Raamatupidamise seadus

Riigikogu seadus nr 384

Akti versioonid:

• 01-10-1996..09-07-1998
• 10-07-1998..31-12-1999

• Lisa 1 - Lisa 1. Bilansiskeem
• Lisa 2 - Lisa 2. Kasumiaruande skeemid
• Lisa 3 - Lisa 3. Aastaaruande lisad

AVALDATUD :
RT I 1994, 48,  790
REDAKTSIOON :

RK s 15.12.99 nr. 160
RK s 17.06.98 nr. 57
RK s 06.06.96 nr.  182 jõust.01.10.96
RT I 1996, 42,  811
RK s 15.11.95 nr.   91 jõust.01.10.96
RT I 1995, 92, 1604
RK s 26.06.96 nr.  207 jõust.26.07.96
RT I 1996, 49,  953
RK s 28.05.96 nr.  166 jõust.08.06.96
RT I 1996, 40,  773
RK c 15.02.95 nr.  507 jõust.01.09.95
RT I 1995, 26,  355

Seaduse tekstis asendatakse:
     1) sõnad "ettevõtlusega tegelev füüsiline isik" sõnadega
"füüsilisest isikust ettevõtja" vastavas käändes;
     2) sõnad "tesooraktsia (hoidlaaktsia)" asendatakse sõnadega
"oma osa või aktsia" vastavas käändes;
     3) sõna "haldusaruanne" sõnadega "tegevusaruanne" vastavas
käändes;
     4) sõna "nominaalväärtus" sõnaga "nimiväärtus" vastavas
käändes;
     5) sõna "osak" sõnaga "osa" vastavas käändes;
     6) sõna "emiteerimine" sõnaga "väljalaskmine" vastavas
käändes
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)


                    RAAMATUPIDAMISE SEADUS
                               
                Vastu võetud 8. juunil 1994. a.
                               
                               
                      I peatükk ÜLDSÄTTED

     Paragrahv 1. Seaduse eesmärk

     Käesoleva seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine
ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud
põhimõtetest lähtuva raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse
korraldamiseks Eesti Vabariigis.


     Paragrahv 2. Seaduse rakendusala

     (1) Käesolev seadus laieneb käesoleva paragrahvi 2.-8. lõikes 
sätestatud erisusi arvestades kõigile Eestis registreeritud eraõiguslikele 
juriidilistele isikutele ning füüsilistest isikutest ettevõtjatele, Eestis 
registreeritud filiaali või muud püsivat tegevuskohta omavatele välismaa 
juriidilistele isikutele, samuti Eestis asutatud avalik-õiguslikele 
juriidilistele isikutele (edaspidi raamatupidamiskohustuslastele), välja 
arvatud Eesti Pank. Maksustamisega seotud arvestuse ja aruandluse kord 
kehtestatakse teiste õigusaktidega. [15.12.1999]

     (2) Eelarveline riigi- ja omavalitsusasutus korraldab oma
raamatupidamisarvestust ja -aruandlust vastavalt käesoleva
seaduse paragrahvidele 1 - 16 ning rahandusministri poolt
kehtestatud juhenditele.

     (3) Krediidiasutus ja kindlustusselts korraldavad oma
raamatupidamisarvestust ja -aruandlust, lähtudes käesoleva
seaduse paragrahvidest 1 - 35 (välja arvatud paragrahv 20 1. ja
2. lõige), tema tegevust reguleerivatest seadustest ja teistest
õigusaktidest.

     (4) Osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu, kelle
eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud
käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis
kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud neljakordset määra,
ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse paragrahv 22 2. lõike
punktis 3 sätestatud nõuet.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355;
      RK s 28.05.96 nr. 166 jõust.08.06.96 - RT I 1996, 40, 773)

     (5) Täisühing või usaldusühing, mille täisosanikuks ei ole

osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu, ei ole kohustatud täitma
käesoleva seaduse paragrahv 22 2.  lõike punktis 3 ja paragrahv
24 1. ja 2. lõikes sätestatud nõudeid.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355;
      RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I 1996, 42, 811;

       17.06.98)

     (6) Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud
täitma käesoleva seaduse paragrahv 19, paragrahv 22 2. lõike
punktis 3 , paragrahv 24 1. ja 2. lõikes sätestatud nõudeid.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)

     (7) Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle eelneva
majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud
käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis
kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud määra, korraldab
oma raamatupidamisarvestust ja -aruandlust vastavalt käesoleva
seaduse paragrahvidele 1 - 8, paragrahv 14 1. ja 3. lõikele,
paragrahvile 15, paragrahv 17 1. lõikele ning rahandusministri
poolt kehtestatud juhenditele.

