|
SÜDA JA VERERINGEELUNDID |
Suured alkoholikogused kahjustavad
südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe
ning südame rütmihäireid. |
|
HINGAMISTEED JA KOPSUD |
Alkohoolikud põevad teistest
sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. |
|
MAKS |
Alkoholi tarbimine muudab maksa
ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja
muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest
on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. |
|
SEEDEORGANID |
Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku,
mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk
haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on
tavalisest suurem. |
|
TOITUMINE |
Alkoholis on palju energiat, mis
vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida
teatud ainepuudus, nt. vitamiinid. Alkoholiga liialdajate puhul
on tavaline kas üle- või alakaalulisus. |
|
KESKNÄRVISÜSTEEM |
Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu,
mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud
nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus,
pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab
funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete
närvide kahjustused, nõdrameelsus). |
|
SUGUELUNDID |
Väikese koguse puhul vähendab
tõkkeid, suurte koguste puhul nõrgeneb otsustusvõime
ja seksuaalne võimekus langeb. |
|
VILJAKUS |
Rohke kasutamine vähendab mehe
spermatosoidide arvu ja tekitab häireid naise menstruatsioonitsüklis;
viljastumisvõime langeb. |
|
MÕJUTUSED LOOTELE |
Põhjustab kesknärvisüsteemi
kahjustusi ja vaimse arengu pidurdumist, loote väärarengut. |
|
PSÜÜHILINE SÕLTUVUS |
Võib kujuneda väga tugev
sõltuvus. Kaasneb isiksuse muutus. |
|
FÜÜSILINE SÕLTUVUS |
Mõõdukas või
tugev sõltuvus, regulaarne kasutamine põhjustab
häireid ainevahetuses. |
|
MÕJUTUSED PSÜHHOSOTSIAALSELE
KÄITUMISELE |
Mõju on väga individuaalne,
lisab energiat, seltskondlikkust, aga ka endasse tõmbumist,
masendust, ettearvamatut käitumist ja vägivaldsust.
Vähendab oluliselt vastutusvõimet. |
|
SURMAV ANNUS JA ORGANISMI
TALUMISVÕIME |
Juba 3 promillised kogused võivad
olla tapvad, lastele ja noorukitele on eluohtlikud väiksemadki
kogused. |
|
SURMAJUHTUMID MAAILMA PRAKTIKAS |
Miljoneid aastas. Suur osa surmajuhtumitest
on põhjustatud südame- ja maksakahjustustest ja õnnetusjuhtumitest.
Küllalt tihti on surma põhjuseks ka alkoholimürgitus. |