Sissejuhatus
Milleks on vaja sellist raamatut?
Kus lõppeb naljatamine ja algab ahistamine?
Liidrite suhtumine
Statistilised uurimused
Vallalised inimesed ja kvoodid
Euroopa versus Ameerika
Kokkuvõte

Sissejuhatus
Shere Hite kutsub oma raamatus "Seks ja äri" üles loobuma piirangutest inimestevahelistes suhetes, mis tulenevad soorollidest ja seksnormidest - ta veenab lugejat, et saab olla suhetes lähedane ja hooliv ka ilma sekskoormuseta ja sekskohustuseta. Raamat analüüsib põhiliselt meeste ja naiste suhteid tööl ja lähtub eeskätt seisukohalt ja seda ilmselt seetõttu, et Shara Hite on üks tuntumaid feministe maailmas. Ta kirjutab, et naised ei teagi, kuidas muudmoodi mehega suhelda, kui flirtides või tõrjudes - sellest tulenevad arusaamatused ja kehvemad töötulemused. Ta väidab, et tuleb otsida lahendusi loomaks uut laadi meeste- ja naistevahelisi professionaalseid suhteid. Selliseid suhteid on väga raske kirjeldada, sest terves maailmas ei ole eriti palju selliseid häid suhteid, millele näitena toetuda. Küll aga võib väga palju näiteid tuua selles, kui mees ja naine tõesti teevad head koostööd ja isegi kui nad üldse ei meeldi üksteisele, siis hakatakse kiirelt rääkima, et neil on mingi afäär. Kõik inimesed nende ümber hakkavad rumalaid asju rääkima ja see segab nii naiste kui ka meeste tööd. Võib ka muidugi väita, et probleem on kõikjal liiga suureks puhutud aga Shere Hite küsitlused näitavad, et asjad on nii nagu neid on kirjeldatud. Pea kõik üle kümne aasta töötanud inimesed on selliste olukordadega kokku puutunud. Enamus aga meenutas ülikooli aegu hea sõnaga, sest seal oli võrdsus, sest oldi liiga noored, et ära tunda või siis tekitada sellist olukorda.

Milleks on vaja sellist raamatut?

Inimesed sisenevad iga päev ühte kohta, milles kehtivatest seksuaalsetest reeglitest ei ole kellelgi aimugi. Kohta, kus me veedame rohkem aega enamate vastassoost inimeste seltsis kui iganes mujal meie elus. Oma töökohta.
Seks & äri ühendab autori ideed uuemate uurimuste üllatavate tulemustega ja annab meile reeglid selle kohta, kuidas mehed ja naised saaksid koos töötada nii, et tekiks uus edasiviiv jõud.
Kõige olulisem on see, et raamat käsitleb tõenäoliselt meil kõigil elus ette tulnud küsimusi ja dilemmasid:

• Millised on sinu motiivid tööl -- kas sa saad olla see, kes sa tegelikult oled?
• Kuidas on võimalik ära teenida töökaaslaste austust?
• Kas kolleegid saavad olla sõbrad, ilma et keegi eeldaks, et nende vahel "toimub midagi"?
• Mis saab siis, kui kaks inimest on teineteisest tõeliselt sisse võetud? Või kui nad suisa armuvad?
• Kas sellest võib firmale tõesti kujuneda probleem?
• Kus jookseb piir sõbralikkuse ja ahistamise vahel?

Inimesed on iga ettevõtte kõige tähtsamad komponendid. Seks & äri vabastab ühiselt töötavate meeste ja naiste koostööst sündiva dünaamilise energia. See raamat aitab ümber kujundada teie vaimse 'tarkvara' ja teeb teist rajaleidjad uuel töömaastikul.
Autori arvates raamat muudab teie elu, uskuge mind. See muutus saab olema sügav ja pöördumatu. Lugege seda raamatut. Ärge jätke juhust kasutamata. Töö ei ole enam kunagi endine.

Kus lõppeb naljatamine ja algab ahistamine?

Kõik algab kusagilt ja millestki. Algul tulevad väikesed märkused, sa harjud nendega ära ja su enda kujutlus (image) iseendast muutub sellega koos. Raske on piire tõmmata: ühelt poolt võid öelda, et ta ei mõelnud seda nii, ta lihtsalt räägib alati nii. Või siis ei taha probleeme tekitada, sest mulle meeldib mu töö. Eks iga naine peab asja enda jaoks ise paika panema. On olemas mitte-verbaalne käitumine, mis võib poindi kõige paremini ära öelda. Tema arvates on normaalne, kui kõik võivad nii tööl kui mujal riietuda nagu tahavad. Kunagi arvati, et vägistamises on naised süüdi, kui nad väljakutsuvalt riides käivad. Nüüd on selgeks tehtud, et see on jama, naine võib käia riides nagu ta tahab ja tal ei ole vägistamises kaassüüd. Samas aga kui naine on tööl väga seksikalt riides, siis see ju kutsub mehed komplimente tegema, mida on pärast võimalik ahistamisena esitada.

