Järgnev osa "Sissejuhatus" on tõlgitud Mart Tajuri poolt (raamatust Elisabeth Haich "Vihkimys", 1983, Suomen Henkisen Kehityksen Liito ry. Helsinki. Arvi A. Karisto Oy kirjapaino Hämeenlinna 1984)

See raamat on isiklike põhjuste tõttu kirjutatud romaani kujul. Ehkki see, kellel on kõrvad, kuuleb, et iga sõna selles on tõsi.

SISSEJUHATUS

Olen otsija. Otsin seletust maapealsele elule. Tahaksin teada, mida arvad Sina sellest, et inimene sünnib, kasvab läbi elu raskuste suureks, abiellub, saadab maailma lisa lapsi, kes samamoodi läbi raskuste kasvavad suurteks , abielluvad ja omakorda saadavad maailma veel rohkem lapsi jne. - aga siis äkki vananedes kaotavad raskustega omandatud kogemused ja surevad. Lõputu ahel ilma alguse ja lõputa!
Üha rohkem sünnib siia ilma lapsi. Need omakorda õpivad, pingutavad, tahavad arendada oma keha ja mõtted täiuslikuks - ja suhteliselt lühikese aja jooksul on kõik taas läbi ja kõigist meist tuleb ainult ussikeste toit maa all. Mida Sa sellest kõigest arvad? Kas tõesti on kõik ainult selleks, et toota üha uusi ja uusi inimeste sugupõlvi? Ja kui mõned inimesed ei hooli järeltuleva põlvkonna taasloomisest, vaid jätavad järeltulijatele hoopiski hingelised tööd, miks siis nendegi saatuseks on sama nagu kõikidel teistel, et nad vananevad ja vajuvad mullasängi oma suure talendiga? Mingisugune Michelangelo, Leonardo Da Vinci, Giordano Bruno, Goethe ja paljud teised - miks nad üldse sündisid, kui nemadki lõpuks pidid mädanema, nagu ka ussikesed, kes nendest suurmeestest viimaseid palasid proovisid?
Ei, ei ole võimalik, et elu maa peal on nii absurdne - selle lõputu sündide ja surmade ahela taga peab olema ka mingi sügavam tähendus ja kuigi see on veel varjatud mõistmatutele ajudele, peab sellele ikkagi teiselt poolt olema mingi rahuldav ja mõistusepärane seletus! Ent kust ja kuidas leida nende kindlalt olemas olevate asjade teist poolt? Kust ja kuidas leida tee kõige selle tundma õppimiseks? Kellelt tuleks paluda suuna kätte näitamist? - Kust leiaksin sellesse saladustesse pühitsetud inimese, kes võiks anda mulle tarkusi selle teispoolsusse peidetud tõdedest?
On ju kõikidel ajastutel olnud maa peal inimesi, kes on rääkinud vankumatu veendumusega elu saladustest ja on ise enda eludega tõestanud neid seisukohti - selliseid inimesi kutsutakse Pühitsetuteks. Kuid kust ja kuidas on need pühitsetud saanud enda pühitsetuse? Ja millesse neid on pühitsetud?