     (8) [17.06.98]

     (9) Sihtasutus ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse
paragrahv 22 2. lõike punktis 4 sätestatud nõuet.  Majandusaasta
aruande ärakirja peab sihtasutus esitama mittetulundusühingute
ja sihtasutuste registrile.
     (RK s 15.11.95 nr. 91 jõust.01.10.96 - RT I 1995, 92, 1604;
      RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I 1996, 42, 811)

     (10) Raamatupidamiskohustuslasest välismaa juriidiline isik ei ole kohustatud täitma
käesoleva seaduse paragrahv 22 2. lõike punktides 3-5 ja käesoleva seaduse § 24 1. lõikes
 sätestatud nõudeid.
     (RK s 28.05.96 nr. 166 jõust.08.06.96 - RT I 1996, 40, 773;17.06.98; 15.12.1999)

     (11) Mittetulundusühing ei ole kohustatud täitma käesoleva
seaduse paragrahv 22 lõike 2 punktides 3 ja 4 ning paragrahv 24
lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.
     (RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I 1996, 42, 811)


     Paragrahv 3. Seaduses kasutatavad mõisted

     Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises
tähenduses:
     1) vara - raamatupidamiskohustuslase valduses olevad
ressursid;
     2) kohustus - raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab
tulevikus varast loobumist;
     3) omakapital - raamatupidamiskohustuslase vara, millest on
maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne
omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellesse investeeritud
kapitaliga;
     4) tulu - aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega
kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine;
     5) kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud
aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või
kohustuste suurenemine;
     6) majandustehingud - toimingud, mille tulemuseks on
muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja
omakapitali koosseisus;
     7) bilanss - raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud
kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja
omakapitali;
     8) kasumiaruanne - raamatupidamisaruanne, mis kajastab
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja
kasumit (kahjumit);
     9) emaettevõte - ettevõte, millel on üks või rohkem
tütarettevõtet, emaettevõte omab otseselt või kaudselt üle 50%
tütarettevõtte aktsiatest;
     10) tütarettevõte - emaettevõtte poolt kontrollitav
ettevõte;
     11) sidusettevõte - ettevõte, kelle omakapitalis
raamatupidamiskohustuslane osaleb eesmärgiga luua püsivaid
sidemeid ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on
oluline.  Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine
ettevõte omab 20 - 50% tema hääleõigusega aktsiatest või
osadest;
     12) hea raamatupidamistava - rahvusvaheliselt tunnustatud
arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava,
mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega, Vabariigi
Valitsuse ja rahandusministri määrustega ning mida täiendavad
Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna soovitused;
     (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)
     13) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse
põhimõtted - Euroopa Ühenduse raamatupidamise direktiivid ja
Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC -
International Accounting Standards Committee) poolt kinnitatud
ja väljatöötatud põhimõtted, standardid ja soovitused (IAS -
International Accounting Standards);
     14) kahekordne kirjendamine - majandustehingute pearaamatu
kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas
summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe
(või osasummadena mitme) konto kreeditisse;
     15) netoaktivad - bilansi aktiva üldsumma miinus passivas
näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma;
     16) FIFO (ingl. k. "first-in, first-out") -
raamatupidamises kasutatav kauba, toorme ja materjali kulutuse
ning lõppjäägi hindamise meetod, kus kuludesse kandmine toimub
partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena
algjääk, siis sissetulnud esimene partii, seejärel teine partii,
jne.) hinnatuna vastava partii soetushinnas.  Aastabilansis
hinnatakse lõppjääk viimas(t)ena sissetulnud partii(de)
soetushinnas;
     17) aa¾io - aktsiate väljalaskmisel (aktsiate esmamüügil)
üle või alla nimiväärtuse saadud summa;
     18) oma osad või aktsiad - osaühingule või aktsiaseltsile
kuuluvad oma osad või aktsiad.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)
     

     Paragrahv 4. Raamatupidamise põhinõuded

     (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
     1) arvestust pidama - korraldama raamatupidamisarvestust
nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja
võrreldava informatsiooni saamine, lähtudes heast
raamatupidamistavast;
     2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
     3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud
koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid
raamatupidamisregistrites;
     4) koostama ja esitama aastaaruandeid;
     5) säilitama raamatupidamise dokumente.

