Harilik pune
Origanum vulgare

Puneravimeil on rahustav, valuvaigistav, sappi- ja mõõdukalt kustajav, põletikuvastane ning mõõdukas hüpoksiavastane toime. Neid tarvitatakse hüpertooniatõve, aga ka neuroosi, unetuse, mao-, soole- ja ülemiste hingamisteede haiguste raviks.

Vastunäidustatud on ravimitalumatuse (mis võib avalduda tursete või sügelemise kujul) ning raseduse korral. Kestva tarvitamisega võib kaasneda impotentsus.

Ravimitoormena kasutatakse õitsvaid võrseid. Need lõigatakse ära 20 cm pikkustena ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või varjualuses, aeg-ajalt segades. Seejärel ürti kolgitakse ja sõelutakse, eraldamaks droogist varred.

Säilitatakse klaaspurgis 2 aastat.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta sel tõmmata 3 tundi termoses.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 2-3 korda päevas pärast sööki.

Harilik puuvõõrik
Viscum album

Hariliku puuvõõriku levila põhjapiir on Lätis, kus ta parasiteerib õunapuudel ja papleil. Mõningail andmeil kasvab see poolparasiitne lehtpõõsas ka Kaug-Eestis.

Puuvõõrikuravimeil on ateroskleroosi- ja põletikuvastane, aga ka kootav, kustajav, verejooksu peatav, valuvaigistav ja lahtistav toime. Need madaldavad arteriaalset vererõhku, tugevdavad südametalitlust, vähendavad kesknärvisüsteemi erutuvust ning pärsivad kolesterooli teket.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi ja hüpertooniatõve raviks, samuti neeru-, kesknärvisüsteemi-, ülemiste hingamisteede-, mao- ja soolehaiguste puhul.

Kõige bioaktiivsem on hõberemmelgal parasiteeriv puuvõõrik.

Ravimitoormena kasutatakse noori oksi ja lehti. Neid kogutakse hilissügisel või talvel. Droog kuivatatakse kuivatis või ahjus.

Säilitatakse suletud nõus 1 aasta.

Oksa-lehetõmmis: 8 g kuiva peenestatud droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 10 minutit, jahutada 30 minutit, kurnata.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 2-3 korda päevas söögi ajal.

Puuvõõrikutee aitab halva enesetunde, väsimuse ja pöörituse puhul.

Ahtalehine põdrakanep
Chamaenerion angustifolium

Põdrakanepiravimeil on rahustav, uinutav, põletiku-, krambi- ja kasvajavastane toime. Neid tarvitatakse mao- ja soolehaiguste, unetuse ja peavalu puhul, aga ka kui rahustit südame- ja veresoonehaiguste korral.

Ravimitoormena kasutatakse lehti ja õisi. Neid kogutakse juulist septembrini kuiva ilmaga. Kuivatatakse pööningul või katusealuses. Sügiseti kogutakse ka juuri. Noored juured kõlbavad toiduks, röstitud põdrakanepijuurtest (nagu siguristki) võib teha kohvi või lisada neid naturaalkohvile. Säilitatakse tihedalt suletud puu- või klaasnõus 2 aastat.

Lehe-õietõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud droogi 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevaimu 15 minutit, jahutada 45 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas söögi ajal.

Kreeka pähklipuu
Juglans regia

Kreeka pähklipuu kasvab ühteviisi nii Euroopas kui ka Aasias ja Põhja-Ameerikas.

Kreeka pähklipuust valmistatud ravimeil on üldtugevdav, ateroskleroosi- ja põletikuvastane ning bakteritsiidne (bakteritappev) toime, peale selle pidurdavad need kolesterooli imendumist organismis.

Süüakse valminud pähkleid, hoidmaks ära ja ravimaks ateroskleroosi. samuti koobalti- ja rauasoolade ning vitamiinivaeguse puhul. Pähklites on rohkesti kiudaineid ja õli, mis tugevdab sooletalitlust. Need on eriti kasulikud eakatele inimestele.

Lehetõmmist tarvitatakse aju- ja südameveresoonte skleroosi, tuberkuloosi ja rahhiidi raviks, aga ka ainevahetuse parandamiseks ja vere suhkrusisalduse vähendamiseks.

Ravimitoormena kasutatakse lehti, viljakesti, valmimata ja valminud pähkleid.

Lehti kogutakse juunis, kui need ei ole veel lõplikult välja arenenud, ning kuivatatakse kiiresti päikese käes. Ülekuivatatud lehed lähevad mustaks ja kaotavad oma raviomadused. Lehti säilitatakse ainult 1 aasta.

Lehetõmmis: 2 teelusikatäit kuivi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 1 tund, siis kurnata.

Võetakse sisse 1/2 klaasitäit 4 korda päevas enne sööki.

Harilik pärn
Tilia cordata

Pärnaravimeil on higile-, sappi- ja kustajav, rögalahtistav, põletiku-, mikroobi- ja hüpoksiavastane ning rahustav toime, need vähendavad vere voolavust ning normaliseerivad ainevahetust.

