OHVRIABI KÄSIRAAMAT - KURITEOOHVRITE TOETAMISE ÜHING "OHVRIABI"



Neljas peatükk: PRAKTILISED KÜSIMUSED: POLITSEI JA KOHUS

Kuriteoohver - kannatanu
Politseis ja kohtumenetluses nimetatakse kuriteoohvrit kannatanuks. Vastavalt kriminaalmenetluskoodeksi § 40-le on kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju.
Need kahju kolm elementi võivad esineda nii eraldi kui ka koos. Valdavalt nad esinevadki kombineeritult. Moraalne kahju tekib näiteks kuritahtliku laimamise või solvamise tagajärjel, füüsiline kahju tekib kehavigastuste tekitamise või kehavigastusi mittetekitanud vägivalla tagajärjel (löömine, pikali tõukamine jms), varaline kahju tekib, kui inimeselt on midagi varastatud, röövitud või väljapetetud.

Mida peaks teadma suhtlemisest politseiga

Kui inimese suhtes on toime pandud teda või tema vara kahjustav kuritegu, tuleks võimalikult kiiresti pöörduda asetleidnud sündmuse asukohajärgsesse politseisse (kas kutsuda politsei välja telefoni teel või minna ise politseikorrapidaja juurde), juhtunust teatada ning avaldada soovi toimunu uurimiseks, süüdlaste vastutusele võtmiseks, oma vara tagasisaamiseks ja kahjude heastamiseks süüdlaste poolt.
Mida varasem on pöördumine politsei poole ja mida paremini on säilinud kuriteo toimepanemise olustik (segipaisatud elamine, määrdunud ja lõhutud riided jne), seda tõenäolisem on kurjategijate kindlakstegemine ja nende süü tõendamine. Kui kurjategija isik on ohvrile teada, siis tuleks see ka häbenemata politseile teada anda.
Võimaluse korral tuleks enne politsei tööle hakkamist sündmuskohal hoiduda muudatuste tegemisest (ukselinkide ja lülitite puudutamisest või muude esemete ümberpaigutamisest), et mitte hävitada võimalikke kurjategijate poolt jäetud jälgi. Samuti tuleks hoiduda kurjategijaga kokkupuutunud riideesemete pesemisest või parandamisest. Näiteks vägistamise ja muu vägivallatsemise korral on eriti oluline säilitada ohvri riiete puutumatus enne ekspertiisi (vere- ja spermajäljed, kurjategija rõivaste kiud).
Tuleks mõelda läbi, millised jäljed võisid jääda kurjategijale - küünistus- ja hammustusjäljed, verepritsmed jms. ning avaldada oma kahtlused sündmuskohal politseile.
Kui politsei on saabunud sündmuskohale, oleks soovitav juhtida politsei tähelepanu ohvri jaoks olulistele momentidele. Politsei võib tihtipeale olla veidi laisk ja seepärast on ohvril täielik õigus juhtida politseid sõrme- ja muude jälgede otsimisele ja fikseerimisele kohtadest, mis võiksid ohvri arvates olulised olla. Ohvril tuleb püüda selgust saada, millised asjad ja kust on kadunud. Ka nii võivad selguda kohad ja esemed, millega kurjategija on kokkupuutes olnud ja võimalik, et jätnud jälgi. Samuti tuleb vaadata elamine üle selle pilguga, kas pole juurde tekkinud midagi võõrast. Mõnikord kurjategijad unustavad või pillavad sündmuskohale midagi maha (mütsi, sissemurdmiseks kasutatud tööriista, suitsukoni, päikeseprillid vms).
Ehkki sellises stressirohkes olukorras on see väga raske, tuleks üritada oma soovid, arvamused ja kahtlused esitada politseile võimalikult selgelt ja tõeselt ning enne omapoolse jutu protokollile allakirjutamist tuleks see hoolikalt läbi lugeda ja veenduda, et kõik avaldatu on tõesti nii koguseliselt kui ka õiges kontekstis kirja saanud.
Igati vajalik on ohvril välja selgitada temaga tegelenud töötaja nimi ja ametinimetus.
On üsna loomulik ja tõenäoline, et mõne aja möödudes võib meenuda ja selguda veel olulisi fakte. Kuriteoohvril on kogu protsessi vältel õigus anda kuriteo ja selle võimaliku avastamise osas ütlusi, teha avaldusi, esitada omapoolseid tõendeid, taotleda täiendavate uurimistoimingute teostamist.
Võimaluse korral tuleb avaldused ja taotlused esitada kirjalikult.
Ohvril on õigus esitada kaebus politseiniku ülemusele või sama piirkonna prokurörile, kui ta leiab, et politseinik on teinud midagi valesti ja ohvri huve eiravalt.
Ohvril on õigus esitada taotlus tema asjaga tegeleva ametniku taandamiseks kui ta põhjendatult leiab, et antud ametnik ei ole asjas erapooletu (võimaliku süüdlase sõber, sugulane, hea tuttav või on muul viisil huvitatud asja lahendamisest enda või kellegi teise kasuks).
Isiku poolt esitatud kuriteoteate või avalduse peavad ametimehed seaduse järgi läbi vaatama ja otsustama kriminaalasja algatamise küsimuse hiljemalt kümne päeva jooksul. Eeluurimise käigus kuulab politsei üle kuriteos kahtlustatava(d), kuriteoohvri (kannatanu) ja kui on, siis ka tunnistajad. Erandkorras, kui algatamise küsimuse otsustamiseks on vajalik ekspertiisi teostamine, võib ametnik kriminaalasja algatamise küsimuse otsustada ühe kuu jooksul. Ametnik on kohustatud teatama, kas ja millistel asjaoludel ta algatas kriminaalasja või keeldus selle algatamisest (Kriminaalmenetluskoodeks § 93). Viimati mainitu võib leida aset juhul, kui ei leidu piisavalt tõendusmaterjali või kui prokuröri arvates pole toime pandud kuritegu. Samuti võib juhtuda, et materjali on piisavalt, kuid kriminaalasja ei algatata näiteks süüaluse vanuse või mõne muu erilise põhjuse tõttu.
Kui kriminaalasi on algatatud peab ametnik kuriteoohvrile kannatanuks olemise kohta koostama vastava määruse ja seda talle tutvustama.

