Olge rahul kasvõi killukesega möödunud päevast – see lõdvestab ja tekitab rahu enne und à väga oluline. Kui seda rahu ei ole on inimene pinges, tekkivad psühhosomaatilised häired, stressid, lõpuks ka psüühikahäired.

Alonen à Perekond on inimese tähtsaim turvamenüü.

Inimsuhted.
Võime teha tööd.
Ahistuse puudumine.

Mis on vaimse tervise häire, kust läheb piir?

Vaimse seisundi kindlaksmääramine peab olema lihtne.

1. Teadvuse seisund – on teadvusel, kontakteerub
2. Tähelepanu – hüperaktiivsus kui tähelepanuhäire
3. Üldine meeleolu ja tuju – (depressioonide allikas)
4. Kõne ja keele kasutus
5. Ruumilise nägemise võime, praksis (?) jt. kognitiivsed funktsioonid

Tähtsamad sotsiaalpsühhiaatria probleemid.

1. Pereprobleemid
2. Perevägivald
3. Psüühilised kriisid
4. Puudeinimeste probleemid
5. vaimse tervise probleemid (lastel, täiskasvanutel, vanuritel)
6. Alkoholi kuritarvitamine
7. Uimastite kuritarvitamine
8. Suitsidiaalsus, depressioon, preventsioon
9. Ravivõimalused psühhiaatrias

Sotsiaalpsühhiaatria ülesanded à tegeleda psüühiliste haiguste ja psühholoogilistest eripärasustest tulenevate haigustega, leida kultuurilisi ja sotsiaalseid põhjusi. uurida mis faktorid suurendavad (haigestumise) riski. Tegeleda riskigruppidega (noored, noored pered, üksikemad jms.). luua tingimused nendele avahoolduse rakendamiseks ja depressiivse keskkonna/olukorra muutmiseks.

Varem – raviti (psühhiaaria raames) ainult haigust, ei arvestatud piisavalt inimisiksusega.

Patsiendi esindus – selleks et patsient saaks ak sedasorti probleee väljendada, leidmaks alternatiivseid vahendeid, patsiendile vastuvõetavaid ravimeetodeid. Ravitegevused peaks olema pidevad, mitmekülgsed, paindlikud.

1. Vältida seisundi pöördumatut halvenemist
2. Tagama efektiivsema taastumise

Preventsioon

1. Muuta keskkonnategureid (pere, töö, elukeskkonna)
2. Selgitada häired välja võimalikult vara
3. Taastusravi, kohanemise soodustamine ägeda haigusperioodi järel, jõuvarude taastamine.

Euroopas – esineb tõsiseid psüühikahäireid u. 5%-l elanikkonnast, 15% on kergemaid psüühikahäireid mis segavad inimeste toimetulekut.

Eestis tegeleb psühhiaatriline süsteem 2-2,5 %-ga elanikkonnast. Neurootilisi häireid esineb 25%-l elanikkonnast. Kõige rohkem ongi neurootilised ja stressiga seotud häired. Suurim tõus – narkomaania.

Abi jaguneb – statsionaarne, ambulatoorne, avahooldus. Peale selle rehabilitatsioon.

Reahbilitatsioonikeskused (ravi)

Astangu
Tartu vaimse tervise hooldekeskus – staadioni tn
Haabersti klubimaja
Ellu kutsutakse – Merimetsa haigla rehabilitatsioonikeskus
Karaski kohanemiskeskus
Raudvere Perekeskus (Elukvaliteedi uuringute instituudi Raudvere Perekeskus)

Vaimse tervise probleemi lahendamiseks on ühiskonnal 8 funktsiooni

1. Kriisisekkumine (teenistus, telefon)
2. Psühhiaatriline ravi (sümptomite vähendamine, diagnoos, teraapia)
3. Baasiline toetus (toit, elukoht, riided)
4. Rehabilitatsioon
5. Klientide õiguste kaitse (psühhiaatrilise abi seadus)
6. Juhu (case) korraldamine (case-management), inimeste ring kes selle haigusjuhtumiga tegeleb, organiseerib teenistusi jms.
7. Eneseabi – gruppidele, peredele jms.
8. Rikastav funktsioon

Rehabilitatsiooni eesmärk – toetada psüühiliste puuetega inimesi nii, et nad saaksid olla edukad ja rahul selles keskkonnas, mida nad ise valivad (nt. Haabersti keskus) – võimalikult vähene arstide sekkumine peaks siiski tagama inimese toimetuleku eluga.

Ravi – teraapiline, tervendamisele suunatud, keskendub diagnoosile.