- Keegi Sokrates, kes võtab jumaliku rahuga mürgipeekri, joob selle tühjaks ja kirjeldab rahulikult ja asjalikult mürgi toimet organismile, kuidas mürk mõjub alul jalgadesse, kuidas need külmaks muutuvad ja surevad, kuidas külmus tasakesi hiilib jalust südame suunas, nagu uss, jõudes järgmisel hetkel südamesse. Ta on teadlik sellest, et surm läheneb. Ta jätab hüvasti ustavate õpilastega ja suleb silmad. Selline vankumatu rahu surma ees on võimalik ainult kindlate teadmistega. Kust Sokrates oli saanud sellised teadmised? Ja kust on teised erinevatel aegadel maa peal elanud titaanid saanud enda teadmised, pühitsetuse elu ja surma saladustesse?
Ka tänapäeval peaks selliseid "pühitsetuid" siit maailmast leidma. Ka tänapäeval peaks olema võimalus saada pühitsetuks - tõeliselt suureks pühitsetuks. Elu on rikastanud minu teadmisi selles, et piibel ei ole mitte mingisugune muinasjuturaamat, vaid on kirjutatud pühitsetute poolt, kes enda salakeelel vahendavad meile peidetud tõdesid. Ja piiblis soovitatakse meile nii: "Otsige, siis te ka leiate, koputage ja teile avatakse."
Mina tegin nii! Hakkasin otsima, kust ainult sain. Raamatukogudest, vanadest kirjutistest, selliste inimeste keskelt, kellel arvasin olevat mingitki informatsiooni pühitsetutest. Hoidsin silmad kõrvad pidevalt lahti ja üritasin leida vanadest ja uutest raamatutest kunagi elanute ja veel elavate inimeste õpetustest peidetud mosaiigipalasid pühitsemise saladustest. Ja ma leidsin! Alul veidike, siit sealt kuulsin sisemise kõrvaga, kas raamatust või inimese sõnadest kostvat tõe häält. Ja ma liikusin edasi selles suunas, kuhu salapärane hääl mind juhatas. See salapärane hääl on mind kogu aeg edasi aidanud, nagu Ariadne lõng. Mõnikord leidsin kellegi, kes mind minu otsingutel edasi aitas lausa oma kodulinnast, mõnikord juhatas see hääl mind kauaks võõrastesse maadesse, kust omakorda leidsin hämmastava panevaid seoseid juba kodus kuuldud ideedele. Nii juhatas tee mind üha targemate inimeste juurde, kes oskasid mulle üha enam ja enam pühitsetuse ja elu saladusi avada.Loomulikult kohtasin oma teel ka paljusid, kes ei teadnud midagi, või siis hästi natuke, aga väitsid ennast olevat asjatundjad pühitsetuse alal. Kuid teadsin kohe, kui "hääl oli Jaakobilt, aga käed Jesajalt". Sellised silmakirjatsejad, kes soovisid esineda pühitsetutena, kavaldasid peatselt iseendid üle. Nad ei olnud küpsed isiksused. Kuidas nad oleksidki võinud mulle õpetada põhilisi tõdesi pühitsetutest?
- Ja ma liikusin tõeliste teadjate - pühitsetute - otsinguil edasi. Kui leidsin kellegi, kes oli suuteline mind valgustama rohkem, kui ise teadsin, siis jäin tema juurde seniks kuni olin õppinud kõik, mida temalt õppida oli. Peale seda liikusin jälle edasi. Nii jõudsin ühe vanema naisterahvani, kes elas kloostri sarnases
väikeses erakumajakeses ümbritsetud otsijatest, kes olid nagu sipelgad ümber suhkrutüki toitu hankimas. Ta töötas tihedas hingelises ühenduses kahe noorema mehega, kelledest üks oli hindu ja teine läänemaailmast. Vanem naisterahvas kutsus neid "poegadeks". Ja just sel perioodil, mil viibisin selles erakumajakeses
polnud tema pojad tema juures. Nad liikusid ringi, et levitada tõde võimalikult suurtes piirides ümber maailma.
See vanem naine oli pikakasvuline, tema rüht oli kuninglik, aga ta liikus täiesti lihtsalt ja loomulikult. Tema sügavsinised silmad olid tähelepanu äratavalt suured ja pikad tumepruunid ripsmed andsid neile tähendusrikka ilme. Need silmad olid naeratavad, sõbralikud, täis arusaamist, aga samas nii läbitungivad, et enamus inimesi sattus hämmingusse, kui pilk nendel peatus. Tundus, et see vanem naisterahvas nägi läbi kõiki inimesi tema ümbruses, et ta nägi selgelt inimese mõtteid ja kogu hingeelu ehituse.
Mul juhtus tihti nii, et küsimustele mis mul teda suures inimmassis kuulates tekkisid, sain ma vastuse peaaegu kohe, ta lihtsalt jätkas rahulikult oma teemat, veidike naeratades ja paari järgmise lause jooksul tegi oma jutus just sellise käänaku, mille kaudu saingi vastuse oma küsimata küsimusele. Samasuguseid kogemusi oli ka tema teistel kuulajatel. Selle naise kohta ei suutnudki võtta mingit kindlat seisukohta. Mida rohkem talt õppisin, seda rohkem mu hingelised silmad avanesid, seda suuremana ta mulle tundus ja tema teadmiste valdkonnad laienesid minu silmis üha saavutamatutesse piiridesse. Mida kauem viibisin ta juures, seda vähem suutsin tema olemust mõista. Nii tihti kui teda nägin, paistis ta alati uue karakteriga, kuni sain sellise mulje, et see naine üleüldse suutis väljenduda erinevaid karaktereid, kuna tal endal ei olnudki isiklikku konkreetset karakterit. See, et on kõik tähendab üksikuna võttes et pole mitte midagi.