     (2) Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt.
Käesoleva seaduse paragrahv 2 7. lõikes nimetatud isikud
võivad pidada raamatupidamisarvestust kassapõhiselt. Nimetatud
raamatupidamiskohustuslased on kohustatud lähtuma ainult
käesoleva paragrahvi 1. lõike punktidest 2, 3 ja 5.
[17.06.98]

     Paragrahv 5. Raamatupidamisaruannete koostamise põhimõtted

     Raamatupidamise andmetel koostatud raamatupidamise
aastaaruanded peavad kajastama õigesti
raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali ning
majandustegevuse tulemust, põhinedes järgmistel rahvusvaheliselt
tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetel:
     1) majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohustuslase
raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara,
omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike,
kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast
ning majandustehingutest;
     2) jätkuvuse printsiip - majandusüksust käsitletakse
jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, mis on eelduseks põhivara
väärtuse osakaupa amortiseerimiseks, pikaajaliste kohustuste
tekkeks ja tasumiseks;
     3) objektiivsuse printsiip - raamatupidamise andmebaasiks
peab olema majandustehingute objektiivne fikseerimine;
     4) monetaarsuse printsiip - raamatupidamises väljendatakse
kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas;
     5) kassapõhine arvestusprintsiip - majandustehinguid
kajastatakse siis, kui on raha tegelikult laekunud või
tegelikult tasutud;
     6) tekkepõhine arvestusprintsiip - majandustehinguid
kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas
raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse
reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda
aruandeperioodi tulud ja kulud;
     7) realiseerimise printsiip - tulud arvestatakse
realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de)
kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku
momenti ostjale;
     8) tulude ja kulude vastavuse printsiip - antud perioodi
jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest
arvatakse maha samade kaupade ja teenuste valmistamise,
soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Väljaminekuid, mida
ei saa vastavusse viia tuludega, reguleeritakse aruande
koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud
väljaminekud kajastatakse kuludena;
     9) soetusmaksumuse printsiip - raamatupidamises võetakse
varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas,
väljaminekud nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses;
     10) olulisuse printsiip - raamatupidamiskohustuslane on
kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi
äririske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib
arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see
aruandeinformatsioon, mis võib mõjutada selle tarbijate
majandusotsuseid;
     11) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip -
raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid,
hindamisaluseid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
     12) konservatiivsuse printsiip - aruandeid tuleb koostada
ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline,
et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud
väärtusest, siis tuleb need alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse
võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused;
     13) avalikkuse printsiip - aruannetes esitatakse kogu
informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase
varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse
kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärse ülevaate. Aruannetes
peavad kajastuma ka varade ja kohustuste hindamist mõjutavad
asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande
koostamispäeva vahemikul.


     Paragrahv 6. Raamatupidamise korraldamise kohustus

     Käesolevas seaduses ettenähtud raamatupidamisarvestuse
korraldamiseks raamatupidamiskohustuslikku majandusüksust ise
juhtiv omanik või volitustega juht, kes vastutab kogu
majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees:
     1) moodustab raamatupidamise struktuuriüksuse või võtab
tööle raamatupidaja või
     2) kasutab raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise
raamatupidamisspetsialisti teenuseid või
     3) peab ise raamatupidamisarvestust.


                          II peatükk
                               
      MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE
                   RAAMATUPIDAMISREGISTRITES


     Paragrahv 7. Majandustehingute dokumenteerimine ja
kirjendamine

     (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki oma
majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama
kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites
nende toimumise momendil või, kui see ei ole võimalik, siis
vahetult pärast seda.

     (2) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut
tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud
koonddokument. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete
algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend
(memoriaalorder).


     Paragrahv 8. Algdokument

     (1) Raamatupidamisarvestuse algdokument on majandustehingu
toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised
rekvisiidid:
     1) dokumendi nimetus ja number;
     2) koostamise kuupäev ja registreerimise number;
     3) tehingu sisu ja alus;
     4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
     5) tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha
aadressid;
     6) allkiri(allkirjad).

     (2) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse
raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjadega
ettenähtud korras.


     Paragrahv 9. Kahekordne kirjendamine

     Raamatupidamiskohustuslane peab pidama
raamatupidamisarvestust kahekordse kirjendamise põhimõttel.


     Paragrahv 10. Raamatupidamise kontoplaan

     Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode
loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete
kirjendamiseks.


     Paragrahv 11. Kronoloogilised registrid

     (1) Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (¾urnaal).
Algdokumendi või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendi
põhjal koostatakse raamatupidamislausend, millele
kronoloogilises registris antakse registreerimise
järjekorranumber. Raamatupidamislausend vormistatakse
algdokumendil või koonddokumendil. Lausend peab sisaldama
dokumendi kronoloogilises registris registreerimise
järjekorranumbri, tehingu kuupäeva, debiteeritavad ja
krediteeritavad kontod ning summad.

