|
Sotsiaalala terminoloogia (aadressilt http://www.sm.ee/esttxt/pages/goproweb0312)
Sisukord
Perekonnaga seotud mõisted ja väljendid
Sotsiaalregistri isikukaardi sotsiaalse seisundi
klassifikaator
Perekondade rühmitamine toimetulekutoetuse
järgi
Sotsiaalkaitse põhimõisted
Perekonnaga seotud mõisted
ja väljendid
perekond = pere
1. biol üksus, mille liikmeid ühendavad veresidemed
ja kus tavaliselt on suhted abielu kaudu ametlikustatud, rajanevad
võrdsuspõhimõttel ning väljendavad
ema ja isa ning nende laste kokkukuuluvust
2. sots üksus, mille liikmed kuuluvad samasse leibkonda
ning jagavad kindlaid kohustusi
3. psühhol üksus, millesse kuulumise määravad
selle liikmete emotsionaalsed sidemed
abielu - seaduslikult vormistatud kooselu, mille alustamiseks
on perekonnaseisuasutuses koostatud abieluakt
abikaasa - abielu sõlminud isik
vabaabielu - kahe abielulistes suhetes isiku kooselu
visiitabielu = külastusabielu - kahe abielulistes
suhetes oleva isiku perioodiline kooselu
vanem = lapsevanem - lapse lihane vanem (bioloogiline
vanem)
vanemad = lihased vanemad - lapse sünnitanud
naine ja lapse eostanud mees (bioloogilised vanemad)
üksikema - last üksi kasvatav naine
üksikisa - last üksi kasvatav mees
üksikvanem - last üksi kasvatav vanem
vallasema - naine, kelle lapse sünniaktis puuduvad
isa andmed
kasuvanem - jur täisealine isik, kes last kasvatab,
kuid ei ole lapse vanem ega võõrasvanem
kasuperekond = asendusperekond - last kasvatav perekond,
kus ema ja isa ei ole lapse vanemad või kus kumbki neist
ei ole võõrasvanem
kasulaps sots, jur - sellises perekonnas kasvav
laps, kus ema või isa ei ole lapse vanemad või
kus kumbki neist ei ole võõrasvanem
orb - laps, kelle mõlemad vanemad on surnud
või surnuks tunnistatud
tugipere - sots isik või perekond, kes vabatahtlikult
abistab üksikisikut või perekonda selle toimetuleku
toetamises
lapsendamine - jur lapsendaja ning lapsendatu vanema
ja lapse õiguste ja vastastikuste kohustuste seadustamine
(adopteerimine)
lapsendaja- sots, jur lapsendamist taotlev isik (adopteerija)
leibkond - sots koos elavad ning tuluallikaid ühiselt
kasutavad isikud
lesk - isik, kelle abikaasa on surnud või surnuks
tunnistatud
võõrasvanem - lapse vanemaga abielus
olev isik, kes ei ole selle lapse vanem
võõrasema - lapse isaga abielus olev
naine
võõrasisa - lapse emaga abielus olev
mees
võõraslaps - võõraslaps
isiku suhtes, kes ei ole tema vanem, kuid kes on abielus tema
vanemaga
hooldusperekond - sots perekond, kes kirjaliku lepingu
alusel võtab perekonda hooldamist vajava isiku
hooldusvanem - sots hooldusperekonna lapsevanem
poolvend - vend ühe ühise vanema järgi
poolõde - õde ühe ühise vanema
järgi
kasuvend - kasupoeg kasuvanemate oma laste või
teiste eri vanematest pärinevate sama pere kasulaste suhtes;
kasuvanemate oma poeg teiste laste suhtes
kasuõde - kasutütar kasuvanemate oma laste
või teiste eri vanematest pärinevate sama pere kasulaste
suhtes; kasuvanemate oma tütar kasulaste suhtes
asendusemadus med - sellise naise seisund, kes
kannab talle geneetiliselt võõrast last ja sünnitab
selle
asendusema = sünnitusema med - naine, kellele
on üle kantud võõras munarakk või embrüo
doonorema = munarakudoonor = geneetiline ema - med
naine, kellelt pärineb kunstlikus viljastamises kasutatav
munarakk või embrüo
Sotsiaalregistri isikukaardi sotsiaalse
seisundi klassifikaator
1. Laps
1.1. koolieelik - 0--6aastane terve või puudega
laps
1.2. õpilane - 7--17aastane õppiv terve
või puudega laps
1.3. mitteõppiv laps - 7--15aastane terve või