Pärnaravimeid kasutatakse liigerutuvuse, krampide. külmetuse, maksa- ja neeruhaiguste, stenokardia, hüpertooniatõve ning kõigi selliste haiguste puhul, millega kaasneb hapnikuvaegus.

Ravimitoormena kasutatakse õisi (õisikuid) koos nahkjate kattelehtedega, teatud otstarbeks ka lehti. Õisi kogutakse õitsemise ajal -juulikuus. Kuna pärna õitsemisaeg kestab ilusa ilmaga 10 ning jaheda ilmaga 15 päeva, siis tuleb valida selline kogumisaeg, kui õied on äsja puhkenud ja täiesti värsked. Hiljem kogutul ei ole ei raviomadusi ega ehedat pärnaõiemaitset.

Samaväärseks droogiks on ka suurelehise pärna (Tilia platyphyllos) õied, mis puhkevad 7-15 päeva varem.

Lehti kogutakse samadel tähtaegadel.

Õied kuivatatakse kohe pärast kogumist varjualuses, tuuletõmbuses ruumis, pööningul, kuivatis 3-5 cm paksuse kihina temperatuuril 40-50 °C. Droog on kuivanud, kui õieraod muutuvad hapraks. Päikese käes ei tohi pärnaõisi kuivatada. Kuivanud pärnaõitel on neile eriomane meeldiv lõhn, magusavõitu ja kerge kootav maitse. Säilitatakse puunõus 2 aastat.

Õietõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud õisi 2 klaasi keeva vee kohta. Lasta tõmmata keeval veevannil või nõrgal tulel 15 minutit, jahutada toatemperatuuril 45 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3-4 korda päevas enne sööki.

Südame isheemiatõve raviks:

1) võtta sisse 5-10 ml värsket lehemahla veega (vahekorras 1:5) 4-6 korda päevas;

2) teha lehetõmmis: 2 supilusikatäit kuivi peenestatud lehti 2 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata veevannil 15 minutit. Jahutada, kurnata. Võtta sisse 50-100 ml 3-4 korda päevas;

3) juua leheteed kui vitamiinijooki.

Rukkilill
Centaurea cyanus

Rukkililleravimeil on kust- ja sappiajav, liigsuhkruveresuse vastane (hüpoglükeemiline), põletikuvastane ning hüpoksiavastane toime, need aitavad siseelundite silelihaste krampide korral ja parandavad seedetegevust.

Neid tarvitatakse neeru- ja südamehaigustest tingitud tursete ning südamepekslemise puhul, aga ka kuseteedepõletike raviks ja seedetegevuse korrastamiseks.

Ravimitoormena kasutatakse täielikult avanenud korvõisikud. Need lõigatakse ära, sorteeritakse, eemaldatakse juhuslikud lisandid ning kuivatatakse kohe varjulises kohas või katusealuses õhukese kihina puhtale paberile laotatult. Päikese käes kuivatades kaotab droog oma väärtuse. Säilitatakse suletud nõus või klaaspurgis 2 aastat.

Kroonlehetõmmis: 1 supilusikatäis kuivi kroonlehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 30 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1/4 klaasitäit 3 korda päevas 30 minutit enne sööki. Ravi kestus 2 kuud.

Harilik saialill
Calendula officinalis

Saialilleravimeil on põletikuvastane, veresoonikaitsev, haavuparandav, krambi- ja hüpoksiavastane ja mõõdukalt sappiajav toime ning need suurendavad organismi vastupanuvõimet äärmuslikele teguritele.

Neid tarvitatakse hüpertooniatõve algstaadiumis, eriti aga klimakteeriumi ajal, rütmihäiretega südamehaiguste raviks, aga ka mao-, soole- ja maksahaiguste korral.

Salalilletõmmist ei ole soovitav anda lastele.

Ravimitoormena kasutatakse korvõisikuid. Neid kogutakse suve läbi. Kogutu tuleb kohe kuivatada kas pööningul või katusealuses õhukese kihina ja sageli segades. Kuivatis (ahjus) kuivatades ei tohi temperatuur olla üle 40-50 °C. Droog on kuiv, kui see kergelt puudutades pudeneb.

Säilitatakse plekknõus 2 aastat.

Õietõmmis: 2 teelusikatäit kuivi õisi 2 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses 2 tundi.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 4 korda päevas.

Saialille alkoholtõmmist (apteegipreparaati) võetakse sisse kui sapiajatit 10-12 tilka 3 korda päevas söögi ajal.

Harilik seebilill
Saponaria officinalis

Seebililleravimeil on sappi- ja kustajav, rögalahtistav, põletikuvastane, higileajav ning lahtistav toime, need pärsivad kolesterooli teket.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi, erineva tekkepõhjusega tursete, naha- ning ülemiste hingamisteede haiguste raviks.

Ravimitoormena kasutatakse risoomi koos juurtega. Seda kogutakse sügisel, risoom ja juured puhastatakse mullast ning kuivatatakse päikese käes või siis kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C. Droog on vürtsika lõhnaga.