     (2) Päevaraamatu (¾urnaali) kirjendil peavad olema
järgmised rekvisiidid:
     1) majandustehingu kuupäev;
     2) raamatupidamislausendi järjekorranumber;
     3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod;
     4) debiteeritavad ja krediteeritavad summad;
     5) majandustehingu lühikirjeldus;
     6) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus, number.

     (3) Ühtse päevaraamatu (¾urnaali) asemel võib pidada mitut
spetsialiseeritud kronoloogilist registrit.


     Paragrahv 12. Süstemaatilised registrid

     (1) Süstemaatilisteks registriteks on pearaamat ja
analüütilise arvestuse registrid.

     (2) Pearaamatus registreeritakse majandustehingud kontode
lõikes.


     Paragrahv 13. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline
register

     Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud
ühendada ühte registrisse (¾urnaal-pearaamatusse).


     Paragrahv 14. Parandused

     (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ning
registrites ei ole lubatud sissekandeid kustutada ja teha
õienditeta parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei
ole lubatud teha parandusi.

     (2) Raamatupidamisregistrites tehtud ebaõiged lausendid
parandatakse paranduslausendiga, mis peab sisaldama parandatava
lausendi kronoloogilise registri järjekorranumbrit. Kui parandus
ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandusdokument
(memoriaalorder).

     (3) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva,
millal parandus tehti, oma nime ja paranduse aluse. Varasemat
algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale
parandusdokumendile ja -lausendile.


     Paragrahv 15. Raamatupidamisregistrite vormistamine

     Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada:
     1) käsitsi kirjutatud dokumendina;
     2) trükitud dokumendina;
     3) loetaval mikrovormil (mikrofilm, mikrofi¹¹);
     4) perfokaartidel ja -lintidel, diskettidel, magnetlintidel
ja muudel infokandjatel, mida on võimalik arvutil
reprodutseerida trükiväljundiks.

     Käesoleva paragrahvi punktides 3 ja 4 märgitu
vormistamiseks ja säilitamiseks ilma arvuti väljatrükita annab
loa rahandusminister.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)  


     Paragrahv 16. Raamatupidamise sise-eeskirjad

     (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama
raamatupidamise sise-eeskirjad, mis kirjeldavad
majandustehingute dokumenteerimist, varade ja arvelduste
inventeerimist, dokumendikäivet, raamatupidamisregistrite
pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara
liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks, automatiseeritud
andmetöötluse süsteeme, raamatupidamise dokumentide säilitamist
ning aruannete koostamise korda.

     (2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud säilitama
raamatupidamise sise-eeskirju 10 aastat pärast nende muutmist
või asendamist.


                          III peatükk
                               
                    AASTAARUANDE ÜLDSÄTTED


     Paragrahv 17. Majandusaasta

     (1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. On lubatud järgmised
majandusaastad:
     1) 1. jaanuarist - 31. detsembrini;
     2) 1. aprillist - 31. märtsini;
     3) 1. juulist - 30. juunini;
     4) 1. oktoobrist - 30. septembrini.

     (2) Rahandusministeerium võib raamatupidamiskohustuslasel
lubada kasutada käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitust
erinevat majandusaastat.

     (3) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, üleminekul
teisele majandusaastale või likvideerimisel võib majandusaasta
olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.

     (4) Ema- ja tütarettevõtted on kohustatud kasutama sama
majandusaastat. Sellest tingitud üleminek teisele
majandusaastale toimub üldkorras.


     Paragrahv 18. Raamatupidamise aastaaruanne

     (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud
majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis
koosneb bilansist, kasumiaruandest ja aastaaruande lisadest.

     (2) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on
raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta
majandustehingud.  Aastaaruande koostamisel inventeeritakse
majandusüksuse varad ja arvelduste saldod, tehakse reguleerimis-
ja lõpetamiskanded, hinnatakse varad ja kohustused, arvutatakse
bilansikontode lõppsaldod, tuuakse välja kasum (kahjum) ning
vormistatakse aruandetabelid ja aruandelisad.

     (3) Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles
ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus.

     (4) Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja
õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi,
omakapitali ning majandustegevuse tulemust (kasumit, kahjumit).

     (5) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse
käesolevast seadusest ja heast raamatupidamistavast.

     (6) Raamatupidamiskohustuslane esitab raamatupidamise
aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodite,
hindamisaluste ja hinnangute kohta täiendavat informatsiooni
aastaaruande lisades.