puudega laps, kes ei õpi
1.4. mitteõppiv ja mittetöötav laps, kes
ei ole töötu, tööotsija ega pikaajaline töötu
- 16--17aastane laps, kes ei ole registreeritud töötuna,
tööotsijana ega pikaajalise töötuna ning
kes ei õpi ega tööta; vähemalt 16aastane
puudega laps, kes ei õpi ega tööta, saab töövõimetuspensioni
ning kelle sotsiaalne seisund on jaotise 3.2 järgi töövõimetuspensionär
2. Tööealine isik
2.1. töötav laps - 16--17aastane laps, kes töötab
2.2. töötav täiskasvanu - töötav
vähemalt 18aastane kuni vanadus-pensioni ealine isik
2.3. tööotsija, töötu, pikaajaline töötu
- Jaotisse ei kuulu: 1) peretoetuse seaduse alusel lapsehooldustasu
saav isik, kes ei tööta; 2) riikliku pensionikindlustuse
seaduse alusel pensioni saav isik, kes ei tööta; 3)
puudega lapse või täiskasvanu hooldaja, kes ei tööta;
4) vanuri hooldaja, kes ei tööta.
2.3.1. tööotsija - isik, kes otsib tööd
ja kelle on registreerinud tööturuteenuse osutaja
2.3.2. töötu - täieliku või osalise
töövõimega vähemalt 15aastane kuni vanaduspensioni
ealine isik, kes ei tööta, kuid on valmis kohe tööle
asuma, ja saab töötu abiraha (töötu sotsiaalse
kaitse seaduse § 7 punkti 1 tähenduses)
2.3.3. pikaajaline töötu - isik, kes on olnud
töötuna arvel üle 12 kuu
2.4. üliõpilane ja temaga võrdsustatud
isik - päevases õppevormis kõrgkoolis
või keskhariduse baasil kutseõppeasutuses õppiv
isik; vähemalt 19 aastane gümnaasiumis või kutseõppeasutuses
õppiv isik
2.5. ajateenija - relvajõududes kohustuslikus tegevteenistuses
olev isik
2.6. kodune - peretoetuse seaduse alusel lapsehooldustasu
saav isik, kes ei tööta; puudega lapse või täiskasvanu
hooldaja, kes ei tööta; vanuri hooldaja, kes ei tööta
2.7. muu tööealine isik - abikaasa ülalpidamisel
olev naine või mees, kes ei ole tööotsija, töötu
ega pikaajaline töötu ega peretoetuse seaduse alusel
lapsehooldustasu saav isik ega puudega isiku või vanuri
hooldaja; vabakutseline ja muu mittetöötav täisealine
isik
3. Pensionär - riikliku pensionikindlustuse seaduse
alusel pensioni saav isik
3.1. vanaduspensionär - vanaduspensionil olev 63aastaseks
saanud või riikliku pensionikindlustuse seaduse §
7 lõikes 2 märgitud vanuses isik, kellel on vähemalt
15 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku staazi või
pensionikindlustusstaazi
3.1.1. ennetähtaegse vanaduspensioni saaja - isik,
kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav
pensioniõiguslik staaz või pensionikindlustusstaaz
ning kellel on jäänud seaduses ettenähtud vanusesse
jõudmiseni kuni kolm aastat
3.1.2. muu vanaduspensioni saaja
3.2. töövõimetuspensionär - vähemalt
16aastane kuni vanadus-pensioniealine isik
3.3. muu pensionär - toitjakaotuspensioni, rahvapensioni
või muud pensioni saav täisealine isik; toitjakaotuspensioni
saav 0--17aastased lapsed, kelle sotsiaalne seisund on määratletud
punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4; 18--24aastane toitjakaotuspensioni
saav isik, kelle sotsiaalne seisund õppimise korral on
punkti 2.4 järgi üliõpilane või sellega
võrdsustatud isik
Perekondade rühmitamine toimetulekutoetuse
järgi
1. Pensionäripere - pere, mille kõik tööealised
liikmed on pensionärid
1.1. ennetähtaegse vanaduspensionäri pere -
pere, mille tööealine liige on ennetähtaegselt
vanaduspensionile läinud isik
1.2. muu pensionäripere
2. Üliõpilaspere - pere, mille üks
täisealine liige on üliõpilane või sellega
võrdsustatud isik ja teine on peretoetuste seaduse alusel
lapsehooldustasu saav isik, kelle sotsiaalne seisund on määratletud
