Üles tähendatud Mare Leino loengul, kuid ei pruugi kokku langeda lektori nägemusega. Pigem kajastab konspekteerija arusaama ainest. Konspekti kasutamisega seotud riskid on kogu ulatuses konspekti kasutaja kanda.

Sotsioloogia = sisuanalüüs, käsitleb inimest kaaslasena, ühiskonna või muu grupi liikmena. Uurimisobjektiks on ühiskondlikud protsessid.

• inimestevahelised protsessid
• inimesesisesed (psüühilised, ühiskondlikud)
• inimene ja grupp
• gruppide omavahelised suhted
• ühiskond tervikuna

Sotsioloogilised meetodid

• ankeet (sisaldab lahtisi küsimusi)
• test (vastusevariandid olemas)
• intervjuu
• vaatlus
• eksperiment
• sotsiogramm
• sisuanalüüs ja dokumentide tundmaõppimine

Kvantitatiivne meetod - saab uurida palju asju korraga. Materjal esitleb suurt gruppi, materjali kogumine ja analüüs toimub eraldi, materjal on esitatud numbritena.

Meetodid - ankeet, test, eksperiment. Kasutatakse statistikat, katset, materjali statistilist analüüsi. Statistika analüüsi suhteline usaldusväärsus. Ei saa järgida uurija mõttekäiku, kogutud materjal kinnitab või lükkab ümbet teooriat.

Kvalitatiivne meetod - loomingulisem, eeldab põhjalikkust. Töö toimub väiksema grupi baasil, materjali kogumine ja analüüs on tihedalt seotud. materjali tulemus on vaba, meetoditeks on intervjuu, vaatlus, sisuanalüüs, kultuuritooted. Analüüs johtub materjalist, mitte reeglitest, uus juhtum uusi jooni juurde ei too. Uuringut kordamine samadel tingimustel on väga raske. Lugeja saab jälgida uurija mõttekäiku, teooria areneb töö käigus, töö koostajal suur vastutus.

Tasandid

• üksikjuhtumi tasand
• üldistused
• kirjeldused
• statistika

Ühiskondlikud nähtused

• nähtuse tagamaad
• käitumisviis
• üldistatud hinnang

Impulss elust enesest - tugevused ja nõrkused.
Probleemi ühiskondliku olemuse uurimine.

Teadustele omased tunnusjooned.

1. Süsteemsus - haakumine naaberteadustega
2. Ratsionaalsus - tegelikkuse ilminguid tuleb seletada mõistusega, ei saa väita ühtki asja kontrollimata
3. Objektiivsus

Info on võimu vahend, mõjutab uurimistulemust. (Küsimuse sõnastuses võib peituda oodatav vastus, nt. "Ega sa ei taha ju elada sellises ühiskonnas?") Tulemus mõjutab argitasandit. Asja uurimisel asi muutub.

Sotsioloogia põhiülesanne - sotsiaalsete suhete selgitamine .....inimese põhjal.
Sotsioloogia on iseeneset uuriv teadus, ühiskonna muutuste jälgimine ja ajaga kursis olemine.
Sotsioloogia ei lahenda probleeme, ei kõrvalda konflikte.

Mõtlemise tee

• miks nähtus või asi on muutunud probleemiks
• hüpoteeside (teaduslike oletuste) teke
• tutvumine vastava ala teooriaga
• hüpoteeside ümberlükkamine või kinnitamine à s.o uurimise eesmärk

Ka negatiivne tulemus on hea.

Tulemuste põhjal oma teooria loomine - praeguses ajahetkes. Samas võimaldab ennustada tulevikku x+y=z Vältides x hoiame ära olukorra z...

Hüpotees - probleemi üks võimalikke lahendusi(?), pakub faktidele mingi seletuse. Võimaldab ennustada uusi fakte ning näidata tingimusi, milliste puhul need peaksid ilmnema. Puudutab nähtuste seaduspärasusi, nende olulisi seoseid ja suhteid. Võime genereerida rohkelt hüpoteese on teadusloome oluline külg. H. on kompass, mis annab uuringule suuna, surub materjali kogumise kindlatesse raamidesse.

Tööhüpotees

Hästi formuleeritud hüpotees väldib laialivalguvust. Hüpotees peab vastama faktile, mille alusel ta koostati. Peab olema kontrollitav. Peab olema kooskõlas teaduse seadustega. Mida ootamatum on hüpoteesist tulenev järeldus, seda tõelähedasem on hüpotees. Hea hüpoteesi tunnused - üldistusvõime (seletab rohkem, kui talt algselt oodati). Hüpotees peab olema hästi lihtsalt sõnastatud (lihtlause), kuid lihtne sõnastus ei saa olla omaette eesmärk. Lihtsus on viimase valiku tegemisel konkurentsivõimelisem. Hüpotees on veel tõestamata tees, tõepärane väide.

Teooria - tõsikindel (tõene) väide.

Kuivõrd teadus on maksimaalne üldistus siis ka sotsioloogia (kui teadus) püüdleb üldistusele.

Harjutamiseks teeme uurimuse meelemürkidest.

Iga uuring on projekt. uuring on argument, isiklik arvamus pole.

1. Sõnastame probleemi täpselt

Mitteteaduslik lähenemisviis - sellele iseloomulikud tunnusjooned (vead)

• küsimus on püstitatud mittekontrollitavatest eeldustest või nähtsustest.
• uurimus rajaneb liigselt intuitsioonile
• uurimuse käigus ei teki uusi probleeme

Probleem on (loogiliselt võttes) teatav küsimus, selline küsimus, millele vastused inimkonna praeguses teadmistevaramus puuduvad. Järelikult nõuab probleemi lahendamine selliseid praktilisi ja teoreetilisi operatsioone, mis erinevad juba olemasolevate andmete meenutamisest või otsimisest. Probleem sisaldab alati teadmist mitteteadmise kohta. Probleem tekkib teadmise ja mitteteadmise piiril. Edu pant sotsioloogias on see, kui suudame püstitada probleemi nii, et see piisavalt seostuks varasemate teadmistega.

Kesksed operatsioonid edu saavutamiseks.

1. Miks muutus probleemiks, fikseerida vastuolud, määrata oodatavad tulemused
2. Probleemi lahutamine alaküsimusteks, uurimisala piiramine, võimalikud alternatiivid probleemi elementidele
3. Probleemi hindamine. Analüüsime meetodeid ja vahendeid, mida on võimalik kasutada.
4. Probleemi põhjendamine. Seosed teiste probleemidega või eluvaldkondadega, võimalike vastuväidete analüüsimine.
5. Tähistamine - peame valima mõiste, mida me millegi kohta kasutame.

Meetodid võib rühmitada kasutamisotstarbe järgi.

• andmekogumismeetodid (ankeet, vaatlus, eksperiment)
• andmetöötlusmeetodid (keskmiste arvutamine, usaldusväärtus, korrelatsioonid, variatsioonid jms)
• tulemuste tõlgendamise meetodid (võrdlemine, reastamine, analüüs, süntees, üldistamine)
• tulemuste esitamise meetodid (suuline, kirjalik, tabel, diagramm, joonis, valemid jms.)
• empiirilised ja teoreetilised meetodid (loogiline arutelu) (kogemuslikud - katsed, vaatlused, dokumendianalüüs, eksperiment)

Faktide summa ¹ mingi tulemus, vaja on analüüsi.

Sotsioloogilises uurimuses on oluline mitte kirjeldada vaid selgitada (vaja üldistusi, teoreetilisi seoseid).

Analüüsi domineerimise puhul on oht uputada uurimus detailidesse.

Sünteesi domineerimise puhul on oht kalduda pealiskaudsusele, ennatlikele järeldusele.

Võrdlus - oluline on kindlaks määrata võrdlemine kui ...(tehnika?)

Üldistus - võimalik teha järeldusi ka selle kohta, mida pole võimalik uurida.

Ankeet

Ankeet võeti käiku 19. sajandi lõpul, Stanley Hall

Lahtine küsimus - kirjuta mida tahad

Kinnine küsimus - vastuste võimalus piiratud

Küsida 1 asi korraga (mitte nt. sünnikohta ja aeg)

Demograafiaplokk - inimese isiklike andmete kohta käiv (vanus, sugu, haridus, töökoht, laste arv, leibkonna suurus).

Postiankeedid - nendes on tavaliselt kuni 20 küsimust, saadetakse sihtgrupile postiga.

Arvamuse ja faktiküsimused

Põhimõte - raske ja lihtne küsimus kõrvuti/vaheldumisi.

Küsimused sõnastada lihtlausetega, võõrsõnu mitte kasutada.

Kontrollküsimused

Varjatud küsimused - juhul kui otseküsimine on võimatu või võib põhjustada tõrke.

Tähelepanu hajutavad küsimused - pikema ankeedi puhul, vähendab valvsust.

Elevust tekitavad küsimused - pika ankeedi puhul

Semantiline diferentsiaal

Kas x on pigem

1. pikk * * * * * lühike
2. omadus * * * * * vastand
3. omadus * * * * * vastand

Punktide arv peab olema paaritu, vastaja märgib ära ühe punkti ja analüüsimisel arvestatakse märgitud punkti asukohta. Ankeetide põhjal saab tõmmata keskmise joone ja selle joone alusel saab hinnata ka üksikisikuid.