     (7) Kui eritingimuste tõttu leitakse, et käesoleva seaduse
sätted on vastuolus käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud
õige ja õiglase kajastamise nõudega, tuleb
raamatupidamiskohustuslasel sellele vaatamata õigesti ja
õiglaselt vara, kohustusi ja omakapitali kajastada.  Käesoleva
seaduse sätete mittejärgimist tuleb aastaaruande lisades
põhjalikult selgitada.


     Paragrahv 19. Aruanded ettevõtja tegevuse alustamisel ja lõpetamisel
[17.06.1998]
     (1) Juriidilise isiku asutamisel tuleb koostada algbilanss,
mis kajastab juriidilisele isikule üleantud ja sissemakstud vara
ning omakapitali enne majandustegevuse alustamist. Juriidilise
isiku vara tuleb hinnata, lähtudes heast raamatupidamistavast.

(11) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab

enne majandustegevuse alustamist ettevõtte algbilansi, milles kajastatakse

ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks

määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast.

     (2) Juriidilise isiku lõpetamisel tuleb koostada
lõppbilanss.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)

(21) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab ettevõtte tegevuse lõpetamisel lõpetamisbilansi.

     Paragrahv 20. Raamatupidamise aastaaruande skeemid ja
kirjed

     (1) Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt kasutama
käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2
toodud kasumiaruande skeemidest. Loa üleminekuks ühelt
kasumiaruande skeemilt teisele annab rahandusministri poolt
volitatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond (edaspidi
Raamatupidamise Toimkond).  Aastaaruande lisad esitatakse
käesoleva seaduse lisas 3 sätestatud loetelu kohaselt.
     (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)

     (2) Bilansi ja kasumiaruande skeemi kirjeid ja etteantud
kirjete järjekorda tuleb järgida. Kirjeid võib täiendavalt
liigendada.

     (3) Tegevusaladel, kus see on põhjendatud ettevõtluse
iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane kasutada
käesoleva seaduse lisades toodust erinevaid bilansi- ja
kasumiaruande skeeme rahandusministri poolt määratud alustel ja
korras. Loa erinevate bilansi- ja kasumiaruande skeemide
kasutamiseks annab rahandusminister.
     (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)


     Paragrahv 21. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus

     (1) Aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele
eelneva majandusaasta aruandenäitajad. Aruandeaastal
nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelneval aastal
oli sellel kirjel nullist erinev summa.

     (2) Uue majandusaasta algbilansi summad peavad olema
võrdsed eelneva majandusaasta lõppbilansi summadega.

     (3) Kui majandusaasta ja eelneva aasta näitajad ei ole
võrreldavad kas uuele skeemile ülemineku või arvestusmeetodite
muudatuste tõttu, tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada,
avades mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvutuse alused ja
summad aastaaruande lisades.  Bilansikirjete ümberhindamise
tulemusena koostatakse korrigeeritud algbilanss.


     Paragrahv 22. Majandusaasta aruande koostamine

     (1) Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise
aastaaruandest, tegevusaruandest, audiitori järeldusotsusest ja
majandusaasta kasumijaotuse aruandest.

     (2) Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise käik:
     1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;
     2) tegevusaruande koostamine. Tegevusaruandes kirjeldatakse
möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevase aasta
plaane. Eraldi tuuakse välja jooksval majandusaastal tehtud
arengu- ja uurimusväljaminekud ning ka järgnevaks aastaks
arengu- ja uurimusplaanides ettenähtud kulud. Tegevusaruanne peab
sisaldama juhatuse või haldusnõukogu liikmete tasu, tegevjuhi
tasu, töötajate tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu
aruandeaastal;
     3) audiitorkontroll;
     4) majandusaasta kasumijaotuse aruande koostamine;
     5) majandusaasta aruande esitamine pädevale organile või
isikule kinnitamiseks.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)


     Paragrahv 23. Majandusaasta aruande allkirjad

     (1) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad koos
kuupäeva märkimisega alla:
     1) füüsilisest isikust ettevõtja;
     2) täis- ja usaldusühingu kõik osanikud;
     3) osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu kõik
liikmed;
     4) riigiettevõtte direktor ja haldusnõukogu liikmed;
     4.1) kõik mittetulundusühingu ning sihtasutuse juhatuse ja
nõukogu liikmed;
     (RK s 06.06.96 nr. 182 jõust.01.10.96 - RT I 1996, 42, 811)
     4.2) välismaa äriühingu filiaali juhatajad;
     5) muu organisatsiooni tegevjuht ja juhtorgani liikmed.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355;
      RK s 28.05.96 nr. 166 jõust.08.06.96 - RT I 1996, 40, 773;
      RK s 15.11.95 nr. 91 jõust.01.10.96 - RT I 1995, 92, 1604)
     
     (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 - 5
nimetatud isikud ei ole majandusaasta aruandele alla kirjutanud
füüsilise takistuse tõttu, peab olema lisatud allakirjutanute
poolt kirjalik põhjendus. Kui nimetatud isikud keelduvad
aastaaruandele alla kirjutamast, peab olema lisatud õiend
allakirjutamisest keeldumise põhjuste kohta.