Säilitusaeg on 2 aastat.

Suurtes annustes sissevõetuna võivad seebililleravimid kutsuda esile iivelduse, oksendamise ja kõhuvalu. Sel juhul tuleb nende tarvitamine lõpetada.

Risoomi-juure tõmmis: 1 teelusikatäis kuiva peenestatud droogi 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses 4 tundi.

Võtta sisse 2 supilusikatäit 3 korda päevas pärast sööki.

Harilik sigur
Cichorium intybus

Siguriravimeil on mõõdukas hüpoksiavastane, kust- ja sappiajav, rahustav, kootav ning söögiisu tõstev toime. Need mõjutavad ainevahetust (eriti süsivesikuvahetust), tugevdavad mõningal määral südametalitlust ning vähendavad higistamist.

Neid tarvitatakse kui üldtugevdavat vahendit, südamehaigustest tingitud tursete, maksa-, sapipõie-, mao- ja soolehaiguste raviks, aga ka neeruhaiguste (sh neerukivitõve)ja sapikivitõve korral. Siguriravimeid tarvitatakse ka kehvveresuse ja suhkrutõve kompleksravis. Kuna neil preparaatidel on mõõdukas hüpoksiavastane. rahustav (sedatiivne) ja südantjõustav (kardiotooniline) toime, siis soovitatakse neid kasutada südame- ja veresoonehaiguste ärahoidmiseks ja raviks.

Röstitud ja jahvatatud sigurijuuri tarvitatakse ka kohvi aseainena või siis koos naturaalkohviga kohvile erilise maitse andmiseks.

Ravimitoormena kasutatakse kogu taime.

Juured kaevatakse üles septembris-oktoobris, soovitavalt pärast vihma (siis on pinnas pehme), pestakse puhtaks, lõigatakse tükkideks ja kuivatatakse kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 60-70 °C.

Varred lõigatakse samuti mitmeks tükiks ja kuivatatakse päikese käes.

Säilitatakse kotis või kinnises nõus 2 aastat.

Kehvveresuse korral on soovitav sisse võtta värsket sigurimahla. Selleks kogutakse õiepungade moodustumise ajal noori võrseid, lõigates ära 15-25 cm pikkuse ladvaosa. Droog pestakse hoolikalt puhtaks, kupatatakse keeva veega, lastakse läbi hakkmasina, mahl pigistatakse välja läbi paksu riide ja keedetakse 1-2 minutit.

Võtta sisse 1 teelusikatäis koos 1/2 klaasi piimaga 3-4 korda päevas. Ravi kestab 1-1,5 kuud.

Juure-ürditõmmis: 2 supilusikatäit droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas enne sööki.

Harilik sinilatv
Polemonium coeruleum

Siniladvaravimeil on rahustav, rögalahtistav, mõõdukalt skleroosivastane ja arteriaalset vererõhku madaldav ning teatud määral ka hüpoksiavastane toime.

Tarvitatakse hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), neuroosi, unetuse, hüpertooniatõve, aga ka ägeda ja kroonilise mao- ja soolehaiguste ning ülemiste hingamisteede haiguste raviks.

Olgu lisatud, et sinilatv on rahustina 8-10 korda palderjanist mõjusam.

Ravimitoormena kasutatakse risoomi koos juurtega. Need kaevatakse üles sügisel, puhastatakse mullast ja varrejäänustest, lõigatakse pikuti pooleks, pestakse kiiresti külma veega, närvutatakse ja kuivatatakse päikese käes või siis kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C.

Säilitatakse suletud puu- või klaasnõus 2 aastat.

Risoomi-juuretõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 3 korda päevas 30 minutit enne sööki. Ravi kestab 4 nädalat.

Jaapani soofora
Sophora Japonica

Soofora kodumaaks on Jaapan ja Hiina, kuid seda kasvatatakse ilupuuna ka Kesk-Aasias, Kaukaasias ja Krimmis.

Sooforaravimeil on sappiajav ja haavuparandav toime, need kiirendavad kudede taastumist, vähendavad veresoonte läbilaskvust ja kapillaarveresoonte haprust ning suurendavad C vitamiini omastamist.

Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks ja raviks, aga ka mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõvest põhjustatud sisemise verejooksu korral, algstaadiumis hüpertooniatõve raviks, kopsutuberkuloosi. suhkrutõve ja neeruhaiguste puhul ning välispidiselt haavade raviks.

Ravimitoormena kasutatakse õiepungi, õisikuid ja vilju. Vilju korjatakse kuiva ilmaga. Viljad lõigatakse või murtakse ära, kusjuures korjatakse ainult valminud, helerohelisi, lihavaid ja mahlakaid vilju, mille seemned hakkavad tumenema. Marjad pannakse korvi või kotti ja kuivatatakse kohe tuuletõmbusega pööningul või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 25-30 °C. Enne kuivatamist tuleb marjadelt eemaldada viljaraod.

