Ene Grauberg

Loogika ja vaidluskunst

Olion 1990


Loogika aksioomid

  • iga mõiste või väide peab ühe arutluse keskel jääma samaks.
  • kaks teineteist eitavat lauset ei saa olla üheaegselt tõesed e. lause (A) ei saa olla üheaegselt tõene ja väär.
  • kahest lausest, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene.
  • iga väidet tuleb põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud.


    Probleem on teoreetilist või praktilist laadi küsimus, mida on vaja uurida ja lahendada
    (Konepalov, Loogikasõnastik , 1971, vene keeles)


    Küsimus on selline lause, mis sisaldab määramatust ja selle kõrvaldamise nõuet.


    Igasugune vaidlus või arutlus peaks alguse saama "kas" tüüpi küsimusest.


    Kui me tahame, et meid mõistetaks, peame tegema kõik selleks, et mõista opponente.


    Kergem on inimesi milleski veenda, kui osata oma mõtteid tõestada.


    Tõestus on (antud) otsustuse silmanähtavuse avamine teiste otsustuste e. argumentide silmanähtavuse kaudu.


    Mingi lause tõestamisel tuleb kinni pidada järgmistest nõudmistest.

  • peab näitama, et tõestatav lause tuleneb kindlatest eeldustest.
  • peab näitama, et need eeldused on tõesed laused (kui eelduse tõesus on kaheldav)


    Hinnanguid saame anda ainult nende nähtuste ja sündmuste kohta, mida me igakülgselt tunneme.


    Mitte ükski tõde pole kunagi absoluutne ega igavene.


    Dialektilisele filosoofiale pole midagi igavesti kindlat, absoluutset, püha; ta näeb kõigel ja kõiges paratamatu kaduvuse pitserit ja miski ei suuda tema ees püsima jääda peale pideva tekkimise ja hävimise, lõputu madalamalt kõrgemale tõusmise protsessi (F. Engels)