Liidrite suhtumine

Hämmastav oli see, et pea kõik raamatus intervjueeritud korporatsioonide liidrid tõid olulise põhjusena, miks nad naisi ei eduta seda, et naisi edutades hakatakse kahtlustama salajast armusuhet. See võib aga ei pruugi näidata liidrite madalat enesekindlust. Nad ilmselt kardavad, et kaotavad selliste juttude tõttu osa oma võimust. Shere Hite arvab raamatus,et selline käitumine on võib-olla muutumas aga see on ainult lootus. See ongi nendest probleemidest rääkimise mõte - inimesed loevad selliseid arvamusi ja ütlevad: "Mina küll selline ei ole!".

Statistilised uurimused
Shere Hite poolt tehtud statitilised küsitlused väidavad, et peaaegu kõik vastanutest, nii mehed kui ka naised on kogenud töö juures seksuaalset ahistamist. Võimalik on ka see, et sind on ahistatud, ilma et sa sellest kohe arugi saaks. Praeguses maailmas on tõepoolest nii: kui naine on umbes 25-26-aastane, siis on teda mingilgi määral ahistatud, kas siis nalja või muu sarnase kaudu. Igaüks saab mingil hetkel sellise kogemuse osaliseks. Suurema numbri sellest teevad naised.
Oluline on ka see, mida seksuaalse ahistamise all mõista, kas mõnda märkust või midagi rohkemat. Seal on asju väga laial skaalal, mitte ainult see, et keegi on pannud käe seeliku alla.
Pea kõik on tundnud mingit survet reageerida mingis situatsioonis naiselikul viisil, näiteks anda signaale või märke, et meessoost töökaaslane on võimas ja samas ka tore mees. Lihtsalt et säilitada oma tööd ja hoida teda rõõmsana.
Kuigi vastajatel oli võimalus ausalt vastata küsimusele ka nii, et teda ei ole kunagi seksuaalselt ahistatud, vastasid kõik selliselt, et neid on seksuaalselt ahistatud. Aga asi on selles, et seksuaalse ahistamise definitsioon ei olnud küsitlustes ette antud. Neil oli võimalus panna ise kirja, mida nad selle all mõtlevad. Ahistamine nende vastustes ei olnud tingimata "Tule minuga voodisse, või kaotad oma töö!"

Vallalised inimesed ja kvoodid
Eraldi probleemina on välja toodud ka vallaliste inimeste (nii meeste kui naiste) ahistamine: arvatakse, et kõrgel kohal olev inimene peaks olema abielus ja lastega. Kui on olemas seadused naiste kaitseks, siis peaks looma ka seaduseid kaitsmaks vallalisi inimesi. Mingil perioodil peaks kasutama kvoote. Seda peaks kasutama maades, kus soolise diskrimineerimise küsimuses ei ole eriti arengut. Väikestes maades nagu ka Eesti võib-olla tõesti aitaks kaasa, kui naistel oleks rohkem meedias kaasarääkimisvõimalust. Paljudes kohtades on kvoodid ainukesed, mis aitaks. See oleks nagu süsteemi käimalöömine - pärast hakkaks asi ehk ise toimima. Mõned naised on öelnud, et nad on kvootide vastu, sest nad tahavad olla edutatatud nende võimete, mitte soo pärast. See on muidugi õige, aga kui see nii toimiks, siis oleks naisi kõrgetel kohtadel juba ammu palju rohkem.
Samas meenutab kvootide kasutamine pigem kaitsealuste taimede ja loomaliikide kaitsmist: kas naised on tõesti nii väljasurev liik, et neid on vaja kvootide ja seadustega kaitsta.Shere Hite oma raamatus arvab, et võib-olla naised on tõesti teatud mõttes välja suremas. Tema arvates mingi limiteeritud aja jooksul kvoodid kindlasti aitaks. Kohtades, kus Shere Hite on käinud, räägitakse aga ainult naiste kvootidest poliitikas, mitte äris: suurfirmades ja korporatsioonides.
Samas on jälle probleem, et kvootidega ette nähtud kohtadele ei jagu naisterahvaid tööle. Saksamaal räägiti samamoodi,et naisi ei jagu töökohtadele. 70ndatel alustasid sotsiaaldemokraadid kvoodisüsteemi, aga kunagi ei pandud naisi kõigile ettenähtud kohtadele. Väideti, et ei leitud küllalt kvalifitseeritud naisi, kuigi valida oli väga suurest hulgast. Shere Hite arvates on see ainult vabandus kui öeldakse, et inimesi ei leita.

Euroopa versus Ameerika

On levinud arvamus, et eurooplased oskavad paremini naisi tööle integreerida aga ameeriklased ei saa probleemideta hakkama? Euroopas arvatakse, et USAs puhutakse pisiprobleeme suureks, et ahistamine on nende väljamõeldis ja mantli seljast aitamise eest võib mees seal kohtukutse saada kui samas prantsuse naised on väga solvunud kui neid töö juures ei ahistata. Põhiliseks erinevuseks loetakse, et ameerika naised on üleüldse liiga pealetükkivad, nad ei oska olla naiselikud.
Erinevus Euroopa ja ameerika vahel on veel see, et Euroopa Liidus vaadatakse järjest tähelepanelikumalt, mis summasid naised teenivad. On lihtsam olla töö juures naiselik pärast seda kui meestel ja naistel on võrdne töötasu ja võrdsed õigused. Siis paistab, kuidas suhted on. Niikaua, kui ei ole võrdseid tingimusi, on naised sunnitud käituma mehelikult. See on väga kurb, sest naiseks olemine lisab ju kvaliteeti, see on tore. Oleks hea mõnikord välja öelda teistsuguseid, veidi naiselikumaid vaatepunkte. Praegu ütlevad paljud naised, et töö juures naiselik olemine ei ole võimalik, sest keegi võib neid süüdistada kellegi provotseerimises. Ja samas on oht saada süüdistatud feminismis. Üleminek normaalsele suhetele ja naiselikkuse aktsepteerimisele ei tohiks liiga kaua aega võtta - ja seepärast toetab raamatu autor ka kvoodisüsteemi - sest muidu võivad naised otsustada, et asi pole väärt vaidlemist, olgem agressiivsed edasi.
Raamat rõhutab eelkõige seda, et me peame ikkagi tähtsustama soolist ahistamist, sest see hõlmab ka võrdse töötasu probleemi. Nii et igaüks, kes ütleb, et meil ahistamist ei ole, tehku kõigepealt kindlaks, et naistel on võrdne töötasu ja edutamise võimalus ja pangu naised firmade juhatustesse - ja seda praegu ja mitte tulevikus. Siis võib peatuda ja ringi vaadata - äkki tõesti enam ei ole soolist ahistamist. Sooline ahistamine võib lihtsalt tähendada seda, et naistel pole (on liiga vähe) võimu.

Kokkuvõte
Analoogsed, feministide poolt kirjutatud raamatud on hakanud mõjutama ka seeadusandlust. Paljude riikide parlamendid on juba vastu võtnud või siis on kohe vastu võtmas soolise võrdõigulikuse seadust. Samas ei tea keegi, kuidas selle seaduse täitmist jälgida. Pole olemas ühest definitsiooni soolise ahistamise kohta. See võib anda võimaluse kellel tahes seadust kurjalt teiste isikute vastu ära kasutada.
Mina arvan, et loodus on juba paika pannud selle, et naised ja mehed mõtlevad erinevalt ja saavad asjadest ka erinevalt aru. Kumma arusaam on pareev või halvem, seda on vist vvõimatu öelda. Puhtalt majanduslikus mõttes on olnud ikkagi mehed need, kes maailma edasi viivad. Naised on läbi aegade olnud alahodjad. Naised suudavad juba olemasolevat väga hästi käigus hoida, aga üldjuhul neil puudub riskijulgus. Seda ilmeslt seetõttu, et kardetakse ka olemasoleva süsteemi kokkuvarisemist.
Sedaa raamatut soovitan ma kõigil lugeda juba selleks, et nad hakkaksid mõtlema raamatus väidetu ja tegelikus elu toimuva üle. Enamus mehi ja ma arvan, et ka enamus naisi ei nõustu rraamatu autori väidetega. Samas võib see tuleneda ka sellest, et meie kapitalism on veel väga varajases staadiumis ja ma ei ole veel nii ära hellitatud ja tundlikud. Meie riigis murravad nii mehed kui ka naised vahendeid valimatta kariääriredelit mööda üles.
Silmaringi laiendamise mõttes tasub seda raamatut lugeda.