Soofora õiepungi kogutakse juunis-juulis kuiva ilmaga pärast kaste kuivamist. Koguda võib siis, kui õiepungade moodustumine on lõppjärgus ja kui osa pungi on juba lahti minemas. Pungad lõigatakse või murtakse ära. Kogutud droog tuleb kohe kuivatada. Õiepungi võib kuivatada ka pööningul või kuivatis (ahjus) temperatuuril 40-45 °C, aeg-ajalt segades. Kui droog muutub hapraks, võib kuivatamise lõpetada. Kuivatatud õiepungadelt eemaldatakse õieraod ja sinna sattunud lisandid. Säilitatakse riide- või paberkotis 1 aasta.

Tinktuuri valmistamiseks valatakse 20 g õiepungadele või viljadele 1/2 klaasi 70-protsendilist piiritust ja lastakse tõmmata soojas kohas 2 nädalat.

Võetakse sisse 30 tilka 3 korda päevas enne sööki.

Vilja-, õiepunga- või õisikutõmmis: 1 teelusikatäis kuiva peenestatud droogi 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 3-4 korda päevas.

Harilik soolikarohi
Tanacetum vulgare

Soolikarohuravimeil on sappi- ja higileajav, põletiku-, palaviku- ja mikroobivastane, kootav ning hüpoksiavastane toime.

Neid tarvitatakse peamiselt maksa-, sapipõie- ja liigese-haiguste, malaaria, seedehäirete, peavalu puhul, aga ka kui hüpoksiaravimit. Soolikarohi tugevdab immuunsüsteemi ja reguleerib ainevahetust krooniliste haiguste korral.

Need on vastunäidustatud raseduse puhul ning neid ei tohi anda lastele.

Ravimitoormena kasutatakse korvõisikuid ilma õisikuraota. Kuivatatakse varjus, kui õhusoojus ei ületa 25 °C. Droogi ei tohi ülekuivatada, kuna see hakkab siis pudenema.

Säilitatakse tihedalt suletud puu- või klaasnõus 1 aasta.

Ettevaatust, taim on mürgine! Üleannustamine võib põhjustada maovalu, aga ka krampidega mürgistust, mis võib lõppeda isegi surmaga.

Õisikutõmmis: 20 g kuivi õisikuid 1 klaasi kuuma vee kohta, keeta 10 minutit, jahutada, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 3-4 korda päevas enne sööki.

Hiina sidrunväändik
Schizandra chinesis

Hiina sidrunväändik kasvab Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Koreas ning Ussuuri metsades. Ta kasvab kultuurtaimena ka Eestis.

Sidrunväändikuravimid ergutavad hingamiselundeid, südant ja veresoonkonda, suurendavad organismi vastupanuvõimet ning pärsivad kolesterooli imendumist.

Neid tarvitatakse vaimse ja füüsilise väsimuse (ülepingutuse), neurooside, hüpertooniatõve, ateroskleroosi, suhkrutõve. maksapõletiku (hepatiidi) ning ülihappesusega gastriidi korral, aga ka ägedatest või kroonilistest hingamiselundite haigustest paranemise ajal.

Vastunäidustatud närvisüsteemi liigerutuvuse, epilepsia, II ja III staadiumi hüpertooniatõve, kõrgenenud koljusisese rõhu ning raskete südamerikete korral.

Meditsiinis kasutatakse sidrunväändiku vilju ja seemneid.

Vilju korjatakse vastavalt nende valmimisele, septembris ja oktoobris, rebides ära kogu kobara ja vältides nende muljudasaamist. Korjenõuna ei sobi emaileerimata metallnõud, kuna metallid reageerivad sidrunväändiku hapeterikka mahlaga. Viljad sorteeritakse ning kuivatatakse kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 35-40 °C. Viljakobarad tuleb kuivatada võrel (restil). Kuivatatakse kuni viljade kõvastumiseni, seejärel eraldatakse viljad ja sõelutakse viljaraod, oksad ja muu liigne välja.

Säilitusaeg on 2 aastat.

Seemned saab kätte pärast viljadest mahla väljapressimist. Seemned kuivatatakse päikese käes või siis kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C.

Viljatinktuur: 1 osale peenestatud viljadele valatakse 5 osa 95-protsendilist piiritust, pudel (klaaspurk) suletakse tihedalt ning segul lastakse tõmmata toatemperatuuril 10 päeva, seda aeg-ajalt loksutades. Seejärel tinktuur filtreeritakse, jäägist pressitakse (pigistatakse) vedelik välja ja see lisatakse nitraadile. Saadud vedelikul lastakse mõni aeg seista, siis see filtreeritakse uuesti läbi.

Tinktuuri võetakse sisse 35-40 tilka hommikupoolikul. Ühekordne sissevõtmine ei anna tulemusi. Töövõime tõstmiseks ja taastusprotsesside kiirendamiseks määravad arstid sidrunväändikuga ravimise kostuseks 20-30 päeva.

Hiina sidrunväändiku lehtedest võib keeta ergutavat teed.

