Tagasi sisukorda

PÕHITEADMISI UIMASTITEST
Me arutame oma lastega uimastitarvitamist ja sageli usume, et nemad teavad palju rohkem kui meie. On tõsi, et mõnel noorel inimesel on oma vanematest palju rohkem kogemusi uimastitarvitamisega, aga see ei tähenda, et nende informatsioon uimastite kohta oleks usaldusväärne. Vanemate jaoks on ülitähtis varustada ennast kvaliteetse informatsiooniga, et nad saaksid vaidlustada seda, mida nende laps peab tõeks. See peatükk üritab lihtsas igapäevakeeles seda tasakaalutust vähendada, pakkudes põhiteadmisi mõnedest tavalisematest keelatud uimastitest.
Mis on uimasti?
'... psühhoaktiivsed uimastid on need uimastid, mis toimivad kesknärvisüsteemile (KNS) mõjutamaks meeleolu, mõtlemist ja käitumist.'
Ryder, Salmon & Walker, 2001, Uimastitarvitamine ja uimastitega seotud kahju: Habras tasakaal
See määratlus hõlmab alkoholi, tubakat, kofeiini ja retseptiravimeid, samuti heroiini, amfetamiine ja kanepit.

Üldine klassifikatsioon
Uimastid võib liigitada kolme rühma:

Stimulandid, nt. amfetamiinid
Depressandid, nt. heroiin
Hallutsinogeenid, nt. LSD
Mõned uimastid ei sobitu kergesti nendesse rühmadesse, aga ülaltoodud jaotus sobib siiski põhimõtteliselt peaaegu kõikide uimastite eristamiseks.

Kuidas uimastid toimivad?
Psühhoaktiivsed uimastid - see tähendab uimastid, mis muudavad inimese teadvust või tundeid -, mõjuvad aju keemilistele sõnumiviijatele, mida nimetatakse neurotransmitteriteks.
Mõned tüüpilisemad psühhoaktiivsete uimastite tarvitamisega seotud neurotransmitterid on dopamiin, norepinofriin ja serotoniin. Sõltuvalt aktiveeritavast aju osast võivad need mõjutada tundeid, füüsilisi reaktsioone ja käitumist.
Uimasti manustamise viis määrab oluliselt aine imendumise kiiruse. Uimasteid manustatakse mitmel erineval moel:

• suu kaudu
• süstides
• sisse hingates (näiteks suitsetades)
• nuusutades/ninna tõmmates
• paikselt
• sublingvaalselt e. keele alt.

Kiireimad meetodid uimasti mõju kättesaamiseks on süstimine ja sissehingamine. Nuusutamisel või ninna tõmbamisel on mõju peaaegu sama kiire. Suu kaudu võetavate uimastite imendumisaeg varieerub suuresti sõltuvalt uimasti vormist (vedelik, tablett või kapsel) ja mao sisust. Pärasoole kaudu manustatavad uimastid on suhteliselt aeglase toimega ning paikne või nahapealne manustamine võimaldab tavaliselt imendumist mitme päeva jooksul.
Enne mõne tüüpilise uimasti üksikasjalikumat vaatlemist võib olla kasulik puudutada teatud võtmevaldkondi.

Sõltuvus
Üks küsimus, mida nõustajate käest uimasti kohta sageli küsitakse, kõlab nii: ,,Kas see tekitab sõltuvust?" See on lihtne küsimus keerulise teema kohta. Nagu eelpool öeldud, võivad ka muud ained peale uimastite tekitada sõltuvust, ning uimastid ise ei jaotu kõigi inimeste jaoks lihtsatesse rühmadesse. Mõned inimesed satuvad sõltuvusse alkoholist, aga miljonid ei satu. Sõltuvus ei tulene ainult uimastist endast, vaid ka inimesest, keskkonnast ja olukorrast uimasti tarvitamise ajal. Sellele lihtsale küsimusele vastust otsides tuleb kõike seda silmas pidada.
Veel vajab kaalumist sõltuvuse aste. See ei ole 'kõik või mitte midagi' küsimus. See võib esineda ükskõik millises kontiinumi punktis ning võib sama inimese puhul ajuti erineda. Seda võivad mõjutada inimese tuju ja tunded, aga ka keskkond, milles ta antud hetkel viibib.