Arvutitöötluse puhul - igal küsimusel on oma number, ka alaküsimused on eraldi numbrite all)

Ankeet - saab ajas korrata, võrdlusmoment.

Ka negatiivne tulemus on tulemus (nt kui ankeet ei tule tagasi).

Sotsiogramm

Sotsiogramm uurib ja kirjeldab inimeste suhteid grupis.

• koostöö, armastuse, sõpruse jms. sotsiogramm
• info liikumine grupis, kes on kelle jaoks autoriteet
• sotsiaalpsühholoogilised vahekorrad

Risttabel (suhete või info liikumise analüüsiks)

	Maie	Kaie	Kalle	Malle	Pilvi
Maie		-	+	-	+
Kaie	+		-	-	-
Kalle	+	+		+	-
Malle	-	-	-		-
Pilvi	-	-	-	+

----- ametialane suhe
______ sõprus
____ kiindumus

Uurimus meelemürkidest.

Seostada tunnustusega - osalemine gruppides väike. Koolides oluline märksõna - või tõrjutus. Riskielement. Põnevus, pinge.
Probleemi täpne sõnastus....
Algselt püstitatud hüpoteesid uuringus "Meelemürkide kasutamisest põhikoolis ja õpilaste teadlikkus nendest"

Noored kasutavad meelemürke kuna :

1. Noorte teadlikkus narkootikumide tervistkahjustavast mõjust on väike
2. Pole piisavat hoolitsust vanemate poolt
3. Kambad, kus noored osalevad, mõjuvad noori kaasavalt
4. Vaba aega pole piisavalt sisustatud
5. Massimeedia innustav mõju
6. Reklaami innustav mõju
7. Koolipingete kuhjumine
8. Tõrjutus
9. Muutunud väärtushinnangud (väärad)

   Meelemürkide kasutamist kergendab:

10. Liiga positiivne suhtumine meelemürkidesse noorte poolt
11. Probleemi süvendav narkodiilerite võrgustik

Intervjuu klassifitseeritakse

1. Standardiseerituse astme järgi
2. Saadava info iseloomu järgi (fakti, arvamuse ja hinnanguküsimused)
3. Vestleja suhtumise järgi

Intervjuu alaku vestlusesse tõmbava küsimusega.
Intervjuu käigus ei maksa vaikust karta, pole vaja ette öelda.
Korrektne on esitada 1 küsimus korraga.
Vätida tuleks küsimusi, millele saab vastata ühe sõnaga (nt. Kas-küsimused)
Vältima peaks ka võõrsõnade kasutamist intervjuu käigus.
Kui on aru saada, et inimene valetab, ei ole soovitav seda kohe õelda. Vale vastuse saanud küsimus tuleks üle küsida intervjuu lõpus (Mida sa sellega mõtlesid kui ...)
Küsimusi saab liigitada avatud ja suletud küsimusteks.
Avatud - inimene saab ise pikemalt rääkida, arvamust avaldada, kirjeldada jms.
Suletud - seab vastamiseks inimesele mingid piirid, vastusevariandid vms.
Otsesed ja kaudsed küsimused. Isikulised ja umbisikulised küsimused. Varjatud küsimused. Kontrollküsimused.

Sisuanalüüs

Sisuanalüüs annab inforohke, subjektiivse, hetkeinimese peegelduse.
Tekst tõlgitakse numbrite keelde. Koodilehtede koostamine - lahtiste küsimuste kasutamine.

Isiklik koodileht

Küsimuse teema: UNISTUS						Ankeet nr 2
3 1	1 2	2 3	2 4	1 5	7 6
1 7

Üldine koodileht

Demagoogia - tõe sihiteadlik moonutamine

Demagoogia - loogika vastand.

Vajadus demagoogia järele - mingi mõtte loogilise põhjenduse ebasoovitavuse (sobimatuse) tõttu.