Sööt-reiarohi
Herniaria glabra

Sööt-reiarohuravimeil on põletikuvastane, kustajav ja krambivastane toime ning need pärsivad kolesterooli teket organismis.

Neid tarvitatakse ägedate ja krooniliste kuseteehaiguste. tursete, podagra ja reumatismi raviks, aga ka ateroskleroosi ärahoidmiseks ning südame- ja veresoonehaiguste korral kui kuseajatit.

Ravimitoormena kasutatakse ürti. Seda kogutakse suve läbi, kuid parimaks kogumisajaks on õitseaeg. Kuivatatakse õhu käes varjulises kohas või tuulutataval pööningul.

Säilitatakse suletud puunõus 2 aastat.

Ettevaatust, taim on mürgine!

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 15 minutit keeval veevannil, jahutada 45 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 4—5 korda päevas pärast sööki.

Zenzenn
Panax ginseng

Zenzenn kasvab Kaug-Idas, Ussuurimaa taiga kaasa arvatud.

Zenzennijuurtel on ergutav, stressi eest kaitsev, südanttugevdav ja mõõdukalt vererõhku tõstev toime, need normaliseerivad ainevahetust, hormonaaltasakaalu ja immuunsüsteemi.

Neid tarvitatakse vaimse ja füüsilise väsimuse (ülekoormuse), hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), depressiivsete nähtudega neuroosi, madala vererõhu (hüpotoonia), suhkrutõve ja ateroskleroosi korral ning hüpertooniatõve algstaadiumis. Viimasel juhul tarvitatakse zenzenni väikestes annustes ja see pärsib kolesterooli teket.

Vastunäidustatud palaviku, nakkushaiguse ägeda põdemisjärgu ning II ja III staadiumi hüpertooniatõve korral. Zenzennist tehtud ravimeid ei ole soovitav anda kuni 16-aastastele lastele ega tarvitada suvepalavuse ajal.

Ravimitoormena kasutatakse juuri, mida kogutakse septembris. Algul lõigatakse ära varred, siis kaevatakse juur ettevaatlikult välja ja raputatakse mullast puhtaks. Tarvitamiskõlblikud on vähemalt 5-aastased terved, kompimisel painduvad ja tihked juured. Juurte pealispind peab olema kollakasvalge või helepruun, murdekohalt aga valge. Juurtel on nõrk omapärane lõhn, maitse on magusmõrkjas. Juure mass peab olema vähemalt 20 grammi.

Juuretinktuuri (apteegipreparaati) võetakse sisse 15-25 tilka 3 korda päevas enne sööki. Ravi kestab 2-4 nädalat.

Tinktuuri valmistamiseks pannakse 40-50 g juuri 3-4 tunniks magusasse keedetud ja jahutatud vette likku. Pärast leotamist lõigatakse juured tükkideks, valatakse peale 1/2 liitrit 40-protsendilist piiritust (viina) ja lastakse tõmmata pimedas kohas 3 nädalat.

Võtta sisse 10 ml 1 kord ööpäevas 30 minutit enne sööki ja mitte midagi peale juua. Kahe nädala jooksul valatakse tinktuurile iga päev juurde äratarvitatuga võrdne veekogus. Ravi kestab 90 päeva, kusjuures tehakse 2 10-päevast vaheaega. Ravi korratakse 1 aasta pärast.

Suur takjas
Arctium lappa

Takjaravimeil on kust-, sappi- ja higileajav, allergiavastane ning lahtistav toime, need ergutavad kõhunäärmenõre teket ning pärsivad kolesterooli imendumist.

Neid tarvitatakse maksa- ja neeruhaiguste, gastriidi, jämesoolepõletiku (koliidi),  suhkrutõve, reumatismi ja allergiliste haiguste raviks, aga ka ateroskleroosi ja päraku veenikomude puhul.

Ravimitoormena kasutatakse juuri ja lehti.

Juuri kogutakse 1-2 aasta vanustelt taimedelt kas sügisel, septembris-oktoobris, või siis kevadel enne lehistumist. Juured puhastatakse mullast, pestakse hoolikalt külma veega puhtaks, lõigatakse tükkideks ja kuivatatakse varjulises kohas, pööningul või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C.

Lehti kuivatatakse tavalisel viisil ja säilitatakse 1 aasta.

Juuretõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud juurt, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3 korda päevas.

Suur teeleht
Plantago major

Teeleheravimeil on põletiku-, krambi- ja mikroobivastane, rögalahtistav ning kattev, aga ka hüpoksiavastane toime.

Neid tarvitatakse mao-, soole- ja ülemiste hingamisteede haiguste raviks. Hüpoksia raviks tarvitatakse teelehemahla, kuna see tugevdab immuunsüsteemi, reguleerib ainevahetust ning on mitmeti tervisele kasulik.

Vastunäidustatud on maonäärmete liignõristuse korral.

Ravimitoormena kasutatakse lehti ja seemneid.