     Paragrahv 24. Majandusaasta aruande avalikustamine

     (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud allkirjastatud
majandusaasta aruande ärakirja esitama oma majandusaasta lõpule
järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)

     (2) (Välja jäetud - RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 -
RT I 1995, 26, 355)

     (3) Raamatupidamisarvestuse algdokumendid, koonddokumendid
ja registrid võivad olla ettevõtte ärisaladuseks, mis ei vabasta
raamatupidamiskohustuslast esitamast neid audiitorile,
Maksuametile ja teistele isikutele, kellele on see õigus
seadusega antud.


                          IV peatükk
                               
                 VARADE JA ARVELDUSTE ARVESTUS


     Paragrahv 25. Netoarvestused

     On keelatud teha varade ja kohustuste vahelist ning tulude
ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi
(tasaarvestusi), välja arvatud raamatupidamise standardites ja
juhendites ettenähtud juhtudel.


     Paragrahv 26.  Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute
ja bilansinäitajate arvestus

     (1) Välisvaluutas fikseeritud varade, kohustuste ja
omakapitali osas toimunud majandustehingute arvestust peetakse
Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, ümberhinnatult
operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi.

     (2) Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja
kohustused bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi
järgi.  Kursimuutused näidatakse raamatupidamiskohustuslase
kasumi või kahjumina.


     Paragrahv 27. Vara

     (1) Raamatupidamiskohustuslase vara koosneb põhi- ja
käibevarast.  Põhivara on vara, mida kasutatakse
majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem
kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara.

     (2) (Välja jäetud - RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 -
RT I 1995, 26, 355)


     Paragrahv 28. Pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine

     (1) Pikaajalisi finantsinvesteeringuid tuleb hinnata alla,
kui nende realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on
püsivalt langenud. Kui olukord muutub ja varem tehtud
allahindamine ei ole enam õigustatud, tuleb pikaajalise
finantsinvesteeringu maksumust korrigeerida.

     (2) Pikaajalisi finantsinvesteeringuid tütar- või
sidusettevõtetes tuleb kajastada, kasutades kapitaliosaluse
(ingl. k. equity) meetodit, mille puhul investeerija
raamatupidamises kirjendatud investeeringu summat suurendatakse
investeeringuobjektilt saadud kasumi osaga (vähendatakse saadud
kahjumi osaga) ning vähendatakse investeeringuobjektilt laekunud
dividendi (osa) summas.


     Paragrahv 29. Materiaalne põhivara

     (1) Materiaalne põhivara koosneb piiramatu ja piiratud
kasutuseaga materiaalsest põhivarast.

     (2) Maa on piiramatu kasutuseaga põhivara. Maa võetakse
raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele tema tegelikus
soetusmaksumuses. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita.

     (3) Ehitised, masinad ja seadmed, tööriistad, sisseseade ja
muu inventar on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara.
Piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara võetakse
raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele soetusmaksumuses, mis
koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest
väljaminekutest.

     (4) Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse
raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele soetusmaksumuses, mis
on võrdne tootmisomahinnaga (koosneb tegelikest
valmistamisväljaminekutest).

     (5) Rekonstrueeritud põhivara soetusmaksumust suurendatakse
rekonstrueerimisväljaminekute võrra.
Rekonstrueerimisväljaminekud on ainult sellised väljaminekud,
mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad
tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad
tootmiskulusid.

     (6) Raamatupidamiskohustuslase üldhalduskulusid ei arvata
vara soetusmaksumusse.


     Paragrahv 30. Materiaalse põhivara amortiseerimine

     (1) Raamatupidamiskohustuslane kehtestab oma
raamatupidamise sise-eeskirjades põhivara liikide
amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemiku) ja
arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku
tööiga. Kasulik tööiga on ajavahemik, mille jooksul materiaalset
põhivara on majanduslikult otstarbekas kasutada.

     (2) Kui ilmneb, et põhivara tegelik kasulik tööiga erineb
algselt määratust, tuleb amortisatsiooniperioodi ja arvestust
korrigeerida.

     (3) Põhivara amortisatsiooni tuleb arvestada, vaatamata
sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum.


