OSHO

Tantra, vaimsus ja seks.

(orig. Tantra, Spirituality & Sex, 1983) Tlk. Ingvar Luhaäär (1994), Tallinn 1994, Egregor

Raamatu tervikteksti lugemiseks vajuta SIIA


Stardipunkt on siin ja praegu ning meetod - võtta end sellistena, nagu oleme.
Selles äratundmises peitubki võimalus muutuseks.

Sa oled osa reaalsusest, seetõttu on tarbetud võitlus, konfliktid, vastandumine loodusele.
Selle asemel kasuta kõike, mida endas ja endast väljaspool leiad: kasuta selleks et areneda.

Õigesti kasutades saab energiast sinu liitlane, valesti kasutades vaenlane. Energia on neutraalne.

Normaalsus on meie jaoks hullumeelsus.

Tegelikult ei olegi vaja mingit suhtumist - kui meil seda pole, olemegi loomulikud.

Ainult sügav teadvelolu ja tundlikkus võimaldab meil midagi mõista.

Tunneta kõige ühtsust! Omaksvõtu, mitte võitluse kaudu saavutad sa ühtsuse.

Ära keskendu üksnes polaarsuse vaatamisele vaid näe ka sügavat ühtsust selle taga.

Niipea kui tunnetad midagi, oled sellest ka vaba.

Armastus on tegelikult midagi kõige absurdsemat, mida võib kujutleda - tal ei ole mingit eesmärki väljaspool iseennast.

Armastus on siin ja praegu ja tulevik kui mõiste langeb hoopis ära.

Seetõttu ütlevadki targad mehed, et armunud on pimedad ja hullud.
See tähendabki seda, et nad ei näe minevikku ega tulevikku.

Kuidas on kahe mitteolemise vahel võimalik olemine? (minevik ja tulevik)

Kui vaatad ringi ajas, näed alati müüre. Kui vaatad väljaspoole aega, näed piiritut taevast. Armastus avab igaviku. Kui sa oled ealeski armastanud, tead oma kogemusest, et armastus sobib meditatsioonitehnikaks.

Sula tegevusse nii täielikult, et tegijat nagu enam polekski. See peab muidugi paika ka kõigi muude tegevuste puhul, olgu selleks siis söömine või käimine, ainult et armastuses on kõige kergem sellega - ego hajutamisega - algust teha.

Hukka mõista tuleb väärdumust, mitte seksi. Armastus peab õitsele puhkema, seksist peab saama armastus.

Mida sa ka ei teeks, tee seda meditatiivselt, kogu hingest.

Tõelist intiimsust kahe inimese vahel võikski määratleda nii: see on tunne, et sa oled üksi, kuid ometi olete kahekesi.

Kui tead juba kord teed, siis tead ka, et see on su enda sees. Partner üksnes aitas sul seda leida ja sina aitasid selles teda.Teine ärgitas sind leidma midagi, mis oli alati sinus endas olemas olnud.

Väärtuslik on see, mida ei saa anda, kuid mida võib teises esile kutsuda. Õpetaja esitab sulle väljakutse, juhib su sinnamaani, kus sa märkad midagi, mis on olnud sinus kogu aeg, kuid sa pole olnud sellest teadlik. Kui sa nüüd oled selle avastanud, pole õpetaja järele enam vajadust.

Inimene ei ole sündinud neurootik, kuid ta sünnib neurootilisse maailma ja ühiskond ta ümber teeb temast varem või hiljem neurootiku.

Neuroosi puhul on põhiline see, et su tunded ja mõtlemine on lahknenud ning sa samastad end mõtete, mitte tunnetega.

Kui armastad kedagi, siis pöörad talle ju ka tähelepanu. Armastus ja tähelepanu kuuluvad ühte, kuid tähelepanu ei tarvitse veel olla armastus. Kui surud endas alla armastusevajaduse, asub selle kohale sümboolne vajadus - vajadus teise tähelepanu järele.

Tantra kuulutab: kuni te pole saanud iseendas harmooniliseks tervikuks, elate elust mööda!
Ei või jääda lõhestatuks, tarvis on saada tervikuks.

Sartre on kusagil öelnud, et igast lubadusest saab pettus. Ei saa anda lubadusi, sest ma ise pole tervik.

