Ühenduse Res Publica põhikiri

ÜHENDUSE RES PUBLICA põhikiri on kinnitatud 4. detsembril 1999.a. asutamislepinguga, täiendatud üldkogul 2. detsembril 2000.

I Üldsätted
1. Ühendus RES PUBLICA (edaspidi RES PUBLICA) on vabatahtlik aateline ühendus, mille ideaaliks on isikuvabadusel põhinev, traditsioone austav ja isetoimiv ühiskond.

2. RES PUBLICA on mittetulundusühing, mis juhindub oma tegevuses 1989. aastal loodud samanimelise registreerimata ühenduse traditsioonidest, aadetest ja seisukohtadest.

3. RES PUBLICA eesmärgiks on harida ja kasvatada oma liikmeid ühenduse aadete vaimus ning leida toetust oma vaadetele Eesti avalikkuse hulgas.

4. RES PUBLICA osaleb oma eesmärkide saavutamiseks Eesti Vabariigi poliitilises elus ja võtab osa Eesti ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste tegevusest.

5. RES PUBLICA asukoht on: Tallinn, Eesti Vabariik

II Liikmed
6. RES PUBLICA liikmeskonna moodustavad ühenduse põhikirja alusel vastuvõetud liikmed.

7. RES PUBLICA liikmeks võib saada füüsiline isik, kes toetab ühenduse põhikirjalisi ja programmilisi eesmärke. Liikmeks vastuvõtmine toimub kirjaliku avalduse alusel.

8. RES PUBLICA liikmeks vastuvõtmise otsustab piirkonna juhatus või eestseisus. Kui otsuse isiku liikmeksvõtmise kohta teeb piirkonna juhatus, registreerib eestseisus uue liikme. RES PUBLICA liikmeskonnast väljaarvamise otsustab eestseisus.

9. RES PUBLICA liikmel on õigus:

1. valida ja olla valitud ühenduse juhtorganitesse põhikirjas määratud korras;

2. taotleda ühenduselt moraalset ja materiaalset toetust;

3. välja astuda ühendusest kirjaliku avalduse alusel;

4. taotleda mõjuval põhjusel eestseisuselt liikmemaksu tähtaja pikendust või liikmemaksu tasumisest vabastamist.

10. RES PUBLICA liige on kohustatud:

1. järgima ühenduse põhikirja ja programmi;

2. tasuma liikmemaksu ühenduse üldkogu poolt kehtestatud korras.

III Toetajad
11. RES PUBLICA toetajaks võib saada füüsiline ja juriidiline isik, kes soovib osaleda ühenduse tegevuses olemata samas ühenduse liige. Toetajanimetuse andmise otsustab eestseisus. Toetaja ei oma hääleõigust ega õigust valida ja olla valitud ühenduse juhtorganitesse põhikirjas määratud korras.

12. RES PUBLICA toetajatel on õigus moodustada seltsinguid, millel on kokkuleppel eestseisusega õigus kasutada ühenduse nime ja sümboolikat.

IV Juhtimine

Üldkogu

13. RES PUBLICA tegevust juhib ühenduse liikmete üldkogu (mittetulundusühingute seaduse tähenduses liikmete üldkoosolek), mis tuleb kokku vähemalt kord aastas ühenduse esimehe, volikogu, eestseisuse, aukohtu, ühe piirkonna või vähemalt kümnendiku ühenduse liikmete kirjalikul nõudmisel.

14. RES PUBLICA üldkogu võtab vastu ühenduse põhikirja ja programmi ning teeb neis muudatusi, kinnitab ühenduse eestseisuse, volikogu ja aukohtu valimise korra ja esindusnormi, valib eraldiseisvatel hääletustel ühenduse esimehe, kaheksateist eestseisuse liiget ja aukohtu. Üldkogu kuulab ära ja kinnitab aukohtu revisjoniaruande.

15. RES PUBLICA eestseisuse ja aukohtu liikmete valimistel arvatakse neist esinduskogudest väljajäänud kolm enim hääli saanud kandidaati vastava esinduskogu asendusliikmeteks. Asendusliikme määrab esinduskogu liikmeks volikogu.

16. RES PUBLICA üldkogu on otsustusvõimeline, kui ühenduse liikmetele on üldkogu toimumise ajast ja kohast ning päevakorra eelnõust ette teatatud vähemalt seitse päeva ning üldkogul osaleb vähemalt üks viiendik ühenduse liikmetest. Üldkogul on õigus täiendada päevakorra eelnõud. Kui üldkogu ei ole otsustusvõimeline, kutsub eestseisus kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu sama päevakorraga. Uus üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid luhtunud üldkogu päevakorra eelnõus olnud küsimustes, kui sellel osaleb vähemalt kolm ühenduse liiget. Uus üldkogu ei või päevakorda täiendada.

17. RES PUBLICA üldkogu otsused võetakse vastu esindatud liikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud ühenduse põhikirja muutmine, mis nõuab kahe kolmandiku esindatud liikmete toetust. RES PUBLICA liige saab volitada teist ühenduse liiget hääletama enda eest ühenduse üldkogul, kusjuures ühel üldkogu liikmel tohib olla vaid üks kirjalik volitus.

18. RES PUBLICA liikmel on õigus nõuda üldkogult otsuse langetamist salajase hääletamise teel mistahes ühenduse põhikirjalist tegevust puudutavas küsimuses.

Volikogu

19. RES PUBLICA volikogu (mittetulundusühingute seaduse tähenduses selle §-s 31 nimetatud organ) moodustatakse ühenduse eestseisusest ja piirkondade esindajatest. Piirkonnad valivad esindajad volikogusse vastavalt üldkogu poolt kehtestatud volikogu valimise korrale ja esindusnormile. Volikogu on otsustusvõimeline, kui volikogu liikmetele on volikogu toimumise ajast ja kohast ning päevakorra eelnõust ette teatatud vähemalt seitse päeva ja volikogul osaleb vähemalt kolmandik volikogu liikmetest. Volikogu volitused kehtivad ühenduse järgneva korralise üldkogu toimumiseni.

20. RES PUBLICA volikogu kujundab ühenduse programmilisi seisukohti üldkogude vahelisel ajal, kinnitab ühenduse tegevusprogrammi, kuulab ära ja kinnitab eestseisuse tegevusaruanded, moodustab erinevaid toimkondi ja määrab nende ülesanded ning kinnitab eestseisuse ja aukohtu asendusliikmed ning kinnitab ühenduse kandidaadid Riigikogu valimisel

21. RES PUBLICA volikogu valib oma liikmete seast volikogu esimehe, kes juhatab volikogu tööd vastavalt volikogu poolt kehtestatud kodukorrale. Volikogu esimees ei tohi olla eestseisuse või aukohtu liige.

22. RES PUBLICA volikogu kutsutakse kokku vähemalt neli korda aastas volikogu esimehe, eestseisuse, ühenduse esimehe, ühe piirkonna või vähemalt kümnendiku volikogu liikmete kirjalikul nõudmisel. Volikogu otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega.

Eestseisus

23. RES PUBLICA tegevust juhib ja ühendust esindab üldkogude vahelisel ajal eestseisuse (mittetulundusühingute seaduse tähenduses selle §-s 31 nimetatud organ), kuhu kuuluvad üldkogu poolt valitud esimees ja kaheksateist eestseisuse liiget. Eestseisus kutsutakse kokku vähemalt kord kuus nelja eestseisuse liikme, esimehe, volikogu või aukohtu kirjalikul nõudmisel. Eestseisuse volitused kehtivad ühenduse järgneva üldkogu toimumiseni. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui eestseisuse liikmetele on eestseisuse toimumise ajast ja kohast ning päevakorra eelnõust ette teatatud mõistliku aja jooksul ja eestseisuse koosolekul osaleb vähemalt seitse eestseisuse liiget.

24. RES PUBLICA eestseisus juhib ühenduse igapäevast tegevust vastavalt volikogu poolt kinnitatud tegevusprogrammile ning täidab muid ühenduse jooksva tegevuse korraldamisega seotud ülesandeid. Eestseisus on aruandekohustuslik üldkogu ja volikogu ees.

25. RES PUBLICA eestseisusel on õigus luua ja likvideerida organisatsioonisiseseid ametikohti, kes osalevad sõnaõigusega eestseisuse töös. Eestseisus määrab ära selliste ametikohtade ülesanded.

26. RES PUBLICA esimees (mittetulundusühingute seaduse tähenduses üheliikmeline juhatus) esindab ühendust, käsutab selle varasid eestseisuse poolt määratud korras ning võtab tööle ja vabastab töölt ühenduse palgalisi töötajaid ning korraldab ühenduse raamatupidamist.

27. RES PUBLICA esimehe äraolekul asendab teda esimehe poolt määratud eestseisuse liige.

28. RES PUBLICA eestseisus valib oma liikmete seast ühenduse peasekretäri ja võtab vastu eestseisuse kodukorra, millega sätestab peasekretäri ja eestseisuse liikmete tegevusvaldkonnad, ülesanded ja eestseisuse töökorra. RES PUBLICA eestseisuse otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega.

V Aukohus

29. RES PUBLICA aukohtu (mittetulundusühingu seaduse tähenduses revisjonikomisjon) moodustavad üldkogul valitud aukohtu esimees ja kaks aukohtu liiget. Aukohtu liikmeteks ei saa olla ühenduse eestseisuse liikmed ega ühenduse volikogu esimees. Aukohus tuleb kokku vastavalt vajadusele aukohtu liikme või ühenduse eestseisuse kirjalikul nõudmisel.

30. RES PUBLICA aukohus kontrollib ühenduse majandusaasta aruande õigsust ning üldkogu ülesandel eestseisuse ja algühenduste majandustegevuse õiguspärasust ja otstarbekust. Kontrolli tulemused fikseerib aukohus oma aruandes, mille ta esitab üldkogule. Aukohus jälgib volikogu, eestseisuse ja algühenduste otsuste vastavust ühenduse põhikirjale, programmile ja ühendusesisestele headele tavadele. Aukohus otsib lahendusi ühendusesisestele tüliküsimustele.

