LASTE SPORTIMINE – KAS TERVIS VÕI TRAUMA

 

Marika Kõiv, SA TÜK Traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, ülemõde
Anne Kivimets, SA TÜK Traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, õde
Maarika Tisler, SA TÜK sotsiaaltöötaja

INTRODUCTION
In Estoninan society dark side of sporting and following safety regulations to prevent traumas are largely ignored. Due to the popularity of sporting parents buy more modern sporting equipment which causes health risks. The number of sport traumas is in increase as is in the whole world.

 

ABSTRACT

In current poster the sport traumas of the children between ages from 8 to 16, which occurred from Martch 2002 to October 2002 in the Clinic of Traumatology and Orthopedics of Tartu University Clinics are presented. The amount of the sport traumas was 30,1% from total visits. Sport traumas occurred in 212 boys and 49 girls. Most of the sport traumas took place in april and october, accordingly 72 and 49.
We also present results of studies conducted elsewhere in the world, where the causes, consequences, frequency, possibilities of coping and preventing of traumas are analyzed and described in a more detailed way.
The goal of the current presentation is to bring parents and children attention to prevention of the injuries: following of the safety regulations and users manuals, knowing first-aid techniques in case of traumas and facilities to alleviate temporary injuries. To maintain the life quality of our children we need to provide them secure sporting environment.
 

 

Suure osa õpilase päevast hõlmavad koolitunnid. Vaba aja veetmise võimalusi on mitmeid, nende vahel teeb oma valiku õpilane ise. Vaadeldes keskastme õpilaste lemmiktegevuste pingerida on näha, et kindel koht kuulub sportimisele, mis moodustab kõige suurema ehk 36% laste lemmiktegevuste hulgast.
 

Sportimine on tervisele kasulik, niikaua kuni see ei põhjusta ise terviseprobleeme.Tänapäeval on üha enam võimalusi kasutada vaba aja veetmiseks erinevaid spordialasid. On toodetud moodsaid spordivahendeid eelkõige lastele ja noorukitele.
 


Liikumise head ja halvad küljed

Liikumine on oluliselt vajalik normaalse psüühilise ja füüsilise tasakaalu saavutamiseks.

Liikumise kahjulikud mõjud tekivad põhiliselt valesti valitud liikumise määrast ja organismi liigsest väsitamisest.

Lastel on palju rida vaimseid ja kehalisi iseärasusi, need aga suurendavad traumade saamise ohtu, lapsed on vigastustele vastuvõtlikumad.
 
Traumade ennetamine ei ole üksnes meditsiinitöötajate asi. Siin on palju ära teha lapsevanematel, õpetajatel, meil kõigil.
Täiskasvanute ülesanne on innustada lapsi aktiivselt liikuma, et tugevdada lihaskonda ja parandada koordinatsiooni. Samas ei tohi tähelepanuta jätta laste õpetamist õieti sportima ja ohutult kasutama spordivahendeid.
Vajalik on analüüsida koos lastega õnnetusjuhtumite põhjuseid ja võimalusi nende vältimiseks.
Mitte vähem oluline on kasutada sportimisel kaitsevahendeid (turvavööd, kiivrit jalgratta sõidul, jalakaitseid rulasõidul ja rulluisutamisel), õpetada lapsi tegutsema ja abi andma, kui on juhtunud õnnetus.
 
 
Traumad ohustavad meid kõikjal, eriti suure osa moodustavad sellised, mis on tekkinud puhke- ja vabal ajal. Tihti on põhjuseks teadmatus, tähelepanematus ja olukorra vale hindamine. Laste õpetus hinnata oma oskuseid ja suutlikkust on siinkohal määrava tähtsusega.

Väga oluline on last korduvalt õpetada ohte tundma ja isikliku eeskujuga kasvatada turvalise käitumise harjumusi (Laasner, 2003).
 

 

 

SA TÜK traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus 8-16 aastastel lastel esinenud sporditraumad 2002. a. märtsikuust kuni oktoobrini on visiitide koguarvust (1000 last) 30,1%. Sporditrauma esines 212 poisil ja 89 tüdrukul. Kõige enam juhtus sporditraumasid aprilli ja oktoobrikuus, vastavad arvud olid 72 ja 49. Aktiivses kooliperioodis on laste traumad sagedasemad!
 Tartus õpib põhikoolides ja gümnaasiumides üle 15 000 õpilase. Ajavahemikul 1998 – 1999 registreeriti ligikaudu 2000 traumat, mille lapsed said kehalise kasvatuse tundides. Nendest 60% juhtus tüdrukutega.Trauma liikides on esikohal lihas ja liiges vigastused. Traumade arv 1000 õpilase kohta on olnud järgmine: 1998/99 õa 129 ja 1999/00 õa 145. Rootsis on sama näitaja 30 – 60


USA- s oli 2001. aastal alla 15-aastaste laste visiitide arv erakorralise meditsiini osakondadesse seoses sporditraumadega 775 000. Vigastuste liikide osas moodustasid 95 % nihestused ja nikastused.

