EESTI REGIONAALARENGU SIHTASUTUSE PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED
1. Eesti Regionaalarengu Sihtasutus on Vabariigi Valitsuse poolt määramata ajaks asutatud eraõiguslik-juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
2. Sihtasutuse ametlik nimi on:
eesti keeles: Eesti Regionaalarengu Sihtasutus
lühendatud nimi: Regionaalarengu Sihtasutus
3. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
4. Sihtasutusel on oma nimega pitsat ja sümboolika, tal on õigus avada ja sulgeda arveid krediidiasutustes.
5. Sihtasutuse asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
II TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED, NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID
6. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on riigi regionaalseks arenguks ja ettevõtluse arendamise tugisüsteemile eraldatud riiklike ja muude vahendite sihipärase ja koordineeritud kasutamise korraldamine lähtudes riigi regionaalpoliitikast.
7. Selle eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
7.1 taotleb asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu raha riigieelarvest;
7.2 taotleb raha ja muid varalisi vahendeid Eesti ja teiste riikide organisatsioonidelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt;
7.3 töötab välja temale eraldatud vahendite kasutamise põhimõtted vastavalt sihtasutuse põhikirjalisele eesmärgile;
7.4 korraldab vastavalt põhikirjale nende vahendite kasutamise;
7.5 teeb koostööd Riigi Regionaalpoliitika Nõukoguga, maavalitsuste ja teiste regionaalpoliitikat elluviivate institutsioonidega;
7.6 kogub ja süstematiseerib regionaalarengualast informatsiooni;
7.7 kujundab välja üleriigilise ettevõtluse nõustamisstruktuuri maakondlike/regionaalsete keskuste alusel;
7.8 töötab välja temale eraldatud ettevõtluse nõustamistoetuste jaotamise põhimõtted, otsustab nende vahendite kasutamise, sõlmib vastavad lepingud;
7.9 teostab nõustamisasutuste üldist koordineerimist, osutab metoodilist abi;
7.10 korraldab ettevõtluskonsultantide koolitust;
7.11 korraldab ettevõtlusuuringuid, analüüsib ettevõtlusalase nõustamistegevuse olukorda;
7.12 arendab koostööd Eesti ja teiste riikide analoogiliste institutsioonidega.
8. Sihtasutuse vara moodustub:
8.1 asutaja poolt sihtasutusele üleantavast varast;
8.2 sihtotstarbelistest eraldistest;
8.3 fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;
8.4 annetustest;
8.5 majandustegevusest;
8.6 muudest laekumistest.
III SIHTASUTUSE JUHTIMINE
9. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
10. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
Juhatuse liikmete arv ja liikmed määratakse algselt asutamisotsuses. Edaspidi kuulub see õigus sihtasutuse nõukogule. Juhatuse volituste kestus on kolm aastat. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad nad enda hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
11. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis.
12. Juhatuse liikmeks ei või olla soodustatud isikud, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud ega ka nõukogu liige või pankrotivõlgnik.
13. Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha nõukogu nõusolekul.
14. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
15. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes.
16. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu.
17. Juhatuse liige võib oma kohustuste täitmise panna ajutiselt kolmandale isikule üksnes nõukogu nõusolekul. Kohustuste ajutise täitmise piirtähtaja määrab nõukogu.
18. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
19. Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus sihtasutust juhtida. Vastastikused õigused ja kohustused lõpevad vastavalt sõlmitud töölepingule.
20. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
21. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
22. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
23. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süülist kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt sihtasutusega.
24. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogu informeerib sihtasutuse tegevusest asutaja õigusi teostavat ministeeriumi ja Riigi Regionaalpoliitika Nõukogu vähemalt üks kord aastas.
25. Sihtasutuse nõukogus on 6 (kuus) liiget, kes määratakse kolmeks aastaks asutajaõigusi teostavat ministeeriumi juhtiva ministri poolt järgmiselt:
siseminister;
riigi regionaalpoliitikat koordineeriv minister;
üks Siseministeeriumi esindaja;
üks Riigikogu liige;
üks Majandusministeeriumi esindaja;
üks maavanemate esindaja.
26. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu liikmed määravad kindlaks esimehe asendamise korra.
27. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.
28. Juhatus esitab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile nõukogu liikmete nimekirja. Liikmete koosseisu muutmise korral esitab juhatus registrile nõukogu liikmete uue nimekirja viie päeva jooksul.
29. Nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise õigus on asutajaõigusi teostava ministeeriumi juhtival ministril.
30. Nõukogu ainupädevus:
30.1 juhatuse pädevuse määramine;
30.2 juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
30.3 juhatuse liikmetele tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
30.4 sihtasutusele eraldatud vahendite kasutamise, sealhulgas laenude kustutamise ja mahakandmise põhimõtete kinnitamine, vastavalt sihtasutuse pädevusele;
30.5 eelarve, raamatupidamise aastaaruande kinnitamine;
30.6 audiitori nimetamine;
30.7 juhatusele nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest;
30.8 muud seadusega sätestatud õigused.
31. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
32. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist.
33. Nõukogu esindab sihtasutust õiguslikes vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega. Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.
34. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Kutsed edastatakse nõukogu poolt määratud korras.
35. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
36. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
37. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
38. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu ainupädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu koosseisu häälteenamus.
39. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
40. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
41. Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huviga.
42. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Nõukogu liikmete töö tasustamine toimub vastavuses riigi õigusaktidega sätestatud korrale.
43. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
44. Nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt sihtasutusega.
45. Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli.
IV VARA VALITSEMINE JA KASUTAMINE
46. Sihtasutus võib oma vara kasutada üksnes põhikirjalistel eesmärkidel.
47. Sihteraldiste otstarvet ei ole sihtasutusel õigust muuta.
48. Vabariigi Valitsuse poolt regionaalse arengu programmide ja regionaalpoliitilise laenu vahendite kasutamise kohta kehtestatud korrad on sihtasutusele kohustuslikud.
49. Ettevõtluse toetamise regionaalse tugisüsteemi arendamiseks ja toetamiseks ning regionaaluuringuteks ettenähtud vahendite kasutamise põhimõtted kehtestab sihtasutuse nõukogu.
50. Sihtasutusele antud vara valitsemise ja kasutamise üksikasjaliku korra kehtestab sihtasutuse nõukogu kooskõlas Vabariigi Valitsuse õigusaktidega.
51. Sihtasutusele riigivara üleandmise otsustab Vabariigi Valitsus.
52. Muu vara sihtasutusele üleandmine vormistatakse kirjalikult vastava aktiga.
53. Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele.
V RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL
54. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
55. Sihtasutuse majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
56. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
57. Sihtasutusel on audiitor. Audiitori määrab nõukogu ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või kuni üheks aastaks. Juhatus esitab audiitori kohta andmed registrile, audiitori vahetumisel esitab juhatus registrile uue audiitori andmed viie päeva jooksul.
58. Juhatus esitab audiitori poolt kontrollitud aruanded nõukogule kinnitamiseks hiljemalt neli kuud peale majandusaasta lõppu.
59. Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija.
60. Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid. Erikontroll viiakse läbi seaduses ettenähtud korras.
61. Õigustatud huvi omav isik võib nõuda teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja juhatuse tegevuse aruandega, samuti audiitori järeldusotsusega, õigustatud huvi puudutavate raamatupidamise dokumentidega, asutamisotsuse ja põhikirjaga.
VI SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE
62. Kuni sihtasutuse registrisse kandmiseni võib põhikirja muuta ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
63. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja õiguste teostaja või sihtasutuse nõukogu põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
64. Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.
VII SIHTASUTUSE LÕPETAMINE
65. Sihtasutus lõpetatakse:
asutaja õigusi teostava ministri poolt Vabariigi Valitsuse otsuse alusel;
muudel seaduses ettenähtud alustel.
66. Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed sellega sihtasutusele või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest solidaarselt.
67. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses ettenähtud korras.
68. Sihtasutuse likvideerijaks on juhatuse liikmed. Nõukogul on õigus määrata selleks teised isikud.
69. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara ja vahendid antakse üle Siseministeeriumile kui sihtasutuse lõpetamise otsuses pole ette nähtud teisiti.
70. Pärast sihtasutuse likvideerimise lõppemist
esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks.