

1997. aastast kehtivad töötajate palgad järgmiselt:töötajate palgaks on kehtiv miinimumpalk, millele juhatusekorraldusel makstakse vastavalt töö tulemuslikkuselelisatasu ja preemiat palgafondi ulatuses.

Töötasu 2000	Keskmine
Juhataja	4533. -
Raamatupidaja	4100. -
Majandusjuht	3667. -
Psühholoog	1400. -
Perenaine	3080. -
Med. töötaja	1828. -
Sotsiaalhooldustöötaja	2827. -
Avahooldustöötaja	2432. -
Koristaja	1723. -

Tabelis on palgad arvestatud koos lisatasude ja preemiatega.Need palgad on netopalgad, seega makse pole maha arvestatud.Palkade sisse pole arvestatud puhkusetasusid.

Nende andmete põhjal on võimalik täheldada,et eelnevalt vaadeldud statistilised üldandmed ühtivadselle asutuse klientide ja personali puudutavate andmetega. Eespoolon kirjeldatud hooldatavate vanurite objektiivseid heaolunäitajaid, seega on oluline järgnevalt tähelepanupöörata subjektiivsetele heaolu näitajatele,mida hoolealused ise oma elust arvavad. Järgnevalt vaatlemegiküsitluste tulemusi, mis korraldati seonduvalt selletööga. Küsitluste autoriks on töö autorning küsitlus oli suunatud Halinga Turvakodu klientide rahulolule.

Kliente oli hetkel 34 ning neist olid võimelised enam- vähem adekvaatselt vastama 15 klienti. Küsimusedvõib jaotada mõtteliselt kaheks, esiteks küsimused,mis annavad meile üldandmed: kas mehi on rohkem kui naisi,keskmine eluiga, miks tullakse elama asutusse, kui kaua on asutusesviibitud, kust on pärinenud teadmised selle asutuse kohta.Teiseks saame vastused nende hinnangute kohta, kas neile meeldibasutuses, millega nad tegelevad, kas nad on rahul personaliga,söögiga, kuidas nad suhtlevad teiste asukatega, suhtedsugulastega ning arvamused, mida nad sooviksid asutuses müütajakus parema meelega olla.

Andmete analüüs.

-   Küsitlustest selgub, et küsitletutestoli mehi rohkem kui naisi: naisi 7 ja mehi 8. Eelnevalt aga objektiivsetestheaolu näitajatest selgus, et naisasukaid on rohkem kuimeesasukaid. Sellest võime järeldada, et asutusesesineb naistel enam psüühilisi häireid kui meestel,seetõttu on mehi küsitletutest rohkem ning mängibrolli ka asjaolu, et küsitluse läbiviimise hetkel olilahkunud 4 asukat oma viimsele teele ning valdavalt olid neednaised.

-   Küsitletud asukate keskmiseks elueaks oli67,7 - objektiivsed andmed aga andsid meile teise tulemuse, selleasjaolu põhjuseks on eelnevalt vaadeldud põhjus(paljud pole võimelised küsitlustele vastama).

-   Küsitletud asukate keskmine viibimisaegHalinga Turvakodus oli l aasta ja 9 kuud: valdavalt esines vastustes2 aastat kuid kõige pikem viibimisaeg küsitletutehulgas oli 4 aastat ja kõige lühem kuus kuud.

-   Hoolealused tulid asutusse valdavalt kas elukohajärgsesotsiaalosakonna kaudu või lapselapsed ja lapsed suunasid(omaste kaudu). "Sotsiaaltöötaja tõi"vastati 9 juhul ning "omaksed tõid" vastati6 juhul ning huvitavaks faktiks osutus see, et asukad, kes suunatihooldekodusse omaste poolt olid valdavalt naiskliendid.