Rehabilitatsioon – suhe kahe täiskasvanute vahel, keskendub isiksusele, püüab luua rahulolu à läbi (seal) elamise, töötegemise, õppimise, suhtlemise.

Rehabilitatsiooni nägemus – nägemus paranemisest, aidata inimeses parem pool välja tuua.

Vaimse tervise komponendid.

1. Mina-käsitlus à terve inimene on rahul iseenda ja eluga, realistliku enesetunnetusega.
2. Enesevalitsus sotsiaalsetes suhetes
3. Sotsiaalsete rollidega toimetulek peredes

Psüühiliste haiguste avaldumiskujud

Sümptom à ühe psüühilise funktsiooni üksikhälve

Sündroom à sümptomite kogum, patogeneetiliselt seotud kompleks

Haigus à ühtse tekke, kulu, ilmingute ja lõppega protsess või seisund.

Sümptomite süstemaaatika

1. Tegelikkuse tunnetamise häired

• tajumise häired
• mõtlemise häired

1. Häired tegelikkusele reageerimisel

• tundeelu häired
• tahteelu häired
• instinktide häired

1. Hälbed võimete tasemes

• intellekti häired
• mälu häired

• teadvusseisundi häired à muutused psüühilise tegevuse aktiivsuse tasemel

Psüühiliste haiguste avaldumiskujud sõltuvad

1. Närvisüsteemi küpsusastmest (iga)
2. Varem põetud haigustest
3. Isiku konstitutsionaalsest omapärast (temperamendi tüüp)
4. Isiku varasemad elukogemustest, huvidest, probleemidest, teadmistest, lootustest, kartustest.

Laste psüühiliste häirete puhul on oluline

1. raseduse kulg, ema emotsioonid, suhtumine tulevasse lapsesse
2. looteea --?
3. sünnikahjustused
4. pärilikkus
5. põetud haigused esimesel eluaastal
6. kasvatus

Psühhiaatria – õpetus psüühika ja käitumishäiretest, tegeleb haiguste põhjustega, tekkelooga, kirjeldab ja tõlgitseb haiguse avaldusi, töötab välja abinõusid haiguste vältimiseks.

Tajumishäirete sümptomid

1. Kvantitatiivsed
2. tundetus – anasteesia, analgeesia
3. kurtus – anakuusia
4. pimedus – amauroos
5. ülitundlikkus – hüperesteesia, hüperalgeesia
6. Kvalitatiivsed – sise või välisärritus peegeldub teadvuses moonutatult.
7. aistingumeele petted – sädemed silme ees, sipelgate jookmine
8. tajupetted

• illusioon e. eksitaju- tegeliku objekti tajumine moonutatult. Võivad esineda ka tervetel inimestel hämaras, müra foonil jms. olukordades.
• hallutsinatsioon e. ebataju – subjektiivne tajuelamus, ilma reaalse objektita.

1. vormilised: mõistete kujunemisel – afaasia

   mõistete väärastumine – mõistete ja neid tähistavate sõnade kooskõla

   neologismid – uudissõnad

   targutav mõtlemine

   mõtlemise kiiruse vaheldumine, mõttelise seostatuse suurenemine ja vähenemine, sihipärasuse tõus ja langus

2. sisulised häired

• sundmõtted – mitteadekvaatne, suhtub kriitikaga
• ülekaalulised mõtted – kujunevad valdavaks, tõrjub muu kõrvale, kriitika kaob
• luulumõte – ekslik veendumuslik otsus, mille suhtes kriitika puudub(alaväärsusluul, tagakiusamisluul, mürgistusluul, võimukusluul, rikkusluul)

1. Negatiivne meeleolu

• Depressioon e. melanhoolia e. kurvameelsus – kurbus, mure, hingevaev, inimene pole suuteline rõõmu tundma, teistele kaasa elama.
• Düsfooria e. pahurus – kõik on vastumeelne, tüütab ja ärritab
• Ärevus – difuusne ebameeldiv emotsioon, rahutus, kartus
• Hirm – ebamäärane v. konkreetne (foobia)
• Vaenulikkus
• Hüpokondria – hirm oma tervise pärast

1. Positiivne meeleolu

• Mania e. rõõmsameelsus – lõbusus, heatujulisus
• Eufooria – muretus, lamedalt rahulolev meeleolu
• Eksaltatsioon – kõrgendatud, pateetiline meeleolu
• Ekstaas – õnnis, soovideta õndsustunne

• Emotsionaalne labiilsus – tundeelu ülitundlikkus, pisimgi asjaolu kutsub esile ülielaav emotsionaalse reaktsiooni
• Sensitiivsus – ülitundlikkus isik(s)u(se) kriitikale.
• Afektlabiilsus – vähimalegi ebameeldivusele reageeritakse afektiga s.o. tugeva erutuse või tundeliigutusega
• Apaatia - tundeelu tuimenemine.