Varalise kahju hüvitamise nõue

Kriminaalmenetluskoodeksi § 41 alusel varalist kahju kannatanud isikul (kannatanul) on õigus kriminaalasja menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute, ettevõtete, asutuste, organisatsioonide vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga. Tsiviilhagi on riigilõivuvaba.

Kohtuprotsess

Paljude kuriteoohvrite jaoks on kohtuprotsessis osalemine midagi täiesti uut ja tundmatut ning see võib põhjustada ebakindlust ja hirmu.
See, kuidas teda koheldakse kohtus, omab suurt tähtsust kuriteo tagajärgede läbitöötamisel ja neist ülesaamisel. Kuriteoohvril on pidev vajadus saada informatsiooni kuriteo uurimise käigu kohta. See lähtub tema vajadusest saavutada kontroll toimunud traumaatilise sündmuse üle.
Peale eeluurimise lõppu on ohvril õigus tutvuda kõigi antud asja toimiku materjalidega, osaleda asja kohtulikus arutelus, avaldada oma arvamust süüdistuse ja võimaliku karistuse osas ning esitada kaebusi. Kannatanule saadetakse kohtukutse ning ta on kohustatud kohtusse ilmuma.

Edasikaebamine

Osapool, kes ei ole nõus kohtuotsusega, saab selle edasi kaevata ringkonnakohtusse. Taotlus esitatakse alamastme kohtus. Kui kohtuotsus kaevatakse edasi ja läbivaatuspalve rahuldatakse, tuleb asi arutlusele ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu otsust on võimalik edasi kaevata Riigikohtusse.
Kui keegi osapooltest otsust edasi ei kaeba, on kohtuotsus kinnitatud ja kuulub täideviimisele.