Füüsiline sõltuvus
Seda võib defineerida kui olukorda, kus inimene kogeb uimasti tarvitamise lõpetamisel võõrutusnähte. Arvatakse, et füüsiline sõltuvus on kaheosalise protsessi tulemus. Esiteks, kui keha vajab varem kogetud mõju saavutamiseks rohkem uimastit, kujuneb tolerantsus. Kui inimene hakkab alkoholi jooma, tekib joobumus sageli ainult paari dringi järel. Kui regulaarne joomine jätkub, läheb samasuguse joobeastme saavutamiseks tavaliselt tarvis rohkem alkoholi. Nii on ka teiste uimastitega. Protsessi teist osa kutsutakse neuroadaptatsiooniks, mida võib kirjeldada kui 'muutunud füsioloogilist seisundit, mille on põhjustanud uimasti korduv manustamine. Sõltuvuse tekkides peab indiviid jätkama uimasti manustamist, et hoiduda võõrutusnähtude ilmnemisest' (Whelan, 1988). Sellisel juhul on sul füüsiline sõltuvus. Kui mõelda küsimusele ,,Kas see tekitab sõltuvust?", tuleks kõiki neid punkte meeles pidada.
Ülaltoodu on väga üldine kirjeldus uimastite toimimise kohta. Sel teemal on kirjutatud terveid raamatuid ning ma vabandan nende ees, kelle jaoks ülaltoodud kirjeldus on pealiskaudne ja mittetäielik. Eestikeelset infot on võimalik saada näiteks http://www.narkoinfo.artun.ee/.
Vanemad küsivad sageli, kui palju uimastid maksavad. See on piirkonniti erinev ja muutub ajaga. Nagu paljude muude kaupade puhul, peegeldab hind olemasoleva tagavara suurust, uimasti puhtust ja ostetavat kogust.
Kasutades neid põhiteadmisi, vaatleme järgnevalt, kuidas toimivad mõned tüüpilisemad keelatud uimastid.

Klassifikatsioon:
Stimulant

Ajalugu:
Briti, Saksa, Jaapani ja Ameerika väed tarvitasid seda ulatuslikult Teise maailmasõja ajal. Jutu järgi tarvitas Adolf Hitler seda iga päev. Ameerika väed tarvitasid seda kõvasti Vietnami sõja ajal.

Uimasti ise:
Termin 'amfetamiinid' tähistab sünteetiliste uimastite rühma, kuhu kuuluvad amfetamiin, metüülamfetamiin, metamfetamiin ja deksamfetamiin. Praegu on kõige enam tarvitusel olev amfetamiin d-metamfetamiini (või d-metüülamfetamiini) hüdrokloriid, mida võib osta pulbrina või kristallilisel kujul.

Nimetused slängis:
See võib olla segane valdkond, kuna osa slängisõnadest on kasutusel vaheldumisi amfetamiinide erinevate vormide kirjeldamiseks. Nimetused speed, kiirus, A, ants, anatoli, alfabeet ja amf võivad tähistada nii amfetamiini kui ka metamfetamiini. Jää, ice, kristall, kristallmeta ja klaas kirjeldavad tavaliselt kristallilist d-metamfetamiini. Deksamfetamiini tavaline slänginimetus on deksis.
Kuidas see välja näeb?
See võib olla pulber, kristalliline või nagu väiksed kivid, värvuselt valkjast roosakani. Deksamfetamiin on seaduslikult toodetud tablett.

Kuidas seda võetakse?
Nii pulbrit kui kristalle võib võtta suu kaudu ja süstides. Pulbrit saab ka ninna tõmmata ning kristalle suitsetada.

Kuidas see toimib?
See on sarnane kokaiinile ja põhjustab dopamiini, norepinofriini ja serotoniini vabanemist Mõjub sümpaatilisele närvisüsteemile ja vallandab 'põgene või võitle' sündroomi.
Mis võib amfetamiine tarvitades juhtuda?
Lühiajaline tarvitamine:
· suurenenud energia/erksus
· eufooria
· suurenenud enesekindlus
· paranenud keskendumisvõime
· edasilükkunud ejakulatsioon meestel
· ärevus/ärrituvus/rahutus
· unetus
· vähenenud söögiisu
· laienenud pupillid
· hammaste krigistamine ja lõualuude kokkusurumine
· jutukus
· kuiv suu
· higistamine
· peavalu
· õhetamine
· kahvatus
· värinad
· kiire ja ebaregulaarne pulss
· hingetoru laienemine
· kõrgenenud vererõhk
· kollaps
Pikaajaline tarvitamine:
· anoreksia
· psühhoos
· kaalukaotus
· nahalööbed ja -põletikud
· pikaajaline depressioon
· vaenulikkus ja agressioon
· sundtegevused
· oparanoia
· B-ja C-hepatiit.

