koostaja Taimi Tulva Sotsiaaltöö küsimusi V EV Sotsiaalministeerium, Tallinn, 1994 elukaarepsühholoogia - life-span psychology elustruktuur - life structure üleminekuperioodid - transitions elukaar  - life cycle Elukaareuurimuses püütakse selgitada inimese arengut tervikuna. Elukaareidee lähtekohad on kokkuvõtvalt järgmised: Inimese areng jätkub kogu eluaja. Ka täisea ja küpsuse/vanaduse elujärkudes tekib inimest uuendavaid võimeid ja jõude. Iga inimese elu moodustab ainulaadese individuaalse terviku. Suurtest individuaalsetest erinevustest hoolimata võib inimese elukaarelt leida arengu üldisi seaduspärasusi. Indiviidi arengusündmusi võib, sõltumata sellest, millistesse elujärkudesse need kuuluvad, kõige paremini mõista, kui neid vaadeldakse seoses mainitud arengu üldiste seaduspärasustega. Sageli tundub elu raske ja rõõmutu pärast lapsepõlve, kui edaspidine toob kaasa üha suurema iseseisvuse. See kujutlus ei anna siiski täit pilti inimese elust. Inimese psüühiline ja vaimne areng ei toimu käsikäes füüsilise ja sotsiaalse arenguga, kuigi kõik kolm mõjutavad vastastikku üksteist. Ennekõike tuleb elada teadlikuna sellest, et kõikjal, ka pisima sündmuse või loodusnähtuse taga on aimatav vaimne tegelikkus. (India kultuurist) Mõned elukaare uurijad Sigmund Freud - psühhoanalüüsi looja Tõi psühholoogiasse järgmised põhiideed: inimese alateadlikud tegevused lapsepõlve tähtsus ja tähenduslikkus indiviidi arengus. psüühilise elu dünaamiline ja vastastikuse mõjutuse suhetel põhinev areng. arengulooline (arenguetappidega seostuv) struktuur. Charlotte Bühler - psühholoogilise elukaareuurimise algataja. Bühleri arvates - inimene on oma põhiolemuselt tegutsev, eesmärkidele ja eneseteadvusele püüdlev. Inimene võib olla tema ise ainult smuutudes või olles valmis muutusteks, kui sisemised või välised ülesanded seda nõuavad. Bühler jagab inimeseelu viide peamisesse järku. 0-15 aastaselt ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju individuaalselt suunata 15-25 aastaselt on ta kogev, otsiv ja iseseisev inimene 25-45/50 aastaselt on indiviid sihikindel ja prevaleerub n. ö. suunatud, eesmärgipärane tegevus 50-65/70 aastaselt on indiviid iseenda ja oma minevikutegevuste suhtes kriitiline 65selt ja vanemalt leiab aset eesmärkide täienemine, esineb ka ebaõnnestumisi või kibedust Erik H. Erikson - psühhoanalüütilise elukaareuurimuse kuulsaim autor. Eriksoni järgi toimub areng inimese elus kolmel tasandil: bioloogilised mõjud ja jõud (pärilikkus) ümbruse mõju, kultuur (õppimine) inimese individuaalsus (mina) Inimese elu nelja viimase arenguetapi viljad on tema arvates - truudus, armastus, hoolitsus, tarkus. Karl Gustav Jung Jagab inimese elu neljaks järguks. lapsepõlv 0-12 a. noorus ja täisiga 12-40 a. küpsus, keskiga 40-65 a. vanadus, alates 65 a. Jean Piaget - uurimused laste kognitiivsete võimete (vaatlemine, mõtlemine, mälu) arengust. Nooruses astub inimene formaalsete operatsioonide etappi, hakkab elama ja tegutsema mõistetest lähtudest. Daniel Levinson - korraldas 60-ndate lõpus uurimuse keskeas meestest. Elukaare etapid D. Levinsoni järgi Vanadus  HILINE TÄISIGA 65 Üleminekuperiood vanadusse 60 Keskea lõpp   KESKIGA 55 50 a. üleminekuperiood 50 Keskikka jõudmine 45 Üleminekuperiood keskikka 40 Keskea algus     33 30 a. üleminekuperiood 28 Täiskasvanuks saamine 22 Üleminekuperiood täisikka 17 Lapsepõlv ja noorus   Levinsoni oluline järeldus - elustruktuur muutub elu eri etappidel suhteliselt reeglipäraselt. T. Dunderfeld Inimese arengus on olulisel kohal sisestamine Inimene "siseneb" välismaailma 4 kanali kaudu: toit hingamine ja rütm aistingud ja tajud (meeleorganite tegevus) inimsuhted Elukaare perioodid Elukaare algperiood (0-3 a.) Looteetapp Sünd ja varane areng - maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Mudilase etapp (3-7 a.) - sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast), kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed) Kainiku etapp (7-12/14 a.) - abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng, soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu. Noorus (12/14-20 a.) - inimsuhete kriis, bioloogiline murdeiga, protest vanemate vastu (12-16) identiteedikriis, piiride katsetamine, sügavad suhted (16-19) ideoloogiline kriis, selginemisetapp, iseseisva elu algus (19-20/25) Ideaalide otsimine ja realiseerimine, seksuaalsuse teke, enese otsimine, Teekond täisikka - (20 - 40 a.) - otsitakse oma sisemistele pürgimustele vastavat elukeskkonda, perekond, töö, sõbrad, harrastused, kohtamised, iseseisvus