-   Vastavalt eelneva küsimuse vastustele vastatika küsimusele, "kust Te saite teada Turvakodust?"samamoodi. Kui asutusse tuldi sotsiaaltöötajaga, saadisellest teada sotsiaalosakonna kaudu ning kui asutusse tuldiomaste, saadi asutusest teada omaste käest, kuid vastatika, et teati enne juba seda kohta kuna Turvakodu asukoht kattuseelneva elukoha piirkonnaga.

-   Hoolealuste asutuses viibimise põhjusedolid küsitletavatel järgmised:

peamiseks põhjuseks kujunes üksi jäämineja puudused iseseisvaks toimetulekuks.

Väga mitmel juhul vastati, et jalad ei liikunud enamja ei saanud üksi hakkama. Kellel olid omaksed, siis vastati,et omastel pole aega oma elu ja töö kõrvaltneid hooldada ja enamasti saadi sellest aru, ei mõistetudomakseid hukka.

 - Küsimusele - "Milline näeb väljaTeie päev Halinga Turvakodus? Millega tegelete?" -vastati järgnevalt: vastused lähtusid suuresti tervislikustseisundist, kes oli oma jalgade peal ja psüühiliseltterve tegeles pisitöödega: parandused, remont, ümbrusekorrastuse tööd, põllutööd. Kuid kurdeti,et talvel pole eriti midagi teha ja igav on.

Kes olid nõrgema tervisliku seisundiga vastasid, etjalutavad, söövad, vaatavad televiisorit, kuulavadraadiot, sõidavad ratastooliga. Kes olid lamajad vastasidkõige passiivsemalt: ei tee midagi, magan ja söön,vaatan lakke, väga igav on. Ning nende rahulolu oli kõigenegatiivsem.

Siinkohal võib välja tuua ühe juhtumi, millegaüks asunik tegeleb: asunik on 21 aastane vaimse alaarengugaImastu Koolkodust suunatud tütarlaps, alguses oli raskusikohanemisega ja vanemaealistega harjumisega, eksisteeris isegivanurite mittesallivust, praeguseks on tütarlaps kohanenudja heades suhetes asukatega ja personaliga, tütarlaps aitabhooldustöötajate töid teha: viib tubadesse toitu,koristab nõusid, peseb, aitab voodipesu vahetada ja teebkergemaid toite - võileibu jms. Võiks öelda,et toimunud on areng ja tütarlaps on väga rahul.

-   Küsimusele, kas Teile meeldib Turvakodusja mis meeldib või ei meeldi, vastasid kõik üllatavaltpositiivselt: kõik olid rahul, rõhutati head personali,kes hoolitseb ja hoiab abivajajat, väga rahul oldi söögigaja maja, ruumide, riiete puhtusega. Kurdeti vaid igavuse üle,sooviti rohkem hooldajaid (soovijateks olid just lamajad), mõneleei meeldinud, et psüühiliste häiretega isikudelavad samades ruumides. Mõni vastas, et paremat kohtaei oska tahtagi; mõni vastas, et tal on võimaluskoju minna, kuid ta ei taha, sest praegune elu meeldib väga;mõni vastas, et tal on siin parem kui kodus; mõnevastused olid leppivad olukorraga - elama ju peab; mis siin ikkameeldida või mitte meeldida; ei ole viga; rahuldav. Üldiseltolid väga positiivsed vastused ning oldi rahul. Kõigemurelikumad olid just lamajad, kes olid küll rahul aga õnnetudoma seisukorra üle ja kurtsid igavuse üle.

-   Küsitlustele vastajad olid erandlikultkõik personaliga rahul ja küsimustele, et kas keegitöötajatest meeldib rohkem ja miks või kas keegiei meeldi ja miks, vastati: kõik on toredad ja head ühtemoodi;kõik meeldivad ja on töökad; kõik onkenad inimesed ja tulevad vastu; ei kurda kellegi üle. Ainultlamajatel olid oma eelistused töötajate täpsuse,kiiruse ja tähelepanu suhtes. Sellist töötajatei olnud, keda keegi ei oleks sallinud.