Kas võib võtta üledoosi?
Jah, üledoos võib olla surmav.

Kas see võib tekitada sõltuvust?
Jah, võib tekitada.

Märkus deksamfetamiini kohta
Nagu ülalpool öeldud, on deksamfetamiin (nagu ka Ritalin) ravim, mida võib välja kirjutada TPHH jaoks, eriti noortele inimestele. Retseptiravimina toodetakse seda tableti kujul. Ühe tableti mõju on sarnane amfetamiiniga, aga palju tagasihoidlikum.

Klassifikatsioon:
Võib liigitada hallutsinogeenide, depressantide või mõnikord lihtsalt 'muu' alla. On olemas ka oma liik - kannabinoid.

Ajalugu:
Viiteid kanepile on leitud juba 5000 aastat vanadest Hiina, India ja Assüüria meditsiinilistest tekstidest.

Uimasti ise:
Kanep ehk kannabis on lühend taimenimest Cannabis sativa. Sellest taimest saab marihuaanat, haðisit ja haðiðiõli. Marihuaanat tehakse kuivatatud õitest ja lehtedest ning haðisit taime vaigust, mis kuivatatakse ja
pressitakse väikesteks tükkideks. Tegelikult kasutab takse sõnu 'kanep' ja 'marihuaana' sageli vaheldumisi

Nimetused slängis:
Dõup {dope), roheline, gunja, lehed, tükk, shit

Kuidas see välja näeb?
Marihuaana on taime kuivatatud ja hakitud lehed ja õied. See võib olla jämedama või peenema tekstuuriga ja värvilt roheline, rohekas-pruun või pruun.
Haðið tehakse tavaliselt väikesteks tükkideks, mille värv varieerub helepruunist mustani.
Haðiðiõli on enamasti paks vedelik, värvuselt kuldsest mustani.

Kuidas seda võetakse?
Marihuaanat tavaliselt suitsetatakse käsitsi keeratud sigaretis või plärus, kuhu seda võib tubakaga segamini panna, või hingatakse sisse kas vesipiibu ehk bongi, veeämbrist ja tühjast äralõigatud põhjaga plastikpudelist tehtud ämbribongi või kuiva bongi ehk kasutatud plekkpurgi või toru abil. Seda võib segada ka söögi sisse, näiteks kookidesse ja küpsistesse, ja ära süüa.
Haðið segatakse tavaliselt tubakaga ja suitsetatakse, aga seda võib ka söögiga segada ja süüa.
Haðiðiõli võib määrida tubakasigaretile ja suitsetada või sellest 'täppe' teha - see tähendab, et väiksed klombid kuumutatakse ja suits hingatakse sisse.

Kuidas see toimib?
Kanepis leiduv kemikaal, mis tarvitaja ,,pilve" viib, on THC ehk delta-9-tetrahüdrokannabinool.
1992. aastal toimus kanepi toime mõistmises läbimurre, kui avastati THC-le reageeriv retseptor (Avis, 1999, lk. 101). Kui on olemas THC retseptor, peab olema THC-le sarnane neurotransmitter. Selline neurotransmitter on avastatud ja nimetatud anandamiiniks.
Anandamiiniretseptorid asuvad ajuosades, mis on seotud tagasisidesüsteemi, mälu ja motoorse koordinatsiooniga. See ilmselt seletabki, miks mõjub THC mälule ja motoorsele koordinatsioonile ning tekitab tarvitajas hea enesetunde.
Haðið on potentsem kui marihuaana ning haðiðiõli on kõige potentsem kanepitoode.
On mõningaid tõendeid selle kohta, et mõni põõsakanep ehk väljas kasvatatav kanep on vähem potentne kui 'hüdro-' ehk toas vesikultuurina kasvatatav kanep.