Enamlevinud demagoogilised võtted

1. Siltide külgekleepimine
2. Paatose esilekutsumine (millelegi eriliselt tähelepanu juhtimine)
3. Apelleerimine üldsusele
4. Vahetatakse ära eesmärk ja vahend
5. Särav umbmäärasus (helge tulevik)
6. Vanade püsikindlate sümbolite ülekandmine
7. Partneri kasu rõhutamine ("see on teile endile kasulik")
8. "Valevagun" - väär idee paigutatakse kahe õige mõtte vahele
9. Lihtrahvalikkus (suund kuulajate sihtgrupile)
10. Rõhumine ühistele meeldivatele mälestustele
11. Tavaline sohk
12. Toetumine autoriteetide soovitustele
13. Kellegi positiivne või negatiivne kogemus
14. Naeruvääristamine
15. Tõese käsitluse asendamine mängulisusega
16. Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine
17. Sõltuvuse rõhutamine (majanduslik, perekondlik, administratiivne, oma võimu k asut.)
18. Sümboolikale, traditsioonidele viitamine
19. Rituaalide kasutamine, et kujundada käitumises stereotüüpevõi luua soodne meeleolu teate vastuvõtuks.
20. Saladuslikkuse tekitamine (sosin)
21. Liialdatud subjektiivsus hinnangute andmisel (lähen hulluks)
22. Käsitletava küsimuse segaseks ajamine
23. Omaenda huvide-hinnangute esitamine kellegi teise nimel
24. Selle asemel et selgitada põhjusi otsitakse süüdlasi
25. Kangelaste kui näidiste ülistamine näiliselt kehvas olukorras
26. Minevikuraskuste esitamine argumendina kaasaja saamatuse varjamiseks
27. Tulevikupiltide maalimine
28. Enesekriitika vältimaks teiste(poolset) sisulist analüüsi
29. Millestki aina rääkimine (vasarduseffekt)
30. Räägid, räägid - lõpuks jääb mulje et teed või tead
31. Apelleerimine kainele mõistusele
32. Viitamine oma tunnetele või ametikohale vms.
33. Hääle tõstmine
34. Püstitõusmine, kõrgemale ronimine
35. Vastaspoole ignoreerimne
36. Igale faktile vastandatakse fakt hoopis teisest vallast
37. Tühi sõnademulin
38. Oma teesi (väite) paigutamine arutluse algusse või lõppu
39. Isikliku tähelepanu ja suhtumise rõhutamine
40. Omaenda soovide esitamine paratamatu(se)na
41. Kõneldakse mitte resultaatidest vaid oma tegevusest selle (asja) täitmisel
42. Sõnavõttu hämmastavate üksikfaktide lisamine
43. Faktimäng - iga mõtte kohta on võimalik leida mingit tsitaati
44. Võrreldakse võrreldamatuid asju
45. Ootamatu taktitu vahelesegamine
46. Tõestuseks on tõestatav materjal ise
47. Ei räägita asjast vaid inimesest kes räägib (isiklikuks minek)
48. Tõtt ja valet vaheldumisi
49. Antakse aina hinnanguid, ei põhjendata miks ja mida hinnatakse, kes on hinnanud (lahmiv kriitika)
50. Vastaste väited kallutatakse viltu või peapeale - (näete, te räägite iseendale vastu)
51. Puhutakse suureks pisidetailid (sääsest elevant)
52. Oma erilise informeerituse demonstreerimine
53. Vaidlusesse tuuakse sisse tsitaate mingis uues konteksti
54. Kritiseeritakse neid, keda pole kohal
55. Valetamine
56. Enne mõtte esitamist antakse sellele hinnang
57. Mõtte allika ärapeitmine (on tulnud ettepanek, üldiselt arvatakse)
58. Esitatakse "Kas" küsimus - vastuseks on ei või jah - kuna ei-d on psühholoogiliselt raskem öelda, saavutatakse jah
59. Seatakse kahtluse alla teise meeleorganite normaalolek
60. Asutuse/organistasiooni samastamine iseendaga
61. Korraga mitme küsimuse esitamine
62. Küsitakse publikult esitatud sõnade (väidete) ümberlükkamist
63. Kiires tempos protsentidega, arvudega, võõrsõnadega manipuleerimine

Alluvate poolt kasutatav demagoogia ülemuste suhtes

1. Viidatakse ülemuse korraldusele
2. Räägitakse mitte puudustest vaid reservidest
3. Räägitakse tööst mitte plaanidest
4. Traditsiooniliste raskuste minemaveeretamine
5. Korduv isiklik pöördumine ülemus(t)e poole
6. Oma mõtted esitatakse ülemuse mõtete pähe
7. Kirjeldatakse oma kollektiivi aga mitte kollektiivi tegemist (tööd)
8. Iseennast kritiseeritakse tühistes asjades kuid edukus kirjutatakse enda arvele
9. Viidatakse kontrollijate ebakompetentsusele
10. Kriitika analüüsimise asemel kiidetakse printsipiaalsuse eest
11. Öeldakse, et puudusi teame isegi, aga andke abi
12. Otsitakse vastuolusid ülemuste töös, konflikte (intrigeerimine)
13. Sihiteadlik palvete esitamine ülemustele
14. Rünnatakse ülemust isiklikus või ühiskondlikus elus
15. Süüdistatakse kõiges, ka selles, milles süüdi ei olda
16. Lõputud lubadused, et sel ajal saab korda

Loe kirjandust !

raamat "Teadustöö metoodika alused" (1993, Ants Kõverjalg, ERKA)
raamat "Algteadmisi sotsioloogiast" (H.Jetzscmann, H.Kallabis jt,Tallinn, ER 1972