-   Küsitletavad hoolealused olid samuti rahuljuhatajaga, küsimusele, kas Teile juhataja meeldib ja miks,vastati: jah, ta on tore; lahke mees; hea jutuga; rahvamees -hoolitseb santide eest; lahe; sõbralik; oma inimene; jah,väga meeldib - kõik probleemid lahendab võimalusepiires; ei tea jne.

-   Küsimusele, kas Te sooviksite muuta sellesasutuses midagi, vastati: ei oska midagi öelda; ei tea;siin ei saagi midagi muuta - nii on nagu on; ei taha, ei oskamidagi tahta; töötajaid võiks rohkem olla; voodikohivõiks laiem olla; tooksin ühe kabe mängu jajõusaal võiks olla; ei oska midagi muuta; mis siinmuuta; mitte midagi ei muudaks: kõik on olemas ainulthelikopteri koht on katuselt puudu (vastaja oli humoorikas meesterahvas).

-   Küsitletavad asukad olid enamuses rahulteiste asukatega ja olid arvamusel, et saavad teistega hästivõi normaalselt läbi, vastati: saan hästi läbi;suurepäraselt aga mõni ei meeldi ka; meeldivad, maei tea nende kohta midagi ütelda; normaalselt, vahest riidleme;saan läbi küll - kui ise hea oled, ei saa teistmoodiolla ja lollidest tuleb aru saada; hästi, nad on vastutulelikud;riidusid pole olnud; on igasuguseid; mõnedega saan vägahästi läbi, mõnedega on tülid, mõniei saa naljadest aru; peab saama, ühesugused kõik;minul pole probleeme olnud; humoorikas meesterahvas vastas, etkes vastu hakkab selle löön pikali, kes pikali neilekallale ei lähe ning lõpuks vastas, et tegelikultsaab enamjagu hästi läbi.

-   Küsitletud hoolealustel enamuses olid säilinudkontaktid omastega, sugulastega ning omaksed käivad külastamasvanureid, kuid kurdeti, et harva. Mõni aga vastas, etomakseid ei olegi enam; mõnel käivad lapsed vaatamasja viivad vahest koju; mõni vastas, et suhted ei ole säilinud;mul polegi neid; enamuses vastati, et omaksed on olemas ja käivadkülas või helistavad, peamisteks omasteks olid lapsedja lapselapsed.

-   Viimasele küsimusele. Kus Te parema meelegaolla tahaksite, vastati järgnevalt: tahaksin tütrejuures olla; ei, kus ma ikka lähen; pole minna kuhugi; kodustahaksin olla; kodus muidugi; ei taha kusagil mujal olla; eitea, ei kurda, siin on parem kui Sindis - seal oli vägakehva; ei tahaks, tõesti ei tahaks; siin peab ikka olema,kodus tahaks olla; teisi kohti ei tea, võõra kohtaei taha minna; paremat otsid, kehvemat saad; ei taha kuskil mujalolla, siin on kõik nii käe järgi, ei tea, mishull koht mujal võib olla, minul pole muud midagi öelda,kui kiita. Huvitavaks osutus see, et just lamajad naised (2 isikut),üks mees ja väikeste toimetulekuraskustega naine soovisidparema meelega kodus olla.

Nendest küsitlustest saame järeldada vanurite heaoluoma eluga ja kohaga, nagu võime näha on vanuridüldiselt rahul oma elu, koha ja personaliga. Kõigilemeeldib sealne elukorraldus. Peamised probleemid on lamajatega,kelle elu on rutiinne ja igav ja üldiselt kurdetakse tegevusetust.Rahul ollakse sooja toa, söögi, riietega, magamiskohaga,puhtusega, personaliga.