Mis juhtub kanepit tarvitades?
Lühiajaline tarvitamine:
· eufooriline unisus
· pidurdusprotsesside kadumine
· häiritud tasakaal ja koordinatsioon
· kalduvus tavalisest rohkem rääkida ja naerda
· 'tunneltaju', kus tähelepanu keskendub ühele asjale ning kõik muu jääb kõrvale
· keskendumisvõime kadumine
· lühimälu häiritus
· suurenenud söögiisu, kiirenenud pulss ja südametegevus
· silmade punetus
· ärevus/erutus.
Suuremate dooside korral on mõju tugevam ning aja-, heli-, värvi- ja teiste tunnete taju võib muutuda, mille tulemuseks on segadus, ärevus ja hallutsinatsioonid.
Pikaajaline tarvitamine:
· suurenev bronhiidi, kopsuvähi ja hingamisteede haiguste risk
· vähenev viljakus
- meestel vähenenud testosteroon ja spermahulk
- naistel ovulatsiooni- ja menstruaaltsükli muutuste tõttu häirunud reproduktiivne tsükkel
· psühholoogilised häired - võimalikud psühhootilised episoodid, eriti kui inimesel juba on skisofreeniline seisund
· halvenev keskendumisvõime ja mälu; õppimisraskused
· motivatsiooni kaotus - sageli arutletakse kanepi teema üleskerkimisel noorte inimeste puhul 'amotivatsioonilise sündroomi' üle.

Enamasti väljendub see halva õppeedukusena, koolist või töölt lahkumisena. Neid ümbritsevate inimeste jaoks on see arusaamatu ja sageli on lihtne seostada seda käitumist nende kanepi-tarvitamisega. Siiski tuleb meeles pidada, et sageli elavad need noored inimesed läbi noorukiiga, mis võib olla raske aeg nende ning ka nende vanemate jaoks Kas see on uimasti, mis põhjustab motivatsiooni puudumist, või on põhjuseks lihtsalt eluetapp, mida nad läbi elavad? Kas selle konkreetse uimasti mõju köidab neid sellepärast, et nad juba on motivatsiooni kaotanud? Amotivatsioonilist sündroomi on palju uuritud ning senised tulemused näitavad, et seda pole olemas.

Kas saab võtta üledoosi?
Ei.

Kas see tekitab sõltuvust? '
Sageli ja paljud tarvitajad võivad kanepist sel määral sõltuvaks muutuda, et neid võib nimetada sõltlasteks.

Klassifikatsioon:
Stimulant

Ajalugu:
Kasutatud Lõuna-Ameerikas üle 15 000 aasta religioos- setel, müstilistel, sotsiaalsetel, stimuleerivatel ja meditsiinilistel eesmärkidel- Põhja-Ameerikas hakkas seda liikuma 17. sajandil. Pärast Ameerika kodusõda kirjutati seda välja sõduritele oopiumisõltuvusest jagusaamiseks. Samuti kirjutati seda välja muudeks olukordades, näiteks depressiooni, südamenõrkuse, heinapalaviku ja astma korral; hambaravis kasutati seda paikse tuimastina.
Surmajuhtumitest ja sõltuvusest hakati teavitama 19. sajandi lõpus.

Uimasti ise:
Kokaiin on lühend kokaiinhüdrokloriidist. Selle valmistamiseks töödeldakse mitmel pool Lõuna-Ameeririkas kasvava kokapõõsa lehti.
Crack'i tegemiseks segatakse kokaiinhüdrokloriid naatriumbikarbonaadi või ammoniaagiga ja kuumutatakse.

Nimetused slängis:
Kõuk (coke), Charlie, C, triip, koka, kräkk

Kuidas see välja näeb?
Kokaiin on valge pulber.
Crack meenutab väikseid kristalle.

Kuidas seda võetakse?
Kokaiini tavaliselt tõmmatakse ninna või süstitakse. Crakck'i suitsetatakse, hingates sisse selle kuumutamisest tekkivaid gaase.
Kuidas see toimib?
Kuigi see on keeruline, näib, et kokaiini esmane mõju on tõsta dopamiini, norepinofriini ja serotoniini taset ajus. Dopamiini seostatakse muu hulgas eufooria tekitamisega ja serotoniini positiivsete tujumuutustega, norepinofriin aga suurendab erksust ja ärevust.

Mis võib kokaiini tarvitades juhtuda?
Lühiajaline tarvitamine:
· sagenenud pulss
· kõrgenenud vererõhk
· kõrgenenud kehatemperatuur
· vähenenud unevajadus
· eufooria
· suurenenud energia
· vähenenud söögiisu
· suurenenud seksuaalne erutus
· suurenenud enesekindlus.
Pikaajaline tarvitamine:
· ärevus
· depressioon
· meeltesegadus
· unetus
· väsimus
· impotentsus
· 'kokaiinipsühhoos' - meenutab paranoidset skisofreeniat
· kahjustatud ninaõõs
· anoreksia
· B- ja C-hepatiit.