"Ema", küsisin talt korra, "kes Sa selline õige oled?"
"Kes?", küsis ta omalt poolt, "mis on see kes? On ainult üks ainuke olemine ja iga inimene, loom, taim ja ka taevakeha, iga päike, planeet on vaid selle ühe ainsa olemise väljendus. Kui palju siis peaks olema 'kes' -sõnu? Seesama ise räägib minu suu kaudu, aga samuti sinu suu ja kõikide elusate olendite kaudu. Erinevus on vaid selles, et iga elus olevus ei tunne oma ise't täielikult. Sellel põhjusel ei suuda ta väljendada kõiki omi omadusi. Kuid kui tunda ennast täielikult, võid väljendada kõiki võimalikke omadusi, mis üleüldse olemas on, sest need omadused on üheainsa olemasoleva, üheainsa 'ise' erinevad aspektid. Väline külg, see mida Sa hetkel näed ja usud, et see olen mina, on ainult ilming, mis väljendab iseenesest alati seda aspekti, mida kellelegi on vaja. Ära siis küsi sellist mõttetut küsimust, et kes 'mina' olen?"
"Ema", ütlesin, "kuidas oled Sa õppinud iseennast tundma nii täiuslikult, et suudad väljendada kõiki võimalikke karaktereid? Tahaksin ka ise jõuda nii kaugele! Räägi sellest mulle! Milliste kogemuste kaudu sai Sinust oma olemuse nii mitmekülgne väljendaja, või oled Sa kogu aeg sellel tasemel olnud? Ega Sa ometi sellele tasemele sündinud?"
"Sündinud?-"Mina"- sündinud? - Millal oled Sa näinud "mina"t sündimas? Oled sa üleüldse näinud "mina"t? "Mina" ei ole kunagi sündinud, ega sünni, ainult keha sünnib. Tõeline, jumalik ise on iseenesest täiuslik. Selle areng ei ole võimalik. Ainult keha peab maksimaalselt arendama, et saaks väljendada üha kõrgemaid vibratsioone ja kõrgemaid ise sagedusi. Selle arengu peab ka täiuslikum seade - täiuslikum keha - läbi käima, loomulikult ka mina, sest olen veel kaugel täiuslikkusest. Kõik on siin astmeline. Keha sünd on nagu ahelreaktsioon - nagu sellist protsessi tänapäeval kutsutakse -, ja kui ahelreaktsioon on korra alguse saanud, siis käib see läbi teatud etapid, enne kui uuesti raugeb. Sellest seaduspärasusest ei saa ükski materiaalne väljendusvorm mööda. Keha arenemise kaudu muutub ka teadmiste tase"
"Nagu aru saan on sellisel moel ka Sinul tulnud see areng läbi käia - eks ju ema? Ole hea ja räägi mulle, milline see oli. Mida kõike oled Sa kogenud, milliseid kogemusi omandanud, mis kõik on aidanud Sul kasvada sellele praegusele tarkuse tasemele? Räägi mulle kõik palun ole hea!"
"Miks ma peaksin sellest Sulle rääkima? - Iga inimene peab saavutama täieliku enesetunnetuse omal moel. Kuidas aitab Sind see, kui räägin Sulle oma teest? Sina ei saa seda teed käia. Sündmused ei ole olulised, vaid kogemused ja õpetus, mida me sellest saame. Ole rahulik, jõuad oma teel samade kogemusteni, milleni mina omal. Teid on lõputult, kuid nad viivad lõpuks välja ikkagi sama eesmärgini."
"Ema, Sul on õigus. Saan aru, et Sinu teed mööda mina edasi ei saa. Ikkagi aitaks mind tugevalt, kui räägiksid mulle, kuidas oled oma kogemusi saanud, sest mina ja kõik kes kuulaksid Sinu vestlust, võiksid õppida seda, kuidas kogemusi ära kasutada. Ei ole uudishimulik Sinu eluloo suhtes, vaid selles, kuidas Sa oled hakanud aru saama ja omaks võtma seda õpetust, mis igas juhtumis peidus on. Räägi mulle oma teest, ema! Oleks nii kasulik, kui õpiksime tundma Sinu suhtumist ellu ja saaksime teada, kuidas Sina oled reageerinud saatusele nii, et Sinu hingeline horisont on muutunud nii kõikemõistvaks. Me võiksime sellest palju õppida!"
Vana naine vaatas mind kaua.
Lõpuks ütles ta:" Ah et Sina oled uudishimulik ja tahad teada, kuidas ma reageerin? Ja Sa tõesti arvad, et Sind ja teisi inimesi aitaks minu loo kuulmine? Olgu! Ehk tõepoolest on kasuks, kui räägin teile, millised kogemused tasahilju on minu silmi avanud nii, et mulle on avanenud elu sisemised reeglid ja seosed, mis seovad erinevate inimeste saatusi. Tule homme uuesti! Räägin siis Sulle kogemustest, mis aitasid mul saada valgustatuks - Räägin Sulle ja veel mõnedele, kuidas silmad on avanenud olulisele. Räägin teile kuidas kogesin pühitsemist..."
Järgmisel päeval istusime koos - mina ja mõned tema lähimad õpilased - ümber vana naise ja ta hakkas meile rääkima oma pühitsemise lugu. Nii sündiski see raamat.