Teelehti kogutakse 1-2 korda kasvuaja jooksul, lõigates need ära 3-5 cm kõrguselt maapinnast. Esimest korda võib koguda õitsemise algul, teist korda 2 kuud hiljem. Kuivatatakse pööningul või kuivatis (ahjus) temperatuuril 40-50 °C. Seemnete saamiseks lõigatakse õisikandvad varred 10-15 cm kõrguselt maapinnast maha, kuivatatakse ja kolgitakse seemned varte küljest lahti.

Lehti säilitatakse puunõus, seemneid aga tihedalt suletud purkides 3 aastat.

Lehetõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 30 minutit, siis kurnata.

Võtta sisse 1 supilusikatäis 3 korda päevas enne sööki.

Värsket mahla võetakse 1 kuu jooksul 1 supilusikatäis 50 ml (1/4 klaasitäie) veega 3 korda päevas 15-20 minutit enne sööki.

Baikali tihashein
Scutellaria baicalensis

Baikali tihashein nagu ütleb nimigi kasvab Baikali- ja Amuurimaa steppides.

Tihasheinaravimid laiendavad veresooni, aeglustavad südame kokkutõmbeid, aitavad peavalu ja unetuse korral, madaldavad ateroskleroosi korral arteriaalset vererõhku, hoiavad ära krambid, rahustavad närvisüsteemi, mõjuvad soodsalt mao, seedeelundite ja maksa talitlusele, neil on sappiajav ja lahtistav toime ning need ei toimi inimorganismile negatiivselt ka pikaajalise tarvitamise puhul.

Tihasheina tarvitatakse hüpertooniatõve algstaadiumis, ateroskleroosi, arteriaalse rõhu kõrgenemisest ja südame rütmihäiretest tingitud unetuse ja neurooside korral, südamelihasepõletiku (müokardiidi), ägeda ja kroonilise soole-, põie- ja kuseteedepõletiku ning gripi korral.

Ravimitoormeks on juured. Neid kogutakse augusti teisest poolest alates kuni hilissügiseni. Juured kaevatakse välja, lõigatakse ära taime maapealne osa ning tükeldatakse. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või pööningul õhukese kihinaja sageli kihti ümber pöörates. Juuri võib kuivatada ka kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril mitte üle 40 °C.

Säilitatakse riidekotis või puunõus 3 aastat.

Juuretinktuur: 40 g kuivadele peenestatud juurtele valatakse 200 ml (klaasitäis) 70-protsendllist piiritust ning lastakse tõmmata tihedalt suletud nõus 15 päeva, segu iga päev loksutades. Pärast tõmbamist segu kurnatakse. ,

Võtta sisse 40 tilka 3 korda päevas 14-45 päeva järjest.

Aedtill
Anethum graveolens

Tilliravimid soodustavad seedimist ja kolesterooli eritumist organismist, neil on rahustav, veresooni laiendav, kust- ja mõõdukas sappiajav, põletikuvastane, rögalahtistav, piimaeritust ergutav ja antiseptiline toime.

Tilli tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks (pulbristatud seemneid), hingamisteede ägedate ja krooniliste haiguste, seedekulgla-, kusetee- ja nahahaiguste raviks ning piimaerituse suurendamiseks.

Ravimitoormeks on varred, lehed, õisikud ja seemned.

Söögi jaoks tuleb tilli koguda hommikul pärast kastet. Enne korjet tuleb taimi ohtralt kasta. Ürti kuivatatakse varjus õhukese kihina, seda aeg-ajalt ümber pöörates.

Seemneid korjatakse vastavalt nende valmimisele. Suured, tumepruunid seemnekobarad lõigatakse ära ja nendest tehakse vihud. Vihud kuivatatakse ja seejärel klopitakse seemned välja. Järelkuivatust tehakse temperatuuril 30-40 °C. Ürti säilitatakse riidekotis, seemneid tihedalt suletud klaasnõus.

Seemnepulbrit võetakse sisse 0,1 g enne sööki 1-4 korda päevas.

Ürditõmmis: 3 supilusikatäit kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada ja kurnata.

Seemnetõmmis: 1 supilusikatäis seemneid 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata veevannil 15 minutit, jahutada ja kurnata. Võtta sisse 1/3 klaasitäit enne sööki.

Apteegitill
Foeniculum vulgare

Apteegitilliravimid soodustavad seedetegevust ja kolesterooli eritumist organismist, neil on krambi- ja põletikuvastane, südameveresooni laiendav, rahustav ning söögiisu tõstev toime. Neid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks (seemnepulbrit), aga ka südameneurooside, veresoonte vegetatiivse düstoonia (toonusehäirumuse), stenokardia, alahappesusega gastriidi ning teiste mao- ja soolehaiguste raviks, samuti ülemiste hingamisteede haiguste puhul. Need suurendavad piima teket rinnaga toitvail naistel.

Apteegitilli tarvitamisega tuleb olla ettevaatlik ülihappesusega gastriidi korral.