Tantra kasutab seksi vahendina. Seks on energia ja sellisena kasutatav.
See energia on suuteline muutma sind ja kandma transtsedentaalsetesse seisunditesse.

Tantra ütleb: seks võib olla kõige tugevam köidik, kuid võib saada ka vahendiks ülima vabaduse saavutamiseks.
Võib ju ka mürgist teha ravimi, kuid selleks on vaja teadmisi.

Niisiis ära mõista midagi hukka, selle asemel pigem kasuta! Ja ära ole millegi vastu, selle asemel uuri asja ning jõua selgusele, kuidas seda saaks kasutada millegi parem nimel ning ülendada.

Selle mõtteviisi (tantrismi) lähtealuse võib kokku võtta ühte lausesse: ära heida midagi endast ära ja ära ole ka millegi vastu - ära tekita konflikte, sest mistahes konfliktid hakkavad lagundama sind ennast.

Rõõm on alati sinu sisemuses. Sõber on aidanud sel ilmsiks tulla, seda küll, kuid rõõmu läte on ikkagi sinus eneses. Nii ei ole see mitte ainult rõõmu, vaid üldse kõigega, ka viha ja kurbusega.

Kaasinimesed on vaid olukorrad, mis kutsuvad meis esile ühesuguseid või teistsuguseid tundeid, kuid nad pole nende tunnete põhjuseks. Mis sinuga ka ei juhtuks, see juhtub just nimelt sinuga ja see on alati sinus olnud. Kohtumine sõbraga on vaid teatav olukord, mis kutsub sinus esile tunded, mis olid sinus küll olemas, kuid vaibunud kujul. Nüüd nad ärkasid.

Mis ka ei juhtuks, säilita teadvelolu oma sisimaist tundeist. Sellega omandab su elu uue ulatavuse kõiges.
Katseta seda ka negatiivsete emotsioonidega.

Minu jaoks on see tõsiselt võetav kriteerium: kui teadlikuks saamine süvendab midagi, peab see olema hea, kui aga hajutab, siis halb. See, mis ei suuda tähelepanu keskmes alles jääda, on patt, ja see, mis neis tingimustes kasvab, on voorus.
Voorus ja patt ei ole sotsiaalselt tingitud kriteeriumid, vaid meie sisemised otsustused.

Pimedus on lihtsalt valguse puudumine, ei muud.

Teadvustumisel hajuvad viha, kurbus, vägivaldsus, samal ajal kui armastus, õnn, ekstaas ja rõõm saavad paremini nähtavaks.

Ainult tegevust aeglustades võite saavutada teadveloleku toimuvast.

Kanname rasket kaitserüüd. Seda sunnib meid tegema ebamäärane kartus, et oleme kergesti haavatavad.
Igaks juhuks oleme siis võtnud kaitseasendi kõigi ja kõige vastu. Niisiis oleme kivistunud hauasambaks - elutuks asjaks.

Tantra ütleb, ole elav ja veel elavam, sest elu on Jumal. Ei ole teist jumalat peale elu.
Ole loovam ja elavam ja sellega koos oled sa ka jumalikum. Ole täielikult elav - ja sinu jaoks pole olemas surma.

Seks on vaid algus, mitte lõpp. Ent kui loobud algusest, ei saa sa jõuda ka lõppu.

Sa ei suuda kunagi vastata mingile ideaalsele kavandile. Järelikult on aina põhjust hukkamõistuks ja etteheideteks.
Igasugune moraaliõpetus genereerib süütunnet. See lõhe on vältimatu, sest ideaal on saavutamatu.

Tantra ei kiida heaks süütunnet, kuna vastupidiselt üldlevinud uskumusele ei suuda see sind tõeliselt muuta.
Hukkamõist võib arendada vaid silmakirjalikust.

Igasugune moraal loob silmakirjalikkust, see on ta vari, millest pole võimalik vabaneda.
See on muidugi paradoksaalne, sest esimene asi mida moralistid hukka mõistavad on silmakirjalikkus.

Ta (laps st.) pole teadlik sellest, et on olemas moraalseid ja ebamoraalseid tegusid. Niipea kui ta saab sellest teadlikuks, tekib lõhe. Siis hakkab laps käituma nii, nagu pole tema jaoks loomulik, loomulikkusest saab probleem.

