Piret Põldver Hoog Tartu 2022 See piir on hägune, tahte ja jõuetuse vahel. ...kõik nädalad on kehvasti valitud nädalad, kui otsustad mõnest mugavast harjumusest loobuda. Pokaal summutab sisemise hääle, kes analüüsib, kritiseerib ja surub. Tühjade lubaduste maitse, mille ümber on loodud kultuur. ...vaikusekooriku lõhkumiseks on aeg sama tõhus tööriist kui alkohol. Kui joomine oleks vaid harjumus, siis oleks see tahtejõu küsimus, nagu loobuda suhkrust või halvast kombest rääkida täis suuga. Üldse on võib-olla liiga palju seda, et tahaks, et keegi midagi muudaks. Ta tundus kaine eestlase kohta liiga rõõmus. Vahel on nii, et inimene jääbki lootustandvaks ega muutu kunagi lootusttäitvaks Alkohol aitab püsida kujutluses. Eemaldada tegelikkuse.Unustada. "Kui kolmekümneneljaselt sul veel ei ole alkoholiprobleemi, siis neljakümneneljaselt juba on, " ütles elutark alkohoolik Sõltuvusest loobumine võib ise muutuda sõltuvuseks. Ma olen hakanud jooma liiga vähe, ja see jätab mulje, et mul on vist alkoholiprobleem. Ma lõpetasin, sest tundsin, et niimoodi jätkates ma ei saa päästa valla seda potentsiaali, mis minus tegelikult on. See on hullult tähtis asi, mida inimesed ei luba endal kogeda: seda kuidas saab ka ilma alkoholita. Senikaua, kuni lasume mugavustsoonis, ei toimu midagi uut. Kui kümme aastat juua ja siis aasta aega elada kainena sama elu, arened aastaga rohkem kui selle kümnega. Juba see on saavutus, et me tahame kedagi aidata, mitte lihtsalt lasta olla. Alkoholi tarbimine on õpitud käitumine, me oleme õppinud seda tegema ja saame selle endalt täpselt samamoodi ära harjutada. Sa võid mõelda, et oled eriline inimene. Aga kui sa oled joodik, siis sa käitud nagu kõik teised joodikud. Naiste alkoholismi puhul on tavaline see, et peaaaegu eranditult hakkavad nad lõpuks üksi jooma. Tegelikult sa tahad juua ennast pildituks. See on eesmärk, mida sa tahad. Et kõik kaoks. See on seotud sellega, et meil on individualistide ühiskond, kus ei kõlba oma muredest rääkida. Hirm elu pärast ei hoia joodikut tagasi. Kui sa tunned, et oled nii sügaval sita sees, et omal jõul ei roni sealt mitte mingit moodi välja, siis sa oled küps maha jätma. Tõenäoliselt on [AA juures] kõige olulisem see, et näed teisi samade probleemidega inimesi kõigist ühiskonnakihtidest. Sa lõpuks julged rääkida. Kogemuse jagamine on see, mis tegelikult tervendab. Sa pead õppima selle õudusega, mille eest kogu aeg oled põgenenud, kaine peaga hakkama saama. Kui valu on ära läinud, ei suuda aju meenutada, milline see valu oli. Huvitavad on ka sellised paradoksid nagu see, et kaine peaga ei läheks keegi täis peada sõitma.Aga täis peaga lähevad väga paljud täis peaga sõitma. Samal ajal on enamiku asjadega niimoodi, et kui midagi väliselt esile kutsuda, siis sisemine ressurss või selle vaste kärbub. Alkoholismiga on ka see häda, et mõistus küll mingis mõttes taastub, isegi organism taastub, aga sisse käidud rajad või harjumused, hoiakud on nii tugevad, et jätkad sama koha pealt, kust pooleli jätsid. Ja siis on ka need esimesed kukkumised, kui mõtled, et kõik on nii hea, miks ma ei võiks proovida jälle - ja põmaki. Alkoholism on haigusena täiesti füsioloogiline.See on nagu suhkrutõbi. Ja väga paljud toovad ohvreid oma sõltuvuse nimel. Mis iganes sõltuvuse. Purjus alkohoolik on ikkagi loodusõnnetus: ta on ettearvamatu, ta on enesele ohtlik.Ta ei saa aru, mis ta teeb. Teda ei saa usaldada, kokkulepped ei kehti. Alkohoolik kaitseb eelkõige iseennast ja oma sõltuvust. Grupikoosolekud on samas väga oluline toetuspunkt ja üks tõhusamaid tervenemise protsesse individuaalnõustamise kõrval. Üks lõks täiskasvanuelus on ehk see, et võtame elu liiga tõsiselt ja unustame ära siira lapsemeelsuse. Hästi palju leiad vabandusi, miks juua, lood endale kultuurilised konstruktid, et joomist endale ära seletada ülevamalt, kui asi väärt on. Tegelikult oled lihtsalt harjunud jooma - ja kogu lugu.Kui oled juba pikemat aega kaine olnud, tulevad asjad sinu ellu teistsugusel viisil, tegevusi tuleb juurde ja emotsioonid lähevad palju selgemaks. Aga otsuse, kas edasi juua või mitte, pead ikka ise vastu võtma.Sest kui sa saad jätkata kõike täpselt sama edukalt ja kõik on rahul, siis ei ole põhjust maha jätta.Aga kui enam ei ole võimalik sama elustiili jätkata, siis teed valiku: sa kas lõpetad või muudad konteksti. Kõige olulisem on just libastumisi reflekteerida, selleks et mõista, kuidas saaks järgmine kord nendest hoiduda. Kõige parem nõustaja alkoholiprobleemide korral on inimene, kellel on sama taust ja kes saab sellest aru ega ütle, et ära lihtsalt joo või ära lihtsalt osta. Hea väljend on, et purjutamine on justkui rõõmustamine järgmise päeva arvelt. Hirmus on ka see hetk, kui saad aru, et sa ei joo enam selleks, et olla rõõmus ja oleks hea, vaid jood selleks, et oleks normaalne olla. Joomine on ju mugav, see on eskapism.Kuidagi kergesti tulevad ettekäänded, et ma ikka praegu ei saa joomist jätta, võib-olla kunagi hiljem. Igasuguste spirituaalsete praktikate põhieesmärk on kontakti saavutamine teiste inimeste ja ümbritsevaga.Üksindus ja sellest tulenev hirm on see, mis ajab hulluks. Kui oled noor ja maailma suhtes vähenõudlik, siis talud ka rohkem, eriti kui endast võib-olla nii hästi ei arva.