     Paragrahv 31. Materiaalse põhivara väärtuse muutus

     (1) Kui materiaalse põhivara realiseerimismaksumus on
püsivalt madalam jääkväärtusest (soetusmaksumus, millest on maha
arvatud akumuleeritud kulum), tuleb vara bilansis näidata
realiseerimismaksumuses. Allahindlussumma näidatakse
aastaaruandes kuluna.

     (2) Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindlus ei ole
enam õigustatud, tuleb materiaalse põhivara maksumust
korrigeerida.

     (3) Kui materiaalse põhivara realiseerimismaksumus ületab
tunduvalt tema eelneva majandusaasta bilansilist väärtust, võib
põhivara ümber hinnata rahandusministri poolt määratud korras.
Vara juurdehindluse summa suurendab raamatupidamiskohustuslase
omakapitali ja see näidatakse bilansis omakapitali
ümberhindlusreservi kirjel.
     (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)
     Paragrahv 32. Materiaalse põhivara müügi kasum või kahjum

     Materiaalse põhivara müügist saadud kasum või kahjum
näidatakse müügiaasta kasumiaruandes.


     Paragrahv 33. Immateriaalne põhivara

     (1) Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud
(bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud
ja ostetud kontsessioonid, fransiisid, patendid, litsentsid,
kaubamärgid, firmaväärtus (ingl. k. goodwill). Immateriaalne
põhivara amortiseeritakse lineaarselt käesoleva paragrahvi 2. -
5. lõikes sätestatud tähtaegade jooksul.

     (2) Asutamisväljaminekud on majandusüksuse asutamisega
seotud väljaminekud. Neid väljaminekuid amortiseeritakse kuni
viie aasta jooksul.

     (3) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui
raamatupidamiskohustuslane on aastaaruande lisas näidanud
arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ning tulude
tekkimise tõenäolisuse. Neid väljaminekuid amortiseeritakse kuni
viie aasta jooksul.

     (4) Ostetud kontsessioonide, fransiiside, patentide,
litsentside, kaubamärkide soetusväljaminekud amortiseeritakse
üldjuhul kuni viie aasta jooksul. Eritingimustes võib neid
immateriaalseid varasid amortiseerida kuni 20 aasta jooksul.

     (5) Firmaväärtus on majandusüksuse ostmisel ostuhinna ja
ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Firmaväärtust
amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul.


     Paragrahv 34. Käibevarade hindamine

     (1) Käibevara hinnatakse bilansis, lähtudes sellest, mis on
madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto
realiseerimismaksumus on müügihind miinus turustuskulud.
Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse
aruandeaasta kuludesse.

     (2) Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis,
lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata
arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse.

     (3) Kaupu, tooret ja materjali võetakse arvele
soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest
mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo ning
teistest otsestest väljaminekutest, millest on maha arvatud
hinnaalandid ja dotatsioonid.

     (4) Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele
tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest
tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses
olukorras ja koguses.

     (5) Kauba, toorme, materjali ja valmistoodangu varude
hindamisel rakendatakse kas FIFO või kaalutud keskmise
soetushinna meetodit.

     (6) Turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud
ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt
kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali,
kaupade, valmistoodangu ja lõpetamata toodangu jääkide
maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu
kuludesse kasumiaruande skeemis 2.

     (7) Realiseeritud toodangu tootmisomahinna kalkuleerimiseks
tuleb kulud jaotada kalkulatsiooniperioodide vahel selliselt, et
antud perioodil realiseeritud toodangu kuludesse lülitatakse
ainult selle toodangu valmistamisega seotud kulud.


     Paragrahv 35. Kohustused

     (1) Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on
üle ühe aasta.

     (2) Materiaalselt fikseeritavaid teadaolevaid ja
potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas
järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk,
võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes.

     (3) Lubadused või garantiid, mida ei saa materiaalselt
fikseerida ja näidata kohustustena, kuid mis teatud tingimustel
võivad muutuda kohustusteks (kuludeks), näidatakse aastaaruande
lisades.


     Paragrahv 36. Tulud

     Aruandeperioodi tulude hulka kuuluvad perioodi jooksul
realiseeritud kaupade ja teenuste netokäive, kasum valuutakursi
muudatustest, kasum finantsinvesteeringute müügist, kasum
põhivara müügist, aruandeperioodil arvestatud intressid
(sealhulgas intressid kapitalirendilt), väljakuulutatud
dividendid ja muud tulud.


     Paragrahv 37. Kulud

     Aruandeperioodi kulude hulka kuuluvad perioodi jooksul
realiseeritud kaupade ja teenustega seotud väljaminekud, käibe-
ja põhivara allahindlus, põhivara kulum, valuutakursi
muudatustest tingitud kahjum, kahjum põhivara müügist,
aruandeperioodi intressid, viivised ja muud kulud.