1. tahteaktiivsuse tase – suured individuaalsed iseärasused
2. tahte sihipärasus

• maniakaalne – tegevus seotud väliste objektidega
• katatoonne – pidev liikumine sisemiste ajendite sunnil
• heberfreenne – veiderdava iseloomuga käitumine
• hallutsinatoorne rahutus
• luululine rahutus

Hüperkineesid

• treemor e. värisemine
• atetootilised liigutsued e. tõmblused
• lihaskrambid

Hüpermiimia- grimassitamine

• abuulia – täielik initsiatiivitus, tegevusetus
• hüpokineesia e. vaegliikumine – liigutused aeglased, pidurdatud
• akineesia e. stuupor – kangestus
• hüpomiimia – vähenenud miimika
• mutism e. vaikimine

Mäluhäired

1. Ülimälu – ei ole haiguslik (ei loeta haiguslikuks?)
2. Liigmälu e. hüpermneesia – mälu haiglaslik ülefunktsioon, kiired ja vahelduvad mälestuspildid. Selle erivorm on sundmälestus . vastutahteline kindel mälestuskujund.
3. Vaegmälu e. hüpomneesia – mälufunktsiooni üldine nõrgenemine.

• omandamisvõime langus
• reprodutseerimisvõime langus

1. Mälulünk e. amneesia – ajaliselt piiratud lünk mälestuste kronoloogilises ahelas

• tagasihaarav e. retrograadne amneesia
• edasihaarav e. anterograadne amneesia
• edasi ja tagasihaarav

1. Mälupete e. paramneesia e. düsmneesia

• konfabulatsioon – sündmustik reprodutseerub teadvuses ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes
  • asendavad konfabulatsioonid
  • fantastilised konfabulatsioonid

Instinktid

Toitumisinstinkti häired

1. Kvantitatiivsed:
2. suurenenud näljatunne (hüperoreksia e. buliimia)
3. küllastustunde puudumine
4. pidurdamatu söömine
5. ülitugev janutunne
6. vähenenud isu ja näljatunde puudumine
7. Kvalitatiivne
8. süüakse toiduks kõlbmatuid asju

Enesekaitseinstinkti häited

1. kvantitatiivne
2. enesekaitseinstinkti elavnemine – hirm, ärevus, foobiad, paranoilisus, kahtlustamine
3. enesekaitseinstinkti nõrgenemine – apaatia, hoolimatus, ükskõiksus
4. Kvalitatiivsed
5. tung tekitada endale vigastusi, enesevastased süüdistused, suitsiid

Suguinstinkti häired

Hüperseksuaalsus, hüposeksuaalsus, homoseksuaalsus

Normaalne psüühiline tegevus kujutab endast üksikute peaaaju funktsioonide keerukalt integreeritud tegevust (mälu, intellekt).

Haigus – ajas muutuv protsess, võib haarata mitmeid sündroome.

RHK10-s häire=haigus.

RHK10 – rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, raamat.

1. Orgaanilised psüühikahäired (tingitud muudest kehalistest või ajuhaigustest)

   Dementsus (krooniline e. akuutne), dementsuse liigid, deliirium (äge, teadvustase on langenud, inimene on desiorienteeritud)

2. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud käitumishäired (lahustid, alkohol, uimastid)
3. Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
4. Meeleoluhäired
5. Neurootilise stressiga seotud ja somaatilised häired
6. Füsioloogiliste funktsioonide häired, sellega seotud funktsioonid (isu, uni, seksuaalelu, ravimite kuritarvitamine, muud sõltuvust nmittepõhjustavad ained)
7. Täiskasvan isiksuse ja käitumishäited (sagedamini konfliktid ühiskonnas)
8. Vaimne alaareng – debiilsus
9. Psühholoogilise arengu häired - (lastel) à kõne ja keelehäired, õpivilumuste häired, autism
10. Lapseeas olnud tunde ja käitumishäired (hüperkineesia, tikid, enureesiam kogelemine jms.)

Lugeda

Lennart Wittenberg – "Psühhiaatria taskuraamat".
Lembit Mehilase koostatud õppematerjal perearstidele – "Psühhofarmakoteraapia".
William Anthony, Mikal Cohen, Marianne Farkas – "Psühhiaatriline rehabilitatsioon"
Raamat – "Narkootikumid"
Sõnumilehes – Enn Vetemaa artiklite seeria narkootikumidest.
Johan Cullberg – "Dünaamiline psühhiaatria"