Halinga Turvakodus pakutavad teenused hoolealustele

Elamine hoolekandeasutuses:

-   Eluruumide olemasolu, kus põhiliseltelatakse paaris või kolmekesi aga on tube, kus vanur elabüksinda või näiteks viiekesi;

-   Soe toit kolm korda päevas: hommikusöök,kus peamiselt on menüüs mitmesugused pudrud, võileivad;lõunasöök ( ülepäeva pakutakse praadija suppi), õhtusöök, mille menüüssekuuluvad samuti pudrud, võileivad või piimasupidvõi näiteks praemakaronid jms.

-   Pesemisvõimalused: isetoimetulevad käivadise pesemas, vaadatakse ainult, et inimesed puhtad oleksid; abivajajaidpestakse graafikute alusel. Majas on saun, vannitoad, koguaegon olemas soe vesi. Vanuritele on võimaldatud puhas, soeelukeskkond ja rahu.

-   Arstiteenus, töötab med. õde,kes vaatab vanurite tervise järele ja määrab vastavaltvanuri seisule rohud või haiglaravi konsulteerides arstiga.Med. Õde käib iga nädal kõigi hoolealustetubadest läbi ja kuulab tervise muresid ja vaatleb inimesetervisliku seisukorda, mis on kajastatud ambulatoorsetes kaartides.

-   Meelelahutusvõimalused, mis on kirjeldatudeelnevalt.

-   Psühholoogi teenus

Kokkuvõte

Vaadeldes elu erivaldkondi peame paratamatult pööramatähelepanu ka seadustele kuna seadused panevad elu raamidesseja annavad täpsed kriteeriumid vastavale eluvaldkonnale.Oma referaadis puudutan sellele teemale olulisi seadusi ja annanlühiülevaate olulistest artiklitest ja paragrahvidestnii Inimõiguste ülddeklaratsioonist, EV Põhiseadusest,Sotsiaalhoolekande seadusest, Euroopa Sotsiaalhartast kui kaRiiklikust Pensionikindlustuse seadusest, mis kõik annavadvanurile õiguse sotsiaalabile ja teenustele.

Et hakata vaatlema üldhooldekodudes olevate vanuriteelukvaliteeti ja teenuseid peame vaatlema üldisi statistilisiandmeid nii eakate seisukorrast (pensionäride hulk, soolinekoosseis, pensioni suurus, mis on vanurite peamiseks sissetulekuks)kui ka hooldekodude seisukorrast (hooldekodude arv, personal,hooldekodude kulutused, mis määravad teenuse hinna).Nendele arvudele põhinedes näeme, milline on üldinetendents Eestis, seejärel näeme, et vajalik on tähelepanuvanurite olukorrale ja nende probleemide lahendamisele. Kunamaailmas ja kaasaarvatud Eestis toimub rahvastiku vananemine,tulevad päevakorda vanureid puudutavad küsimused jalahendused, üks toimetulekuraskustega vanuritele pakutavatestlahendustest ja teenustest on hooldamine hoolekandeasutuses,mis peaks põhinema inimõigustel ja heal kvaliteeditasemel. Kuid nagu näha riiklike hoolekande asutuste hindamiseprojektist on mitmetes valdkondades puudused, et vanurite elukvaliteetoleks heal tasemel. Probleemid on hooldekodude hoonetega ja ruumidega- mis on vanad; probleemne on hooldekodude ülerahvastatusja ruumi nappus; ohutuse probleem; privaatsuse ja vaba­ajaveetmise võimalused on napid. Rahul võib olla söögija pesemisvõimalustega ning kokkuvõtvalt võimeöelda, et siiski on olukord paljuski paranenud võrreldesNõukogude ajaga.

Taolised järeldused võime teha ka mittetulunduslikuasutuse kohta, kuid sealne olukord on mõnevõrraparem kuna mittetulundussektor pakub konkurentsi tõttuodavamat hinda ja on huvitatud teenuse kvaliteedist, samuti onta kliendi vajadustele lähemal ja paindlikum muutuma vastavaltvajadustele.