Nii nagu vaikimine ja kõnelemine on ühe ja sama jõu teineteist täiendavad ilmingud, on üldse 12 omaduspaari, mida peab õppima haldama. Selleks tuleb elada inimeste keskel, sest templis on liiga lihtne olla vastandomaduste isand, kuna siin on kõik püüdlejad. Maailmas oled aldis kiusatustele. Seal kohtad keha orjasid ja paljud neist püüavad sind mõjutada ja et vältida langemise ohtu, tuleb neid omadusi õppida maailmas.
Need 12 on:

Üksikute inimeste võimujanu ja sajanditepikkune orjastatud masside rahulolematus põrkuvad kokku üha kibedamates võitlustes. Sajandeid kestnud ahnuse, apluse, kadeduse, kättemaksu, viha vms. eluliste omaduste võim oleks hävitanud juba ammu kõik kauni, kui Jumalik Kaitsja ei hoolitseks selle eest, et hulk hingeliselt arenenud inimesi - vaimselt Jumala Poegade juhtida - päästab unustusest ÕPETUSE jätkuvuse ja edasiandmise. Jumalapoegade vahendusel arenenud inimesed töötavad usinasti, et Maa lahti rebida pimedate, materiaalsete ja põrgulike jõudude alt - eraldatusest. Igal pühitsetul on oma töö ja kuna sindki pühitsetakse, siis oled sinagi osanik selles töös.

Et areneksid kõlblikuks tööliseks pead õppima haldama kogu omadustepaaride skaalat, s.t. et kasutad neid omadusi õigel ajal ja õiges kohas. Sama omadus, mis õigel ajal õiges kohas on jumalik, on vales kohas valel ajal saatanlik. Sest Jumal loob vaid head, kaunist ja tõde. Ei ole olemas halbu jõude, vaid halvasti kasutatud omadusi ja halvasti kasutatud jõude!