Kas saab võtta üledoosi?
Jah, üledoos võib olla surmav.

Kas see tekitab sõltuvust?
Jah, võib tekitada.

Klassifikatsioon:
Stimulant/hallutsinoeeen,

Ajalugu:
Töötati välja 1914. aastal ja kasutati 1970-ndatel USA-s, et aidata inimestel oma tundeid uurida.

Uimasti ise:
MDMA kuulub kemikaalide rühma,, mida tuntakse fenetüülamiinide nime all.

Nimetused slängis:
Ecstasy, E, komm, ratas, tablett, diskoburger

Kuidas see välja näeb?
Tavaliselt müüakse eri värvi tablettidena või kapslite-na, mille peale on trükitud mitmesuguseid logosid. Võib müüa ka pulbrina.

Kuidas seda võetakse?
Tabletina võib alla neelata, pulbrina joogi sisse segada, küünlana pärasoolde panna, ninna tõmmata või süstida.

Kuidas see toimib?
Vabastab neurotransmitterid dopamiini ja noradrenaliini ja on potentne serotoniini vabastaja. Mõju kestab tavaliselt kuni kuus tundi.

Mis võib ecstasy't võttes juhtuda?
Lühiajaline tarvitamine:
· positiivsed muutused tunnetes ja emotsioonides
· suurenenud enesekindlus
· empaatia
· sagenenud pulss
· kõrgenenud kehatemperatuur
· laienenud pupillid
· lõualuude kokkusurumine ja hammaste krigistamine
· iiveldus
· higistamine
· ärevus
· hallutsinatsioonid
· oksendamine
· krambid
· hõljumise tunne
· ebaratsionaalne käitumine
· teadvusetus.

Pikaajaline tarvitamine:
MDMA pikaajalisest mõjust on vähe teada. Uuringud on näidanud, et MDMA on 'neurotoksiline' aine, mis tähendab, et see kahjustab aju. Praeguseks pole teada, kuidas see kahju avaldub. Mõnel tarvitajal tekib probleeme vaimse tervisega, näiteks depressioon ja ärevus. Pole selge, kas see on MDMA tarvitamise otsene tagajärg või oli tarvitaja juba enne haiglases seisundis.

Kas saab võtta üledoosi?
Jah, MDMA-ga on võimalik võtta üledoosi. See on siiski üpris madala toksilisusega uimasti, nii et harva sureb keegi MDMA üledoosi tagajärjel. Palju rohkem surmajuhtumeid on seotud tarvitamise kontekstiga - see tähendab, et kui tarvitaja manustab uimastit kuumas, rahvarohkes keskkonnas, kuumeneb tema keha veelgi ning tekib risk surra ülekuumenemise või vedelikupuuduse tagajärjel.

Kas see tekitab sõltuvust?
Pole tõendeid, mis viitaks sellele, et MDMA tekitab füüsilist sõltuvust.

Märkus selle kohta, mis on ecstasy-tableti sees
Ecstasy-tableti või ükskõik millise uimasti ostmise juures on üks suurim probleem see, et ostja ei või olla kindel, mida ta saab. Austraalia Föderaalpolitsei hinnangul ei sisalda kuni 80% ecstasy-tablettidest üldse MDMA-d. Tabletid võivad sisaldada mitmeid aineid, millest valdav enamus on suhteliselt ohutud 'täidised'. Järjest rohkem eriti Aasias ja Austraalias toodetud ecstasy-tablette sisaldab metamfetamiini. Harvadel juhtudel on avastatud, et mõned tabletid sisaldavad palju ohtlikumaid aineid, näiteks amfetamiini toksilist vormi PMA-d (parametüülamfetamiini).

Klassifikatsioon:
Depressant

Ajalugu:
On tõendeid, et oopiumi (millest saadakse heroiini) kasutati 3000 aastat tagasi Egiptuses. Teist oopiumi ekstrakti, tinktuuri laudanum, kasutati 400 aastat tagasi Inglismaal valuvaigistina.