31. Aukohtu otsused võetakse vastu vähemalt kahe häälega. Aukohtu otsused vormistatakse kirjalikult.

32. RES PUBLICA aukohus langetab otsuseid kas koosolekul või kirja teel.

VI Algühendused

33. RES PUBLICA algühendusteks on piirkonnad ja osakonnad (mittetulundusühingute seaduse tähenduses osakonnad), mis tegutsevad kooskõlas ühenduse programmi ja põhikirjaga.

34. RES PUBLICA osakonna võivad moodustavad vähemalt viis ühe omavalitsuse territooriumil tegutsevat ühenduse liiget. Vajadusel võidakse luua mitme omavalitsuse haldusterritooriumit hõlmav osakond. Linnades, kus on üksustena moodustatud linnaosad, võib moodustada mitu osakonda. Osakonna moodustamise kinnitab piirkonna juhatus või ühenduse eestseisus.

35. RES PUBLICA osakonna tegevust juhib osakonna liikmete üldkoosolek. Osakonna koosolek kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas osakonna esimehe, juhatuse, vähemalt kolme osakonna liikme või eestseisuse nõudmisel. Koosolek valib osakonna esimehe ja vajaduse korral ja juhatuse, esitab piirkonna juhatusele kandidaadid kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel ja kinnitab osakonna tegevuskava.

36. RES PUBLICA piirkonna moodustavad reeglina ühe maakonna haldusterritooriumil elavad ühenduse liikmed. Vajadusel võidakse luua mitme maakonna liikmeid hõlmav piirkond. Piirkonna moodustamise kinnitab ühenduse eestseisus.

37. RES PUBLICA piirkonna tegevust juhib piirkonna liikmete üldkogu, mis tuleb kokku vähemalt kord aastas piirkonna esimehe, juhatuse, ühe osakonna, vähemalt kümnendiku piirkonna liikmete või ühenduse eestseisuse kirjalikul nõudmisel. Piirkonna üldkogu on otsustusvõimeline, kui piirkonna liikmetele on üldkogu toimumise ajast ja kohast ning päevakorra eelnõust ette teatatud vähemalt 5 päeva.

38. RES PUBLICA piirkonna üldkogu valib piirkonna esimehe ning vähemalt kaks ning maksimaalselt kuus piirkonna juhatuse liiget, valib vastavalt ühenduse üldkogul kehtestatud esindusnormile piirkonna esindajad ühenduse volikogusse, kinnitab ühenduse kandidaadid kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel ning võtab vastu piirkonna tegevuskava.

VII Klubid

39. RES PUBLICA liikmed võivad koonduda klubidesse, milles on vähemalt viis liiget. Klubi on ühenduse iseseisev üksus (mittetulundusühingute seaduse tähenduses ühingu-sisene seltsing), mille tegevus on kooskõlas ühenduse põhikirja ja programmiga

40. RES PUBLICA klubi registreerib vastava kirjaliku taotluse alusel eestseisus.

VIII Jagunemine, ühinemine ja lõpetamine

1. RES PUBLICA jagunemisel, ühinemisel või lõpetamisel üldkogu otsusega on nõutav, et kõigile ühenduse liikmetele esitatakse vähemalt 30 päeva enne otsustamist vastav eelnõu.

42. RES PUBLICA lõpetamisel jaotatakse vara võrdselt ühenduse liikmete vahel.

IX RP JUVENTUS

43. RES PUBLICA noorteorganisatsiooniks on RP JUVENTUS (mittetulundusühingute seaduse tähenduses osakond), mis tegutseb kooskõlas ühenduse programmi ja põhikirjaga.

44. RP JUVENTUSE liikmeks võib olla ühenduse liige, kes on noorem kui 28 aastat.

45. RP JUVENTUSE tegevust juhib liikmete üldkoosolek, mis tuleb kokku vähemalt kord aastas RP JUVENTUSE esimehe, eestseisuse, vähemalt kümnendiku liikmete või ühenduse eestseisuse kirjalikul nõudmisel. RP JUVENTUSE üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui liikmetele on üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast ning päevakorra eelnõust ette teatatud vähemalt 5 päeva ja üldkoosolekul osaleb vähemalt üks viiendik RP JUVENTUSE liikmetest.

46. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib RP JUVENTUSE tegevust eestseisus, kuhu kuuluvad üldkoosoleku poolt valitud esimees ja kaheksa eestseisuse liiget.

47. RP JUVENTUS võib moodustada piirkondi. Ühenduse piirkonda kuuluvad RP JUVENTUSE liikmed võivad moodustada RP JUVENTUSE piirkonna. Vajadusel võidakse luua mitme maakonna liikmeid hõlmav piirkond. RP JUVENTUSE piirkonna moodustamise kinnitab ühenduse eestseisus.

48. RP JUVENTUS juhindub oma tegevuses RP JUVENTUSE kodukorrast. RP JUVENTUSE kodukorra kinnitab ühenduse eestseisus.