Vaikimine on jumalik omadus ja toob õnnistust, kui seda kasutatakse seal, kus ja millal on õige koht ja aeg. Aga kui vaikitakse seal, kus tuleb kõnelda, kus ühe sõnaga võib inimese päästa suurest ohust, siis vaikimisest võib tulla saatanlik salgamine.
Kui kõnelemine juhtub vales kohas ja valel ajal, tuleb jumalikust kõnelemisest keelepeks.

Mõjutatavus on jumalik kui ollakse vastuvõtlik ja avatud kõigele kõrgele - ilule, headusele, tõele, - lasta Jumalal endasse mõjuda ja Teda vastu võtta. Aga vastupidiselt muutub see saatuslikuks ja saatanlikuks.

Vastupanuvõime tähendab kõikumata vastu seista kõigile madalatele ajenditele. Kuid tõrjudes eemale kõrgemaid jõudusid muutub jumalik vastupanuvõime eraldatuseks.

Jumalikus töös osaleja kohustus on alluda jumalikule tahtele. Tunnistad Jumala tahet kui üksikasjalikult uurid kõike. Uurid, kas see on sinu seesmiste veendumuste kohane. Jumal kõneleb meile sügavaima veendumuse vahendusel ja sellele me peame alluma. Sõnakuulelikkus hirmust, kartusest või soovist olla meelepärane või materiaalsete huvide saavutamiseks on lömitamine.

Teadmatuile ja nõrkadele olendeile tuleb anda oma tahtejõust. Universaalne armastus on, et kõik rahva jõud kogutakse ja suunatakse ühise heaolu jaoks inimese enesemääramisõigust ahistamata. Kes armastuseta sunnib teisi oma tahte alla, solvab nende enesemääramisõigust ja muudab jumaliku valitsemise türanniaks.

Sõnakuulmist peame ilmutama meid elustava Kõrgema Ise ees. Peab olema teadlik selles, et kõik ilusad ja head omadused kuuluvad Talle. Inimese isik on vaid töövahend. Endas tuleb ära tunda Kõiksuse jumalikkus - Igavene Olemasolu - ja anduda sõnakuulelikult Talle. Aga kunagi ei tohi alluda maistele või maaalustele jõududele, põlvitada maiste vormide ees. Siis muutub jumalik alistumine iseenda alandamiseks. Sellega solvad sind igavesti elustavat jumalikkust.

Kui soovid olla hea teener maakera lunastustöös, siis ei või unustada, et sa ei ela ega tööta omast jõust. Jõud voolab läbi sinu. Ole teadlik, et sinu isik on illusioon. Sinu tõeline olemus - ainus igavene realiteet - see on Jumal. Eneseusaldus, see on usaldus südames elava Jumala vastu, aga mitte oma isikusse, illusiooni. Jumalik eneseusaldus on vajalik igas loovas töös, on väljenduseks seesmisest ühendusest Jumalaga. Aga kui keegi arvab, et tema võimed kuuluvad talle ja mitte Jumalale, siis saab jumalikust eneseusaldusest enese ületähtsustamine.

Töölisena suures töös pead õppima ka välkkiireid otsuseid langetama. Pead õppima kõhklemata ja silmapilkselt valima parima võimaluse. Võib tulla olukordi, kus hetke kõhklus tähendab ainsa võimaluse mahamagamist. Osates toimida keskendunult, ühenduses kõrgemal oleva meelega, väljendad Jumala tahet. Aga toimides ilma selle meeleta välkkiirelt võib tulemuseks olla vaid tormlemine.

Tuleb õppida tajuma jumalikku järelkaalumist, distsiplineerida loomuomadusi ja lasta suurel kannatlikkusel küpsetada otsust. Tuleb anda endale aega Jumala tahte äratundmiseks kuni oled leidnud õige lahenduse. Kui otsustamist venitatakse piiramatult muututakse otsustusvõimetuks

Tuleb õppida vastu võtma kõike, mida saatus sulle toob. Väline ei anna sulle väärikust, vaid seesmine oskus väljendab Jumalat. Väärikust ei saa maised anastajad vähendada ega hävitada, samuti ei saa imetlus ega ülistuslaulud seda suurendada. Jää selleks, kes oled, sõltumata sellest, kas sind alandatakse või imetletakse. Õpi olema kõigis olukordades rahulolev. Kui su töö nõuab, et elad suures vaesuses või kõrgel positsioonil varandusega, siis suhtu sellesse kui vajalikku eesmärgi saavutamisel.

Vali alati parim. Õpi eristama ilusat inetust, head halvast - jumalikku saatanlikust.
Kui soovid olla vajalik, siis pead oskama võidelda kogu jõuga, võidelda õigluse mõõgaga selleks, et maa peal võidaksid jumalikud jõud. Kunagi ei tohi õilsast võitlusvalmidusest tulla mõttetu tülisoov.

Ei tohi unustada, et rahu maa peale toomiseks toimuvad võitlused hingeliste relvadega. Võideldakse selleks, et katkirebitu saaks terveks ja sõdijate vahele sigiks rahu. Ja siiski ei tohi rahuarmastus muutuda arguseks, või eneseheaolu säilitamine vaikimiseks.

Et olla kasutuskõlblik töökaaslane, tuleb sul õppida ettevaatlikkust , mis aitab pääseda ohtudest ja mõttetutest ohvritest. Julgust vajatakse ohtudele vastuastumiseks ja eesmärgi kaitsmiseks. Julgus ei tohi kunagi asenduda hulljulgusega.

Tunnistada mitteomamist, olla teadlik, et sinu oma ei ole kunagi mitte midagi, vaid kõik on Jumala oma, millest saad kasutada vaid sinu ülesande sooritamiseks vajaliku. Nii nagu kanalil on ükskõik, kas läbi tema voolab vähe või palju vett, sest vesi ei kuulu talle. Just samamoodi on kõik, mis saatus sulle pakub, Jumala antud ja sina pead selle edasi andma. Ära muretse oma toiduse pärast, sest saad vajaliku. Ja olles ükskõik kui rikas, ära unusta mittemillegi omamist. Kuid sinu olek ei tohi muutuda mateeria halvustamiseks. Kunagi ei või oodata, et su lähedased peaksid sind ülal ilma sinu tööta!

Ka mateeria kuulub Jumalale ja sellepärast pea seda jumalikuks; valitse ja kasuta seda. Sul peab olema oskus hankida sedavõrd ainelist, kui vajad oma maiseks tööks, et oleksid sõltumatu ja vaba, et jumaliku omaduse omamine ei väärastuks ahnuseks, omandihimuks.

Tee endale selgeks, mis inimestes on jumalik, mis maine ja mis põrgulik. Armastus ei ole persoon vaid isikus olev jumalik. Talu maist ja karda põrgulikku. Kui su eesmärk nõuab, siis pead kõhklematult jätma oma kalleima inimese, sest et see, mis temas on armastuse vääriline on jumalik ja mitte tema isiklik. Isik on vaid Jumala ilminguvorm. Armasta Jumalat igas inimeses ja sa pole kellegagi seotud. Aga kunagi ei tohi sidumatus muutuda armastuse puudumiseks.

Soovides olla kasulik suures töös, pead oskama kasutada avalikkuse ees oma isikut kui sõnakuulelikku instrumenti. Pead vaimse jõuga elustama ja arendama oma andeid ja võimeid, et oma isikliku säraga, käeliigutuste, pilgu ja kõneoskuse abil suudaksid väljendad oma hinge, saaksid inimesi kaasa tõmmata kõrgemale hingetasandile. Niisiis pead avama oma vaimse isiku ilma häbenemata. Aga kunagi ei tohi enda näitamisvajadus äratada sinus enesearmastuse saatanat ja moonduda omakasuks või hooplemiseks Jumalalt saadud võimetega. Pea alati meeles, et inimesed ei imetle sind - kes sa oled vaid tühi koor - vaid Jumalat, kes on avaldanud end läbi sinu maise maja.
Kui oled vaba edevast enesenäitamisest, siis ei häiri sind inimmassis märkamatuks ja tähtsusetuks jäämine. Ainult selline silmapaistmatus ei tohi kunagi muutuda enda alahindamiseks ja enesehävinguks. Alati pead oma südames kandma oma inimväärikust.