Uimasti ise:
Heroiin on morfiini derivaat, morfiini aga ekstraheeritakse oopiumimoonist.
· Saksa päritolu farmaatsiafirma Bayer esitles seda 1898. aastal kui sõltuvust mittetekitavat köharohtu ja oopiumisõltuvuse ravimit.
· Heroiini täpne keemiline nimetus on diatsetüülmorfiin, mis on kahe lisatud molekuliga morfiin.

Nimetused slängis:
H, horse, hero, hepo, polle, tðekk, vosem

Kuidas see välja näeb?
See võib olla värvuselt valge kuni pruun pulber või kristalliline 'kivi'.

Kuidas seda võetakse?
Heroiini tavaliselt süstitakse, tõmmatakse ninna või suitsetatakse. Heroiini suitsetatakse nii, et hingatakse heroiini kuumutamisel eralduvaid aure. Tavaliselt pannakse heroiini fooliumi peale ja kuumutatakse altpoolt välgumihkliga. Suitsu võib sisse hingata kõrre või silindrikujuliselt kokkukeeratud paberitüki abil. Seda protsessi tuntakse 'draakoni püüdmisena'.

Kuidas see toimib?
Kehas muundub heroiin kahes etapis kiiresti morfiiniks. Kõigepealt teiseneb see monoatsetüülmorfiiniks ja siis morfiiniks. Protsess on tähtis sellepärast, et monoatsetüülmorfiin suudab ületada vere-aju tõkke kiiremini kui morfiin. Tänu suuremale ajusse jõudva heroiini kogusele on tulemuseks kiirem ja intensiivsem uim.

Mis võib heroiini tarvitades juhtuda?
Lühiajaline tarvitamine:
· valu vaigistamine
· eufooria
· iiveldus ja oksendamine,
· pupillid ahenevad
· pealiskaudne hingamine
· kõhukinnisus
· sügelemine
· unisus
· kooma ja surm.
Pikaajaline tarvitamine:
· veenide kokkulangernine
· mädapaised
· teetanus
· B- ja C-hepatiit.
· südame-, kopsu- ja bronhiaalprobleemid
· söögiisu kadumine
· kopsupõletik
· ebaregulaarne menstruatsioon ja viljatus (naistel)
· impotentsus (meestel)
· krooniline kõhukinnisus.

Kas saab võtta üledoosi?
Jah, üledoos võib olla surmav.

Kas see tekitab sõltuvust?
Jah, võib tekitada.

Ajalugu:
LSD on lüsergiinhappe vorm, mida sisaldab peamiselt rukkil kasvav tungaltera. Seda kasutasid juba asteegid.

Uimasti ise:
· LSD on lühend lüsergiinhapedietüülamiidist.
Selle avastas dr. Albert Hoffman 1938. aastal Ðveitsis, neelates seda laboratooriumis katseid tehes kogemata alla. Ta kirjeldas elavaid ja fantastilisi kujundeid ja helisid, mis seondusid värvidega.

Nimetused slängis:
Tripp, reis, hape, äsid, mark, paber, kuivatuspaber, dots, mikrotäpp, ruut, plaaster, L
Slänginimetus on sageli seotud paberi kujundusega - näiteks maasika pildiga 'trippi' võidakse kutsuda
'maasikaks'.

Kuidas see välja näeb?
See on mõõtmetelt väiketähe suurune ning koosneb tavaliselt kuivatuspaberitükile imendunud väiksest vedelikutilgast. Need paberiruudud on tavaliselt illustreeritud popkultuuriga seotud kujutistega. Punktisuurune kogus võib mõjutada meeleolu ja taju.

Kuidas seda võetakse?
Enamasti suu kaudu, kuid selle võib vees lahustada ja sisse süstida.

Kuidas see toimib?
Suurem osa selle uimasti toimest seondub serotoniini-retseptoritega, eriti ajukoores ja aju limbilises süsteemis paiknevate retseptoritega, mis mõjutavad nägemis- ja kuulmistaju ning mõtlemist. See mõjub ka dopamiini ja norepinofriini neurotransmitteritele.

Mis võib LSD-d võttes juhtuda?
Tüüpiline mõju:
· sünesteesia - helide nägemine ja värvide kuulmine
· ajataju moondumine
· kehakuju tajumise moondumine
· enese ja keskkonna vahelise piiri kadumine
· suurenenud eneseteadlikkus.
Harva esinev mõju:
· paranoia
· ajaga seotud hallutsinatsioonid
· psühhootilised reaktsioonid
· mälestuspildid - lühikesed LSD-kogemuse kordused
· halb narkokogemus - ebameeldiv hallutsinogeenne kogemus, tavalisem 1970-ndatel, kui tänavadoosid olid suuremad

Kas saab võtta üledoosi?
Ei ole registreeritud surmaga lõppenud üledoose.

