J. Allik, A. Luuk Nägemispsühholoogia Tln, Valgus 1980 Nägemissüsteem ei vaata kujutist (järjestikku) elemendikaupa, vaid tajub ühekorraga. Väga suurte ja võimsate süsteemide iseloomustamiseks on kasulik teada, mida nad ei suuda, et piiritleda seda, milleks nad on võimelised. Olulised on kohad, kus toimub muutus, üleminek ühelt väärtuselt teisele. Kui mingi asja puhul on tegu looduse sundkingitusega, siis tuleb otsida vaid teid, kuidas sellega leppida. Kui on aga tegu millegi sellisega, millele saab ise käe külge panna, siis peab hiljem vastust kandma selle eest, mis tehtud või tegemata jäänud. Kasvukeskkond võib mingi funktsiooni arengut mõjutada kolmel viisil, nimelt seda säilitades, selle kujunemist soodustades või juhtides. Kui elukeskkond ei paku (aju) rakkudele sellist informatsiooni, mille jaoks vastavad rakud on loodud (mõeldud) võib toimuda nende rakkude kollapseerumine: tööta rakud surevad välja (või nende töövõime väheneb). Visuaalne maailm, mis ei anna kõigile rakkudele tööd, viib suure hulga nägemisrakke taandarengule ja funktsionaalsele kärbumisele.