Referaadis vaatleme ühe mittetulundusühingu näidetkui kolmandat sektorit, millised on sellise asutuse võimalusedja probleemid pakutava teenuse puhul. MittetulundusühingHalinga Turvakodu asub Halinga vallas Tõrdu külasning vastab üldhooldekodu põhimõttele ja temaklientuuriks on vanurid, kes veedavad oma elupäevi ööpäevaringselt.Asutus on suhteliselt uus, valmis 1995. aastal ning seal on kohti35 vanurile. Personal koosneb 10 töötajast. Sealseteleasukatele korraldatud küsitlus näitas, et vanurid onüldiselt rahul oma elu, koha ja personaliga. Kõigilemeeldib sealne elukorraldus. Peamised probleemid on lamajatega,kelle elu on rutiinne ja igav, ka üldiselt kurdetakse tegevusetust.Rahul ollakse sooja toa, söögi, riietega, magamiskohaga,puhtusega, personaliga. Kuigi üldine Eesti suund on avahooldus,siis eelnevast tööst ja statistilistest andmetest onnäha, et hooldekodud on siiski vajalikud ja lähitulevikusei kao nad kuskile, kuid tähelepanu tuleb pööratakvaliteetsemale teenusele ja vanuri inimväärsemaleelule.

Kasutatud kirjandus

l. EDSA Ltd. Hoolekandeasutuste süsteemi areng Eestis.Konverentsi kogumik 1999, 19, 47 - 53, 79 lk.

2. Eesti Statistikaamet. Eesti Statistika Aastaraamat. 2000,136,138- 141 lk.

3. Eesti Statistikaamet. Eesti Statistika Aastaraamat. 1999,32 lk.

4. Eesti Statistikaamet. Sotsiaaltrendid, Tallinn 1998, lk.78 - 81.

5. Medar, M. Mittetulundussektori roll hoolekande toetajanaühiskonnas: Ettekande teesid konverentsiks Pärnus 04.10.1999.

6. Rosenstein, M. Küsimustik Vanuritele, 2000.

7. Kiik, R. Riiklike hoolekande asutuste hetkeseis ja probleemid.- Sotsiaaltöö, 1998, nr. 4, lk. 3 - 6.

8. Statistika. - Sotsiaaltöö, 1999, nr. 4, lk. 36.

9. Tammar, A. Vanurile kindlustunde loomine on osa kultuurist.- Sotsiaaltöö, 1997, nr.

9. lk. 16 - 17.

10. Tulva, T. Eakate toimetulekust eluga. - Elukaar, september1998 lk.2

11. Veiper, E. Eesti Vanuripoliitika Üldkontseptsioon.- Elukaar, september 1998 lk.3 - 4

12. Halinga Turvakodu kliendikaardid.

13. Halinga Turvakodu personali andmed lähtuvalt juhatajast.

14. Halinga Turvakodu põhikiri.

15. Halinga Turvakodu üldkoosoleku protokollid.

16. Eesti Vabariigi Põhiseadus.

[http://www.rime.ee/kasulik/seadused/pohiseadus.Html] 17. Jaanuar2000.

17. Inimõiguste Ülddeklaratsioon. [http://www.humanrights.ee/est/decl/]18. September 2000.

18. Riigi Teataja märksõnastik: Euroopa. Parandatudja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta. [http://www.riigiteataja.ee/m/m/ml 488.Html] 12. November 2000.

19. Sotsiaalhoolekande seadus

[http://seadus.ibs.ee/tekstid/rk.s.l9950208.501.19970519.Html]17. November 2000

20. Sotsiaalteenused

Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium/ Sotsiaalvaldkond/ Programmidja projektid/

Statistika ja joonised.

[http://www.sm.ee/riiklhkprogrammll.Html]13. Märts 2000

21. Õigusabi. Ülevaade sotsiaalala olulisematestseadustest. [http://tnk.tartu.ee/parem/seadus.Html]28. Oktoober 2000