Tugiisik kohtuprotsessis

Kuriteoohvri peamiseks vajaduseks on saada informatsiooni. Tugiisikul on tähtis roll informeerida ohvrit erinevatest õigustest. Nii nagu juba eelpool mainitud, on paljudel kuriteoohvritel raske kogu infot korraga vastu võtta ja seetõttu tuleb informatsiooni korrata. Samuti tuleb rääkida, millist informatsiooni kuriteoohvril tuleks nõuda ja kelle poole erinevates küsimustes pöörduda.
Kuriteoohvri ettevalmistamine kohtuprotsessiks sisaldab kuriteo käsitlemist enne antud protsessi. Kuriteoohvrile tuleb öelda, et ta hoiaks alles politseiavalduse ja soovitav on teha ka jooksvaid ülestähendusi, sest aeg kuriteo toimumise ja kohtuprotsessi vahel võib osutuda üsna pikaks. Oma üleskirjutused või dokumentatsioon koos avaldusega aitavad kuriteoohvrit juhtumi mäletamisel ja teevad seega tunnistamise lihtsamaks. Kindel ja usutav tunnistamine nõuab tihti kõrget enesehinnangut.
Kohtuistung võib kuriteoohvrile tunduda hirmuäratavana, ta on närviline, endast väljas.
Tugiisiku ülesandeks on kuriteoohvri psüühiline ettevalmistus kõige selle suhtes, mis kohtusaalis hakkab toimuma. Ta saab kirjeldada, kuidas kohtusaal välja näeb ja mis toimub istungil. Ohver võib koos tugiisikuga külastada kohtumaja ja tutvuda erinevate ruumidega, millega kohtuistungi käigus kokku puututakse.
Tugiisiku ülesanne on näidata ja rääkida, kus keegi istub ja kuidas kohtuprotsessi läbi viiakse. Tähtis on rääkida erinevate isikute ja ametimeeste rollist kohtus. Paljud kuriteoohvrid peavad näiteks prokuröri enda esindajaks või oma advokaadiks kohtus. Prokurör on aga siiski riigi esindaja ja omab objektiivsuskohustust. Kuriteoohvri teavitamine sellistest asjadest enne kohtuprotsessi hoiab ära liigsed arusaamatused ja pettumused.
Samuti tuleb kuriteoohvrit teavitada sellest, et küsimused, mida talle esitatakse, võivad olla tihti üsna intiimsed ja rasked vastata. Kuid need on vajalikud vastava informatsiooni ja tunnistuste saamiseks ning ei ole mõeldud isiklikena. Kohtualuse kaitsja küsimused aga võivad tunduda alandavatena ja haavavatena. Informeerida tuleb ka sellest, et kuriteoohvril saab kohtuistungil avaldada oma arvamust ainult siis, kui selleks tema poole pöördutakse.
Väga oluline on, et tugiisik ei mõjutaks kuriteoohvrit enne kohtuistungit. Tugiisikul tuleb olla ettevaatlik oma arvamuse avaldamise ja hinnangutega ning mitte üritada anda juriidilisi nõuandeid.
Paljude kuriteoohvrite jaoks on oluline kellegagi pärast kohtuprotsessi rääkida. Tähtis on lasta inimesel rääkida oma tunnetest ja reaktsioonidest ning kinnitada neid asju, mida kohtus öeldi.
Ka juhul, kui kuriteoohver omab advokaati, võib ta soovida, et tugiisik on kohal ka kohtus. Tugiisikul on võimalus aidata kuriteoohvrit nii enne kui ka pärast kohtuistungit ning erinevad abivormid täiendavad üksteist.

Vestlusteemad
· Milliseid abinõusid saad sina kui tugiisik kasutusele võtta, et kergendada kuriteoohvri olukorda kohtuprotsessi ajal või pärast seda?
· Miks ei saa prokurör olla "kuriteoohvri advokaat"?
· Kuriteoohvrile on informatsiooni saamine väga oluline. Politseil on kohustus informeerida kuriteoohvrit tema õigustest. Milline on ohvriabi roll?

Soovitatav kirjandus:
· Kriminaalkoodeks (Karistusseadustik)
· Kriminaalmenetlusekoodeks


Viies peatükk: PRAKTILISED KÜSIMUSED: RIIKLIK SOTSIAALHOOLEKANNE JA MUUD ABI VÕIMALUSED

Sotsiaalhoolekanne Eestis
Paljud teravad sotsiaalsed probleemid on kaasa toonud selle, et riiklikust sotsiaalhoolekandesüsteemist ja sotsiaalpoliitikast räägitakse meedias sageli kui küündimatust ja/või teisejärgulisest. Võib siiski öelda, et nii nagu enamik protsesse ühiskonnas, on ka Eesti hoolekanne oma riiki väärt ja me ei saa vaadelda seda lahus ühiskonna ajaloolisest taustast ja arengust. Tõsi on ka see, et tegemist on ilmselt alati vaidlusi tekitava valdkonnaga, sest erinevate riikide, parteide ja inimeste vaated ühiskonna vastutuse osakaalu kohta inimese toimetuleku ees on küllaltki erinevad, erinevad on ka pakutavad lahendused probleemide leevendamiseks.
Põhilised sotsiaalhoolekannet koordineerivad seadusandlikud aktid Eestis on Sotsiaalhoolekande seadus, Lastekaitse seadus, ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon.