ja vastutus, kasv iseendaks, individuaalsuse tugevnemine Enne 30-ndat on inimene innukas "ühe asja liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof, kes näeb kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Sisemiste küsimuste lahendamine läbi enesekasvatuse: identifitseerimine - enda vaatlemine n-ö. "väljaspoolt" tunnistamine - vastutuse võtmine oma tegude ja reaktsioonide eest. - Kui see on tõsi, et osalen alati olukordade loomises, siis on samuti selge, et mina vastutan nende eestning mul on õigus ja võimalus neid muuta. Kui olukordade põhjused oleksid minust väljaspool, oleks ka muutmine raskem. tegutsemine, et elu muutuks Sisemise tunde leidmise etapp. Kerkivad küsimused - mida mina tegelikult tahan teha? Kelle tahet ma õieti teostan? 40 aasta üleminek iseenda kohtamine - mõtte ja tundetasandil, sügavamate põhitunnete tasandil oma koha leidmine kollektiivis ja ühiskonnas - perekonnas, inimsuhetes, töös. suhte loomine elumõttega - oma individuaalsuse tunnistamine ja arendamine, suhe ellu, universumisse Elukaar on keskeas (40-60/65 a.) Surveid ei saa muidugi vältida, kuid tähtis on see, kas ollakse nende meelevalla all ja juhtida või leitakse oma elus iseseisev tee. Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium. Noorem jookseb oma eesmärkide sabas, tark ootab, et eesmärgid ise talle läheneksid, siis kui ta on rahulikult ja teadlikult kõik võimaliku teinud. Küpsuse periood (60/65 a.) Vanemaealiste elukvaliteedi tõstmiseks - liikumiskultuuri arendamine, meeleoluprobleemid, õppe ja harrastustegevuse arendamine. Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole, isoleerida end välisest. Suureneb oht, et tunded kobavad minevikku ja muudavad meele kibedaks. Võib kasvada ümbruse surve inimese kõrvaletõmbumiseks (ealine diskrimineerimine). Robert J. Havighurst - käsitles erinevate vanustega inimeste arenguülesandeid. J. Sleigh Inimene = pärilikkus + keskkond + individuaalsus Inimesel on üldiselt eri eluetappidel paar kolm juhtideed, millele ta pühendab aega ja energiat (keskses täiseas näiteks perekond, töö ja harrastused). Kasvatuse eesmärgiks pole mitte anuma täitmine, vaid tule läitmine. (Herakleitos) Kõige vastutusrikkam periood lapse kujunemisel "mõtlevaks inimeseks" on kuni seitsmenda eluaastani. Kui laps ei suhtle, kui tal puudub kontakt inimühiskonnaga, põhjustab see tema vaimse ja kehalise degradeerumise. Igas vanuses on mäng harjutav suhtumine maailma, oma sisemiste võimete proovimine ja sotsiaalsete võimete õppimine. Inimese areng on vastastikune mõjutus sisemiste võimaluste (potentsiaalide) ja väliste impulsside vahel. Sisestamine (e. internaliseerimine) - väline, meeltega jälgitav nähtus muutub sisemiseks kogemuslikuks nähtuseks, toimub kvalitatiivne vormimuutus, transformatsioon. Välismaailma impulsid muutuvad sisemisteks psüühilisteks struktuurideks ja tegevusteks. Arenguülesanded on väljakutsed, mille kohtamine ja millega toimetulek võimaldavad indiviidi arengut ja üleminekut järgmisse elujärku. Vabaduses on piiranguid, aga mitte piire. (Georg Lloyd) Sageli ei tea inimene, mida õigupoolest tahta. Selle asemel teeb ta kas nii, nagu teised teevad (konformism), või teeb ta nii, nagu teised inimesed tahavad (totalitarism). Inimesed ei tea kuidas elada, aga nad teavad, kuidas elu peab paistma. Orjastaval viisil tuginemine traditsioonidele seoses õpitud käitumismallidega ja väliste tegurite süüdistamine (projektsioon) aeglustavad elu ja lõppude lõpuks lämmatavad inimese individuaalsuse arengu. Astumine keskikka on astumine individuaalsete eesmärkide ikka ja samal ajal päris uuel viisil vastutavasse ja vähemalt põhimõtteliselt sisemiselt vabasse kultuurimaailma. Oleme inimesed ja kardame muutust, sest sellega seostub turvalisuse puudumine ja ebakindlus. Igal ajajärgul on indiviidil võimalus uueneda, läbida oma mõtetes, tunnetes ja tahtes mineviku ummistusi ning leida üha kindlam kinnispunkt oma iseseisvast sisemusest, oma individuaalsusest. Kriis - võimalus muutuseks, tundlikkusperiood, millal võib tekkida midagi uut. Keskendumist olulisele kogetakse jõudu andvana. Inimene vajab kogu elus kedagi, kes suudab (suudavad) küsimuste, huvi ja armastusega puudutada tema sisemust, küsimusi ja vajadusi, neidki, millest ta ise pole võib-olla teadlik. Inimese tegelikkus ehitub kahest tegurist - - sellest, mida meeled vahendavad, aistingud, tähelepanekud, vaatlusmterjali tajumine - sisemine psühholoogiline tegevus - mõtlemistegevus (tõlgendus) aistingute ja tähelepanekute (tajude) alusel.