Ravimitoormena kasutatakse vilju (seemneid). Seemned valmivad erineval ajal, mistõttu tuleb neid korjata mitmes järgus. Algul kogutakse kolletunud keskmised sarikad, seejärel lõigatakse ära kogu taim koos külgmiste sarikatega. Sarikaist tehakse vihud, mis riputatakse pööningule kuivama. Pärast kuivatamist raputatakse (klopitakse) seemned välja ja puhastatakse prügist.

Säilitatakse tihedalt suletud klaasnõus 2 aastat.

Seemnetõmmis: 1 teelusikatäis kuivi seemneid 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 10 minutit, jahutada ja kurnata.

Võtta sisse 1/3-1/2 klaasitäit sooja tõmmist 15-20 minutit enne sööki 3-4 korda päevas. Ravi kestab kuni 2 tundi.

Tõnnike (nõianõges)
Betonica officinalis

Tõnnikeseravimeil on rahustav, kust- ja sappiajav, valuvaigistav, südame kokkutõmmete sagedust ja tugevust vähendav, arteriaalset vererõhku madaldav ning ainevahetust korrastav toime.

Neid tarvitatakse hüpertoonilist laadi südamehaiguste, aga ka maksa-, mao-, soolte- ja ülemiste hingamisteede haiguste raviks ning liigerutuvuse korral.

Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa, ürti. Seda kogutakse õitsemise ajal kuiva päikesepaistelise ilmaga. Enne kuivatamist eemaldatakse kolletunud lehed ja kahjurite poolt vigastatud taimeosad. Kuivatatakse õhukese kihina hea tuulutusega pimedas ruumis või õhu käes varjulises kohas või kuivatis (ahjus) temperatuuril 40-50 °C. Säilitatakse karbi sees 2 aastat.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 2 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses 2 tundi.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 4 korda päevas 30 minutit enne sööki.

Harilik aeduba (Türgi uba)
Phaseolus vulgaris

Aedoaravimeil on vere suhkrusisaldust langetav, kustajav ja mikroobivastane toime.

Neid tarvitatakse neeru- ja südamehaigustest tingitud tursete, põiepõletiku, reumatismi, podagra ja suhkruhaiguse puhul. Kuna aedubades on palju kaaliumi, siis on soovitav neid süüa ateroskleroosi ja südame rütmihäirete korral.

Ravimitoormena kasutatakse ube endid ja oakaunu.

Kaunu korjatakse ilma ubadeta, kuivatatakse ja puhastatakse lisanditest.

Säilitatakse 2 aastat.

Kaunatõmmis: 30 g kuivi peenestatud kaunu 1,5 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 15 minutit, jahutada 45 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1/2 klaasitäit 3 korda päevas 30 minutit enne sööki.

Vaarikas
Rubus idaeus

Vaarikaravimeil on kustajav, põletiku- ja ateroskleroosivastane, palavikku alandav, higileajav, ergutav ja nõrk hüpoksiavastane toime, need alandavad vere suhkrusisaldust ning pärsivad kolesterooli imendumist.

Neid tarvitatakse kui täiendravimit ägedate nakkushaiguste, ateroskleroosi, suhkrutõve ning rauavaegusega kehvveresuse ravil.

Vastunäidustatud salitsülaadi-(aspiriini-)talumatuse, oblikhappekusesuse (oksaluuria),  podagra ja neerupäsmakeste põletiku (glomerulonefriit) korral.

Ravimitoormena kasutatakse lehti ja vilju (marju), teatud juhtudel ka juuri.

Vaarikaid korjatakse täiesti valminutena kuiva ilmaga, sest siis tulevad need kergesti lahti. Marjadel lastakse 1-2 päeva närbuda ja kuivatatakse siis päikese käes või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 50-60 °C. Kuivanud droog sorteeritakse, mustaks tõmbunud marjad visatakse minema.

Lehti kuivatatakse katusealuses, pööningul või kuivatis.

Juured puhastatakse mullast, pestakse külma veega ja kuivatatakse samamoodi kui viljugi.

Säilitatakse kotis või puunõus 2 aastat.

Marja-lehetõmmis: 2 supilusikatäit kuiva peenestatud droogi 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 10 minutit.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3-4 korda päevas. Ravi kestab 1-6 nädalat.

Vesihein
Stellaria media

Vesiheinaravimeil on hüpotoksia- ja põletikuvastane, rahustav, vererõhku madaldav (hüpotensiivne) ning mõõdukas kust- ja sappiajav toime.

Neid tarvitatakse hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse düstoonia (millega kaasneb ootamatu vererõhutõus), hüpertoonia- ja isheemiatõve, maksa-, neeru- ja ülemiste hingamisteede haiguste raviks ning ateroskleroosi ärahoidmiseks.

Ravimitoormena kasutatakse taime maapealset osa - ürti. Seda kogutakse õitsemise ajal. Kuivatatakse temperatuuril 40 °C.

Säilitatakse kotis, klaas- või puunõus 1-2 aastat. Väga kasulik on tarvitada värsket vesiheina või selle mahla. Värsket vesiheina võib lisada salateile või kasutada toitude maitsestamiseks.