                           V peatükk
                               
                   RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND


     Paragrahv 38. Raamatupidamisalase töö suunamine

     (1) Raamatupidamisalast tööd üldistab ja juhendab
Raamatupidamise Toimkond. Raamatupidamise Toimkond töötab välja
metoodilisi soovitusi.
     (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)

     (2) Raamatupidamise Toimkonnal on õigus esitada
ettepanekuid rahandusministrile või rahandusministri kaudu
Vabariigi Valitsusele raamatupidamisalaste õigusaktide andmiseks
või nende muutmiseks.
     (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)

     (3) Raamatupidamise Toimkond on käesoleva seaduse alusel
Vabariigi Valitsuse poolt Rahandusministeeriumi valitsemisalas
moodustatud valitsusasutus.
     (RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953)

     (4) Raamatupidamise Toimkond juhindub oma tegevuses Eesti
Vabariigi seadustest ja õigusaktidest ning Raamatupidamise
Toimkonna põhimäärusest.

     (5) Raamatupidamise Toimkonna põhimääruse kinnitab
Vabariigi Valitsus.

     (6. lõige kehtetu - RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 -
RT I 1996, 49, 953)

     (7. lõige kehtetu - RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 -
RT I 1996, 49, 953)


     Paragrahv 39. Raamatupidamise Toimkonna koosseis

     (1) Raamatupidamise Toimkond koosneb esimehest ja kuuest
liikmest.  Toimkonna esimees ja liikmed peavad olema
raamatupidamise spetsialistid, selle ala teadlased või
praktikud.

     (2) Raamatupidamise Toimkonna esimehe ja liikmed nimetab
ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks.


                          VI peatükk
                               
            RAAMATUPIDAMISE DOKUMENTIDE SÄILITAMINE


     Paragrahv 40. Raamatupidamise dokumentide säilitamise
kohustus

     (1) Raamatupidamise algdokumente peab
raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat.

     (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise
aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud
majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus
(kirjavahetus deebitoridega, krediitide saamiseks esitatavad
äriplaanid jne.), peab raamatupidamiskohustuslane säilitama 10
aastat.

     (3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud
äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimise
tähtaja möödumist.


     Paragrahv 41.  Lõppenud juriidilise isiku raamatupidamise
dokumentide säilitamine

     Lõppenud juriidilise isiku algdokumente,
raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise
aastaaruandeid ja majandusaasta teisi aruandeid hoitakse
tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja eraõiguslike juriidiliste
isikute kohta käivates seadustes sätestatud korras.
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)


                          VII peatükk
                               
                           VASTUTUS

     Paragrahv 42. Isiklik vastutus raamatupidamise korraldamise
eest

     Isiklik vastutus raamatupidamise korraldamise alaste
õiguserikkumiste eest on sätestatud raamatupidamise korraldamise
ja raamatupidamise õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise
seaduses (RT I 1993, 43, 620).


     Paragrahv 42'1. Audiitori vastutus

     (1) Audiitor vastutab majandusaasta aruande ebaõige
kontrolliga süüliselt ettevõtjale või kolmandale isikule
tekitatud kahju eest. Kui kontrollimisega tekitas kahju mitu
audiitorit, vastutavad nad solidaarselt.

     (2) Käesoleva seadustiku 1. lõikes nimetatud nõude
aegumistähtaeg on viis aastat majandusaasta aruande
kontrollimisest.
     
     (RK c 15.02.95 nr. 507 jõust.01.09.95 - RT I 1995, 26, 355)

     
                         VIII peatükk
                               
                      SEADUSE RAKENDAMINE


     Paragrahv 43. Seaduse jõustumine

     (1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

     (2) 1994. aasta raamatupidamise aastaaruanne koostatakse
raamatupidamise põhimääruse kohaselt, mis kinnitati Eesti
Vabariigi Valitsuse 1990. aasta 6. juuli määrusega nr. 142*.
1994. aasta raamatupidamise aastaaruande lõppbilansi kirjed
hinnatakse ümber, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud
raamatupidamise põhimõtetest ja arvestusmeetoditest.
Bilansikirjete ümberhindamise tulemusena koostatakse
korrigeeritud 1995. aasta algbilanss. Ümberhindamise tagajärjel
tekkinud erinevused kajastatakse 1995. aasta korrigeeritud
algbilansis omakapitali muudatustena.


     Riigikogu esimees Ülo NUGIS

     * (RT 1990, 4, 51).