Mida peaksid sotsiaalhoolekandest teadma tugiisik ja kuriteoohver

Riiklik sotsiaalhoolekanne ei ole teadvustanud kuriteoohvreid kui omaette riskirühma või abivajajate kategooriat. See on ka mõneti põhjendatav, kuna kuriteoohvrite näol on meil tegemist väga erinevate vajadustega inimestega. Samas peaks iga tugiisik omama ülevaadet kohalike sotsiaalhoolekande osakondade töövaldkondadest ja infot nende asukoha, tööaja ja telefonide kohta.
Ehkki spetsiaalselt kuriteoohvritele saab riiklik hoolekanne veel vähe pakkuda, võib tugiisik suheldes kuriteoohvriga puutuda kokku veel paljude teiste probleemidega nagu töötus, majanduslik toimetulematus, vanurite kõrvalabi vajadus jne. Sellistel puhkudel võiks tugiisik inimest julgustada pöörduma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes oskab inimest nõustada erinevates sotsiaalsetes küsimustes, selgitada erinevate toetuste ja teenuste osutamise korda ning kohalikke võimalusi.
Arvestades eelnenud peatükkides kirjeldatud kuriteojärgseid reaktsioone, kõrgenenud haavatavust, hajevilolekut jms, oleks hea kui tugiisik valmistaks inimest selleks käiguks ette, luues realistliku pildi eesootavast.
See ettevalmistus peaks muuhulgas sisaldama järgmist informatsiooni:
· Sotsiaalhoolekande osakonnast võib inimene seoses kuriteoga taotleda oma toimetuleku tagamiseks rahalist abi, kuid paraku on võimalused selles osas üsnagi piiratud ja saadav rahaline abi ei kata kaugeltki kogu vajadust. Oluline on meeles pidada, et sotsiaalhoolekanne ei hüvita kuriteoga tekitatud rahalist kahju, mis paraku võib olla saadavast abist kümneid kordi suurem. See abi on mõeldud tekkinud toimetulekuraskuste leevendamiseks ning seepärast arvestatakse eeskätt inimese oma ressursse, mitte niivõrd tekitatud kahju suurust.
· Inimene, kes taotleb rahalist abi seoses kuriteoga, peaks kindlasti enne pöörduma politseisse ning võtma sotsiaalhoolekande osakonda kaasa tõendi avalduse esitamise kohta.
· Pöördudes sotsiaalhoolekande osakonda tuleb inimesel kaasa võtta pass, aga kui see on varastatud, siis mõni muu isikuttõendav dokument.
· Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks tuleb pöörduda oma elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna poole.

Sotsiaalhoolekande osakondade töö sisu

Sotsiaalteenused
Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus:
· Sotsiaalnõustamine - teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsest, abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.
· Eluasemeteenused - sotsiaalpinnale paigutamise vajaduse määratlemine ja paigutamise korraldamine.
· Avahoolduse teenuste osutamine - üksikvanuritele või puudega inimestele koduse hoolduse ja abi korraldamine, odavama või tasuta toitlustamise võimaldamine, saunateenuste jt. avahoolduse teenuste korraldamine.
· Teenused kodututele.

Sotsiaaltoetused
· Toimetulekutoetus.
· Täiendavad sotsiaaltoetused - ühekordsed toetused toimetuleku soodustamiseks.
· Liikluskindlustuse maksesoodustus.
· Telefoni kasutamise toetus. (enam ei kehti sellel kujul, vt. puuetega inimeste sotsiaaltoetused)
· Toetus kinnipidamiskohast vabanenutele. (enam ei määrata sotsiaalosakondades)
· Toetus Tsernobõli AEJ avarii likvideerimisest osavõtnutele. (enam ei kehti sellel kujul, vt. puuetega inimeste sotsiaaltoetused)
· Transpordi kasutamise toetus puuetega inimestele. (enam ei kehti sellel kujul, vt. puuetega inimeste sotsiaaltoetused)
· Muud sotsiaaltoetused, mis reguleeritakse Vabariigi Valitsuse otsustega.