Et olla kõlblik suures töös, tuleb läbida täielik surmapõlguse katse. Pead olema veendunud selles, et surma ei ole olemas. Kui keha on lõpuni kasutatud, siis sinu Ego heidab endalt selle. Ego on elupuu oks. elu ise ja elu on igavene. Kui oled teadlikult samastunud eluga, siis ei heiduta sind surm - ka siis kui töö saadab sind surmaohtu - sest ainult vankumatus surmapõlguses kohtad suurimaid hädaohte. Aga ära kunagi lase surmapõlgusel muutuda elu alahindamiseks.

Elu hinda üle kõige. Elu on Jumal ise, igavene olemine. Hinda elu oma kehas. Elurõõm ei tohi siiski mitte kunagi muutuda omaette eesmärgiks - meelelisuseks.

Kõige esimesena pead läbi tegema armastuse ja julma armastuse katse. See omadustepaar moodustab juba maisel tasandil lahutamatu ainulise. Ühe poole avamisel ilmneb vahetult teine.

Tuleb täielikult loobuda positsioonist, isiklikest kalduvustest ja tunnetest, et armastada nii nagu Jumal ise armastab, armastada kõike vahet tegemata. Nii nagu päike paistab kõigi peale vahet tegemata. Jumalik armastus on valikuta armastus. Sinu jaoks peab olema täiesti ükskõik, kas ollakse ilus või inetu, hea või halb, siiras või kelm - kõike tuleb armastada sama armastusega. Pead õppima, et inetuta pole ilusat, halvata head, et ilma valeta ei ole olemas tõde. Pead tõdema, et need kõik on vaid teineteist täiendavad peegelpildid.
Kui sinust kiirgab igale elusolendile võrdväärset armastust, siis selles armastuses ei ole enam kohta isiklikel sümpaatiatel. Siis käsitled kõike suure terviku seisukohast ja kui üldine vaatenurk solvab üksikisiku vaatenurka, siis esindad kindlalt tervikut ja kõhklemata jätad kõrvale erahuvid. Aga selle ükskõiksuse juured peavad olema universaalses, jumalikus armastuses ja see ei või kunagi lähtuda isiklikust ebameeldivusest.
Ebaisikuliselt võrdväärset julma armastust pead väljendama ka siis, kui hinged on päästetavad vaid maise heaolu hinnaga, isegi kui nad on sulle isiklikult lähedased. Pead õppima ükskõikselt vaatama, kuidas su kallid satuvad suurtesse ohtudesse ja sa ei tohi neid tagasi hoida ei hingejõu, hüpnoosi ega maagiliste vahenditega, kui nende hingede päästmine nõuab nii. Parem hukkugu inimese keha, aga mitte hing. Sa pead aitama päästa hinge. Sinu abivalmidus peab rakenduma ainult hinge, mitte maise ega kehalise suhtes. Kunagi ei tohi isiklikust vastumeelsusest tingituna jätta abistamata, kui võid kedagi päästa.

Need on raskeimad katsed, sest tuleb loobuda isiklikest tunnetest, need eemale tõrjuda. Ainult siis, kui valdad 12 omadustepaari, võid kuulda Jumala häält nii selgesti, et kindlasti tunned, mida pead tegema kõige keerulisematel juhtudel - või olla tegemata - tõelisest armastusest.
Pärast seda sa enam ei eksi, sest oled armastus ise. Ja armastus võib teha kõike vaid armastusest. Siis vaid kiirga iseennast, ole, ja kogu kõiksus võib omada sinu soojust, sinu valgust, sinu jõudu, sest sinust on tulnud jumalik, su teadlikkus samastus Jumalaga!
Oled naasnud hea ja kurja tundmise puu maailmast, seega surma võimupiirist, kus kõik on lahus üksteisest. Sealt oled naasnud elupuu kuningriiki, jumaliku ainulise kuningriiki.

Raamatutest veel.....