Ürditõmmis: 1 supilusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata termoses 3 tundi.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas enne sööki.

Värsket mahla võtta 1 teelusikatäis 3-6 korda päevas söögi ajal.

Verev viirpuu
Crataegus sanguinea

Lisaks verevale viirpuule kasutatakse ka teiste viirpuuliikide õisi ja vilju, praktiliselt on kasutamist leidnud tömbilehine, viie-emakaline, üheemakaline ja harilik viirpuu.

Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust, parandavad südame ja peaaju hapnikuvarustust ning ainevahetust, normaliseerivad südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust.

Neid tarvitatakse hüpertooniatõve raviks ning isheemiatõvest tingitud ateroskleroosi ja tahhükardia (südame-rutluse) ärahoidmiseks.

Viirpuuravimid aitavad organismil, eriti aga peaajul ja südamelihasel kohaneda hapnikuvaegusega, mistõttu võib neid pidada usaldusväärseiks taimravimeiks südame- ja veresoonehaiguste algstaadiumis.

Ravimitoormena kasutatakse lehti ja vilju (marju), sealjuures tuleb arvestada, et viirpuu õitseb vaid 3-4 päeva.

Lehti ja õisi kogutakse õitsemise algul, kui õiepungad pole veel täielikult avanenud. Lehti ja õisi pole soovitav koguda kohe pärast vihma või kastet, kuna siis tõmbuvad need kuivades tumedaks. Kuivatada tuleb kohe, hiljemalt 1-2 tundi pärast kogumist pööningul, katusealuses või hea tuulutusega ruumis õhukese kihina. Kuivatusruumi aknad ja uksed tuleb ööseks sulgeda, kuna droog on niiskustimav.

Säilitatakse suletud puu- või klaasnõus.

Vilju korjatakse ainult täisvalminult. Need kuivatatakse päikese käes või kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril mitte üle 60 °C. Kuiv droog sõelutakse läbi, eemaldatakse viljaraod,  kahjustatud marjad ja muud võõrkehad.

Säilitatakse klaasnõus või tihedast riidest kotis 2 aastat.

Marjatinktuuri valmistatakse 70-protsendilise piiritusega, võttes võrdse koguse marju ja piiritust. Segul lastakse tõmmata 2 nädalat. Tõmbununa on tinktuur läbipaistev. kollakaspunane vedelik.

Harilik võilill
Taraxacum officinalis

Võililleravimeil on sappi- ja higileajav, ateroskleroosi-,  põletiku- ja allergiavastane, kõhu- ja rögalahtisti ning mõõdukas hüpoksiavastane toime. Need võivad pärssida ka kolesterooli imendumist inimorganismis.

Võilille tarvitatakse ateroskleroosi raviks, aga ka alahappesusega gastriidi, mao-, soole- ja maksahaiguste, ainevahetushäirete ning ülemiste hingamisteede nakkuslike haiguste puhul.

Vastunäidustatud ülihappesusega gastriidi ja kõhulahtisuskalduvuse puhul. Suurtes annustes võivad võililleravimid kutsuda esile oksendamise ja südame rütmihäired.

Ravimitoormena kasutatakse juuri ja ürti. Juured kaevatakse üles sügisel, puhastatakse mullast, lõigatakse ara taime maapealne osa ja narmasjuured, pestakse külma veega puhtaks ning närvutatakse mõni päev õhu käes (kuni lakkab piimmahla eritumine).

Kuivatatakse õhukese kihina paberile või riidele laotatult hea tuulutusega pööningul või katusealuses. Juuri võib kuivatada ka kuivatis (ahjus, praeahjus) temperatuuril 60-70 °C. Kuivanud juured peavad olema hele-või tumerusked, ilma lõhnata ja mõrkja maitsega.

Säilitatakse 5 aastat.

Lehti kogutakse õitsemise algul, eemaldatakse kolletunud ja närtsinud lehed, närvutatakse õhu käes ning kuivatatakse hea tuulduvusega ruumis või kuivatis (ahjus, praeahjus).

Säilitatakse suletud klaas- või puunõus 2 aastat.

Juuretõmmis: 1 supilusikatäis kuivi peenestatud juuri 1 klaasi kuuma vee kohta, lasta tõmmata keeval veevannil 30 minutit, jahutada 10 minutit, kurnata ja lisada äraauranud veekogus.

Võtta sisse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas 15 minutit enne sööki. Ravi kestab 4 nädalat.

Ateroskleroosi ärahoidmiseks tarvitatakse kuivi hakkmasinaga peenestatud juuri, neid võetakse 1 supilusikatäis 3 korda päevas (selle võib mee või suhkruga suupärasemaks teha). Ravi kestab 1,5 kuud, kusjuures ravi korratakse 1-1,5 kuu järel.

Ürditõmmis: 1 teelusikatäis kuiva peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta, lasta tõmmata 20 minutit, kurnata.

Võetakse sisse ¼ klaasitäit 3-4 korda päevas enne sööki.

 Tagasi sisukorda