1998.aastal oli USA-s kuni 21.aastaste laste visiitide arv erakorralise meditsiini osakondadesse seoses jalgrattatraumadega 430 000. Nendest peatrauma diagnoositi 23000 lapsel, suri 275 last.
 

 
Taanis uuriti 1320 lapsel traumast tingitud sotsiaalmajanduslikke tagajärgi. Uurimuses osales 650 poissi ja 670 tüdrukut vanuses 6-17 aastat. Spordivigastuste sagedus antud populatsioonis oli 74%, 4,1 % juhul vajasid lapsed haiglaravi. Tänu vigastusele puudusid lapsed koolist keskmiselt 1,2 päeva (vahemikus 0-60 päeva), realiseerudes 1598-s puudutud päevana. Enamik lapsi sai vigastuse trennis 34,7%. Võistlustel said vigastuse 22,6% lastest. Ülejäänud vigastused saadi vaba aega veetes (32%) ja koolis (10,7%). 15 % lapsevanematest pidi jääma lapsega koju keskmiselt 2,2 päevaks järelevalve vajaduse tõttu traumajärgselt. Uurimus näitas, et trauma toob endaga kaasa muutusi pere ja lapse sotsiaalses staatuses ja funktsioneerimises.

 

Nõuandeid trauma ennetamiseks

  • tee kindlaks, et Su laps kannab sportimisel kõiki nõutud kaitsevahendeid;
  • küsi poest alati kaasa spordivahendi kasutusjuhend;
  • kui puudub oskus last juhendada spordivahendi kasutamisel, küsi nõu spetsialistidelt;
  • pööra tähelepanu sellele, et lapse lihaskoormus oleks sportimisel ühtlane;
  • kontrolli, kas esmaabi võimalused on kättesaadavad;
  • võta alati ühendust arstiga, kui tekib kahtlus, et laps on saanud trauma;
  • ära unusta trauma hirmus, et sportimine on kasulik!
     

 Alati on vajalikud ka oskused ennast ja kaaslast õigesti abistada, kui on juhtunud õnnetus.  Esmaabi!!!

Vigastuse kohale asetatakse külma ja püütakse maksimaalselt jäsemele rahu anda. Selline käitumine tagab õiged esmaabi võtted ning kiire paranemise.

Tavaliselt tehtavad vead esmaabi andmisel:
a) püütakse jäset kohe pärast vigastamist soojendada (liigutamise, massaazi või sooja veega)
b) ei osata hinnata juhtunud traumat ja nimetatakse viimast harva esinevaks nihestuseks, mida püütakse ka kohapeal “paigaldada”, venitades selliselt niigi üleveninud või põrutatud jäset. Kõige kiirem on paranemine siis, kui vigastatud piirkond saab rahu.
 

Luumurrud
Kinnine – nahk murru kohal vigastamata. Anda mugav asend, murdunud luuotsad lahti tõmmata. Nihkunud luid ise paigaldada ei tohi.
Lahtine – haav siduda steriilselt.Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi.

Haavad
Seotakse vasakult paremale; ringmähis, spiraalmähis, kaheksakujuline mähis, ristikujuline mähis, tähkmähis, rätikmähis, lingmähis.

Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt:
1. Pane kannatanu kiiresti lamama;
2. Tõsta jäse üles;
3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni,
4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside;
5. Jälgi kannatanut šokinähtude õigeaegseks avastamiseks 


Ajutist vigastust leevendavaid abivahendeid on võimalik osta või laenutada järgmistest firmadest:
OÜ ITAK Tartus: Ringtee 1, 51013 Tartu. Telefon: 7 362 106. www.itak.ee
OÜ Gadox Tallinnas: Eesti Meremeeste Haigla, Paldiski mnt. 68, 10 617, Tallinn Telefon: 656 6500
OÜ Gadox Tartus:Riia mnt.132, 51 014 Tartu. Telefon: 7 3390 276. www.gadox.ee

 Ostes lastele moodsaid spordivahendeid, tuleb meeles pidada kaasnevaid ohtusid.
Eriti puudutab see lapsevanemaid, kes peaksid pöörama suuremat tähelepanu lastele õigete ja ohutute sportimisvõtete õpetamisele.

 SPORDIME TARGALT JA TRAUMADETA!!!

 
Muid (koolitus)materjale