punktis 2.6
2.1. lapsega üliõpilaspere
2.2. muu üliõpilaspere
3. Pere, mille liige on tööotsija, töötu
või pikaajaline töötu; või pere, mille
liikmete hulgas on last kasvatav tööotsija, töötu
või pikaajaline töötu
3.1. tööotsijaga, töötuga või pikaajalise
töötuga pere - pere, kus vähemalt üks
liige on tööotsija, töötu või pikaajaline
töötu, kelle sotsiaalne seisund on määratletud
punktides 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.3
3.1.1. last kasvatava tööotsijaga, töötuga
või pikaajalise töötuga pere - tööotsijaga,
töötuga või pikaajalise töötuga pere,
kus on vähemalt üks laps
3.1.2. muud tööotsijaga, töötuga või
pikaajalise töötuga pered
3.2. töötuga pere - pere, kus vähemalt
üks liige on töötu, kelle sotsiaalne seisund on
määratletud punktis 2.3.2 ning kes on registreeritud
töötuna ja saab töötu abiraha
3.2.1. last kasvatava töötuga pere - töötuga
pere, kus on vähemalt üks laps
3.2.2. muud töötuga pered
3.3. lapsega pere - pere, kus on vähemalt üks
laps
3.4. puudega isikuga pere - pere, kus vähemalt üks
pereliige on puudega
3.5. üksikvanemaga pere - pere, kus last kasvatab
üks vanem, üksi elav eestkostja, hooldaja või
lapsendaja
Sotsiaalkaitse põhimõisted
sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse – ühiskonna
tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja
probleemide korral
sotsiaalne risk – elukvaliteedi halvenemise oht
sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem –
elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või
võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast
või kogu ühiskonna
sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid
ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks,
inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks
sotsiaaltagatis ~ sotsiaalne tagatis – pension,
toetus või muu abi, mis võimaldab ühiskonna
liikmele toimetuleku riigi määratud tasemel
sotsiaalne õigus – inimese õigus
saada oma põhivajaduste rahuldamiseks ühiskonnalt
abi
toimetulek – füüsiline, psüühiline
ja sotsiaalne suutlikkus igapäevaeluga toime tulla
elatusmiinimum – elatusvahendite väikseim
kogus, mis võimaldab inimesel tööjõudu
säilitada või taastada
toimetulekupiir – vähimast tarbimiskulust
lähtuv Vabariigi Valitsuse kehtestatud suurus, mis on toimetulekutoetuse
määramise alus
sotsiaalkindlustus – ainelise toimetuleku tagamine
inimestele, kelle sissetulek on vähenenud töötuks
jäämise, töövõimetuse, haiguse, vanaduse,
pere ülalpidaja surma tõttu vms põhjusel
sotsiaalhoolekanne = hoolekanne (soovitatav) –
toimetulekuraskustes ühiskonnaliikmetele osutatavad teenused
ja majanduslik abi
sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut
soodustav tegevus või toiming
töötu sotsiaalne kaitse – ühiskonna
meetmed töötu toimetuleku tagamiseks
sotsiaaltöö – sotsiaalprobleemide ennetamiseks,
vähendamiseks või kaotamiseks tehtav kutsetöö;
kitsamas tähenduses töö, mida teeb sotsiaaltöötaja
kliendi toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi
parandamiseks
klienditöö – kliendi toimetuleku toetamiseks
temaga vahetult suheldes tehtav sotsiaaltöö
preventiivne sotsiaaltöö – sotsiaaltöö,
millega püütakse ennetada sotsiaalseid probleeme ja
edendada ühiskonna heaolu
diakooniatöö – kogudus(e)hoolekanne
hooldus – abivajaja toimetuleku toetamine teenuste
kaudu
vältimatu sotsiaalabi – esktreemsesse olukorda
sattunud isikule hädavajalike hoolekandeteenuste osutamine
(vähemalt toit, riietus, ajutine peavari). (Ekstreemse olukorra
asemel võib öelda ka äärmuslik olukord |