Psühholoogid kinnitavad, et kuna me seda alateadvuslikult teame - et saavutatu jätab meisse märksa suurema tühjustunde kui ebaõnnestumine -, siis me tegelikult ei tahagi edu saavutada. Teisalt aga - kui sa ei jõua sihile, siis ei saa sa kunagi ka teada, et siht oli vale.

Vaene mees, kes rügab, et rikkaks saada, on õnnelikum just oma rügamises, sest teda tiivustavad lootused paremast tulevikust.
Kui ta tõesti peaks rikkaks saama, haarab teda lootusetus. Rikkus on, kuid rahulolu pole. Ta on küll saavutanud sihi, kuid see ei paku talle oodatud rõõmu.

Tantra lähenemisviis on põhimõtteliselt teistsugune. Kui sa ei tunne ise elust naudingut, ei või sa aidata ka kedagi teist sellise elu poole.

Naudi elu, ja kui sa oskad seda teha nii, et kiirgad endast õnne ja armastust, siis sel on soodne mõju ka teistele. Aga see ei ole mingi ohverdamine. Keegi ei ole kohustatud sind tänama, keegi pole sulle midagi võlgu. Pigem tunned sa ise tänulikkust teiste vastu - selle eest, et nad on kaasa elanud sulle su õnnes.

Kui sul endal pole midagi, kuidas võid sa siiss anda teistele? Et anda teistele midagi, mis neid õnnelikuks teeks, pead kõigepealt ise õnnelik olema.
Kui oled kurb, õnnetu, kibestunud, võid käituda vaid vägivaldselt ja üksnes suurendada teiste murkoormat.

Seks on algus, mitte lõpp. Kui sa aga loobud algusest, ei saa sa jõuda ka lõppu.
Kui tahad lõppu jõuda, pead paratamatult alustama algusest.

Elame neurootilises ühiskonnas, kus kõik on kurvad. Kui oled kurb, on kõigil hea meel, sest nüüd nad võivad sulle kaasa tunda.
Kui oled õnnelik, on teised nõutud, sest nad ei oska sinuga midagi peale hakata.

Õnnelikkus on voorus, sest õnnelik inimene võib teha teisigi õnnelikuks.

Tantra pole selleks, et aidata sul paremini liiderlikku elu elada, vaid selleks, et võimaldada sul seksi läbi üleneda.

See on juba inimese loomuses, et me võime väga kergesti segi ajada vahendi ja eesmärgi, kui see tundub meile mingil põhjusel vajalik.

Igasugune teadmine on ohtlik, ainult rumalus ei ole, sest sellega pole võimalik palju midagi ära teha.

Kui on midagi tõelist, siis see võib nii aidata kui kahjustada. Ainult ebareaalne võib üksnes kasuks tulla.
Ainult see abi ei tulene siis temast vaid on on teie enda vaimu projektsioon.
Niisiis võivad illusoorsed asjad teinekord ka kasulikeks osutuda, vähemasti pole neist midagi halba.

Kui vaimne otsija ei huvitu seksist, siis pole ta üldse otsija. Ta võib ju olla filosoof, kuid otsija ta pole.
Filosoofia on suuremalt jaolt mõttetus - mõtlemine kasutute asjade üle.

Inimesed kujutavad Jumalat valdavalt just Piiluja-Tomina.

Kui armastus ei aita teil meditatsiooni jõuda, siis ei aita miski.

Seksuaalsus ja vaimsus on ühe ja sellesama energia erinevad vormid.

Tantra alustab sellest, milline sa oled, jooga aga sinu ideaalist, sinust, kelleks sa ehk kord võid saada.
Jooga alustab lõpust, tantra algusest. Loogilisem on alustada algusest.

Lõdvestuge, rahunege. See on tõesti üks keerukamaid probleeme - vaim tahab ju ikka millegi poole püüelda, mõtted on tulevikus. Just see aga rikub kõik ära.

Olge selles, mida te teete, ärge mõelge ette. Tulevik tuleb nagunii, pole mõtet sellepärast muretseda.
Olge just nimelt siin ja praegu!

See enda vabakslaskmine, andumine eksistentsivoolule seksis viibki teid meditatsiooni.

Kõik on jumal, kui me suudame anduda. Sinu andumus loob jumalikkuse.
Iseenesest ei ole miski jumalik, ainult anduv vaim loob jumalikkuse.

  Raamatutest veel.....