Sotsiaalsete erivajadustega inimeste kaitse eesmärgil osutatav muu abi
· Lapsesse puutuva vaidluse lahendamine, arvamuse esitamine kohtule.
· Vanemliku hoolitsuseta laste paigutamine turvakodusse, lastekodusse, kasuperesse ning eestkoste korraldamine.
· Eestkostetavate laste ellusuunamine ja järelhoolduse korraldamine.
· Puudega inimeste ja vanurite paigutamine hooldekodusse, eestkoste korraldamine ning hoolde seadmine.
· Alaealiste ja teovõimetute täiskasvanute varaliste õiguste kaitse.

Vältimatu sotsiaalabi
Igal Eestis viibival, elatusvahendite puudumise või kaotuse korral sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikul on õigus saada vältimatut sotsiaalabi: toit, riietus, elementaarne peavari. Vältimatut sotsiaalabi annab see kohalik omavalitsus, kelle halduspiirkonnas abi vajav isik asub. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse seni, kuni abivajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmine

"Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadus" annab võimaluse taotleda materiaalsete kahjude hüvitamist pärast 1. jaanuari 2001. aastal toime pandud raskete isikuvastaste kuritegude puhul.

Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud üliraske kehavigastus, vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma.

Hüvitatakse 50% kuriteoga tekitatud järgmisest kahjust:
· töövõimetusest tulenev kahju;
· ohvri ravikulud;
· ohvri matusekulud;
· ohvri surmast tulenev kahju (ohvri ühele ülalpeetavale makstakse hüvitist 25% ja kahele või enamale ülalpeetavale kokku 50% ohvri eelnevast keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust);
· kahju prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele hüvitatakse juhul, kui kahju kogusumma ületab 50% isiku kuriteoohvriks langemisele eelneva kuu sissetulekust.

Hüvitise maksimaalne suurus on 50 000 krooni.

Hüvitise taotlemine
Hüvitist saab taotleda üldjuhul aasta jooksul pärast kuritegu.
Hüvitise taotlemine eeldab kriminaalasja algatamist politsei poolt. Kuriteo raskus (näiteks kas tegu on üliraske kehavigastusega või mitte) tehakse kindlaks kohtuarstliku ekspertiisiga. Pärast kohtuarstliku ekspertiisi akti koostamist tuleb hüvitise taotlemiseks pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse.

Hüvitise taotlemiseks tuleb esitada:
· vormikohane hüvitistaotlus;
· pass (välismaalastel koos kehtiva elamisloaga);
· volikiri ja/või kohtuotsus eestkoste määramise kohta (juhul, kui hüvitistaotlusele kirjutab alla taotleja esindaja);
· lapse sünnitunnistus (juhul, kui ohver või ülalpeetav on alaealine ja hüvitistaotluse esitab ohvri vanem);
· dokumendid, mis tõendavad ravikulude kandmist ja ravikulude suurust;
· ohvri või tema seadusliku esindaja kirjalik põhjendus eelmises punktis nimetatud kulutuste hädavajalikkuse kohta (kulutuste lõikes);
· kohtuotsus või vormikohane eeluurimisorgani tõend kuriteoga seotud asjaolude kohta.

Lisainformatsiooni taotlemise ja täiendavate dokumentide esitamise kohta saab elukohajärgsest pensioniametist (info: www.ensib.ee). Taotlusi aitavad vormistada ohvriabi tugiisikud.

Soovitatav kirjandus:
· Robert Kreem (koostaja) "Sotsiaaltöö teooria ja praktika"
· Sotsiaalhoolekande seadus
· Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadus
· Sotsiaalhoolekanne Eestis 1997

Ohvriabi - praktilise abi võimalused

Ohvriabi eesmärgiks on:
- aidata kuriteoohvril toime tulla emotsionaalse traumaga
- toetada teda kriminaalõigusprotsessi käigus
- soodustada tema toimetulekut ja tervenemist
- informeerida õigustest ja võimalustest
- aidata vältida sekundaarse trauma tekkimist

Ohvriabi poolt pakutav:

· Emotsionaalne tugi
o inimlik ja heasoovlik abi ja tugi
o võimalus rääkida oma olukorrast ja edasistest sammudest