Kas see tekitab sõltuvust?
LSD ei näi tekitavat füüsilist sõltuvust.

Klassifikatsioon:
Depressant
Ajalugu:
Ainete sissehingamist taju muutumise eesmärgil on tehtud juba tuhandeid aastaid, kuid oluliselt laienes see keemiatööstuse tekkimisega 20. sajandil, kui hakati valmistama mitmeid sissehingamiseks sobivaid tooteid.
Uimasti ise:
Nuuskaine eraldab toatemperatuuril aure või suitsu. Nuuskaineid on neli peamist tüüpi:
· lahustav nuuskaine - nt. tolueen, liimid, bensiin
· aerosoolid - nt. juukselakid, õhuvärskendajad, süütevedelikud
· anesteetikumid - nt. dilämmastikoksiid (,,naerugaas")
· lenduvad nitraadid - nt. amüülnitrit ja butüülnitraat
Nimetused slängis:
lämmastikoksiid (väikestes silindrites)
Kuidas need välja näevad?
· Lenduv nuuskaine - tolueen ja liimid on tavaliselt plastikpakendites.
· Aerosoolid - tavaliselt silindrikujulistes metallpudelites.
· Anesteetikumid - dilämmastikoksiid on tavaliselt umbes viiesentimeetrises väikses metallsilindris, seda kasutatakse jäätisevahustajates või limonaadisifoonides.
· Lenduvad nitraadid - kollane vedelik, müüakse tavaliselt väikestes pudelites.
Kuidas neid tarvitatakse?
Läbi nina tõmmates või läbi suu sisse hingates.
Kuidas need toimivad?
Lahustid ja aerosoolid - sarnane efekt alkoholiga, kuid joobumus tekib kiiremini (1-5 minutit) ning taastumine on kiirem (30-0 minutit).
Dilämmastikoksiid - tekitab peas uima ja eufooriat. Lühiajaline efekt.
Lenduvad nitraadid - alandavad vererõhku ja kiirendavad pulssi. Veri voolab kiirelt ajju ja täidab selle hapnikuga, põhjustades rõõmsameelse ja sensuaalse tunde. Samuti lõdvestab see silelihaskudet, eriti päraku sulgurlihast mistõttu on see populaarne anaalseksi harrastajate seas.

Mis võib nuuskaineid tarvitades juhtuda?
Lühiajaline tarvitamine:
· erutus
· eufooria
· hallutsinatsioonid
· pidurdusprotsesside kadumine
· segane kõne
· rinnust pigistab
· krambid
· meeltesegadus
· pea käib ringi
· kahelinägemine
· veritsev nina
· peavalu
· oksendamine
· iiveldus
· silmade ja kurgu ärritus
· tahhükardia (südamepekslemine)
· teadvusetust (ja võimalik et surma) põhjustav üledoos.
Pikaajaline tarvitamine:
· kahvatus
· värinad
· kaalukaotus
· väsimus
· janu
· mälukaotus
· vaenulikkus
· depressioon
· jälitusluul
· maksakahjustus
· neerupuudulikkus
· aju taandareng (pliiga bensiini tarvitamisest):

Märkus dilämmastikoksiidi kohta
Selle inhaleeritava aine tarvitamise oht tuleneb hapniku juurdevoolu välistamisest. Enamik tänapäeva uimastitarvitajatest hingab seda sisse tööstuses limonaadi- ja vahukooremahutites kasutatavatest väikestest silindritest. Kuna need silindrid on väiksed, hingavad tarvitajad vahepeal õhku ning suudavad enamasti hapnikuvarustuse taseme säilitada. Tööstuslike koguste juures - suurtest silindritest, mida kasutavad hambaarstid - on esinenud valest tarvitamisest põhjustatud surmajuhtumeid.

Kas saab võtta üledoosi?
See on võimalik, sõltuvalt tarvitatava nuuskaine tüübist ja tarvitusmeetodist.

Järgmine osa - Sõnastik, kasutatud materjal

Tagasi sisukorda

Muid (koolitus)materjale