· Praktiline abi
o tugiisikud saadavad vajadusel ohvrit politseis ja kohtus, on tema kõrval kogu eeluurimise ja kohtuprotsessi käigus
o ohvri toetamine ja nõustamine suhtlemisel ametiisikutega, vajalike dokumentide täitmisel (avaldus politseile, rahalise hüvitise taotlus, isikuttõendavate dokumentide taastamine)

· Informeerimine
o ohvri teavitamine tema õigustest eeluurimise ja kohtuprotsessi käigus
o ülevaate andmine kohtusüsteemist (kohtuprotsessiga kaasnevast) ning informeerimine seadustest ja teistest õiguslikest küsimustest, millega ohvril tuleb arvestada
o ohvri teavitamine teistest abi ja nõustamist pakkuvatest organisatsioonidest ning pakutavatest võimalustest (sotsiaalteenused, riiklik hüvitis, toetused jmt)

Ohvriabi võimaldab oma ressursside piires:
- juriidilisi konsultatsioone
- psühholoogilist nõustamist
- tugiisikuteenust
- vaimulikku abi

Info telefonil (0) 6 585 087 igal tööpäeval kell 10.00-14.00.
Väljaspool seda aega helistades on võimalus jätta oma teade automaatvastajale ning helistajaga võetakse esimesel võimalusel ühendust.

Kuriteoohvrite vastuvõtud on Peeteli kirikus, ohvriabi Tallinna kontoris.
Vajalik on eelregistreerimine telefonil (0) 6733 854. Vastuvõtuajad: E 13-18, K, N 10-14.

KURITEOOHVRITE TOETAMISE ÜHING "OHVRIABI"

Eestis alustas 1. septembril 1994 tegevust Kuriteoohvrite Toetamise Ühing "Ohvriabi", mille peaeesmärgiks on kuritegevuse või õnnetuse läbi kannatanud inimeste toetamine ja sotsiaalhoolekande arendamine Eestis.

See organisatsioon on Eesti Vabariigis ainuke, kelle tegevus on spetsialiseerunud kuritegude ohvrite toetamisele. Aidatakse inimesi, kellele teine inimene on tahtlikult kurja teinud - röövinud, peksnud, vägistanud jne.

Ohvriabi võimaldab abivajajale juriidilist, psühholoogilist ja vaimulikku abi. Organisatsioonil on paarkümmend väljaõpet saanud tugiisikut, kes nõustavad telefoni teel, saadavad ohvrit kohtus, suunavad varjupaikadesse ja on ohvri kõrval seni, kuni ta ise suudab edasi minna.

Kuriteoohvrite nõustamise kõrval on organisatsioonil suur osa ohvrite õiguste kaitsel - ohvriabi töögrupp aitas Sotsiaalministeeriumil ette valmistada kriminaalpreventsiooni riikliku programmi alaprogrammi "Kuriteoohvrite abistamise süsteemi loomine".

Ohvriabi suuremad projektid on olnud "Ei vägivallale" ja "Kurjategija ja tema ohvri vahendamine".

Ohvriabi logo sisalik. Sisalikul on võime kasvatada endale uus saba. Ka ohver peab leidma endas nii palju jõudu, et edasi minna. Inimeses on peidus varud, mis teda õnnetuse korral aitavad, need tuleb vaid üles leida - kas ise või siis teiste inimeste abiga.

vt. ka artikkel ajalehest "Videvik"
vt. ka ohvriabi kodulehekülge adressil http://www.ohvriabi.ee

Ohvriabi mujal maailmas
Ohvriabi alustas tegevust 1974. aastal Inglismaal, Bristolis, kui NACRO baasil tekkis ohvrite õigustest huvitatud töögrupp. Sellest grupist on tänaseks arenenud tuhandeid vabatahtlikke hõlmav iseseisev organisatsioon, mille patrooniks on printsess Anne. Skandinaavias on liidripositsioonil Rootsi. Malmös asutati politsei initsiatiivil ohvrite esmaabikeskus 1980. Koostöös Skandia kindlustusega avati 1985. aastal Kuriteoohvrite Kriisikeskus. Nende kahe tärmini vahele jääb suur töö seadusandluse ohvrisõbralikumaks muutmisega. Soome organisatsioon loodi 1994. aasta sügisel.

 

 Tagasi sisukorda


Veel raamatutest